Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
14. november 2006


UUDISTAJA SOOVITAB





Oma mttalt ja maailma asjadest

Tnavuse aasta viimase numbriga saab Horisondil tis 40 ilmumisaastat. Sel puhul palus toimetus oma kauaaegsel autoril Uno Veismannil heita pilgu viimastele aastakmnetele Eesti aime(aja)kirjanduse maastikul. Loomulikult ei saa niisugusel puhul mda ka meenutustest, mida jagavad lugejatega omaaegne bioloogiatoimetaja Hans Treimann ja ajalootoimetaja Ilmar Palli ning bioloogiatoimetaja ja praegune MT Loodusajakiri vastutav vljaandja Indrek Rohtmets. Horisondi lpetab seekord veidi vallatu levaade viimasest 40 aastast teadusmaastikul, kus seiklevad professorid Absoluutne Null ja Suur Pauk.

Traditsiooniliselt on novembrikuu Horisondis juttu tnavu Nobeli auhinna plvinud teadustdest. Meditsiini-Nobelit tutvustab molekulaarbioloog Jaanus Remme, keemia-Nobelit biokeemik Kalle Kilk, fsika-Nobelit fsik Henn Kmbre. Intervjuus Horisondile rgib oma tdest ja plaanidest vastne ajaloo instituudi direktor, ajaloolane Magnus Ilmjrv. Arheoloog ja muinsuskaitsja Ants Kraut tutvustab tnavuse arheoloogiasuve huvitavaid leide. Nende hulgas on mned isegi niivrd vrtuslikud, et nende tpseid leiukohti ei taha arheoloogid rstajate eemalhoidmise huvides avaldada. Seoses lemaailmse suhkurtve pevaga tutvustab immunoloog Raivo Uibo uusi seisukohti suhkurtve uurimises. Laurits Leedjrv seletab, mida otsib Eesti kosmosest ehk teisisnu - mida annab Eestile liitumine Euroopa kosmoseagentuuriga.

Tavaprastes rubriikides on juttu rahvusvahelisest fsika-, keemia- ja informaatikaolmpiaadist, ameeriklaste thesdade programmist ning igest ja ebaigest filosoofi vaatenurgast. Uued tuuled teaduses vidavad, et oleviku olemus vib prineda tulevikust. Seekordne sudoku on paigutatud kuubi pinnalaotusele.



Novembri Horisondiga tuleb kaasa lisavljaanne "Ungari 1956", mis on valminud koosts Eesti Ungari Seltsiga. Lisavljaanne sisaldab Ungari 1956. aasta revolutsioonisndmusi analsivaid tlkeartikleid ning koostaja Urmas Bereczki lhivaadet arengutele Ungari poliitikas 2006. aasta sgisel.

Horisont




Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


Keskkonnahendused pole RMK-ga nus

Eesti keskkonnahenduste koda EKO esitas linud ndalal oma seisukoha riigimetsa majandamise keskuse (RMK) nukogu 3. oktoobril heaks kiidetud RMK valduses olevate metsakuivendusssteemide majandamise strateegia" kohta.

EKO hinnangul ei ole RMK senine kuivendusssteemide rekonstrueerimise praktika koosklas FSC sstva metsanduse phimtetega. Viimaste kohaselt ei tohi tulusa metsamajandamise kigus kahjustada kossteemide funktsionaalsust ega nendega seotud loodus- ja keskkonnakaitsevrtust. RMK seevastu on muutnud veere˛iimi varem kuivendusest mjutamata aladel, kahjustanud suure kaitsevrtusega kooslusi ega ole adekvaatselt hinnanud kuivendamisega kaasnevaid kulusid ja tulusid, sh. keskkonnakulusid.

Ehkki RMK kuivendusstrateegia arutlustes on osalenud ka EKO esindajad, pole esimene viimaste seisukohti "praktiliselt arvestanud ega muul moel selgelt nidanud, milliste konkreetsete tegevuste kaudu tagatakse, et RMK kuivendusalane tegevus ei phjusta hetkel kuivendusest mjutamata alade kuivenemist".
"Seetttu EKO ei saa toetada RMK kuivendusstrateegiat," on eldud avalduses.
EKO seisukoha tisteksti saab lugeda vrgupaigast www.elfond.ee/fail.php?id_fail=810.

EKO




Digitaalse terviseloo seaduseelnu lheb eetilisse ekspertiisi

Tartu likooli (T) eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutrop ja sotsiaalministeeriumi kantsler Maarja Mndmaa allkirjastasid lepingu digitaalse terviseloo seaduseelnu eetilise ekspertiisi kohta.
Esimest korda Eestis korraldati seaduseelnule eetilise ekspertiisi tegemiseks riigihange. Augustis toimunud konkursi vitis T ja T kliinikumi hispakkumine. Nende koosts valmivas eksperthinnangus tuleb teha eetiliste valikute ning probleemide levaade ja anals ning esitada probleemide lahendusettepanekud.

Margit Sutropi snul peab digitaalse terviseloo infossteemi vljattamine phinema hiskonnas aktsepteeritud vrtustel ja neile toetuvatel eetilistel printsiipidel. Sageli on vaja otsustada, kas peame olulisemaks kaitsta ksikisiku vi kogu hiskonna huve. Selline valik saab sndida vaid avalikus diskussioonis, mis haarab kiki osalisi, nii tervishoiuteenuse osutajaid kui ka patsiente.
Eetika-analsi esimene osa valmib lhindalatel. E-tervise nukoda arutab seda 15. novembri istungil. See avalikustatakse ka SA E-tervis kodulehel www.e-tervis.ee.

T




Krgharidusstrateegia vrtustab loodus- ja tppisteadusi

Riigikogu kiitis linud kolmapeval 72 poolthlega heaks Eesti krgharidusstrateegia, mis mrab kindlaks krghariduse arengusuunad aastateks 2006-2015. Strateegia eesmrk on kindlustada Eestis pakutava krghariduse rahvusvaheliselt konkurentsivimeline kvaliteet, riigi vajadustele vastav krgkoolippe maht ja struktuur ning eestikeelse haridus- ja kultuuriruumi areng.
Riikliku koolitustellimuse maht bakalaureuse- ja rakenduskrgharidusppes jb 2008. aastani umbes 6300 kohale aastas, mis peaks looma vimaluse omandada riigi rahastatud krgharidus 50 protsendil kesk- ning 10 protsendil kutsekeskhariduse ppekava lbinutel.

Haridusminister Mailis Reps tstis jtkuva majanduskasvu eeldusena esile vajadust arendada loodus- ja tppisteadusi ning tehnoloogiavaldkondi. "Kivitada tuleb loodus- ja tppisteaduste erialadel ppijaid toetav stipendiumiprogramm, tiustada ppeprogramme, ellu kutsuda tehnoloogiakeskuseid ning tehnoloogiakoole, tugevdada reaalainete petamist phikoolis, sisustada ppelaboratooriume ning thustada reaalainete petajate koolitust," tles Reps.

Haridus- ja teadusministeerium




maalikooli metsamaja
Maalikooli metsamaja. Foto: Toomas Jriado


Suurim erafirma investeerib pllumajandusharidusse

Eile avas AS Kesko Agro Eesti maalikooli metsamajas (fotol) oma nime kandva auditooriumi, mille rajamine lks maksma 250 000 krooni. See on viimaste aastate suurim erasektori investeering pllumajandusliku krghariduse edendamiseks.

Ajakohaste tehniliste vahenditega varustatud auditooriumi hakkavad kasutama esmajoones pllumajanduserialade lipilased. 50-kohaline ppeklass on ehitatud ja sisustatud koostlepingu ja heade kavatsuste protokolli alusel, mille maalikool ja AS Kesko Agro Eesti slmisid tnavu 21. aprillil. Kesko Agro Eesti toel loovad maalikooli teadlased ka kogu Eestit hlmavat pllumajanduslikku geoinfossteemi, mis aitab pllumehel vastu vtta majanduslikult phjendatud otsuseid eri kultuuride kasvatamise ja vetamise kohta.

Maalikool




pilasuurijad
pilasuurijad. Foto: Toomas Jriado


Thelepanu, pilased-keskkonnauurijad!

Haridus- ja teadusministeerium ning Eesti noorsoot keskus kuulutasid vlja 6.-12. klassi pilaste keskkonnauurimistde vistluse. Looduse vi keskkonnaga seotud tl vib olla ks vi kaks autorit; uurimused tuleb esitada tuleva aasta 1. mrtsiks noorsoot keskuse aadressil Uuslinna 10, 11415 Tallinn.

Tid hinnatakse klasside kaupa ja silmas peetakse t teaduslikkust, originaalsust, rakenduslikkust, teaduslike meetodite iget valikut ja kasutust, analsioskust, kirjanduse otstarbekat valikut ning t vormistust. Eksperimentide ja vaatluste tegemise eest saab lisapunkte. Vhemalt pool t mahust peab olema autori tekst.
Uurimistde vormistamise kohta leiab npuniteid ENTK kodulehe www.entk.ee huvialahariduse sektsioonist
Tde resmeedest valmib kogumik "pilaste keskkonnaalaseid tid 2007". 12.-13. aprillil peetakse pilaskonverents, kus osalejad tutvustavad oma uurimusi ja vastavad ˛rii ksimustele. Konverents lpeb parimate autorite ja nende juhendajate autasustamisega.
Suvel kutsutakse vistlusel osalejad looduslaagrisse.

Eesti noorsoot keskus




Veebileht Johannes Kisist

Tallinna likooli Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi ja Tiigrihppe SA koosts on valminud veebileht (www.htk.tlu.ee/kais), mis koondab materjale Eesti pedagoogikateadlase ja kooliuuendusliikumise juhi Johannes Kisi elu ja tegevuse kohta ning annab htlasi levaate Johannes Kisi seltsi tegevusest.

Autorid loodavad, et selle veebilehe kaudu saavad tuntuks ka Kisi tegevuse vhem tuntud kljed. Phendas ju Kis end ka loodusteadustele, sealhulgas andis sisu mistele "looduskaitse". Ta algatas ja propageeris Eesti koolipetajate hulgas loodusvaatlusi ppet osana, kirjutas hulgaliselt pikuid ning valmistas tvihikuid ja ppevahendid. Oma ts pras ta suurt thelepanu lastepshholoogiale; tema pilaste seast on kasvanud vlja hulk kasvatusteadlasi. Kis oli htaegu publitsist ja organisaator. Tema kooliuuendusideed olid tuntud ja tunnustatud ka Soomes.

Tallinna likool/Tiigrihppe SA




Birdwatch 2006 tulemused Eestis

Tnavu 7.-8. oktoobril toimunud linnuvaatluse Birdwatch tulemusel laekus Eesti ornitoloogiahingule 64 nimekirja, mille koostamises on osalenud 155 inimest. Vaadeldi kokku le 110 600 linnu 146 liigist. Vaatluse ajal valitsenud halvad ilmastikuolud ei hirmutanud kll meie linnuhuvilisi (saadetud on umbkaudu niisama palju nimekirju kui eelmistel aastatel), kuid loendatud lindude arv ji viimaste aastate vikseimaks.

Pikima, 82 liigiga nimekirja on lkitanud Olev Merivee, Rein Mikk ja Kalle Muru. Jrgnevad Tenno Lauri loend 77 liigiga ning Leho Aaslaiu, Kabli linnujaama ja Indrek Tammeknnu nimekirjad vrdselt 72 liigiga. Indrek Tammeknnu liiginimekiri oli ka kige pikem tielikult sisemaal koostatutest. Kige rohkem linde loendas Tallinna linnuklubi, teisele kohale ji Leho Aaslaid.

Kige rohkem nhti laglesid ja hanesid: loendati 29 972 valgepsk-laglet, 10 176 suur-laukhane, 8016 rabahane ja 4598 hallhane, peale selle 7538 mramata jnud hane vi laglet. Muudest linnuliikidest olid arvukaimad kuldnokk (loendati 5705 isendit), metsvint ja hakk. Peaaegu kik vaatlejad kohtasid rasvatihast ja hallvarest ning ka harakas, pasknr ja ronk olid enamasti loendatute hulgas.

Huvitavamatest liikidest vib nimetada niteks kanada lagle, hbehaigru, vikepistriku, mudanepi ja roherhni vaatlusi. Nhtud oli ka mitut varajaks lahkujaks peetavat liiki nende jaoks suhteliselt hilisel ajal. Kokkuvtte koostajad ei vastuta siiski kigi liigimrangute igsuse eest.
Tispikkuses kokkuvtte koos loenduse koondtabeliga leiate EO vrgupaigast www.eoy.ee/arhiiv/2006/birdwatch2006_tulemused.html

EO




Suure Muname vaatetorn teeb raha

Suure Muname vaatetornis kis tnavu kmne kuu jooksul 53 000 inimest - rohkem kui kunagi varem viimase 15 aasta jooksul.
Vrreldes eelmise aastaga suurenes klastajate arv kmnendiku, piletimgiraha kogunes 1,3 miljonit krooni. Vallavanem Juri Gotmansi snul kulutatakse piletmgist saadav tulu me edasiseks arendamiseks. Tnavu ehitati mele 385 000 krooni eest vabahulava, kus suvel toimunud etendustel kis ligi 5000 inimest.
Kindlasti tuleb edasi tegelda autodele parkimisruumi otsimisega ning lihtsustada invaliidide juurdepsu vaatetornile. Aasta lpuks peaks valmima Muname ning teiste Haanja oluliste turismiobjektide arengustrateegia.

ETV24


KUHU MINNA


Tartu keskkonnahariduse keskuses on ritusterohke ndal

Tnasest hakkab Tartu keskkonnahariduse keskus oma saalis (Kompanii 10) iga kuu teisel ja neljandal teisipeval kell 18 nitama Matsalu 4. loodusfilmide festivali parimaid filme.

Esimestena oli tna vaadata ˛rii eripreemia saanud sakslase Karlheinz Baumanni seenefilm "Die wunderbare Welt der Pilze" ja prantslanna Natasha Calestreme linateos "John Wamsley, Quest for the Lost Paradise", mis tutvustab legendaarset looduskaitsjat John Wamsleyd ja tema td Austraalia unikaalse looduse kaitsel.
Pilet maksab pilastele, tudengitele ja pensionridele 10, tiskasvanutele 25 krooni. Tartu loodusmaja pilased saavad filme vaadata tasuta.

matsalu festivali logo

15. novembril on samas Urmas Kokassaare loeng "Erinevad viljad meie toidulaual". Kigile huvilistele meldud tasuta sissepsuga loeng seostub nitusega: keskendutakse valitud eksponaatide kasutamisele ja toiduomadustele.
Reedel, 17. novembril korraldab keskkonnahariduse keskus aga tasuta ppepeva "ppekava tiendavad programmid looduse tundmappimiseks" viie maakonna - Lne-Virumaa, Viljandimaa, Prnumaa, Jrvamaa ja Tartumaa (v.a. Tartu linn) - klassi- ja loodusainete petajatele. Peva programmis on ka vljasit Vooremaa maastikukaitseala keskusesse.
Osalushuvilistel palutakse kindlasti 16. novembrini registreeruda keskkonnahariduskeskuse telefonil 736 1693 vi e-aadressil tlill@hot.ee.

TKKHK





Geograafia paneb paika

Geoinfossteemide ja geograafiaga seotud Eesti teadus- ja ppeasutused, riigiasutused ning firmad thistavad 15. novembril Eesti rahvusraamatukogus rahvusvahelist GIS- ja geograafiapeva (www.gisday.com) teabepevaga "Geograafia paneb paika".

Tasuta teabepeva ritused toimuvad kella 10-17. Rgitakse geograafia thtsusest igapevaelus, tutvustatakse GIS-tehnoloogia rakendamise vimalusi elukeskkonna parendamisel ja kodanikele suunatud teenuste lihtsustamisel.
Osalema oodatakse geograafiapetajaid, spetsialiste, ametnikke, loodusteaduste tudengeid, pilasi ja kiki teisi geograafiahuvilisi.

Ettekannetega esinevad teadlased ja tippspetsialistid Eesti maalikooli pllumajandus- ja keskkonnainstituudist, Tartu likooli geograafia instituudist, Tallinna tehnikalikoolist, Tallinna likoolist, maa-ametist, kaitsevgede peastaabist, metsakaitse- ja metsauuenduskeskusest, Tallinna linnaplaneerimise ametist, Tallinna Kte ASist, ajalooarhiivist, Eesti rahvusraamatukogust ning firmadest Regio, E.O.MAP, Datel ja ALPHAGIS.

Nitusmgil rahvusraamatukogu fuajees demonstreerivad asutused, GIS- ja kaardifirmad oma publikatsioone, andmekogusid, tarkvaralahendusi ja kaarte.
Noortele tutvustatakse arvutiklassis geograafia ppimise vimalusi Interneti ja arvutiprogrammide abil, saab lahendada maakaartidega seotud lesandeid ja mngida geograafiamnge. Vljas on pilaste joonistusvistluse nitus ning autasustatakse parimaid.

Lisateavet vib ksida GIS-peva projektijuhilt Rita Ennalt telefonil 630 7368 vi e-postiga: Rita.Enna@nlib.ee

Rahvusraamatukogu





ELF-i naftakoolitused jtkuvad saartel

Eestimaa looduse fond (ELF) jtkab koolitusi vabatahtlikele naftareostuse trje kohta. Koolitusel osalenul on vimalik hineda ELFi vabatahtlike andmebaasiga.
Jrgmised koolitused on 16. novembril Hiiumaal Hiiu maavalitsuses ja 17. novembril Saaremaal Loona misas. Hiiumaal korraldatakse ka merehtu, mida aitab teha MT Arhipelaag. Nidatakse Matsalu loodusfilmide festivalil ELFi eripreemia plvinud norralase Kurt Salo filmi "Catch and Denial" ning rgitakse talvisest naftareostusest Loode-Eestis ja ELFi tegevustest. Avatud on ka vestlusring.
Neli jrgmist koolitust on Tallinnas 11., 12., 25. ja 26. novembril.

ELF


MAAILMAST


sookured
Foto: Aivar Veide


Britid loovad sookure tehisasurkonda

Meil kib sookure ksi sna hsti, kuid olukord pole niisama roosiline terves liigi areaalis. Niteks Suurbritannias polnud jahi ja mrgalade kuivenduse tttu seda lindu haudeliigina tervelt 400 aastat. Alles 1979. aastal taasasustas vike asurkond piirkonna Ida-Inglismaal Norfolki krahvkonna luhtadel, mis on tuntud nime all Norfolk Broads. Mistagi on selline isoleeritud pisiasurkond kergesti haavatav.

Sestap on Briti kuninglik linnukaitsehing RSPB koosts Pensthorpe'i looduskaitsetrusti ja organisatsiooniga Wildfowl & Wetlands Trust kompanii Jordans Cereals toetusel nd otsustatud ette vtta selle plisliigi taasasustuse nii Inglismaale, Šotimaale kui ka Walesi. Selleks ttatakse vlja sookure tehisoludes paljundamise tehnoloogia. Tpseid kurgede loodusesse pstmise kohti hoitakse saladuses, kuna tegemist on hirimistundliku liigiga. Ettevalmistustd kestavad 2009. aastani, mil kavatsetakse esimesed noored kured vabadusse lasta.

Birds





Puhtam diiselauto lheb Taanis moodi

Selle aasta algusest vhendati Taanis 1000 euro vrra maksu diiselautodele, mis on varustatud peenosakeste filtriga. Taani teede ja transpordi agentuur kinnitab, et prast seda on mgil olevate filtriga diiselautomarkide arv suurenenud enam kui 300 protsendi vrra: 2005. aasta 58-lt mudelilt 255-ni.

Danish Environment Newsletter





Inimese sljest avastati tugevatoimeline valuvaigisti

Pasteuri instituudi teadlaste rhm leidis inimese sljest hendi, mis rottidele mjub morfiinist tugevama valuvaigistina. Opiorfiiniks ristitud kemikaal on inimkeha enda snteesitud ning seetttu on tekkinud lootus, et ainet saab erinevalt tehislikest valuvaigistitest meditsiinis kasutada ohtlike krvalmjudeta. Rottidel leevendas opiorfiinidoos nii keemiliselt kui ka fsikaliselt tekitatud valuaistinguid.

Opiorfiini mju arvatakse phinevat sellel, et ta takistab enkefaliinide lagundamist. Enkefaliinid omakorda hoiavad ts retseptoreid, mille kaudu opiaadid (klass tuntud valu vaigistava toimega kemikaale) blokeerivad valusignaalide judmise ajju. Pole siiski tenoline, et opiorfiini loomulik toime on seotud valu vaigistamisega. Arvatavasti kaitseb see hend lagundamise eest vga mitmeid organismile omaseid molekule. Toime eeldatava mittespetsiifilisuse tttu hoiatavad skeptikud, et opiorfiini kliinilise kasutamise korral vivad hoolimata kemikaali kehaomasusest les kerkida ettengematud probleemid.

Nature


vanatyhi ja valutav rott
Vanathi valutanud alatasa sdant rottide prast kes lksu sattudes ellu jid ja seelbi pikalt piinlema pidid. Sagedasti kinud ta selle prast ka laboris Kaval-Antsu ttamas. Ants kratanud seepeale, et vanamees slitagu oma rottide peale, kll siis ka valu le lheb. Sarvik jnudki uskuma.
Joonistus: Ott Luuk





MAAILMAST


Kaczynski Saaremaa juhtidele eeskujuks?

Linud reede ETV "Aktuaalse kaamera" lugu Saaremaa juhtide murest Natura 2000 prast ti mulle tahes-tahtmata meelde Poola peaministri Jaroslaw Kaczynski: temagi on kki leidnud, et Euroopa looduskaitsevrgustiku rakendumine paneb sotisaalmajanduslikud arengud seisma.

Ei ole Uudistaja asi hakata Kaczynskit ja Saare maavanemat Toomas Kasemaad petama, mis jrgus Natura-asjad praeguseks on, kuidas nii kaugele juti ja milline on he vi teise vimuastme pdevus kirjapandus veel midagi muuta. Ka lheks pikaks hakata veel kord meenutama hoiualade erinevusi loodusreservaatidest. Pigem juhime thelepanu saarlaste protestide heale ajastusele ja riigi vhesele valmisolekule omavalitsust "korrale kutsuda": hdaldama hakati siis, kui ametisse astus uus keskkonnaminister, kes, nagu ka AK-lugu selgelt kinnitas, pole suutnud ennast Natura-temaatikaga veel kuigivrd kurssi viia. Seda kummalisem on, et Rein Randver lks maavanemaga kohtuma ilmselt hegi looduskaitseasjus pdeva nuandjata, kes oleks osanud mnelegi elementaarsele ksimusele ilmselt kigult vastuse leida.

Aga Uudistaja tahab koputada ka kolleegide sdametunnistusele. Natura 2000-st on ju nii AK kui kllap ka Saaremaa korrespondent Margus Muld ise ennegi rohkem kui he korra rkinud ning peaks seetttu vga hsti teadma, et Natura rakendumine ei thenda mitte mingil juhul parvlaevahenduse katkemist mandri ja Muhumaa vahel. Miks siis peab rahvast selliste "ajakirjanduslike liialdustega" lollitama ja muretsema panema?

Toomas Jriado





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012