UUDISTAJA
5. detsember 2006

UUDISTAJA SOOVITAB

Uued venekeelsed horisondid

Almanahh ГОРИЗОНТЫ ЭСТОНИИ seab oma sihiks tutvustada Eesti loodust vene keeles. Suurem osa artiklitest on tõlgitud aastaraamatust "Lehed ja tähed", mida praeguseks on ilmunud kolm köidet. Väljaande avab Tartu ülikooli emeriitprofessori Sergei Issakovi kirjutis Eestist läbi Igor Severjanini silmade. Edasi käsitleb meie metsade kujunemislugu Hendrik Relve, imetajaid tutvustab Peeter Ernits ning taimestikku Toomas Kukk. Läänemerest kirjutab Ülo Suursaar, Eesti naba uurivad Taavi Pae ja Anto Aasa. Ajaloolane Lauri Vahtre vaatleb radikalismi ja konservatismi Eesti minevikus, eestlaste kui rahvuse kujunemise tagamaid selgitab Mart Laar. Veel võib süveneda 1918. aasta Eesti rahvastikupoliitikasse Helen Rohtmetsa juhatusel ning täiendada end demograafia ja ajaloomälestiste kaitse valdkondades.

Loodusajakiri

---

Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED

---

Järjepidev Horisont

7. detsembril tähistab ajakiri Horisont Eesti teaduste akadeemia saalis piduliku ettekandekoosolekuga oma 40. juubelit.
Konverentsile on palutud kõik, kes aegade jooksul Horisondi nägu on kujundanud: nii toimetuse töötajad kui ajakirja peamine autorkond, eesti teadlased.

Kõnepulti astuvad Riigikogu aseesimees akadeemik Ene Ergma, kes kõneleb teemal "20 sajand - kas teine revolutsioon astronoomias". Ajaloodoktor Jaak Valge küsib oma ettekandes veidi provotseerivalt: "20. sajand: kas Eestil on põhjust vabandada?" Helsingi ülikooli biotehnoloogia instituudi direktori, ühe maailma juhtiva närvirakkude talitluse uurija akadeemik Mart Saarma teemaks on "Närvirakkude ühendusest, elust ja surmast". Teaduse saladusi avab 2006. aastal Eesti teaduse populariseerimise auhinna võitnud teadusbuss Suur Vanker.

1966. aastal, vaid kümmekond aastat pärast New Scientist`i asutatud aimeajakiri Horisont on üks pikaealisemaid järjepidevalt ilmunud Eesti ajakirju. Horisont on üks vanemaid populaarteaduslikke ajakirju ka Põhjamaade mõõtkavas. Et aeg niisuguste väljaannete ilmumiseks 1960. aastate teisel poolel küps oli, näitab asjaolu, et Horisondiga ühel ajal lükkasid oma aimeajakirja Forskning och Framsteg käima ka rootslased. Seevastu põhjanaabrite Tiede tähistas hiljuti alles 25. ilmumisaastat.
Horisont on läbi aegade olnud ainus omalaadne perioodiline väljaanne Eestis. Lugejaid alahindamata on ajakiri pakkunud silmaringi laiendavaid kirjutisi ja hoidunud esoteerikaudust.

Horisont

---

Doktoreid lisandus rekordiliselt rohkesti

1. detsembril, emakeelse ülikooli 87. aastapäeval, promoveeriti 97 Tartu ülikooli (TÜ) doktorit, kes on kaitsnud dissertatsiooni detsembrist 2005 praeguseni; kolm doktoranti kaitses oma väitekirja välisülikooli juures. See on ühes Eesti ülikoolis läbi aegade suurim doktorikraadi saajate arv.

Kõige rohkem doktorikraadi saajaid on bioloogia-geograafia- (21), arsti- (19) ja filosoofiateaduskonnas (16). "Kui jätkame samas tempos," ütles TÜ õppeprorektor professor Birute Klaas, "siis saavutame 2008. aasta lõpuks ülikooli arengukavas püstitatud eesmärgi - 150 doktorikraadi aastas."
Eelmisel aastal kaitses TÜ-s oma doktoritöö 75 doktoranti ning Eesti ülikoolides kokku oli doktorikraadi saajaid 135. Lisainfot doktoritööde kaitsmiste kohta TÜ-s leiab võrgupaigast www.ut.ee/doktoriope.

Samal aktusel TÜ aulas tunnustati Rahvusmõtte auhinnaga akadeemik Endel Lippmaad. Ülikool andis Rahvusmõtte auhinna välja kolmandat korda; esimesed kaks laureaati olid etnoloog ja kirjanik Ilmar Talve ning helilooja Veljo Tormis. Rahvusmõtte auhinnaga tunnustatakse inimest, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Auhinnaks on 50 teost Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo" sarjast ja klaasist taies.

TÜ

---

Mart Hiob juhatab ekskursiooni Supilinna päevade aegu. Foto: Toomas Jüriado


Mart Hiob sai tänavuse Domus Dorpatensise stipendiumi

Novembrikuu viimasel päeval anti Tallinnas rahvastikuministri büroos üle teaduse ja kultuuri sihtasutuse Domus Dorpatensis 2006. aasta stipendium. Selle pälvis Tartu Supilinna seltsi esimees Mart Hiob.
Mart Hiob on Tartus tuntud kui kodanikualgatuse ning kohaliku elu edendamise eest seisev linnakodanik. Ta on Supilinna seltsi asutajaliige ja üks aktiivsemaid eestvedajaid ning kasutab oma kõrgel tasemel erialaseid teadmisi ja kogemusi (Hiobil on Trondheimis asuva Norra tehnikaülikooli magistrikraad inseneriteadustes) ka kolmanda sektori huvide selgitamisel omavalitsuse töötajatele ja arendajatele. Planeeringute koostamisel ja nende avalikul arutelul on Supilinna selts oluliselt aidanud kaasa Supilinna miljööväärtuslikkuse hoiule, saavutades enamikule sellest linnaosast miljööväärtusliku ala staatuse.
Mart Hiob on osalenud ka Eesti mittetulundusühingute ümarlaua tegevuses ning kuulub järgmisel kevadel Tallinnas korraldatava Ida-Euroopa valitsusväliste organisatsioonide neljanda konverentsi korraldustoimkonda. Igapäevatöös rakendab Hiob oma teadmisi ja kogemusi erasektoris linnaplaneerijana; ta on õpetanud ka insenere ja maastikuarhitekte Tallinna tehnikaülikoolis.
Teaduse ja kultuuri sihtasutus Domus Dorpatensis kuulutas 2005. aastal esimest korda välja stipendiumikonkursi, mille eesmärk on taotleda ja tunnustada kodanikualgatust ning kohaliku elu edendamist. Stipendium on mõeldud isikule, kes on oma tegevusega oluliselt kaasa aidanud kogukonna üldisele arengule ja/või on silma paistnud kogukonna jaoks oluliste saavutustega. Stipendiumi suurus on 15 000 krooni.

Supilinna Selts/Uudistaja

---

Ilmus kodanikualgatusi tutvustav kogumik

Eesti roheline liikumine (ERL) on andnud välja intervjuude kogumiku, kus saavad sõna avalikkusele seni vähem tuntud inimesed, kes on viimastel aastatel andnud märkimisväärse panuse oma kodukandi keskkonna ja avatuma ühiskonna heaks.
ERL liikme Liis Keerbergi koostatud kogumikus on kümme intervjuud, mille seast neljaga on seotud kohtusse jõudnud juhtumid: Ess-soo kaevandamine, vanglate haigla planeerimine Jämejala parki, Kagu-Eesti regionaalprügila ja Paluküla hiiemäele spordikeskuse rajamise kavad. Oma tegudest ja mõtetest räägivad ka inimesed Tartu Supilinna seltsist, Nabala keskkonnakaitseühingust ja Prussakovi rattaühingust. Usutletavate hulgas on veel steriliseerimiskeskuse vastaste esindaja Eha Lettermo, Saare maavalitsuse planeeringuspetsialist Kaarel Kasemets ja Häädemeeste märgalakompleksi taastamise eestvedaja Marika Kose.
Raamat on tasuta levitamiseks, seda saab Eesti rohelise Liikumise Tartu ja Tallinna kontoritest ning see on allalaaditav ka veebiaadressilt www.roheline.ee/files/planeering/keskkond-ja-kodanikualgatus.pdf. Kogumik on ilmunud Euroopa Liidu Phare projekti "Valitsusväliste organisatsioonide keskkonnaprojektide edendamise programm kodanikuühiskonna tugevdamiseks ja Eesti EL-iga liitumisprotsessi toetamiseks" raames.

ERL

---

Brigita Murutar uurib rõõmsalt oma auhinda, raamatut puitarhitektuurist; tema kaunistatud tool ootab aga Lõunakeskuse näitusel pääsu lasteaialaste juurde. Fotod: Toomas Jüriado


Puupäev Tartus

Eesti metsatööstuse liidu (EMTL) korraldatava puupäeva raames valmistasid Tartu linna ja maakonna kooliõpilased 500 lastetooli (vt. ka 3. oktoobri Uudistajast, www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja153.html). Eile õhtul Tartu Lõunakeskuses avatud näitusel on näha neist poolsada kenamat.
Õpilased panid toolid tööõpetuse ja kunstitundides EMTL-lt saadud detailidest kokku, peitsisid ja lakkisid ning kaunistasid maalingutega. Niiviisi on iga tool omalaadne kunstiteos, mis pakub loomisrõõmu tegijatele ja uudistamishuvi mudilastele.

18 osalenud kooli valisid igaüks välja kolm huvitavamat tooli, mida saab Lõunakeskuses, otse liuvälja kõrval, vaadata kuni aasta lõpuni. Toolid on paigutatud spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud vineerist kunstiteose "Tõusvad tähed" varju. Taiese on loonud EMTL projektijuht Erik Konze, arhitektuuriüliõpilane Peter Pääso ja ehitusinsener Alar Just. Erik Konze sõnul näitab konstruktsioon, milliseid võimalusi puit pakub.
Sama siht on tervel EMTL mullu algatatud "Puupäeva" programmil. Sel päeval juhitakse inimeste tähelepanu tavapärasest enam puidule - naturaalsele ja taastuvale väärt materjalile - ning räägitakse puidusektori tähendusest Eesti ühiskonnale ja majandusele. Puupäeval korraldatakse mitmeid temaatilisi üritusi nii Tallinnas kui ka Tartus.

Kõigi näitusele pandud toolide autorid said tasuks "Puupäeva" T-särgi ja võimaluse tund aega Lõunakeskuse jäähallis uisutada. Tartu linna eriauhinna, mille saaja otsustas linnapea Laine Jänes, pälvis Tamme gümnaasiumi 3. klassi piiga Brigita Murutar. Maavanem Esta Tamm andis kätte maakonna eriauhinna ja EMTL juhatuse esimees Jüri Külvik metsatöösturite eriauhinna; need läksid vastavalt Keili Sükijainenile ja Kärt Torile, klassiõdedele Kivilinna gümnaasiumi 9.d klassist.
Tooliettevõtmise kulminatsiooniks kujuneb aga homme, 6. detsembril Tartu Sadamateatris toimuv lasteüritus: toolimäng, kuhu on oodatud mudilased neist 20 lasteaiast, kellele toolid kingitakse.

Uudistaja/EMTL

---

Multimeediaprogramm ja ehitusjuhendid Peipsi koostöökeskuselt

Peipsi koostöökeskus esitles 30. novembril kaht looduse-CD-d, mis on valminud keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel rahvusvahelise koostööprojekti BIRD raames.
BIRD-i Eesti koordinaator Kärt Leppik ütles, et idee teha plaadid saadi mitmelt loodusesõbralt: "Nimetama peab kindlasti Arne Aderit ja Rein Kuresood - ning tänu just nende inimeste entusiasmile on ideed CD kujul nüüd kõigile huvilistele kättesaadavad."
Ader ja Kuresoo on ka multimeediaprogrammi "Linnulennul mööda Emajõge" põhiautorid. 22-minutiline pildiprogramm, mis on mullu ilmunud samanimelise raamatu järg, tutvustab Emajõe-äärseid märgalasid ja on ennekõike mõeldud koolidele ja looduskeskustele. Õppeprogrammile on lisatud 14 minutit kestev 40 pildist viktoriin ja selle 6 minutiga esitatavad vastused - kokku parajasti ühe õppetunni jagu materjali.
Elektrooniline käsiraamat "Kuidas ehitada loodusesse?" on tõlgitud Rootsi autorite Mats Rosenbergi ja Kenneth Franzčni 2006. aasta jaanuaris valminud materjalidest. Juhendid tutvustavad head tava külastajaile mõeldud rajatiste ehitamisel loodusesse: näpunäiteid jagatakse alates planeerimisprotsessist kuni praktiliste nõuanneteni - näiteks, kuidas teha sellist laudteed, mis niiske ilmaga libedaks ei muutu.
Mõlemaid CD-sid on valmistatud viissada. Multimeediaprogrammi saavad Tartu- ja Jõgevamaa koolid ning looduskeskused, ehitusjuhendi RMK allasutused, keskkonnateenistused, looduskaitsekeskused. Ülejäävaid plaate võivad huvilised hankida Peipsi koostöökeskusest (Lai tn 30, Tartu) ning Tartumaa keskkonnateenistusest; "Kuidas ehitada loodusesse?" on allalaaditav ka Peipsi koostöö keskuse võrgupaigast www.ctc.ee.

Peipsi koostöökeskus/Uudistaja


KOOLITUS

---

ELFi naftakoolitused lähevad edasi

Eestimaa looduse fond (ELF) jätkab naftareostustõrje koolituste korraldamist vabatahtlikele. Koolitusel osalenul on võimalik ühineda ELFi vabatahtlike andmebaasiga.
Järgmised koolitused on 6.-8. detsembril vastavalt Toila sadama jahtklubis, Lahemaa rahvuspargi looduskeskuses ja Tartu keskkonnahariduskeskuses.

ELF


KUHU MINNA

---

Elise Aderi võidufoto


Kolmapäeval jagab Eesti Loodus fotoauhindu

Eesti Looduse fotovõistluse lõpuõhtu toimub kolmapäeval, 6. detsembril algusega kell 14 Tartu ülikooli raamatukogu saalis (Struve 1). Kuulame ettekandeid loodusfotograafiast ja presentatsioonitehnikast ning vaatame teise vooru jõudnud fotosid, anname üle auhinnad. Musitseerib Vaido Petser kitarril. Lõpuõhtu lõpeb umbes kell 17. Kõik on teretulnud!

Eesti Loodus

---

Metsatööstuse pealelõuna Tallinnas

Eesti metsatööstuse liit (EMTL) korraldab 6. detsembril algusega kell 14 Viru konverentsikeskuse Duetto saalis seminari "Metsasektori olukord ja areng".
Ettekanded on Andres Talijärvelt ("Ülevaade metsasektoris kujunenud olukorrast"), Meelis Atonenilt ("Metsasektori arengut mõjutav maksupoliitika"), Enn Pärdilt ("Metsakasutus eile, täna, homme") ja Mari-Liis Eensalult ("Metsamajandusega seonduvad hoiakud (EMORi uuring)"). Infotehnoloogia liidult on kavas ettekanne "Kasutamata võimalused: kaotatud aeg ja raha".
Samal päeval kell 17 avalikustatakse arhitektuurikonkursi "Eesti parim puitehitis 2006" võitjad ja jagatakse autasusid Laste Maailma kunstigaleriis Pärnu mnt. 6.

EMTL


MAAILMAST

---

Arheopterüks kunstniku kujutluses. Todd Marshall/LiveScience


Ürglinnul oli neli tiiba

Kanada Calgary ülikooli doktorant Nick Longrich väidab, et esimesel teadaoleva linnu jalad olid tegelikult teine paar tiibu. Avastus kinnitab varasemat teooriat, et enne kui linnud õppisid "päriselt" lendama, liuglesid ja planeerisid nad nagu lendoravad.
150 miljonit aastat tagasi elanud varesesuurune arheopterüks oli ühtaegu nii linnu kui ka dinosauruse moodi. Arheopterüksi esimese fossiili leiust 1861. aastal sai tõeline sensatsioon, sest Charles Darwin oli sellise üleminekulooma olemasolu hiljuti ennustanud. Ehkki ürglinnu tagajalgade suled leiti juba 1877. aastal, peeti neid kaua aega iseäraliku kujuga kontuursulgedeks.

Uute, Hiinast leitud fossiilide ajel otsustas Longrich asja lähemalt uurida. Võrrelnud viie arheopterüksi tagajalasulgi praegussaegsete lindude hoosulgedega, leidis ta neil mitmeid sarnasusi. Matemaatiliste mudelitega õnnestus näidata, kuidas "tagatiivad" andsid ürglinnule parema manööverdusvõime. Arvatavasti läksid linnud evolutsiooni käigus neljatiivalennult kahele tiivale üle selleks, et vabastada jalad muudeks talitlusteks: jooksuks, ujumiseks, saagihaardeks.
Longrich arvab, et tagatiibade funktsioon jäi nii pikalt seletamata inimmõtte konservatiivsuse tõttu: igaüks teab ju, et linnul pole neli tiiba …

LiveScience

---

Tänupühakalkunid toovad haiguseohu

Äsjaste tänupühade järel algatas protestiavalduse võrgupaik ThePetitionSite kampaania, veenmaks suurimaid Ameerika kalkunitootjaid kasutama vähem antibiootikume.
Kalkun on teadagi ameeriklaste vältimatu tänupühatoit. Suurtes kalkunifarmides lisatakse linnusöödale aga rohkesti antibiootikume, et soodustada suleliste kiiremat kasvu ja vältida haiguste levikut üleasustatud farmides. Niiviisi jõuavad need medikamendid hulgaliselt kalkunisööjate organismi ja tagajärjeks on rohkete antibiootikumiresistentsete bakterite teke. Niiviisi muutub mitme haiguse ravi palju vaevalisemaks ja tõhusad ravimid osutuvad ebaefektiivseks. Sestap nõutaksegi nüüd Butterballi ja Jennie-O taolistelt suurtootjatelt ülemäärase antibiootikumikasutuse lõppu.

Care2





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---