Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
5. detsember 2006


UUDISTAJA SOOVITAB





Uued venekeelsed horisondid

Almanahh ГОРИЗОНТЫ ЭСТОНИИ seab oma sihiks tutvustada Eesti loodust vene keeles. Suurem osa artiklitest on tlgitud aastaraamatust "Lehed ja thed", mida praeguseks on ilmunud kolm kidet. Vljaande avab Tartu likooli emeriitprofessori Sergei Issakovi kirjutis Eestist lbi Igor Severjanini silmade. Edasi ksitleb meie metsade kujunemislugu Hendrik Relve, imetajaid tutvustab Peeter Ernits ning taimestikku Toomas Kukk. Lnemerest kirjutab lo Suursaar, Eesti naba uurivad Taavi Pae ja Anto Aasa. Ajaloolane Lauri Vahtre vaatleb radikalismi ja konservatismi Eesti minevikus, eestlaste kui rahvuse kujunemise tagamaid selgitab Mart Laar. Veel vib sveneda 1918. aasta Eesti rahvastikupoliitikasse Helen Rohtmetsa juhatusel ning tiendada end demograafia ja ajaloomlestiste kaitse valdkondades.

Loodusajakiri




Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


Jrjepidev Horisont

7. detsembril thistab ajakiri Horisont Eesti teaduste akadeemia saalis piduliku ettekandekoosolekuga oma 40. juubelit.
Konverentsile on palutud kik, kes aegade jooksul Horisondi ngu on kujundanud: nii toimetuse ttajad kui ajakirja peamine autorkond, eesti teadlased.

Knepulti astuvad Riigikogu aseesimees akadeemik Ene Ergma, kes kneleb teemal "20 sajand - kas teine revolutsioon astronoomias". Ajaloodoktor Jaak Valge ksib oma ettekandes veidi provotseerivalt: "20. sajand: kas Eestil on phjust vabandada?" Helsingi likooli biotehnoloogia instituudi direktori, he maailma juhtiva nrvirakkude talitluse uurija akadeemik Mart Saarma teemaks on "Nrvirakkude hendusest, elust ja surmast". Teaduse saladusi avab 2006. aastal Eesti teaduse populariseerimise auhinna vitnud teadusbuss Suur Vanker.

1966. aastal, vaid kmmekond aastat prast New Scientist`i asutatud aimeajakiri Horisont on ks pikaealisemaid jrjepidevalt ilmunud Eesti ajakirju. Horisont on ks vanemaid populaarteaduslikke ajakirju ka Phjamaade mtkavas. Et aeg niisuguste vljaannete ilmumiseks 1960. aastate teisel poolel kps oli, nitab asjaolu, et Horisondiga hel ajal lkkasid oma aimeajakirja Forskning och Framsteg kima ka rootslased. Seevastu phjanaabrite Tiede thistas hiljuti alles 25. ilmumisaastat.
Horisont on lbi aegade olnud ainus omalaadne perioodiline vljaanne Eestis. Lugejaid alahindamata on ajakiri pakkunud silmaringi laiendavaid kirjutisi ja hoidunud esoteerikaudust.

Horisont




Doktoreid lisandus rekordiliselt rohkesti

1. detsembril, emakeelse likooli 87. aastapeval, promoveeriti 97 Tartu likooli (T) doktorit, kes on kaitsnud dissertatsiooni detsembrist 2005 praeguseni; kolm doktoranti kaitses oma vitekirja vlislikooli juures. See on hes Eesti likoolis lbi aegade suurim doktorikraadi saajate arv.

Kige rohkem doktorikraadi saajaid on bioloogia-geograafia- (21), arsti- (19) ja filosoofiateaduskonnas (16). "Kui jtkame samas tempos," tles T ppeprorektor professor Birute Klaas, "siis saavutame 2008. aasta lpuks likooli arengukavas pstitatud eesmrgi - 150 doktorikraadi aastas."
Eelmisel aastal kaitses T-s oma doktorit 75 doktoranti ning Eesti likoolides kokku oli doktorikraadi saajaid 135. Lisainfot doktoritde kaitsmiste kohta T-s leiab vrgupaigast www.ut.ee/doktoriope.

Samal aktusel T aulas tunnustati Rahvusmtte auhinnaga akadeemik Endel Lippmaad. likool andis Rahvusmtte auhinna vlja kolmandat korda; esimesed kaks laureaati olid etnoloog ja kirjanik Ilmar Talve ning helilooja Veljo Tormis. Rahvusmtte auhinnaga tunnustatakse inimest, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Auhinnaks on 50 teost Ilmamaa kirjastuse Eesti mtteloo" sarjast ja klaasist taies.

T




---
Mart Hiob juhatab ekskursiooni Supilinna pevade aegu. Foto: Toomas Jriado


Mart Hiob sai tnavuse Domus Dorpatensise stipendiumi

Novembrikuu viimasel peval anti Tallinnas rahvastikuministri broos le teaduse ja kultuuri sihtasutuse Domus Dorpatensis 2006. aasta stipendium. Selle plvis Tartu Supilinna seltsi esimees Mart Hiob.
Mart Hiob on Tartus tuntud kui kodanikualgatuse ning kohaliku elu edendamise eest seisev linnakodanik. Ta on Supilinna seltsi asutajaliige ja ks aktiivsemaid eestvedajaid ning kasutab oma krgel tasemel erialaseid teadmisi ja kogemusi (Hiobil on Trondheimis asuva Norra tehnikalikooli magistrikraad inseneriteadustes) ka kolmanda sektori huvide selgitamisel omavalitsuse ttajatele ja arendajatele. Planeeringute koostamisel ja nende avalikul arutelul on Supilinna selts oluliselt aidanud kaasa Supilinna miljvrtuslikkuse hoiule, saavutades enamikule sellest linnaosast miljvrtusliku ala staatuse.
Mart Hiob on osalenud ka Eesti mittetulundushingute marlaua tegevuses ning kuulub jrgmisel kevadel Tallinnas korraldatava Ida-Euroopa valitsusvliste organisatsioonide neljanda konverentsi korraldustoimkonda. Igapevats rakendab Hiob oma teadmisi ja kogemusi erasektoris linnaplaneerijana; ta on petanud ka insenere ja maastikuarhitekte Tallinna tehnikalikoolis.
Teaduse ja kultuuri sihtasutus Domus Dorpatensis kuulutas 2005. aastal esimest korda vlja stipendiumikonkursi, mille eesmrk on taotleda ja tunnustada kodanikualgatust ning kohaliku elu edendamist. Stipendium on meldud isikule, kes on oma tegevusega oluliselt kaasa aidanud kogukonna ldisele arengule ja/vi on silma paistnud kogukonna jaoks oluliste saavutustega. Stipendiumi suurus on 15 000 krooni.

Supilinna Selts/Uudistaja




Ilmus kodanikualgatusi tutvustav kogumik

Eesti roheline liikumine (ERL) on andnud vlja intervjuude kogumiku, kus saavad sna avalikkusele seni vhem tuntud inimesed, kes on viimastel aastatel andnud mrkimisvrse panuse oma kodukandi keskkonna ja avatuma hiskonna heaks.
ERL liikme Liis Keerbergi koostatud kogumikus on kmme intervjuud, mille seast neljaga on seotud kohtusse judnud juhtumid: Ess-soo kaevandamine, vanglate haigla planeerimine Jmejala parki, Kagu-Eesti regionaalprgila ja Palukla hiiemele spordikeskuse rajamise kavad. Oma tegudest ja mtetest rgivad ka inimesed Tartu Supilinna seltsist, Nabala keskkonnakaitsehingust ja Prussakovi rattahingust. Usutletavate hulgas on veel steriliseerimiskeskuse vastaste esindaja Eha Lettermo, Saare maavalitsuse planeeringuspetsialist Kaarel Kasemets ja Hdemeeste mrgalakompleksi taastamise eestvedaja Marika Kose.
Raamat on tasuta levitamiseks, seda saab Eesti rohelise Liikumise Tartu ja Tallinna kontoritest ning see on allalaaditav ka veebiaadressilt www.roheline.ee/files/planeering/keskkond-ja-kodanikualgatus.pdf. Kogumik on ilmunud Euroopa Liidu Phare projekti "Valitsusvliste organisatsioonide keskkonnaprojektide edendamise programm kodanikuhiskonna tugevdamiseks ja Eesti EL-iga liitumisprotsessi toetamiseks" raames.

ERL




---
Brigita Murutar uurib rmsalt oma auhinda, raamatut puitarhitektuurist; tema kaunistatud tool ootab aga Lunakeskuse nitusel psu lasteaialaste juurde. Fotod: Toomas Jriado


Puupev Tartus

Eesti metsatstuse liidu (EMTL) korraldatava puupeva raames valmistasid Tartu linna ja maakonna koolipilased 500 lastetooli (vt. ka 3. oktoobri Uudistajast, www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja153.html). Eile htul Tartu Lunakeskuses avatud nitusel on nha neist poolsada kenamat.
pilased panid toolid tpetuse ja kunstitundides EMTL-lt saadud detailidest kokku, peitsisid ja lakkisid ning kaunistasid maalingutega. Niiviisi on iga tool omalaadne kunstiteos, mis pakub loomisrmu tegijatele ja uudistamishuvi mudilastele.

18 osalenud kooli valisid igaks vlja kolm huvitavamat tooli, mida saab Lunakeskuses, otse liuvlja krval, vaadata kuni aasta lpuni. Toolid on paigutatud spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud vineerist kunstiteose "Tusvad thed" varju. Taiese on loonud EMTL projektijuht Erik Konze, arhitektuurilipilane Peter Pso ja ehitusinsener Alar Just. Erik Konze snul nitab konstruktsioon, milliseid vimalusi puit pakub.
Sama siht on tervel EMTL mullu algatatud "Puupeva" programmil. Sel peval juhitakse inimeste thelepanu tavaprasest enam puidule - naturaalsele ja taastuvale vrt materjalile - ning rgitakse puidusektori thendusest Eesti hiskonnale ja majandusele. Puupeval korraldatakse mitmeid temaatilisi ritusi nii Tallinnas kui ka Tartus.

Kigi nitusele pandud toolide autorid said tasuks "Puupeva" T-srgi ja vimaluse tund aega Lunakeskuse jhallis uisutada. Tartu linna eriauhinna, mille saaja otsustas linnapea Laine Jnes, plvis Tamme gmnaasiumi 3. klassi piiga Brigita Murutar. Maavanem Esta Tamm andis ktte maakonna eriauhinna ja EMTL juhatuse esimees Jri Klvik metsatsturite eriauhinna; need lksid vastavalt Keili Skijainenile ja Krt Torile, klassidedele Kivilinna gmnaasiumi 9.d klassist.
Tooliettevtmise kulminatsiooniks kujuneb aga homme, 6. detsembril Tartu Sadamateatris toimuv lasteritus: toolimng, kuhu on oodatud mudilased neist 20 lasteaiast, kellele toolid kingitakse.

Uudistaja/EMTL




---


Multimeediaprogramm ja ehitusjuhendid Peipsi koostkeskuselt

Peipsi koostkeskus esitles 30. novembril kaht looduse-CD-d, mis on valminud keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel rahvusvahelise koostprojekti BIRD raames.
BIRD-i Eesti koordinaator Krt Leppik tles, et idee teha plaadid saadi mitmelt loodusesbralt: "Nimetama peab kindlasti Arne Aderit ja Rein Kuresood - ning tnu just nende inimeste entusiasmile on ideed CD kujul nd kigile huvilistele kttesaadavad."
Ader ja Kuresoo on ka multimeediaprogrammi "Linnulennul mda Emajge" phiautorid. 22-minutiline pildiprogramm, mis on mullu ilmunud samanimelise raamatu jrg, tutvustab Emaje-rseid mrgalasid ja on ennekike meldud koolidele ja looduskeskustele. ppeprogrammile on lisatud 14 minutit kestev 40 pildist viktoriin ja selle 6 minutiga esitatavad vastused - kokku parajasti he ppetunni jagu materjali.
Elektrooniline ksiraamat "Kuidas ehitada loodusesse?" on tlgitud Rootsi autorite Mats Rosenbergi ja Kenneth Franzčni 2006. aasta jaanuaris valminud materjalidest. Juhendid tutvustavad head tava klastajaile meldud rajatiste ehitamisel loodusesse: npuniteid jagatakse alates planeerimisprotsessist kuni praktiliste nuanneteni - niteks, kuidas teha sellist laudteed, mis niiske ilmaga libedaks ei muutu.
Mlemaid CD-sid on valmistatud viissada. Multimeediaprogrammi saavad Tartu- ja Jgevamaa koolid ning looduskeskused, ehitusjuhendi RMK allasutused, keskkonnateenistused, looduskaitsekeskused. lejvaid plaate vivad huvilised hankida Peipsi koostkeskusest (Lai tn 30, Tartu) ning Tartumaa keskkonnateenistusest; "Kuidas ehitada loodusesse?" on allalaaditav ka Peipsi koost keskuse vrgupaigast www.ctc.ee.

Peipsi koostkeskus/Uudistaja


KOOLITUS


ELFi naftakoolitused lhevad edasi

Eestimaa looduse fond (ELF) jtkab naftareostustrje koolituste korraldamist vabatahtlikele. Koolitusel osalenul on vimalik hineda ELFi vabatahtlike andmebaasiga.
Jrgmised koolitused on 6.-8. detsembril vastavalt Toila sadama jahtklubis, Lahemaa rahvuspargi looduskeskuses ja Tartu keskkonnahariduskeskuses.

ELF


KUHU MINNA


---
Elise Aderi vidufoto


Kolmapeval jagab Eesti Loodus fotoauhindu

Eesti Looduse fotovistluse lpuhtu toimub kolmapeval, 6. detsembril algusega kell 14 Tartu likooli raamatukogu saalis (Struve 1). Kuulame ettekandeid loodusfotograafiast ja presentatsioonitehnikast ning vaatame teise vooru judnud fotosid, anname le auhinnad. Musitseerib Vaido Petser kitarril. Lpuhtu lpeb umbes kell 17. Kik on teretulnud!

Eesti Loodus





Metsatstuse pealeluna Tallinnas

Eesti metsatstuse liit (EMTL) korraldab 6. detsembril algusega kell 14 Viru konverentsikeskuse Duetto saalis seminari "Metsasektori olukord ja areng".
Ettekanded on Andres Talijrvelt ("levaade metsasektoris kujunenud olukorrast"), Meelis Atonenilt ("Metsasektori arengut mjutav maksupoliitika"), Enn Prdilt ("Metsakasutus eile, tna, homme") ja Mari-Liis Eensalult ("Metsamajandusega seonduvad hoiakud (EMORi uuring)"). Infotehnoloogia liidult on kavas ettekanne "Kasutamata vimalused: kaotatud aeg ja raha".
Samal peval kell 17 avalikustatakse arhitektuurikonkursi "Eesti parim puitehitis 2006" vitjad ja jagatakse autasusid Laste Maailma kunstigaleriis Prnu mnt. 6.

EMTL


MAAILMAST


---
Arheopterks kunstniku kujutluses. Todd Marshall/LiveScience


rglinnul oli neli tiiba

Kanada Calgary likooli doktorant Nick Longrich vidab, et esimesel teadaoleva linnu jalad olid tegelikult teine paar tiibu. Avastus kinnitab varasemat teooriat, et enne kui linnud ppisid "priselt" lendama, liuglesid ja planeerisid nad nagu lendoravad.
150 miljonit aastat tagasi elanud varesesuurune arheopterks oli htaegu nii linnu kui ka dinosauruse moodi. Arheopterksi esimese fossiili leiust 1861. aastal sai teline sensatsioon, sest Charles Darwin oli sellise leminekulooma olemasolu hiljuti ennustanud. Ehkki rglinnu tagajalgade suled leiti juba 1877. aastal, peeti neid kaua aega iseraliku kujuga kontuursulgedeks.

Uute, Hiinast leitud fossiilide ajel otsustas Longrich asja lhemalt uurida. Vrrelnud viie arheopterksi tagajalasulgi praegussaegsete lindude hoosulgedega, leidis ta neil mitmeid sarnasusi. Matemaatiliste mudelitega nnestus nidata, kuidas "tagatiivad" andsid rglinnule parema manverdusvime. Arvatavasti lksid linnud evolutsiooni kigus neljatiivalennult kahele tiivale le selleks, et vabastada jalad muudeks talitlusteks: jooksuks, ujumiseks, saagihaardeks.
Longrich arvab, et tagatiibade funktsioon ji nii pikalt seletamata inimmtte konservatiivsuse tttu: igaks teab ju, et linnul pole neli tiiba

LiveScience





Tnuphakalkunid toovad haiguseohu

sjaste tnuphade jrel algatas protestiavalduse vrgupaik ThePetitionSite kampaania, veenmaks suurimaid Ameerika kalkunitootjaid kasutama vhem antibiootikume.
Kalkun on teadagi ameeriklaste vltimatu tnuphatoit. Suurtes kalkunifarmides lisatakse linnusdale aga rohkesti antibiootikume, et soodustada suleliste kiiremat kasvu ja vltida haiguste levikut leasustatud farmides. Niiviisi juavad need medikamendid hulgaliselt kalkunisjate organismi ja tagajrjeks on rohkete antibiootikumiresistentsete bakterite teke. Niiviisi muutub mitme haiguse ravi palju vaevalisemaks ja thusad ravimid osutuvad ebaefektiivseks. Sestap nutaksegi nd Butterballi ja Jennie-O taolistelt suurtootjatelt lemrase antibiootikumikasutuse lppu.

Care2





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012