Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
21. november 2006


UUDISTAJA SOOVITAB





Eesti Looduse novembrinumbri kaaneloos tutvustab Kotkaklubi liige Riho Mnnik kalakotkast ning tema kaitseks hiljuti kinnitatud tegevuskava. Tartu likooli geoloogid selgitavad Prnumaa jgede kallastel viimasel ajal aset leidnud maalihete phjusi eelmisel julukuul Sauga jel toimunu nitel ning rhutavad vajadust kindlustada kaldad.

Mall Hiieme kirjutab paju aasta eelviimases numbris pajude kohast vanarahva uskumustes meil ja mujalgi. Urmas Kokassaar petab maiasmokki lugu pidama looduslikke suhkruasendajaid tootvast suhkrulehest (Stevia rebaudiana). Koleopteroloog Ilmar Sda ajab salaprase eremiitprnika (Osmoderma eremita) jlgi: meilt on teda viimasel ajal leitud vaid Koiva je rest. Kalevi Kull arutleb oma essees rohelise maailmavaate kujunemise le ning Sirje Prismaa tutvustab maalikooli keskkonnakaitse lipilaste tegevust.

Seekordne intervjuu on mkoloog Kuulo Kalamehega. Matkahuvilistele juhatatakse teed Velise matakarajale Raplamaa lunaosas. Hdroloog Arvo Jrvet meenutab sajand tagasi avaldatud uurimust Narva je phjajst ja vaatleb hilisemaid arenguid selles vallas ning loodusfotograaf Sven Zacek on objektiivi pdnud looduses argliku, ent linnas liigagi julge sinikael-pardi. Poster on fotokonkursi noorte loomafoto peaauhinna vitjalt Imbi Viikbergilt, peale selle tavaprased rubriigid snumite, raamatututvustuste, kroonika ning lugejate thelepanekutega.

Eesti Loodust sirvinud Ott Luuk




Telli loodusajakirjad siit: Link


EESTI UUDISED


Eesti sai Natura-t eest WWF-ilt kiita

Maailma looduse fond WWF ja tema partnerid Euroopas avalikustasid linud ndalal uuringu, kui thtsaks peavad Euroopa Liidu liikmesmaad looduskaitset. See on esimene kord, kui le Euroopa uuritakse EL loodusliku mitmekesisuse hoidmise nurgakivi - Natura 2000 vrgustikku, mis praegu katab 18 protsenti Vana Maailma maismaast.

Uuringus osalesid 19 organisatsiooni esindavad 80 eksperti 29 maalt (25 EL liikmesmaad ning Rumeenia, Bulgaaria, Horvaatia ja Trgi). ldhinnang tehtule on positiivne. Kige paremini lheb Saksamaal; edukate hulka on arvatud ka Eesti, Leedu ja Hollandi. Kige halvemini on Natura-tdega hakkama saanud Kpros, Kreeka ja Belgia.
Eestimaa looduse fondi (ELF) looduskaitsespetsialist ja WWF-i trhma liige Eerik Leibaku snul olenevad iga uuringu tulemused, eriti pingerida, alati lhtelesandest vi ksimustikust. "Kui raporti ksimustik oleks keskendunud sellele, kuidas Natura-vrgustikku on liikmesmaades ellu rakendatud, jnuks Eesti kardetavasti keskprasele positsioonile," tdes Leibak. Seekord keskendusid ksimused aga sellele, mida on liikmesriikides tehtud vi kavas ette vtta. "Sellest aspektist lhtuvalt on Eesti edukas positsioon igati igustatud," kinnitas looduskaitsespetsialist.

Eesti ldiselt heale tle heidab varju Eesti ametkondade vhene teadlikkus Natura nuetest ja omaette nrk koht on ka kommunikatsioon. 2004. aasta kevadtalve puudulikult ja kiirustamisi tehtud Natura avalikustamisprotsess on jtnud paljud maaomanikud siiani segadusse, mida Natura-ala endast kujutab ning millised piirangud seal toimivad.
Raportit saab lugeda aadressil www.wwf.de/fileadmin/fm-wwf/pdf_neu/Brochure_N2K_4_pager_2006.pdf (maht 1.4MB).

ELF




Loodusfotokonkursi vitjad 2006

Kellel ajakirja Eesti Loodus just trkist tulnud novembrinumber juba lugemislaual, see teab, et ajakirja seitsmendale loodusfotovistlusele on joon alla tmmatud.
Kui varem konkureerisid vaid loomapildistajad, siis seekord oli vistlusprogrammi laiendatud taimefotodega. ˇriil (Toomas Kukk (ajakiri Eesti Loodus), Tiit Lepp (fotoajakiri Cheese), Indrek Rohtmets (MT Loodusajakiri), Urmas Tartes (EM pllumajandus- ja keskkonnainstituut), Malev Toom (Tartu krgem kunstikool) ja Peeter Veromann (kirjastus Eesti Loodusfoto) tuli lbi vaadata peaaegu poole rohkem pilte kui mullu: 1140 fotot 143 autorilt.

parim loomafoto
Toomas Selsepa vidut "Meduusid".

Loomafoto peaauhinna (10 000 krooni eest Canoni tooteid firmalt Overall) vitis Toomas Selsepp Tallinnast. Noorte hulgast lks loomafoto peaauhind (5000 krooni vrtuses Canoni tooteid firmalt Overall) Imbi Viikbergile Tootsist. Imbi vahvast sisalikupildist sai juba ka Eesti Looduse novembrinumbri poster. Taimefoto peaauhinna (10 000 krooni eest fototarbeid fotokaupluste ketilt Photo Point) plvis Tnu Kesvatera Elvast, noortest aga Elise Ader Oteplt.
ˇrii andis vlja ka hulga eriauhindu. Fotovistluse lpetamine saab teoks 6. detsembril kell 14 Tartu likooli raamatukogus. Ktte jagatakse autasud, vaadatakse suurel ekraanil paremaid vistlustid ja kuulatakse ettekandeid.
329 paremat fotot on vaadata ajakirja vrgupaigas www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus.

Uudistaja




Rohelised toetavad Tartu transpordi arengukava

14. novembri kohtumisel Tartu linnavalitsusega tervitasid Eesti rohelise liikumise (ERL) esindajad uudist, et Tartu transpordi arengukava 2008-2013 hakatakse koostama juba lhindalail. Euroopa Komisjon on andnud nu luua vastav kava igal le 100 000 elanikuga linnal ning ERL on korduvalt soovitanud Tartu linnavalitsusel arengukava algatada.
Kui siiani on Tartus histranspordi, auto- ja kergliikluse arendamist vaadeldud pigem eraldi, siis plaanide kohaselt jrgmisel aastal valmiv transpordi arengukava ksitleb transpordi arengut koordineeritult. ldine strateegia vimaldab senisest laiemalt hlmata autokasutuse keskkonnahoidlike alternatiivide ringi.
Transpordi arengukava trhmadesse kaasatakse teiste huvirhmade krval ka vabahenduste esindajaid.

ERL





Keskkonnatudengid on maalikooli aasta tegijad

Maalikool andis tnavu aasta teo tiitli keskkonnakaitselipilaste seltsile talve- ja suveakadeemia korraldamise ning uesppe edendamise eest.
Aasta tegu on tiitel, mida maalikool on nd neli korda andnud tavatute, igapevakohustustest mittetulenevate ettevtmiste eest. Varem on selle tiitli loojaile-rajajaile toonud keskkonnasstlik reoveepuhasti, tervisliku piima arenduskeskus ja Vrtsjrve jrvemuuseum.

Keskkonnatudengid on talveakadeemiaks kutsutud mitmepevaseid teadusseminare korraldanud viiel aastal, tnavu lisandus neile suveakadeemia. Mullu aga veti les uesppe idee edendamine. Selleks korraldati mttetalgud ning tehti asjakohane uuring.
Toreda kokkusattumusena on keskkonnalipilaste seltsist artikkel ajakirja Eesti Loodus vast ilmunud novembrinumbris, mis lks trkki teadagi enne, kui aasta teo tiitli saaja vlja kuulutati.

Uudistaja


KUHU MINNA


Jreldoktorite foorum

Neljapeval, 23. novembril 2006 kell 14 algab Eesti teaduste akadeemia saalis (Tallinnas Kohtu tn. 6) foorum "Jreldoktorite institutsioon Euroopas ja Eestis". See on 2003. aasta novembris peetud konverentsi "Noore teadlasplvkonna kujunemine Eestis - jreldoktorite institutsioon" jtkuritus.
Eestis sai sellealane tegevus alguse 1998. aastal, mil teaduskompetentsi nukogu ettepanekul kivitati rahastamisssteem jreldoktorantuuri loomise tarbeks. Praeguseks on sellest saanud thtis etapp professionaalse teadlase kujunemisel ning noorte teadlaste vlismaalt tagasi prdumise astmelaud Eestis. Foorumil on plaanis arutada jreldoktorantuuriga seotud ksimusi nii Eesti kui ka kogu Euroopa teadusruumi kontekstis.
rituse avab akadeemia president Richard Villems. Kavas on jrgmised ettekanded: "Euroopa teadusstruktuurid ja teaduspoliitika" (Jri Engelbrecht),"Kas teadmisphine on teadusphine?" (Olav Aarna), "Jreldoktorantuur Eestis: vimalused praegu ja tulevikus" (Indrek Ots), "Being a postdoc in Estonia" (Malgorzata Wyrwas, TT), "Eesti jreldoktori mnud ja mured" (Urmas Johanson, T).

Eesti TA





Tere, valgepsk-lagle!

Sellist pealkirja kannab Tartu keskkonnahariduse keskuse (TKKHK) jrjekordne htu sarjast "Eesti loomad tuttavaks", mis algab neljapeval, 23. novembril kell 17.
Vaadatakse Arvo Vilu filmi "Valgepsk-lagle", Eesti juhtiv hane- ja lagletundja ornitoloog Aivar Leito rgib laglest Eestis ja mujal, laglede uurimisest ja oma kohtumistest nende lindudega. Muidugi saab Leitole esitada lagle kohta ksimusi.
Loodushtut toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

TKKHK


MAAILMAST


psukesed roostikus
Mount Morelandi roostikes veedab talve le kolme miljoni suitsupsukese. Foto: Chris Knights/BirdLife International


Jalgpalli maailmameistrivitlused ohustavad suitsupsukest

BirdLife International kinnitas linud ndalal, et 2010. aasta maailmameistrivistlusteks Luna-Aafrika vabariigis kavandatav vikese lennuvlja laiendus seab ohtu psukeste talvise puhkepaiga: kolm miljonit suitsupsukest kogu Euroopast ja mujalt maailmast saabub siia kanti. See roostik jks lennukite hkutusmis- ja laskumistrajektoorile ning ohutuskaalutlustel tuleks linde hulgaliselt ligi meelitav taimestik hvitada.

BirdLife'i reeglite kohaselt tuleb thtsa linnualana kaitse alla vtta kik need elupaigad, mis on olulised enam kui hele protsendile mne liigi maailmaasurkonnast. Mount Morelandi roostikus on suitsupsukeste puhul see kriteerium selgelt letatud, sest nende ldarvu maailmas hinnatakse 190 miljonile. Lhipiirkonnas teisi sobivaid roostikke pole: see paik on piltlikult eldes kui pilliroosaareke suures suhkruroovljade meres.
Mount Morelandi roostikust on taasleitud paljudes Euroopa riikides rngastatud suitsupsukesi; Natali provintsi on judnud ka Eestis mrgise saanud psukesi. Vanas Maailmas pesitseb hinnanguliselt 16-36 miljonit suitsupsukest, nende arvukus on aga paljudes riikides vhenenud eelkige pestitsiidide ja muude saasteainete rohkuse ning muutunud pllu- ja loomapidamistavade tttu. Ka Eestis kib meie rahvuslinnu tiib pigem halvasti kui hsti. br>
BirdLife/Loodusajakiri





Tyson Foods tahab toota loomarasvast ktust

Ameerika suurim lihatootja Tyson Foods Inc. toodab 2,3 miljonit naela loomarasva aastas. Linud ndalal kinnitasid kompanii ametnikud, et edaspidi tahetakse rasv muuta bioktuseks.
Sellest loodetakse nii puhtmajanduslikku kui ka keskkonnakasu, samuti vitu energeetilises sltumatuses: nimelt on loomarasv odavam kui taimeli.
Edaspidi tahetakse bioktuseks muuta ka linnukasvatuse jtmed ning kaasata sellesse tsse oma rajatavad harufirmad Hiinas ja Luna-Ameerikas.

Planetark WEN





Uus-Meremaa: liigikaitsemn ei ole prdunud

Hiljuti avaldatud ettekanne Uus-Meremaa ohustatud liikide tulevikust kinnitab, et ks riigi smboleid - lennuvimetu lind kiivi - vib lhema 20 aasta jooksul peasaartelt kaduda.
Waikato likooli uurijate levaate jrgi on suurimaid probleeme kaitsemeetmete thususe le otsustada aitavate usaldusvrsete kriteeriumide vhesus. Niiviisi ei saa kuidagi kontrollida, kas liigikaitsestrateegiasse kirjutatud 43 eelistegevust on mingeid tulemusi andnud. Viimase viie aasta jooksul pole kll kski liik teadaolevalt hvinenud, aga lhema 15-20 aasta jooksul ei pruugi see nii jda.

ks huku serval liike on ka kiivi, kelle poegade keskmine ellujmus Phjasaare reservaadis on kll suurenenud, asurkonna ldsuurus on aga langusteel. Nagu ikka, on oluline phjus elupaikade kadu. Aastail 1998-2000 hinnati pliskossteemide kao kiiruseks eramaadel 4500 hektarit aastas. Paremini on suudetud peatada vrliikide pealetungi, aga paar tulnuktaime avastatakse igal aastal siiski juurde. Puuduste loendis on toodud vlja ka liigikaitseks eraldatava raha nappus ja tde kehv koordineeritus. Sestap on vastus knealuse ettekande pealkirjaksimusele Kas looded on prdumas?" selge ei".

The New Zealand Herald





Rootsi mju kliima soojenemisele kahaneb kige kiiremini

Linud esmaspeval RO kliimakonverentsil avalikustatud raporti kohaselt teevad kige thusamat td kliimamuutuste pidurdamiseks Rootsi, hendkuningriik ja Taani. Neli kige hullemat kliimamjutajat reastatud 56 riigi seas on Saudi Araabia, Malaisia, Hiina ja Ameerika hendriigid.

Knealused 56 maad on 1992. aasta kliimalepingu osalised vi need, mis annavad maailma kasvuhoonegaaside heitest igaks vhemalt protsendi. Kokku toodavad" need riigid 90 protsenti planeedi ssinikdioksiidi heitest. Keskkonnaorganisatsiooni Germanwatch tehtud rehkendustes on arvesse vetud heidete taset ja muutusi ning kliimapoliitikat.
Rootsis saadi umbes veerand 2003. aastal tarbitud energiast taastuvallikaist; riigi pealinnas Stockholmis sidab iga neljas buss kas etanooli vi biogaasiga.
Saudi Araabia koht tabeli lpus on esmajoones tingitud selle kuningriigi poliitikast, mis blokeerib katsed vhendada kasvuhoonegaaside heidet. Ka USA puhul on madala koha phiphjus poliitikas: koos Austraaliaga ollakse ainsad suured tstusriigid, kes pole alla kirjutanud Kyoto protokollile.

www.livescience.com





metskapten
Jaapani moodsa vaalateaduse rajaja - kapten Ahab. Joonistas Ott Luuk.


Jaapani laevad suundusid Antarktikasse vaalu kttima

Mdunud ndala keskel alustas Jaapani sadamast Shimonosekist teekonda Antarktika meredele kuus vaalapgilaeva, mis loodavad tappa vhemalt 860 vaala. Kui Norra ja nd ka Island ktivad vaalu avalikult kommertseesmrkidel, siis jaapanlased varjutavad oma vaalajahti siiani eufemismidega teaduslikust uurimistst". Samal ajal on nende jahiplaanid phjamaalaste omadest hoopis suuremad. Niteks samuti suure kriitika osaliseks saanud Island kavatseb kttida 30 kbus- ja 9 heeringavaala.
Jaapanlased tahavad aga kttida vhemalt 850 - aga vib olla kuni 935 - luna-kbusvaala, kes tepoolest otseselt ohustatud ei ole, ja 10 heeringavaala, suuruselt teist vaalaliiki, kelle looduskaitsjad on paigutanud kige ohustatumate vaalaliikide hulka.
Jaapani ametnikud kinnitavad, et jahi siht on hinnata vaalaasurkondade suurust ning uurida nende sigimis- ja toitumisharjumusi. Vaalaliha mgist saadav tulu minevat edasiste uuringute toetuseks.
Videtavasti pole vaalaliha jaapanlaste seas kuigi populaarne, vaalajahti aga pigem toetatakse kui osa rahvuslikust kultuuritraditsioonist. Looduskaitsjad on Jaapanit peale ohustatud liikide mttetu hvitamise sdistanud ka rahvusvahelise vaalapgikomisjoni IWC mitmete pisiriikidest liikmete hlte ostmises.

The Scotsman/Loodusajakiri


KIIRKOMMENTAAR


Toomemgi jb tasapisi kiila

Eile le sna pika aja jlle kord armsale Tartu Toomemele sattudes pidin tahes-tahtmata meenutama, milline mrul kis 2002. aastal "aeglase surma" ehk Professorite allee vahtraallee uuendamise mber, ehkki see vajas toona ka minu arvates testi uuendamist ja neb nd pris kena vlja. Praegu ei oska krgendiku platool knde legi lugeda, aga raiutud on juba kmneid ja kmneid puid - ja ldsus nib olevat sellega ilmselt leppinud: ei ajalehes, veebis ega raadioski ole kohanud vhimatki mttevahetust.


Paar pilti Toomemest sombusel 20. novembril. Fotod: Toomas Jriado



tlen igaks juhuks ra, et ma ei kuulu nende hulka, kelle arvates ei tohi hestki pargist maha raiuda htegi puud. Vastupidi: ma arvan mistvat, et aeg-ajalt on vaja linnapuistutes uuendusi teha. Samas on Toomeme raiete praegune ulatus testi ehmatav. Suvine Tartu Postimehe artikkel Toomeme puudele avaruse andmisest teatas, et "maha vetakse isetekkelisi, ohtlikke ja kuivanud puid" (vt. TPM, 28. juuli).

Praegune pilt seda videt ei kinnita: rohkesti on raiutud ka alleede puid. Kllap pole need "isetekkelised", sest Krause idee jrgi on Toome pargi haljastus kujundatud just alleedena. Uudistaja pdis teha ka vikest luuretd raiutud ja raiutavate puude tervise kohta. ldse raiutavat maha 74 puud. Kusjuures vaid 8 neist olevat mitterahuldavas seisundis, see-eest aga 29 lausa hea tervise juures Vhe sellest: needsamad mitteametlikud luureandmed kinnitavad sedagi, et elumajaks muutuva vana haavakliiniku juurde tahetakse soojustorustik tuua otse lbi pargi. Mis kllap thendab seda, et mingi hulga kasvama jvate puude juured tuleb lbi ligata. Meie soojustorustikud tikuvad pealegi tublisti soojust kiirgama, seega vivad sellega kaasneda keskkonnamuutused, millega vanad puud ei suuda kohaneda - ja me saame Toomel ka he telise "aeglase surma". Kusjuures normide jrgi ei saa torustiku lhedale ka uusi noori puid asemele istutada. Nii palju, kui mina aru saan, on looduskaitseametnikud nendele tdele vajaliku koosklastuse andnud: keskkonnainvesteeringute keskus on ju vhemalt raietid ka rahaga toetanud.

Olen algusest peale arvanud, et vana haigla mberehitus elumajaks on Toome pargi lpu algus. Ndisaegse elumaja juurde on ju vaja garaa˛e vi parklaid, juurdesiduteedest rkimata. Ja sellest veel rohkem kardan ma pretsedenti: kui ks elumaja on juba ehitatud, siis miks mitte vtta ette jrgmist. Loodetavasti tugevasti liialdades olen melnud sedagi, et hel peval ilmub ehk keegi eriti paksu rahapakiga mees, kes kinnitab vajalikele ametimeestele, et "kuulge, see suur punane kivihunnik seal keset mge on ju jube! Lhume ta maha ja ehitame asemele parem mned ilusad pilvelhkujad!" Oleks hsti ndistartulik

Toomas Jriado





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

Telli loodusajakirjad siit: Link

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012