Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
14. november 2006


UUDISTAJA SOOVITAB





Oma mättalt ja maailma asjadest

Tänavuse aasta viimase numbriga saab Horisondil täis 40 ilmumisaastat. Sel puhul palus toimetus oma kauaaegsel autoril Uno Veismannil heita pilgu viimastele aastakümnetele Eesti aime(aja)kirjanduse maastikul. Loomulikult ei saa niisugusel puhul mööda ka meenutustest, mida jagavad lugejatega omaaegne bioloogiatoimetaja Hans Treimann ja ajalootoimetaja Ilmar Palli ning bioloogiatoimetaja ja praegune MTÜ Loodusajakiri vastutav väljaandja Indrek Rohtmets. Horisondi lõpetab seekord veidi vallatu ülevaade viimasest 40 aastast teadusmaastikul, kus seiklevad professorid Absoluutne Null ja Suur Pauk.

Traditsiooniliselt on novembrikuu Horisondis juttu tänavu Nobeli auhinna pälvinud teadustöödest. Meditsiini-Nobelit tutvustab molekulaarbioloog Jaanus Remme, keemia-Nobelit biokeemik Kalle Kilk, füüsika-Nobelit füüsik Henn Käämbre. Intervjuus Horisondile räägib oma töödest ja plaanidest vastne ajaloo instituudi direktor, ajaloolane Magnus Ilmjärv. Arheoloog ja muinsuskaitsja Ants Kraut tutvustab tänavuse arheoloogiasuve huvitavaid leide. Nende hulgas on mõned isegi niivõrd väärtuslikud, et nende täpseid leiukohti ei taha arheoloogid rüüstajate eemalhoidmise huvides avaldada. Seoses ülemaailmse suhkurtõve päevaga tutvustab immunoloog Raivo Uibo uusi seisukohti suhkurtõve uurimises. Laurits Leedjärv seletab, mida otsib Eesti kosmosest ehk teisisõnu - mida annab Eestile liitumine Euroopa kosmoseagentuuriga.

Tavapärastes rubriikides on juttu rahvusvahelisest füüsika-, keemia- ja informaatikaolümpiaadist, ameeriklaste tähesõdade programmist ning õigest ja ebaõigest filosoofi vaatenurgast. Uued tuuled teaduses väidavad, et oleviku olemus võib pärineda tulevikust. Seekordne sudoku on paigutatud kuubi pinnalaotusele.



Novembri Horisondiga tuleb kaasa lisaväljaanne "Ungari 1956", mis on valminud koostöös Eesti Ungari Seltsiga. Lisaväljaanne sisaldab Ungari 1956. aasta revolutsioonisündmusi analüüsivaid tõlkeartikleid ning koostaja Urmas Bereczki lühivaadet arengutele Ungari poliitikas 2006. aasta sügisel.

Horisont




Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


Keskkonnaühendused pole RMK-ga nõus

Eesti keskkonnaühenduste koda EKO esitas läinud nädalal oma seisukoha riigimetsa majandamise keskuse (RMK) nõukogu 3. oktoobril heaks kiidetud „RMK valduses olevate metsakuivendussüsteemide majandamise strateegia" kohta.

EKO hinnangul ei ole RMK senine kuivendussüsteemide rekonstrueerimise praktika kooskõlas FSC säästva metsanduse põhimõtetega. Viimaste kohaselt ei tohi tulusa metsamajandamise käigus kahjustada ökosüsteemide funktsionaalsust ega nendega seotud loodus- ja keskkonnakaitseväärtust. RMK seevastu on muutnud veere˛iimi varem kuivendusest mõjutamata aladel, kahjustanud suure kaitseväärtusega kooslusi ega ole adekvaatselt hinnanud kuivendamisega kaasnevaid kulusid ja tulusid, sh. keskkonnakulusid.

Ehkki RMK kuivendusstrateegia arutlustes on osalenud ka EKO esindajad, pole esimene viimaste seisukohti "praktiliselt arvestanud ega muul moel selgelt näidanud, milliste konkreetsete tegevuste kaudu tagatakse, et RMK kuivendusalane tegevus ei põhjusta hetkel kuivendusest mõjutamata alade kuivenemist".
"Seetõttu EKO ei saa toetada RMK kuivendusstrateegiat," on öeldud avalduses.
EKO seisukoha täisteksti saab lugeda võrgupaigast www.elfond.ee/fail.php?id_fail=810.

EKO




Digitaalse terviseloo seaduseelnõu läheb eetilisse ekspertiisi

Tartu ülikooli (TÜ) eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutrop ja sotsiaalministeeriumi kantsler Maarja Mändmaa allkirjastasid lepingu digitaalse terviseloo seaduseelnõu eetilise ekspertiisi kohta.
Esimest korda Eestis korraldati seaduseelnõule eetilise ekspertiisi tegemiseks riigihange. Augustis toimunud konkursi võitis TÜ ja TÜ kliinikumi ühispakkumine. Nende koostöös valmivas eksperthinnangus tuleb teha eetiliste valikute ning probleemide ülevaade ja analüüs ning esitada probleemide lahendusettepanekud.

Margit Sutropi sõnul peab digitaalse terviseloo infosüsteemi väljatöötamine põhinema ühiskonnas aktsepteeritud väärtustel ja neile toetuvatel eetilistel printsiipidel. Sageli on vaja otsustada, kas peame olulisemaks kaitsta üksikisiku või kogu ühiskonna huve. Selline valik saab sündida vaid avalikus diskussioonis, mis haarab kõiki osalisi, nii tervishoiuteenuse osutajaid kui ka patsiente.
Eetika-analüüsi esimene osa valmib lähinädalatel. E-tervise nõukoda arutab seda 15. novembri istungil. See avalikustatakse ka SA E-tervis kodulehel www.e-tervis.ee.






Kõrgharidusstrateegia väärtustab loodus- ja täppisteadusi

Riigikogu kiitis läinud kolmapäeval 72 poolthäälega heaks Eesti kõrgharidusstrateegia, mis määrab kindlaks kõrghariduse arengusuunad aastateks 2006-2015. Strateegia eesmärk on kindlustada Eestis pakutava kõrghariduse rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline kvaliteet, riigi vajadustele vastav kõrgkooliõppe maht ja struktuur ning eestikeelse haridus- ja kultuuriruumi areng.
Riikliku koolitustellimuse maht bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes jääb 2008. aastani umbes 6300 kohale aastas, mis peaks looma võimaluse omandada riigi rahastatud kõrgharidus 50 protsendil kesk- ning 10 protsendil kutsekeskhariduse õppekava läbinutel.

Haridusminister Mailis Reps tõstis jätkuva majanduskasvu eeldusena esile vajadust arendada loodus- ja täppisteadusi ning tehnoloogiavaldkondi. "Käivitada tuleb loodus- ja täppisteaduste erialadel õppijaid toetav stipendiumiprogramm, täiustada õppeprogramme, ellu kutsuda tehnoloogiakeskuseid ning tehnoloogiakoole, tugevdada reaalainete õpetamist põhikoolis, sisustada õppelaboratooriume ning tõhustada reaalainete õpetajate koolitust," ütles Reps.

Haridus- ja teadusministeerium




maaülikooli metsamaja
Maaülikooli metsamaja. Foto: Toomas Jüriado


Suurim erafirma investeerib põllumajandusharidusse

Eile avas AS Kesko Agro Eesti maaülikooli metsamajas (fotol) oma nime kandva auditooriumi, mille rajamine läks maksma 250 000 krooni. See on viimaste aastate suurim erasektori investeering põllumajandusliku kõrghariduse edendamiseks.

Ajakohaste tehniliste vahenditega varustatud auditooriumi hakkavad kasutama esmajoones põllumajanduserialade üliõpilased. 50-kohaline õppeklass on ehitatud ja sisustatud koostöölepingu ja heade kavatsuste protokolli alusel, mille maaülikool ja AS Kesko Agro Eesti sõlmisid tänavu 21. aprillil. Kesko Agro Eesti toel loovad maaülikooli teadlased ka kogu Eestit hõlmavat põllumajanduslikku geoinfosüsteemi, mis aitab põllumehel vastu võtta majanduslikult põhjendatud otsuseid eri kultuuride kasvatamise ja väetamise kohta.

Maaülikool




Õpilasuurijad
Õpilasuurijad. Foto: Toomas Jüriado


Tähelepanu, õpilased-keskkonnauurijad!

Haridus- ja teadusministeerium ning Eesti noorsootöö keskus kuulutasid välja 6.-12. klassi õpilaste keskkonnauurimistööde võistluse. Looduse või keskkonnaga seotud tööl võib olla üks või kaks autorit; uurimused tuleb esitada tuleva aasta 1. märtsiks noorsootöö keskuse aadressil Uuslinna 10, 11415 Tallinn.

Töid hinnatakse klasside kaupa ja silmas peetakse töö teaduslikkust, originaalsust, rakenduslikkust, teaduslike meetodite õiget valikut ja kasutust, analüüsioskust, kirjanduse otstarbekat valikut ning töö vormistust. Eksperimentide ja vaatluste tegemise eest saab lisapunkte. Vähemalt pool töö mahust peab olema autori tekst.
Uurimistööde vormistamise kohta leiab näpunäiteid ENTK kodulehe www.entk.ee huvialahariduse sektsioonist
Tööde resümeedest valmib kogumik "Õpilaste keskkonnaalaseid töid 2007". 12.-13. aprillil peetakse õpilaskonverents, kus osalejad tutvustavad oma uurimusi ja vastavad ˛ürii küsimustele. Konverents lõpeb parimate autorite ja nende juhendajate autasustamisega.
Suvel kutsutakse võistlusel osalejad looduslaagrisse.

Eesti noorsootöö keskus




Veebileht Johannes Käisist

Tallinna ülikooli Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi ja Tiigrihüppe SA koostöös on valminud veebileht (www.htk.tlu.ee/kais), mis koondab materjale Eesti pedagoogikateadlase ja kooliuuendusliikumise juhi Johannes Käisi elu ja tegevuse kohta ning annab ühtlasi ülevaate Johannes Käisi seltsi tegevusest.

Autorid loodavad, et selle veebilehe kaudu saavad tuntuks ka Käisi tegevuse vähem tuntud küljed. Pühendas ju Käis end ka loodusteadustele, sealhulgas andis sisu mõistele "looduskaitse". Ta algatas ja propageeris Eesti kooliõpetajate hulgas loodusvaatlusi õppetöö osana, kirjutas hulgaliselt õpikuid ning valmistas töövihikuid ja õppevahendid. Oma töös pööras ta suurt tähelepanu lastepsühholoogiale; tema õpilaste seast on kasvanud välja hulk kasvatusteadlasi. Käis oli ühtaegu publitsist ja organisaator. Tema kooliuuendusideed olid tuntud ja tunnustatud ka Soomes.

Tallinna ülikool/Tiigrihüppe SA




Birdwatch 2006 tulemused Eestis

Tänavu 7.-8. oktoobril toimunud linnuvaatluse Birdwatch tulemusel laekus Eesti ornitoloogiaühingule 64 nimekirja, mille koostamises on osalenud 155 inimest. Vaadeldi kokku üle 110 600 linnu 146 liigist. Vaatluse ajal valitsenud halvad ilmastikuolud ei hirmutanud küll meie linnuhuvilisi (saadetud on umbkaudu niisama palju nimekirju kui eelmistel aastatel), kuid loendatud lindude arv jäi viimaste aastate väikseimaks.

Pikima, 82 liigiga nimekirja on läkitanud Olev Merivee, Rein Mikk ja Kalle Muru. Järgnevad Tenno Lauri loend 77 liigiga ning Leho Aaslaiu, Kabli linnujaama ja Indrek Tammekännu nimekirjad võrdselt 72 liigiga. Indrek Tammekännu liiginimekiri oli ka kõige pikem täielikult sisemaal koostatutest. Kõige rohkem linde loendas Tallinna linnuklubi, teisele kohale jäi Leho Aaslaid.

Kõige rohkem nähti laglesid ja hanesid: loendati 29 972 valgepõsk-laglet, 10 176 suur-laukhane, 8016 rabahane ja 4598 hallhane, peale selle 7538 määramata jäänud hane või laglet. Muudest linnuliikidest olid arvukaimad kuldnokk (loendati 5705 isendit), metsvint ja hakk. Peaaegu kõik vaatlejad kohtasid rasvatihast ja hallvarest ning ka harakas, pasknäär ja ronk olid enamasti loendatute hulgas.

Huvitavamatest liikidest võib nimetada näiteks kanada lagle, hõbehaigru, väikepistriku, mudanepi ja roherähni vaatlusi. Nähtud oli ka mitut varajaks lahkujaks peetavat liiki nende jaoks suhteliselt hilisel ajal. Kokkuvõtte koostajad ei vastuta siiski kõigi liigimäärangute õigsuse eest.
Täispikkuses kokkuvõtte koos loenduse koondtabeliga leiate EOÜ võrgupaigast www.eoy.ee/arhiiv/2006/birdwatch2006_tulemused.html

EOÜ




Suure Munamäe vaatetorn teeb raha

Suure Munamäe vaatetornis käis tänavu kümne kuu jooksul 53 000 inimest - rohkem kui kunagi varem viimase 15 aasta jooksul.
Võrreldes eelmise aastaga suurenes külastajate arv kümnendiku, piletimüügiraha kogunes 1,3 miljonit krooni. Vallavanem Juri Gotmansi sõnul kulutatakse piletmüügist saadav tulu mäe edasiseks arendamiseks. Tänavu ehitati mäele 385 000 krooni eest vabaõhulava, kus suvel toimunud etendustel käis ligi 5000 inimest.
Kindlasti tuleb edasi tegelda autodele parkimisruumi otsimisega ning lihtsustada invaliidide juurdepääsu vaatetornile. Aasta lõpuks peaks valmima Munamäe ning teiste Haanja oluliste turismiobjektide arengustrateegia.

ETV24


KUHU MINNA


Tartu keskkonnahariduse keskuses on üritusterohke nädal

Tänasest hakkab Tartu keskkonnahariduse keskus oma saalis (Kompanii 10) iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval kell 18 näitama Matsalu 4. loodusfilmide festivali parimaid filme.

Esimestena oli täna vaadata ˛ürii eripreemia saanud sakslase Karlheinz Baumanni seenefilm "Die wunderbare Welt der Pilze" ja prantslanna Natasha Calestreme linateos "John Wamsley, Quest for the Lost Paradise", mis tutvustab legendaarset looduskaitsjat John Wamsleyd ja tema tööd Austraalia unikaalse looduse kaitsel.
Pilet maksab õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 10, täiskasvanutele 25 krooni. Tartu loodusmaja õpilased saavad filme vaadata tasuta.

matsalu festivali logo

15. novembril on samas Urmas Kokassaare loeng "Erinevad viljad meie toidulaual". Kõigile huvilistele mõeldud tasuta sissepääsuga loeng seostub näitusega: keskendutakse valitud eksponaatide kasutamisele ja toiduomadustele.
Reedel, 17. novembril korraldab keskkonnahariduse keskus aga tasuta õppepäeva "Õppekava täiendavad programmid looduse tundmaõppimiseks" viie maakonna - Lääne-Virumaa, Viljandimaa, Pärnumaa, Järvamaa ja Tartumaa (v.a. Tartu linn) - klassi- ja loodusainete õpetajatele. Päeva programmis on ka väljasõit Vooremaa maastikukaitseala keskusesse.
Osalushuvilistel palutakse kindlasti 16. novembrini registreeruda keskkonnahariduskeskuse telefonil 736 1693 või e-aadressil tlill@hot.ee.

TKKHK





Geograafia paneb paika

Geoinfosüsteemide ja geograafiaga seotud Eesti teadus- ja õppeasutused, riigiasutused ning firmad tähistavad 15. novembril Eesti rahvusraamatukogus rahvusvahelist GIS- ja geograafiapäeva (www.gisday.com) teabepäevaga "Geograafia paneb paika".

Tasuta teabepäeva üritused toimuvad kella 10-17. Räägitakse geograafia tähtsusest igapäevaelus, tutvustatakse GIS-tehnoloogia rakendamise võimalusi elukeskkonna parendamisel ja kodanikele suunatud teenuste lihtsustamisel.
Osalema oodatakse geograafiaõpetajaid, spetsialiste, ametnikke, loodusteaduste tudengeid, õpilasi ja kõiki teisi geograafiahuvilisi.

Ettekannetega esinevad teadlased ja tippspetsialistid Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudist, Tartu ülikooli geograafia instituudist, Tallinna tehnikaülikoolist, Tallinna ülikoolist, maa-ametist, kaitsevägede peastaabist, metsakaitse- ja metsauuenduskeskusest, Tallinna linnaplaneerimise ametist, Tallinna Küte ASist, ajalooarhiivist, Eesti rahvusraamatukogust ning firmadest Regio, E.O.MAP, Datel ja ALPHAGIS.

Näitusmüügil rahvusraamatukogu fuajees demonstreerivad asutused, GIS- ja kaardifirmad oma publikatsioone, andmekogusid, tarkvaralahendusi ja kaarte.
Noortele tutvustatakse arvutiklassis geograafia õppimise võimalusi Interneti ja arvutiprogrammide abil, saab lahendada maakaartidega seotud ülesandeid ja mängida geograafiamänge. Väljas on õpilaste joonistusvõistluse näitus ning autasustatakse parimaid.

Lisateavet võib küsida GIS-päeva projektijuhilt Rita Ennalt telefonil 630 7368 või e-postiga: Rita.Enna@nlib.ee

Rahvusraamatukogu





ELF-i naftakoolitused jätkuvad saartel

Eestimaa looduse fond (ELF) jätkab koolitusi vabatahtlikele naftareostuse tõrje kohta. Koolitusel osalenul on võimalik ühineda ELFi vabatahtlike andmebaasiga.
Järgmised koolitused on 16. novembril Hiiumaal Hiiu maavalitsuses ja 17. novembril Saaremaal Loona mõisas. Hiiumaal korraldatakse ka mereõhtu, mida aitab teha MTÜ Arhipelaag. Näidatakse Matsalu loodusfilmide festivalil ELFi eripreemia pälvinud norralase Kurt Salo filmi "Catch and Denial" ning räägitakse talvisest naftareostusest Loode-Eestis ja ELFi tegevustest. Avatud on ka vestlusring.
Neli järgmist koolitust on Tallinnas 11., 12., 25. ja 26. novembril.

ELF


MAAILMAST


sookured
Foto: Aivar Veide


Britid loovad sookure tehisasurkonda

Meil käib sookure käsi üsna hästi, kuid olukord pole niisama roosiline terves liigi areaalis. Näiteks Suurbritannias polnud jahi ja märgalade kuivenduse tõttu seda lindu haudeliigina tervelt 400 aastat. Alles 1979. aastal taasasustas väike asurkond piirkonna Ida-Inglismaal Norfolki krahvkonna luhtadel, mis on tuntud nime all Norfolk Broads. Mõistagi on selline isoleeritud pisiasurkond kergesti haavatav.

Sestap on Briti kuninglik linnukaitseühing RSPB koostöös Pensthorpe'i looduskaitsetrusti ja organisatsiooniga Wildfowl & Wetlands Trust kompanii Jordans Cereals toetusel nüüd otsustatud ette võtta selle põlisliigi taasasustuse nii Inglismaale, Šotimaale kui ka Walesi. Selleks töötatakse välja sookure tehisoludes paljundamise tehnoloogia. Täpseid kurgede loodusesse päästmise kohti hoitakse saladuses, kuna tegemist on häirimistundliku liigiga. Ettevalmistustööd kestavad 2009. aastani, mil kavatsetakse esimesed noored kured vabadusse lasta.

Birds





Puhtam diiselauto läheb Taanis moodi

Selle aasta algusest vähendati Taanis 1000 euro võrra maksu diiselautodele, mis on varustatud peenosakeste filtriga. Taani teede ja transpordi agentuur kinnitab, et pärast seda on müügil olevate filtriga diiselautomarkide arv suurenenud enam kui 300 protsendi võrra: 2005. aasta 58-lt mudelilt 255-ni.

Danish Environment Newsletter





Inimese süljest avastati tugevatoimeline valuvaigisti

Pasteuri instituudi teadlaste rühm leidis inimese süljest ühendi, mis rottidele mõjub morfiinist tugevama valuvaigistina. Opiorfiiniks ristitud kemikaal on inimkeha enda sünteesitud ning seetõttu on tekkinud lootus, et ainet saab erinevalt tehislikest valuvaigistitest meditsiinis kasutada ohtlike kõrvalmõjudeta. Rottidel leevendas opiorfiinidoos nii keemiliselt kui ka füüsikaliselt tekitatud valuaistinguid.

Opiorfiini mõju arvatakse põhinevat sellel, et ta takistab enkefaliinide lagundamist. Enkefaliinid omakorda hoiavad töös retseptoreid, mille kaudu opiaadid (klass tuntud valu vaigistava toimega kemikaale) blokeerivad valusignaalide jõudmise ajju. Pole siiski tõenäoline, et opiorfiini loomulik toime on seotud valu vaigistamisega. Arvatavasti kaitseb see ühend lagundamise eest väga mitmeid organismile omaseid molekule. Toime eeldatava mittespetsiifilisuse tõttu hoiatavad skeptikud, et opiorfiini kliinilise kasutamise korral võivad hoolimata kemikaali kehaomasusest üles kerkida ettenägematud probleemid.

Nature


vanatyhi ja valutav rott
Vanatühi valutanud alatasa südant rottide pärast kes lõksu sattudes ellu jäid ja seeläbi pikalt piinlema pidid. Sagedasti käinud ta selle pärast ka laboris Kaval-Antsu tüütamas. Ants käratanud seepeale, et vanamees sülitagu oma rottide peale, küll siis ka valu üle läheb. Sarvik jäänudki uskuma.
Joonistus: Ott Luuk





MAAILMAST


Kaczynski Saaremaa juhtidele eeskujuks?

Läinud reede ETV "Aktuaalse kaamera" lugu Saaremaa juhtide murest Natura 2000 pärast tõi mulle tahes-tahtmata meelde Poola peaministri Jaroslaw Kaczynski: temagi on äkki leidnud, et Euroopa looduskaitsevõrgustiku rakendumine paneb sotisaalmajanduslikud arengud seisma.

Ei ole Uudistaja asi hakata Kaczynskit ja Saare maavanemat Toomas Kasemaad õpetama, mis järgus Natura-asjad praeguseks on, kuidas nii kaugele jõuti ja milline on ühe või teise võimuastme pädevus kirjapandus veel midagi muuta. Ka läheks pikaks hakata veel kord meenutama hoiualade erinevusi loodusreservaatidest. Pigem juhime tähelepanu saarlaste protestide heale ajastusele ja riigi vähesele valmisolekule omavalitsust "korrale kutsuda": hädaldama hakati siis, kui ametisse astus uus keskkonnaminister, kes, nagu ka AK-lugu selgelt kinnitas, pole suutnud ennast Natura-temaatikaga veel kuigivõrd kurssi viia. Seda kummalisem on, et Rein Randver läks maavanemaga kohtuma ilmselt ühegi looduskaitseasjus pädeva nõuandjata, kes oleks osanud mõnelegi elementaarsele küsimusele ilmselt käigult vastuse leida.

Aga Uudistaja tahab koputada ka kolleegide südametunnistusele. Natura 2000-st on ju nii AK kui küllap ka Saaremaa korrespondent Margus Muld ise ennegi rohkem kui ühe korra rääkinud ning peaks seetõttu väga hästi teadma, et Natura rakendumine ei tähenda mitte mingil juhul parvlaevaühenduse katkemist mandri ja Muhumaa vahel. Miks siis peab rahvast selliste "ajakirjanduslike liialdustega" lollitama ja muretsema panema?

Toomas Jüriado





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet