UUDISTAJA
21. november 2006

UUDISTAJA SOOVITAB

Eesti Looduse novembrinumbri kaaneloos tutvustab Kotkaklubi liige Riho Männik kalakotkast ning tema kaitseks hiljuti kinnitatud tegevuskava. Tartu ülikooli geoloogid selgitavad Pärnumaa jõgede kallastel viimasel ajal aset leidnud maalihete põhjusi eelmisel jõulukuul Sauga jõel toimunu näitel ning rõhutavad vajadust kindlustada kaldad.

Mall Hiiemäe kirjutab paju aasta eelviimases numbris pajude kohast vanarahva uskumustes meil ja mujalgi. Urmas Kokassaar õpetab maiasmokki lugu pidama looduslikke suhkruasendajaid tootvast suhkrulehest (Stevia rebaudiana). Koleopteroloog Ilmar Süda ajab salapärase eremiitpõrnika (Osmoderma eremita) jälgi: meilt on teda viimasel ajal leitud vaid Koiva jõe äärest. Kalevi Kull arutleb oma essees rohelise maailmavaate kujunemise üle ning Sirje Pärismaa tutvustab maaülikooli keskkonnakaitse üliõpilaste tegevust.

Seekordne intervjuu on mükoloog Kuulo Kalamehega. Matkahuvilistele juhatatakse teed Velise matakarajale Raplamaa lõunaosas. Hüdroloog Arvo Järvet meenutab sajand tagasi avaldatud uurimust Narva jõe põhjajääst ja vaatleb hilisemaid arenguid selles vallas ning loodusfotograaf Sven Zacek on objektiivi püüdnud looduses argliku, ent linnas liigagi julge sinikael-pardi. Poster on fotokonkursi noorte loomafoto peaauhinna võitjalt Imbi Viikbergilt, peale selle tavapärased rubriigid sõnumite, raamatututvustuste, kroonika ning lugejate tähelepanekutega.

Eesti Loodust sirvinud Ott Luuk

---

Telli loodusajakirjad siit: Link


EESTI UUDISED

---

Eesti sai Natura-töö eest WWF-ilt kiita

Maailma looduse fond WWF ja tema partnerid Euroopas avalikustasid läinud nädalal uuringu, kui tähtsaks peavad Euroopa Liidu liikmesmaad looduskaitset. See on esimene kord, kui üle Euroopa uuritakse EL loodusliku mitmekesisuse hoidmise nurgakivi - Natura 2000 võrgustikku, mis praegu katab 18 protsenti Vana Maailma maismaast.

Uuringus osalesid 19 organisatsiooni esindavad 80 eksperti 29 maalt (25 EL liikmesmaad ning Rumeenia, Bulgaaria, Horvaatia ja Türgi). Üldhinnang tehtule on positiivne. Kõige paremini läheb Saksamaal; edukate hulka on arvatud ka Eesti, Leedu ja Hollandi. Kõige halvemini on Natura-töödega hakkama saanud Küpros, Kreeka ja Belgia.
Eestimaa looduse fondi (ELF) looduskaitsespetsialist ja WWF-i töörühma liige Eerik Leibaku sõnul olenevad iga uuringu tulemused, eriti pingerida, alati lähteülesandest või küsimustikust. "Kui raporti küsimustik oleks keskendunud sellele, kuidas Natura-võrgustikku on liikmesmaades ellu rakendatud, jäänuks Eesti kardetavasti keskpärasele positsioonile," tõdes Leibak. Seekord keskendusid küsimused aga sellele, mida on liikmesriikides tehtud või kavas ette võtta. "Sellest aspektist lähtuvalt on Eesti edukas positsioon igati õigustatud," kinnitas looduskaitsespetsialist.

Eesti üldiselt heale tööle heidab varju Eesti ametkondade vähene teadlikkus Natura nõuetest ja omaette nõrk koht on ka kommunikatsioon. 2004. aasta kevadtalve puudulikult ja kiirustamisi tehtud Natura avalikustamisprotsess on jätnud paljud maaomanikud siiani segadusse, mida Natura-ala endast kujutab ning millised piirangud seal toimivad.
Raportit saab lugeda aadressil www.wwf.de/fileadmin/fm-wwf/pdf_neu/Brochure_N2K_4_pager_2006.pdf (maht 1.4MB).

ELF

---

Loodusfotokonkursi võitjad 2006

Kellel ajakirja Eesti Loodus just trükist tulnud novembrinumber juba lugemislaual, see teab, et ajakirja seitsmendale loodusfotovõistlusele on joon alla tõmmatud.
Kui varem konkureerisid vaid loomapildistajad, siis seekord oli võistlusprogrammi laiendatud taimefotodega. ˇüriil (Toomas Kukk (ajakiri Eesti Loodus), Tiit Lepp (fotoajakiri Cheese), Indrek Rohtmets (MTÜ Loodusajakiri), Urmas Tartes (EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituut), Malev Toom (Tartu kõrgem kunstikool) ja Peeter Veromann (kirjastus Eesti Loodusfoto) tuli läbi vaadata peaaegu poole rohkem pilte kui mullu: 1140 fotot 143 autorilt.


Toomas Sõelsepa võidutöö "Meduusid".

Loomafoto peaauhinna (10 000 krooni eest Canoni tooteid firmalt Overall) võitis Toomas Sõelsepp Tallinnast. Noorte hulgast läks loomafoto peaauhind (5000 krooni väärtuses Canoni tooteid firmalt Overall) Imbi Viikbergile Tootsist. Imbi vahvast sisalikupildist sai juba ka Eesti Looduse novembrinumbri poster. Taimefoto peaauhinna (10 000 krooni eest fototarbeid fotokaupluste ketilt Photo Point) pälvis Tõnu Kesvatera Elvast, noortest aga Elise Ader Otepäält.
ˇürii andis välja ka hulga eriauhindu. Fotovõistluse lõpetamine saab teoks 6. detsembril kell 14 Tartu ülikooli raamatukogus. Kätte jagatakse autasud, vaadatakse suurel ekraanil paremaid võistlustöid ja kuulatakse ettekandeid.
329 paremat fotot on vaadata ajakirja võrgupaigas www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus.

Uudistaja

---

Rohelised toetavad Tartu transpordi arengukava

14. novembri kohtumisel Tartu linnavalitsusega tervitasid Eesti rohelise liikumise (ERL) esindajad uudist, et Tartu transpordi arengukava 2008-2013 hakatakse koostama juba lähinädalail. Euroopa Komisjon on andnud nõu luua vastav kava igal üle 100 000 elanikuga linnal ning ERL on korduvalt soovitanud Tartu linnavalitsusel arengukava algatada.
Kui siiani on Tartus ühistranspordi, auto- ja kergliikluse arendamist vaadeldud pigem eraldi, siis plaanide kohaselt järgmisel aastal valmiv transpordi arengukava käsitleb transpordi arengut koordineeritult. Üldine strateegia võimaldab senisest laiemalt hõlmata autokasutuse keskkonnahoidlike alternatiivide ringi.
Transpordi arengukava töörühmadesse kaasatakse teiste huvirühmade kõrval ka vabaühenduste esindajaid.

ERL

---

Keskkonnatudengid on maaülikooli aasta tegijad

Maaülikool andis tänavu aasta teo tiitli keskkonnakaitseüliõpilaste seltsile talve- ja suveakadeemia korraldamise ning õuesõppe edendamise eest.
Aasta tegu on tiitel, mida maaülikool on nüüd neli korda andnud tavatute, igapäevakohustustest mittetulenevate ettevõtmiste eest. Varem on selle tiitli loojaile-rajajaile toonud keskkonnasäästlik reoveepuhasti, tervisliku piima arenduskeskus ja Võrtsjärve järvemuuseum.

Keskkonnatudengid on talveakadeemiaks kutsutud mitmepäevaseid teadusseminare korraldanud viiel aastal, tänavu lisandus neile suveakadeemia. Mullu aga võeti üles õuesõppe idee edendamine. Selleks korraldati mõttetalgud ning tehti asjakohane uuring.
Toreda kokkusattumusena on keskkonnaüliõpilaste seltsist artikkel ajakirja Eesti Loodus vast ilmunud novembrinumbris, mis läks trükki teadagi enne, kui aasta teo tiitli saaja välja kuulutati.

Uudistaja


KUHU MINNA

---

Järeldoktorite foorum

Neljapäeval, 23. novembril 2006 kell 14 algab Eesti teaduste akadeemia saalis (Tallinnas Kohtu tn. 6) foorum "Järeldoktorite institutsioon Euroopas ja Eestis". See on 2003. aasta novembris peetud konverentsi "Noore teadlaspõlvkonna kujunemine Eestis - järeldoktorite institutsioon" jätkuüritus.
Eestis sai sellealane tegevus alguse 1998. aastal, mil teaduskompetentsi nõukogu ettepanekul käivitati rahastamissüsteem järeldoktorantuuri loomise tarbeks. Praeguseks on sellest saanud tähtis etapp professionaalse teadlase kujunemisel ning noorte teadlaste välismaalt tagasi pöördumise astmelaud Eestis. Foorumil on plaanis arutada järeldoktorantuuriga seotud küsimusi nii Eesti kui ka kogu Euroopa teadusruumi kontekstis.
Ürituse avab akadeemia president Richard Villems. Kavas on järgmised ettekanded: "Euroopa teadusstruktuurid ja teaduspoliitika" (Jüri Engelbrecht),"Kas teadmispõhine on teaduspõhine?" (Olav Aarna), "Järeldoktorantuur Eestis: võimalused praegu ja tulevikus" (Indrek Ots), "Being a postdoc in Estonia" (Malgorzata Wyrwas, TTÜ), "Eesti järeldoktori mõnud ja mured" (Urmas Johanson, TÜ).

Eesti TA

---

Tere, valgepõsk-lagle!

Sellist pealkirja kannab Tartu keskkonnahariduse keskuse (TKKHK) järjekordne õhtu sarjast "Eesti loomad tuttavaks", mis algab neljapäeval, 23. novembril kell 17.
Vaadatakse Arvo Vilu filmi "Valgepõsk-lagle", Eesti juhtiv hane- ja lagletundja ornitoloog Aivar Leito räägib laglest Eestis ja mujal, laglede uurimisest ja oma kohtumistest nende lindudega. Muidugi saab Leitole esitada lagle kohta küsimusi.
Loodusõhtut toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

TKKHK


MAAILMAST

---

Mount Morelandi roostikes veedab talve üle kolme miljoni suitsupääsukese. Foto: Chris Knights/BirdLife International


Jalgpalli maailmameistrivõitlused ohustavad suitsupääsukest

BirdLife International kinnitas läinud nädalal, et 2010. aasta maailmameistrivõistlusteks Lõuna-Aafrika vabariigis kavandatav väikese lennuvälja laiendus seab ohtu pääsukeste talvise puhkepaiga: kolm miljonit suitsupääsukest kogu Euroopast ja mujalt maailmast saabub siia kanti. See roostik jääks lennukite õhkutõusmis- ja laskumistrajektoorile ning ohutuskaalutlustel tuleks linde hulgaliselt ligi meelitav taimestik hävitada.

BirdLife'i reeglite kohaselt tuleb tähtsa linnualana kaitse alla võtta kõik need elupaigad, mis on olulised enam kui ühele protsendile mõne liigi maailmaasurkonnast. Mount Morelandi roostikus on suitsupääsukeste puhul see kriteerium selgelt ületatud, sest nende üldarvu maailmas hinnatakse 190 miljonile. Lähipiirkonnas teisi sobivaid roostikke pole: see paik on piltlikult öeldes kui pilliroosaareke suures suhkrurooväljade meres.
Mount Morelandi roostikust on taasleitud paljudes Euroopa riikides rõngastatud suitsupääsukesi; Natali provintsi on jõudnud ka Eestis märgise saanud pääsukesi. Vanas Maailmas pesitseb hinnanguliselt 16-36 miljonit suitsupääsukest, nende arvukus on aga paljudes riikides vähenenud eelkõige pestitsiidide ja muude saasteainete rohkuse ning muutunud põllu- ja loomapidamistavade tõttu. Ka Eestis käib meie rahvuslinnu tiib pigem halvasti kui hästi. br>
BirdLife/Loodusajakiri

---

Tyson Foods tahab toota loomarasvast kütust

Ameerika suurim lihatootja Tyson Foods Inc. toodab 2,3 miljonit naela loomarasva aastas. Läinud nädalal kinnitasid kompanii ametnikud, et edaspidi tahetakse rasv muuta biokütuseks.
Sellest loodetakse nii puhtmajanduslikku kui ka keskkonnakasu, samuti võitu energeetilises sõltumatuses: nimelt on loomarasv odavam kui taimeõli.
Edaspidi tahetakse biokütuseks muuta ka linnukasvatuse jäätmed ning kaasata sellesse töösse oma rajatavad harufirmad Hiinas ja Lõuna-Ameerikas.

Planetark WEN

---

Uus-Meremaa: liigikaitsemõõn ei ole pöördunud

Hiljuti avaldatud ettekanne Uus-Meremaa ohustatud liikide tulevikust kinnitab, et üks riigi sümboleid - lennuvõimetu lind kiivi - võib lähema 20 aasta jooksul peasaartelt kaduda.
Waikato ülikooli uurijate ülevaate järgi on suurimaid probleeme kaitsemeetmete tõhususe üle otsustada aitavate usaldusväärsete kriteeriumide vähesus. Niiviisi ei saa kuidagi kontrollida, kas liigikaitsestrateegiasse kirjutatud 43 eelistegevust on mingeid tulemusi andnud. Viimase viie aasta jooksul pole küll ükski liik teadaolevalt hävinenud, aga lähema 15-20 aasta jooksul ei pruugi see nii jääda.

Üks huku serval liike on ka kiivi, kelle poegade keskmine ellujäämus Põhjasaare reservaadis on küll suurenenud, asurkonna üldsuurus on aga langusteel. Nagu ikka, on oluline põhjus elupaikade kadu. Aastail 1998-2000 hinnati põlisökosüsteemide kao kiiruseks eramaadel 4500 hektarit aastas. Paremini on suudetud peatada võõrliikide pealetungi, aga paar tulnuktaime avastatakse igal aastal siiski juurde. Puuduste loendis on toodud välja ka liigikaitseks eraldatava raha nappus ja tööde kehv koordineeritus. Sestap on vastus kõnealuse ettekande pealkirjaküsimusele „Kas looded on pöördumas?" selge „ei".

The New Zealand Herald

---

Rootsi mõju kliima soojenemisele kahaneb kõige kiiremini

Läinud esmaspäeval ÜRO kliimakonverentsil avalikustatud raporti kohaselt teevad kõige tõhusamat tööd kliimamuutuste pidurdamiseks Rootsi, Ühendkuningriik ja Taani. Neli kõige hullemat kliimamõjutajat reastatud 56 riigi seas on Saudi Araabia, Malaisia, Hiina ja Ameerika Ühendriigid.

Kõnealused 56 maad on 1992. aasta kliimalepingu osalised või need, mis annavad maailma kasvuhoonegaaside heitest igaüks vähemalt protsendi. Kokku „toodavad" need riigid 90 protsenti planeedi süsinikdioksiidi heitest. Keskkonnaorganisatsiooni Germanwatch tehtud rehkendustes on arvesse võetud heidete taset ja muutusi ning kliimapoliitikat.
Rootsis saadi umbes veerand 2003. aastal tarbitud energiast taastuvallikaist; riigi pealinnas Stockholmis sõidab iga neljas buss kas etanooli või biogaasiga.
Saudi Araabia koht tabeli lõpus on esmajoones tingitud selle kuningriigi poliitikast, mis blokeerib katsed vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Ka USA puhul on madala koha põhipõhjus poliitikas: koos Austraaliaga ollakse ainsad suured tööstusriigid, kes pole alla kirjutanud Kyoto protokollile.

www.livescience.com

---

Jaapani moodsa vaalateaduse rajaja - kapten Ahab. Joonistas Ott Luuk.


Jaapani laevad suundusid Antarktikasse vaalu küttima

Möödunud nädala keskel alustas Jaapani sadamast Shimonosekist teekonda Antarktika meredele kuus vaalapüügilaeva, mis loodavad tappa vähemalt 860 vaala. Kui Norra ja nüüd ka Island kütivad vaalu avalikult kommertseesmärkidel, siis jaapanlased varjutavad oma vaalajahti siiani eufemismidega „teaduslikust uurimistööst". Samal ajal on nende jahiplaanid põhjamaalaste omadest hoopis suuremad. Näiteks samuti suure kriitika osaliseks saanud Island kavatseb küttida 30 kääbus- ja 9 heeringavaala.
Jaapanlased tahavad aga küttida vähemalt 850 - aga võib olla kuni 935 - lõuna-kääbusvaala, kes tõepoolest otseselt ohustatud ei ole, ja 10 heeringavaala, suuruselt teist vaalaliiki, kelle looduskaitsjad on paigutanud kõige ohustatumate vaalaliikide hulka.
Jaapani ametnikud kinnitavad, et jahi siht on hinnata vaalaasurkondade suurust ning uurida nende sigimis- ja toitumisharjumusi. Vaalaliha müügist saadav tulu minevat edasiste uuringute toetuseks.
Väidetavasti pole vaalaliha jaapanlaste seas kuigi populaarne, vaalajahti aga pigem toetatakse kui osa rahvuslikust kultuuritraditsioonist. Looduskaitsjad on Jaapanit peale ohustatud liikide mõttetu hävitamise süüdistanud ka rahvusvahelise vaalapüügikomisjoni IWC mitmete pisiriikidest liikmete häälte ostmises.

The Scotsman/Loodusajakiri


KIIRKOMMENTAAR

---

Toomemägi jääb tasapisi kiila

Eile üle üsna pika aja jälle kord armsale Tartu Toomemäele sattudes pidin tahes-tahtmata meenutama, milline märul käis 2002. aastal "aeglase surma" ehk Professorite allee vahtraallee uuendamise ümber, ehkki see vajas toona ka minu arvates tõesti uuendamist ja näeb nüüd päris kena välja. Praegu ei oska kõrgendiku platool kände ülegi lugeda, aga raiutud on juba kümneid ja kümneid puid - ja üldsus näib olevat sellega ilmselt leppinud: ei ajalehes, veebis ega raadioski ole kohanud vähimatki mõttevahetust.


Paar pilti Toomemäest sombusel 20. novembril. Fotod: Toomas Jüriado



Ütlen igaks juhuks ära, et ma ei kuulu nende hulka, kelle arvates ei tohi ühestki pargist maha raiuda ühtegi puud. Vastupidi: ma arvan mõistvat, et aeg-ajalt on vaja linnapuistutes uuendusi teha. Samas on Toomemäe raiete praegune ulatus tõesti ehmatav. Suvine Tartu Postimehe artikkel Toomemäe puudele avaruse andmisest teatas, et "maha võetakse isetekkelisi, ohtlikke ja kuivanud puid" (vt. TPM, 28. juuli).

Praegune pilt seda väidet ei kinnita: rohkesti on raiutud ka alleede puid. Küllap pole need "isetekkelised", sest Krause idee järgi on Toome pargi haljastus kujundatud just alleedena. Uudistaja püüdis teha ka väikest luuretööd raiutud ja raiutavate puude tervise kohta. Üldse raiutavat maha 74 puud. Kusjuures vaid 8 neist olevat mitterahuldavas seisundis, see-eest aga 29 lausa hea tervise juures … Vähe sellest: needsamad mitteametlikud luureandmed kinnitavad sedagi, et elumajaks muutuva vana haavakliiniku juurde tahetakse soojustorustik tuua otse läbi pargi. Mis küllap tähendab seda, et mingi hulga kasvama jäävate puude juured tuleb läbi lõigata. Meie soojustorustikud tikuvad pealegi tublisti soojust kiirgama, seega võivad sellega kaasneda keskkonnamuutused, millega vanad puud ei suuda kohaneda - ja me saame Toomel ka ühe tõelise "aeglase surma". Kusjuures normide järgi ei saa torustiku lähedale ka uusi noori puid asemele istutada. Nii palju, kui mina aru saan, on looduskaitseametnikud nendele töödele vajaliku kooskõlastuse andnud: keskkonnainvesteeringute keskus on ju vähemalt raietöid ka rahaga toetanud.

Olen algusest peale arvanud, et vana haigla ümberehitus elumajaks on Toome pargi lõpu algus. Nüüdisaegse elumaja juurde on ju vaja garaa˛e või parklaid, juurdesõiduteedest rääkimata. Ja sellest veel rohkem kardan ma pretsedenti: kui üks elumaja on juba ehitatud, siis miks mitte võtta ette järgmist. Loodetavasti tugevasti liialdades olen mõelnud sedagi, et ühel päeval ilmub ehk keegi eriti paksu rahapakiga mees, kes kinnitab vajalikele ametimeestele, et "kuulge, see suur punane kivihunnik seal keset mäge on ju jube! Lõhume ta maha ja ehitame asemele parem mõned ilusad pilvelõhkujad!" Oleks hästi nüüdistartulik …

Toomas Jüriado





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

Telli loodusajakirjad siit: Link

---