Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
28. november 2006


UUDISTAJA SOOVITAB









Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


lapsed ja linnud TKKHK-s
Seinad täis omaloomingut ning saal täis tööde autoreid ja nende õpetajaid. Foto: Toomas Jüriado


Lapsed ja linnud

23. novembril võeti lõpuüritusega Tartus kokku Tartu keskkonnahariduse keskuse, Eestimaa looduse fondi ja ornitoloogiaühingu veebruaris alanud ühisprojekt „Lapsed ja linnud".

Projekti käigus tutvuti talilindudega ja vaadeldi neid iseseisvalt, osaleti linnalinnulaupäevakul ja meisterdati pesakaste, käidi mitmel linnuvaatlusretkel, täideti vaatluspäevikuid. Projekt sai samal ajal teoks ka Saksamaal ja Poolas; eri riikide lapsed vahetasid linnuvaatlusmuljeid Internetis. Eestis osales projektis poolteistsada õpilast ja õpetajat; seda rahastasid globaalne loodusefond GNF (Global Nature Fond), paar Saksamaa erafondi ja keskkonnainvesteeringute keskus.
Lõpuürituse eel avati näitus projekti omaloominguvõistlusele esitatud töödest, mille autoreiks on 158 Tartu linna ja maakonna õpilast. Näha sai küll salli sisse kootud kui ka puidust linde ja lindudest vitraaže, rääkimata joonistustest ja samblaskulptuuridest. 135 töö hulgast otsisid oma lemmikud välja nii keskkonnahariduse keskuse, ornitoloogiaühingu kui ka looduse fondi esindajad; autasudeks olid tänukirjad, trükised ja helikandjad. Näitust saab vaadata 1. detsembrini.

Tutvustati lasteaedadele mõeldud õppematerjali "Neid linde me tunneme", mille põhikoostajad on Ave Nõmme ja Kadri Joost Elva lasteaiast Murumuna. Komplekti kuulub 16 suurt tahvlit tuntuimatest lindudest ja raamatuke rohkete metoodiliste materjalidega lasteaiaõpetajatele. Trükisest leiab näiteks luuletusi, vanasõnu ja mängude kirjeldusi, samuti ulatusliku kirjanduse loendi.

ELF/Loodusajakiri




Õuesõpetajad saavad uusi häid juhendeid

Läinud kolmapäeval, 22. novembril, lõpetati Tartus Eesti bioloogia ja geograafia õpetajate liidu (EBGÕL) ning sihtasutuse REC Estonia õuesõppe juhendite koostamise võistlus ja kuulutati välja võitjad.

Kokku saadeti võistlusele 28 tööd 11 autorilt nii eesti kui ka vene õppekeelega koolidest. Ühe peakorraldaja ja žüriiliikme, REC Estonia juhataja ja EBGÕL eestseisuse liikme Anne Kivinuka sõnul oli laekunud tööde hulk ootuspärane, küll oodanuks rohkem osalejaid ja seda eriti vene koolide õpetajate hulgas. Kivinuka tõdemuse kohaselt pole õuesõppe idee neis koolides veel kuigivõrd juurdunud.
Parimatena tõstis žürii esile Metsküla algkooli õpetaja Marje Loide kolmest juhendist koosneva võistlustöö ja Pärnu Kuninga tänava põhikooli õpetaja Katrin Kurvitsa "Loodusalased õppekäigud I klassile". Eripreemia sai Maimu Lassi töö "Tunne oma kodupaika". Ära märgiti Tamara Zintšenko, Tiina Sirelpuu ja Eve Sarapi juhendid. Tunnustuse ja tänukirja pälvisid Kaja Lepiku ja Anne Koppeli ühistöö ning Merle Ööpiku ja Ele Soo juhendid.

Võistluse lõpetamisel esitleti EBGÕL keskkonnaharidusaastakirja Kägu 14. numbrit. Seekord on ajakiri suureformaadiline õuesõppe erinumber, kus on avaldatud ka mitu kõneks olnud võistlusele saadetud juhendit. Kõik võistlusjuhendid on koondatud aga CD-plaadile, mida huviline saab hankida kas EBGÕL eestvedajalt Kersti Ojassalult Viimsi keskkoolist või sihtasutusest REC Estonia.

Uudistaja




Maaülikool asutab Tartu tehnikakolledži

24. novembril kirjutasid Eesti maaülikool, Tartu ülikool, Tallinna tehnikakõrgkool ja Tartu teaduspark alla ühiste kavatsuste protokollile, et koordineerida tegevust tehnika- ja tehnoloogiaalase rakenduskõrghariduse arendamisel Tartus.
Maaülikoolil on kavas asutada Tartu tehnikakolled˛, mille loomiseks panevad protokollile allakirjutanud käima arendusprojekti ja nimetavad juhtkomitee.
Õppekavade väljatöötamisse ja õppetöösse, samuti kolledži juhtimisse kaasatakse ettevõtjate esindajaid. Tehnikakolledži arendamisse kaasatakse osalejate soovil teisi ülikoole ja rakenduskõrgkoole.
Toetust tehnilise rakenduskõrghariduse arendamiseks ja tehnikalinnaku väljaarendamiseks Eesti maaülikoolis on korduvalt väljendanud ka Tartu linnavalitsus.

Eesti maaülikool


KOOLITUS


Loodus- ja keskkonnatäiendusõpe õpetajale

Tartu keskkonnahariduse keskus (TKKHK) ootab huvilisi sajatunnisele koolitusele "Loodus- ja keskkonnaalane täiendõpe õpetajale".
Kursuslased teevad läbi kaheksa õppepäeva; kohtutakse üks kord kuus. Esimene õppus algab 28. novembril kell 10 TKKHK saalis (Kompanii 10 Tartus). Kursuse õppetasu on 3400 krooni.
Info ja registreerimine: Külli Kalamees (tel. 736 6120, kylli.kalamees@teec.ee, www.teec.ee).

TKKHK


KUHU MINNA


Prügikäitluse õppepäev Tartus

1. detsember 2006 kell 11 algas Tartu keskkonnahariduse keskuses jäätmekäitluse õppepäev.
Esmalt räägib Tartu linna keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer Tartu jäätmekäitlusest, edasi tutvustatakse prügi sortimise võimalusi Tartu Jaama tänava keskkonnajaamas ja tutvutakse Maarjamõisa prügikeskusega.
Koolitus on tasuta, seda toetab keskkonnainvesteeringute keskus. Osalejad saavad tunnistuse.
Info ja registreerimine: Külli Kalamees (kylli.kalamees@teec.ee, 7366120)

TKKHK





Taas oodatakse noori loodushuvilisi mälumängureid

Detsembris algab Rakveres taas koolinoorte loodus- ja keskkonnateemaline mälumängusari. Kui varasematel aastatel on seda korraldanud sihtasutus Roheline Maakond, siis tänavu on tegevad RMK Sagadi looduskool ja Lääne-Virumaa keskraamatukogu. Mängu aitab rahastada keskkonnainvesteeringute keskus.
Sel aastal on mäng kahes vanuserühmas: IV-VI ja VII-IX klasside õpilastele. Mälumäng toimub Rakveres Lääne-Virumaa keskraamatukogu saalis. Nooremal vanuserühmal on esimene mänguvoor 5. detsembril kell 14 ja vanemal 12. detsembril kell 14.

Eelmisel aastal osales mängus 32 kolmeliikmelist võistkonda. Ka tänavu oodatakse mängima sama suuri võistkondi. Koolid saavad registreeruda kuni 30. novembrini. Kuna saali mahub 30 võistkonda, oodatakse igast koolist esialgu ühte võistkonda. Kui mõnest koolist soovib osaleda rohkem võistkondi, paluvad korraldajad sellest teatada juba esmasel registreerimisel: kui huvilisi koole on alla 30, saavad ka need võistkonnad osaleda.
Lisainfo ja registreerimine: Mari Kreintaal, Sagadi metsakeskuse infospetsialist (676 7790, 521 1790, mari.kreintaal@rmk.ee).

RMK


MAAILMAST


Planeedi metsad tulevad tagasi

Kui enamasti tunneme muret maailma metsade kadumise pärast, siis äsja Ameerikas avaldatud uuring kinnitab, et üsna paljudes riikides on käimas vastupidine protsess: mõnelgi juhul on metsi rohkem kui 200 aastat tagasi.

Uuring ei piirdunud vaid metsade pindala konstateerimisega, vaid võttis arvesse ka puude suuruse - kas nad on muutunud kasvavaks puiduvaruks -, kui tihedalt nad kasvavad ja kui palju seovad süsihappegaasi, kui palju on metsas orgaanilist materjali ehk biomassi. Just puidu varumiseks sobivate puude hulk on uurimuse andmeil viimase pooleteise aastakümnega suurenenud 22 riigis 50 suurima metsasusega maa seast. Kui Brasiilia ja Indoneesia on sel perioodil kõige enam metsi kaotanud, siis suurimad metsa tagasivõitjad on olnud USA ja Hiina. Laias laastus võib uuringu kinnitusel öelda, et riikides, kus sisemajanduse kogutoodang inimese kohta ületab 4600 dollarit, on metsatustumine pööratud metsastumiseks. Põhjustena märgitakse tõhusama metsakaitse kõrval ka majanduse ja tehnoloogia arengut, põllumajanduse koondumist väiksemale pinnale, linnastumist, aga ka puidu importi arengumaadest.

Planetark WEN





Hiinast lähtub aastal 2010 rohkem süsihappegaasi kui USA-st

Rahvusvaheline energiaagentuur IEA ennustab seniste suundumuste jätkudes aastaks 2030 süsihappegaasiheite tõusu praegusega võrreldes 55 protsendi võrra. Arengumaad annavad sellest tõusust kolmveerandi, ainuüksi Hiina tervelt 39 protsenti.

Juba aastal 2010 hakkab Hiina kiire industrialiseerumise ja elatustaseme tõusu tõttu atmosfääri paiskama rohkem peamiseks kasvuhoonegaasiks peetavat CO2 kui USA.
Hiina roll CO2-heites muudab üsna küsitavaks igasugused teiste riikide jõupingutused: arengumaana pole tal Kyoto protokollist tulenevaid kohustusi oma emissioone piirata.
Samas tuleb tõdeda, et kiirus, millega süsihappegaasiheide arengumaades kasvab, on suurem, kui saadava energiaosa kasv; seda mõistagi tehnoloogilise mahajäämuse tõttu. Ka jääb tulevikuski CO2-heide inimese kohta arengumaades selgelt alla heitele arenenud riikidest: praegu on see esimestes 2,45 tonni ja teistes 11,02 tonni, aastal 2030 eeldatavasti aga vastavalt 3,5 ja 11,98 tonni.

The Independent





Autotootjad sõnelevad Euroopa Komisjoniga

Mõni aeg tagasi oli juttu keskkonnasurverühma T&E (The European Federation for Transport and the Environment - Euroopa transpordi- ja keskkonnaföderatsioon) nurinast Euroopa Komisjoni saamatuse üle sundida autotootjaid täitma vabatahtlikult võetud kohustusi vähendada uute autode süsihappegaasiheidet ning sellele järgnenud Euroopa Komisjoni ähvardustest hakata autovabrikante pitsitama detsembris arutlusele tuleva seaduse jõul.

Selle peale reageeris omakorda vihaselt Euroopa autotootjate liit ACEA. Nende kinnitusel on nii Euroopa kui ka Jaapani ja Korea autotootjail võimatu 1998. aastal kokku lepitud, Kyoto protokollist lähtuvaid lubadusi täita Euroopa Liidu karmistunud turvanõuete pärast. Näiteks turvapatjade ja tugevdatud kerega autod on raskemad ja vajavad enam kütust. ACEA peasekretäri Ivan Hodaci sõnul pole aus veeretada kogu vastutust CO2-heite eest autotootjate õlule. Vaja oleks hoopis integreeritud käsitlust, millesse kuuluksid nii CO2-maksud, soodustused ökomudelite ostjaile, suurenevad investeeringud alternatiivkütustesse ja autojuhtide koolitus muutmaks nende juhtimisharjumusi.

www.euractiv.ee





---
Läheb külmaks? Foto: Ott Luuk


Vene teadlane ennustab peatset jääaega

Pulkovo observatooriumis töötav Habibullo Abdusamatov teatas eelmisel nädalal, et tema ja ta kolleegide uuringud lubavat oodata järkjärgulist globaaltemperatuuride langust aastail 2012-15, millele järgnevat 2055-60 paiku dramaatilisem, 60 aastat vältav külmaperiood.
Abdusamatov kinnitas, et tema järeldused põhinevad päikese tsüklite jälgimisel, aga ei täpsustanud, kui palju Maa temperatuur langeb. Teadlane lisas, et käsil on töö aparatuuri kallal, mis võimaldab Maa temperatuuri muutusi maailmaruumist mõõta enneolematu täpsusega. Seade tahetakse paigaldada rahvusvahelisse kosmosejaama 2008. aastal ja 2009 hakkaks see tööle. Vene valitsus olevat nendeks töödeks juba eraldanud poole vajalikust summast - 20 miljonit rubla. Ülejäänud pool loodetavat saada toetajailt.

Interfax





Vaalaküttija-riikidele tuleb lisa?

Sel sügisel on olnud palju juttu sellest, et peale Jaapani ja Norra taasalustas vaalajahti ka Island. Samuti on Jaapanit aastaid süüdistatud väikeriikide häälte ostmises rahvusvahelises vaalapüügikomisjonis IWC, et need toetaksid vaalapüügikeelu lõpetamist.
Läinud nädalal kinnitas rahvusvaheline loomakaitseorganisatsioon IFAW, et äsjasel Kariibi mere kalandusministrite kohtumisel ei kutsunud St. Kittsi ja Nevise saarte minister Cedric Liburd Kariibi mere saareriikide, IWC liikmete valitsusi üles mitte ainult alustama Jaapani eeskujul vaalajahti, vaid ka propageerima vaalaliha piirkonnas käivate miljonite turistide seas ja tooma sellega kasu kohalikule turismitööstusele.
IFAW soovitab nüüd loomasõpradel saata veenmiskirju Kariibi mere pisiriikide liidritele, et need toetaksid vaalapüügi idee asemel hoopis järjest menukamat vaalavaatlust, mis toovat aastas sisse 22 miljonit dollarit ja mille arengusse on ka IFAW rohkesti panustanud.

IFAW/Uudistaja


RAAMATUKOMMENTAAR


kaanepilt



Pisike tähelepanuväärne raamat

Viimase nädala rõõmsaima üllatuse tõi mulle hetk, kui kirjastuse Eesti Loodusfoto juht Peeter Veromann poetas Eesti Looduse toimetusse väikese trükise, mille kaanel hallvarese pilt: "Nüüd on see siis valmis!"

Ei oskagi enam öelda, millal ma ühelt ammugi manalateele läinud autorilt Lemming Rootsmäelt selle raamatu käsikirjast kuulsin. See võis olla isegi kakskümmend aastat tagasi. Igatahes pidi teos ilmuma omaaegses populaarses taskuformaadis loodusraamatute sarjas "Pääsuke". Aga enne, kui käsikiri trükki toimetada jõuti, muutus riigikord ja see sarigi läks sisuliselt hingusele. Lõpuks loovutas Rootsmäe käsikirja ornitoloogiaühingule. Projektipõhiselt tegutseval linnukaitseseltsilgi jäi kõigist katsetest hoolimata avaldamiseks vajalik raha leidmata.

Nüüd on siis Eesti Loodusfoto lõpuks vanalt käsikirjalt tolmu pühkinud. Kindlasti on see austusavaldus kahele nimekale ja lugupeetud linnutundjale. Ajastus on hea, sest Rootsmäe sünnist möödus augustis 85, teise autori, väljaandja isa Heinrich Veromanni sünnist oktoobris 80 aastat. Aga kahtlemata pole raamatukesel ainult aja- ja kultuurilooline väärtus. On ju Rootsmäe ja Veromanni populaarseim raamat "Eesti laululinnud" hinnatud ja defitsiitne abimees igale linnusõbrale ka praegu, ehkki trükise ilmumisest on möödas juba üle kolme aastakümne. Midagi muud nii kokkuvõtlikku ja ülevaatlikku pole eesti keeles laululindude kohta lihtsalt ilmunudki ja ausalt öeldes on peaaegu võimatu uskuda, et võikski käega katsutavas tulevikus ilmuda. Selleks on ju vaja uut Rootsmäe-taolist andmete süstematiseerijat ja Veromanni-laadi populariseerijat. Paraku ei ole silmapiiril ei ühte ega teist.

Nüüd on siis kõigile huvilistele lõpuks kättesaadavaks tehtud veel ühe linnu kohta kokku võetud materjalid; pealegi on see lind igati tähelepanuväärne, elab otse meie kõrval ja tekitab sageli ka küsimusi või lausa probleeme. Niiviisi on Eesti Loodusfoto taas kord väärt suurt kiitust ja tänu.

Toomas Jüriado





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012