Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
28. november 2006


UUDISTAJA SOOVITAB









Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


lapsed ja linnud TKKHK-s
Seinad tis omaloomingut ning saal tis tde autoreid ja nende petajaid. Foto: Toomas Jriado


Lapsed ja linnud

23. novembril veti lpuritusega Tartus kokku Tartu keskkonnahariduse keskuse, Eestimaa looduse fondi ja ornitoloogiahingu veebruaris alanud hisprojekt Lapsed ja linnud".

Projekti kigus tutvuti talilindudega ja vaadeldi neid iseseisvalt, osaleti linnalinnulaupevakul ja meisterdati pesakaste, kidi mitmel linnuvaatlusretkel, tideti vaatluspevikuid. Projekt sai samal ajal teoks ka Saksamaal ja Poolas; eri riikide lapsed vahetasid linnuvaatlusmuljeid Internetis. Eestis osales projektis poolteistsada pilast ja petajat; seda rahastasid globaalne loodusefond GNF (Global Nature Fond), paar Saksamaa erafondi ja keskkonnainvesteeringute keskus.
Lpurituse eel avati nitus projekti omaloominguvistlusele esitatud tdest, mille autoreiks on 158 Tartu linna ja maakonna pilast. Nha sai kll salli sisse kootud kui ka puidust linde ja lindudest vitraae, rkimata joonistustest ja samblaskulptuuridest. 135 t hulgast otsisid oma lemmikud vlja nii keskkonnahariduse keskuse, ornitoloogiahingu kui ka looduse fondi esindajad; autasudeks olid tnukirjad, trkised ja helikandjad. Nitust saab vaadata 1. detsembrini.

Tutvustati lasteaedadele meldud ppematerjali "Neid linde me tunneme", mille phikoostajad on Ave Nmme ja Kadri Joost Elva lasteaiast Murumuna. Komplekti kuulub 16 suurt tahvlit tuntuimatest lindudest ja raamatuke rohkete metoodiliste materjalidega lasteaiapetajatele. Trkisest leiab niteks luuletusi, vanasnu ja mngude kirjeldusi, samuti ulatusliku kirjanduse loendi.

ELF/Loodusajakiri




uespetajad saavad uusi hid juhendeid

Linud kolmapeval, 22. novembril, lpetati Tartus Eesti bioloogia ja geograafia petajate liidu (EBGL) ning sihtasutuse REC Estonia uesppe juhendite koostamise vistlus ja kuulutati vlja vitjad.

Kokku saadeti vistlusele 28 td 11 autorilt nii eesti kui ka vene ppekeelega koolidest. he peakorraldaja ja riiliikme, REC Estonia juhataja ja EBGL eestseisuse liikme Anne Kivinuka snul oli laekunud tde hulk ootusprane, kll oodanuks rohkem osalejaid ja seda eriti vene koolide petajate hulgas. Kivinuka tdemuse kohaselt pole uesppe idee neis koolides veel kuigivrd juurdunud.
Parimatena tstis rii esile Metskla algkooli petaja Marje Loide kolmest juhendist koosneva vistlust ja Prnu Kuninga tnava phikooli petaja Katrin Kurvitsa "Loodusalased ppekigud I klassile". Eripreemia sai Maimu Lassi t "Tunne oma kodupaika". ra mrgiti Tamara Zintenko, Tiina Sirelpuu ja Eve Sarapi juhendid. Tunnustuse ja tnukirja plvisid Kaja Lepiku ja Anne Koppeli hist ning Merle piku ja Ele Soo juhendid.

Vistluse lpetamisel esitleti EBGL keskkonnaharidusaastakirja Kgu 14. numbrit. Seekord on ajakiri suureformaadiline uesppe erinumber, kus on avaldatud ka mitu kneks olnud vistlusele saadetud juhendit. Kik vistlusjuhendid on koondatud aga CD-plaadile, mida huviline saab hankida kas EBGL eestvedajalt Kersti Ojassalult Viimsi keskkoolist vi sihtasutusest REC Estonia.

Uudistaja




Maalikool asutab Tartu tehnikakolledi

24. novembril kirjutasid Eesti maalikool, Tartu likool, Tallinna tehnikakrgkool ja Tartu teaduspark alla histe kavatsuste protokollile, et koordineerida tegevust tehnika- ja tehnoloogiaalase rakenduskrghariduse arendamisel Tartus.
Maalikoolil on kavas asutada Tartu tehnikakolled˛, mille loomiseks panevad protokollile allakirjutanud kima arendusprojekti ja nimetavad juhtkomitee.
ppekavade vljattamisse ja ppetsse, samuti kolledi juhtimisse kaasatakse ettevtjate esindajaid. Tehnikakolledi arendamisse kaasatakse osalejate soovil teisi likoole ja rakenduskrgkoole.
Toetust tehnilise rakenduskrghariduse arendamiseks ja tehnikalinnaku vljaarendamiseks Eesti maalikoolis on korduvalt vljendanud ka Tartu linnavalitsus.

Eesti maalikool


KOOLITUS


Loodus- ja keskkonnatienduspe petajale

Tartu keskkonnahariduse keskus (TKKHK) ootab huvilisi sajatunnisele koolitusele "Loodus- ja keskkonnaalane tiendpe petajale".
Kursuslased teevad lbi kaheksa ppepeva; kohtutakse ks kord kuus. Esimene ppus algab 28. novembril kell 10 TKKHK saalis (Kompanii 10 Tartus). Kursuse ppetasu on 3400 krooni.
Info ja registreerimine: Klli Kalamees (tel. 736 6120, kylli.kalamees@teec.ee, www.teec.ee).

TKKHK


KUHU MINNA


Prgikitluse ppepev Tartus

1. detsember 2006 kell 11 algas Tartu keskkonnahariduse keskuses jtmekitluse ppepev.
Esmalt rgib Tartu linna keskkonnateenistuse juhataja lle Mauer Tartu jtmekitlusest, edasi tutvustatakse prgi sortimise vimalusi Tartu Jaama tnava keskkonnajaamas ja tutvutakse Maarjamisa prgikeskusega.
Koolitus on tasuta, seda toetab keskkonnainvesteeringute keskus. Osalejad saavad tunnistuse.
Info ja registreerimine: Klli Kalamees (kylli.kalamees@teec.ee, 7366120)

TKKHK





Taas oodatakse noori loodushuvilisi mlumngureid

Detsembris algab Rakveres taas koolinoorte loodus- ja keskkonnateemaline mlumngusari. Kui varasematel aastatel on seda korraldanud sihtasutus Roheline Maakond, siis tnavu on tegevad RMK Sagadi looduskool ja Lne-Virumaa keskraamatukogu. Mngu aitab rahastada keskkonnainvesteeringute keskus.
Sel aastal on mng kahes vanuserhmas: IV-VI ja VII-IX klasside pilastele. Mlumng toimub Rakveres Lne-Virumaa keskraamatukogu saalis. Nooremal vanuserhmal on esimene mnguvoor 5. detsembril kell 14 ja vanemal 12. detsembril kell 14.

Eelmisel aastal osales mngus 32 kolmeliikmelist vistkonda. Ka tnavu oodatakse mngima sama suuri vistkondi. Koolid saavad registreeruda kuni 30. novembrini. Kuna saali mahub 30 vistkonda, oodatakse igast koolist esialgu hte vistkonda. Kui mnest koolist soovib osaleda rohkem vistkondi, paluvad korraldajad sellest teatada juba esmasel registreerimisel: kui huvilisi koole on alla 30, saavad ka need vistkonnad osaleda.
Lisainfo ja registreerimine: Mari Kreintaal, Sagadi metsakeskuse infospetsialist (676 7790, 521 1790, mari.kreintaal@rmk.ee).

RMK


MAAILMAST


Planeedi metsad tulevad tagasi

Kui enamasti tunneme muret maailma metsade kadumise prast, siis sja Ameerikas avaldatud uuring kinnitab, et sna paljudes riikides on kimas vastupidine protsess: mnelgi juhul on metsi rohkem kui 200 aastat tagasi.

Uuring ei piirdunud vaid metsade pindala konstateerimisega, vaid vttis arvesse ka puude suuruse - kas nad on muutunud kasvavaks puiduvaruks -, kui tihedalt nad kasvavad ja kui palju seovad ssihappegaasi, kui palju on metsas orgaanilist materjali ehk biomassi. Just puidu varumiseks sobivate puude hulk on uurimuse andmeil viimase pooleteise aastakmnega suurenenud 22 riigis 50 suurima metsasusega maa seast. Kui Brasiilia ja Indoneesia on sel perioodil kige enam metsi kaotanud, siis suurimad metsa tagasivitjad on olnud USA ja Hiina. Laias laastus vib uuringu kinnitusel elda, et riikides, kus sisemajanduse kogutoodang inimese kohta letab 4600 dollarit, on metsatustumine pratud metsastumiseks. Phjustena mrgitakse thusama metsakaitse krval ka majanduse ja tehnoloogia arengut, pllumajanduse koondumist viksemale pinnale, linnastumist, aga ka puidu importi arengumaadest.

Planetark WEN





Hiinast lhtub aastal 2010 rohkem ssihappegaasi kui USA-st

Rahvusvaheline energiaagentuur IEA ennustab seniste suundumuste jtkudes aastaks 2030 ssihappegaasiheite tusu praegusega vrreldes 55 protsendi vrra. Arengumaad annavad sellest tusust kolmveerandi, ainuksi Hiina tervelt 39 protsenti.

Juba aastal 2010 hakkab Hiina kiire industrialiseerumise ja elatustaseme tusu tttu atmosfri paiskama rohkem peamiseks kasvuhoonegaasiks peetavat CO2 kui USA.
Hiina roll CO2-heites muudab sna ksitavaks igasugused teiste riikide jupingutused: arengumaana pole tal Kyoto protokollist tulenevaid kohustusi oma emissioone piirata.
Samas tuleb tdeda, et kiirus, millega ssihappegaasiheide arengumaades kasvab, on suurem, kui saadava energiaosa kasv; seda mistagi tehnoloogilise mahajmuse tttu. Ka jb tulevikuski CO2-heide inimese kohta arengumaades selgelt alla heitele arenenud riikidest: praegu on see esimestes 2,45 tonni ja teistes 11,02 tonni, aastal 2030 eeldatavasti aga vastavalt 3,5 ja 11,98 tonni.

The Independent





Autotootjad snelevad Euroopa Komisjoniga

Mni aeg tagasi oli juttu keskkonnasurverhma T&E (The European Federation for Transport and the Environment - Euroopa transpordi- ja keskkonnafderatsioon) nurinast Euroopa Komisjoni saamatuse le sundida autotootjaid titma vabatahtlikult vetud kohustusi vhendada uute autode ssihappegaasiheidet ning sellele jrgnenud Euroopa Komisjoni hvardustest hakata autovabrikante pitsitama detsembris arutlusele tuleva seaduse jul.

Selle peale reageeris omakorda vihaselt Euroopa autotootjate liit ACEA. Nende kinnitusel on nii Euroopa kui ka Jaapani ja Korea autotootjail vimatu 1998. aastal kokku lepitud, Kyoto protokollist lhtuvaid lubadusi tita Euroopa Liidu karmistunud turvanuete prast. Niteks turvapatjade ja tugevdatud kerega autod on raskemad ja vajavad enam ktust. ACEA peasekretri Ivan Hodaci snul pole aus veeretada kogu vastutust CO2-heite eest autotootjate lule. Vaja oleks hoopis integreeritud ksitlust, millesse kuuluksid nii CO2-maksud, soodustused komudelite ostjaile, suurenevad investeeringud alternatiivktustesse ja autojuhtide koolitus muutmaks nende juhtimisharjumusi.

www.euractiv.ee





---
Lheb klmaks? Foto: Ott Luuk


Vene teadlane ennustab peatset jaega

Pulkovo observatooriumis ttav Habibullo Abdusamatov teatas eelmisel ndalal, et tema ja ta kolleegide uuringud lubavat oodata jrkjrgulist globaaltemperatuuride langust aastail 2012-15, millele jrgnevat 2055-60 paiku dramaatilisem, 60 aastat vltav klmaperiood.
Abdusamatov kinnitas, et tema jreldused phinevad pikese tsklite jlgimisel, aga ei tpsustanud, kui palju Maa temperatuur langeb. Teadlane lisas, et ksil on t aparatuuri kallal, mis vimaldab Maa temperatuuri muutusi maailmaruumist mta enneolematu tpsusega. Seade tahetakse paigaldada rahvusvahelisse kosmosejaama 2008. aastal ja 2009 hakkaks see tle. Vene valitsus olevat nendeks tdeks juba eraldanud poole vajalikust summast - 20 miljonit rubla. lejnud pool loodetavat saada toetajailt.

Interfax





Vaalakttija-riikidele tuleb lisa?

Sel sgisel on olnud palju juttu sellest, et peale Jaapani ja Norra taasalustas vaalajahti ka Island. Samuti on Jaapanit aastaid sdistatud vikeriikide hlte ostmises rahvusvahelises vaalapgikomisjonis IWC, et need toetaksid vaalapgikeelu lpetamist.
Linud ndalal kinnitas rahvusvaheline loomakaitseorganisatsioon IFAW, et sjasel Kariibi mere kalandusministrite kohtumisel ei kutsunud St. Kittsi ja Nevise saarte minister Cedric Liburd Kariibi mere saareriikide, IWC liikmete valitsusi les mitte ainult alustama Jaapani eeskujul vaalajahti, vaid ka propageerima vaalaliha piirkonnas kivate miljonite turistide seas ja tooma sellega kasu kohalikule turismitstusele.
IFAW soovitab nd loomaspradel saata veenmiskirju Kariibi mere pisiriikide liidritele, et need toetaksid vaalapgi idee asemel hoopis jrjest menukamat vaalavaatlust, mis toovat aastas sisse 22 miljonit dollarit ja mille arengusse on ka IFAW rohkesti panustanud.

IFAW/Uudistaja


RAAMATUKOMMENTAAR


kaanepilt



Pisike thelepanuvrne raamat

Viimase ndala rmsaima llatuse ti mulle hetk, kui kirjastuse Eesti Loodusfoto juht Peeter Veromann poetas Eesti Looduse toimetusse vikese trkise, mille kaanel hallvarese pilt: "Nd on see siis valmis!"

Ei oskagi enam elda, millal ma helt ammugi manalateele linud autorilt Lemming Rootsmelt selle raamatu ksikirjast kuulsin. See vis olla isegi kakskmmend aastat tagasi. Igatahes pidi teos ilmuma omaaegses populaarses taskuformaadis loodusraamatute sarjas "Psuke". Aga enne, kui ksikiri trkki toimetada juti, muutus riigikord ja see sarigi lks sisuliselt hingusele. Lpuks loovutas Rootsme ksikirja ornitoloogiahingule. Projektiphiselt tegutseval linnukaitseseltsilgi ji kigist katsetest hoolimata avaldamiseks vajalik raha leidmata.

Nd on siis Eesti Loodusfoto lpuks vanalt ksikirjalt tolmu phkinud. Kindlasti on see austusavaldus kahele nimekale ja lugupeetud linnutundjale. Ajastus on hea, sest Rootsme snnist mdus augustis 85, teise autori, vljaandja isa Heinrich Veromanni snnist oktoobris 80 aastat. Aga kahtlemata pole raamatukesel ainult aja- ja kultuurilooline vrtus. On ju Rootsme ja Veromanni populaarseim raamat "Eesti laululinnud" hinnatud ja defitsiitne abimees igale linnusbrale ka praegu, ehkki trkise ilmumisest on mdas juba le kolme aastakmne. Midagi muud nii kokkuvtlikku ja levaatlikku pole eesti keeles laululindude kohta lihtsalt ilmunudki ja ausalt eldes on peaaegu vimatu uskuda, et vikski kega katsutavas tulevikus ilmuda. Selleks on ju vaja uut Rootsme-taolist andmete sstematiseerijat ja Veromanni-laadi populariseerijat. Paraku ei ole silmapiiril ei hte ega teist.

Nd on siis kigile huvilistele lpuks kttesaadavaks tehtud veel he linnu kohta kokku vetud materjalid; pealegi on see lind igati thelepanuvrne, elab otse meie krval ja tekitab sageli ka ksimusi vi lausa probleeme. Niiviisi on Eesti Loodusfoto taas kord vrt suurt kiitust ja tnu.

Toomas Jriado





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012