Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
12. detsember 2006


UUDISTAJA SOOVITAB







Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


Keskkonnaühendused valisid keskkonnasõbra ja -vaenlase 2006

Eesti keskkonnaühenduste koda EKO kuulutas aasta negatiivseima keskkonnateo tiitli saajaks haridus- ja teadusministri Mailis Repsi, positiivseima teo tiitli pälvis Maidla vallavolikogu esimees Enno Vinni.
Enno Vinnile tõi tunnustuse kohaliku kogukonna õiguste kaitsmine ja võitlus põlevkivikaevanduste laiendamise vastu. Mailis Repsile anti karuteene tiitel keskkonnahariduse arengu takistamise, esmajoones võimetuse eest vormistada ja viia ellu säästvat arengut toetava hariduse kontseptsioon ning luua keskkonnahariduskeskuste üleriigiline süsteem. Samuti heidavad keskkonnaorganisatsioonid haridusministrile ette plaani, mille kohaselt ei õpetataks loodusõpetust esimesel kolmel kooliaastal.
EKO on valinud aasta karuteene tegijat ja keskkonnategu 2004. aastast peale. Karuteene tiitli on siiani pälvinud kahel aastal järjest vabariigi valitsus; rohelise teo tiitli saajateks on EKO varem valinud riigikontrolli ning Eesti naisühenduste ümarlaua.

EKO





Põllumajanduse ajalugu saab kaante vahele

12. detsembril kell 10 esitleti Eesti põllumajandusmuuseumis Eesti 20. sajandi põllumajandusloo esimest köidet.
420-leheküljeline kogumik käsitleb põllumajandust ajavahemikus 1900-1940; artiklid sisaldab kajastavad valdkonda kuuluvaid protsesse ja nende tausta.
Raamatus on umbes sada mustvalget illustratsiooni nii Eesti põllumajandusmuuseumi kui ka teiste muuseumide fondidest. Värvifotosid on sellest perioodist vaid mõni üksik.
Kogumiku autoreid on kokku üle 50. Toimetuskolleegiumi esimees on põllumajandusministeeriumi asekantsler Ruve Šank, peatoimetaja Arvo Sirendi.
Mõne kuu pärast saab trükivalmis teine köide, mis tutvustab põllumajandust okupatsioonide ajajärgul. Tuleva aasta lõpuks valmib tõenäoliselt kolmas köide - taasiseseisvumise perioodi kohta. Neljas köide sisaldab statistikat - kokkuvõtlikke ühtlustatud tabeleid, kronoloogiat ja kommentaare. Edasised kaks köidet, mis käsitlevad 6000 põllumajanduse ajalukku jälje jätnud inimese elulugu, peaksid valmima 2009. aasta lõpuks.
Põhihariduskoolid saavad raamatu kõik köited tasuta Eesti põllumajandusministeeriumi jaotuskava alusel.

Põllumajandusministeerium





kylmkapp
Vara veel... Joonistus: Ott Luuk


Talvekülm laseb end oodata

Tänavusel eeltalvel (klimatoloogid nimetavad nii perioodi esimesest lumest püsivate külmade ja lumikatte saabumiseni) on soojakraade olnud äärmuslikult palju. Selle aja ilmatingimused on Eestis aastast aastasse väga erinevad. Näiteks Jõgeval kestab eeltalv keskmiselt 8.novembrist kuni 9.detsembrini. 1922-2006.aastate Eeltalvede keskmised õhutemperatuurid on aastatel 1922 - 2006 jäänud pigem miinuspoolele. Madalaim keskmine registreeriti 1998. aastal -7.7°. Külm oli ka 1993.aasta - 7.1° ning 1941.aasta eeltalv - 6,5°C.

Kõige soojem eeltalv on seni olnud käesoleval, 2006. aastal: keskmine temperatuur oli 4.5°C. Soojuselt järgnevad võrdselt 2000. ning 1938.aasta 3,3°-ga. Kuna sügis-talvine ilmastik vabariigi ulatuses palju ei erine, võib öelda, et kogu Eestis oli 2006. aasta eeltalv ilmselt üks kõige soojemaid alates 1922.aastast. Valgas registreeriti nädal tagasi ka detsembrikuu Eesti soojarekord: 6. detsembril näitas termomeeter 11.9 soojakraadi. Jõuluaja eel ennustavad EMHI sünoptikud küll üldiselt külmemat, aga ometi heitlikku ilma sagedaste sadude ja õhusooja kõikumistega.

EMHI





Üliõpilaste teadustööde tase tõuseb

12. detsembril autasustati haridus- ja teadusministeeriumis üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi laureaate.
Eesti üliõpilaste teadustööde konkurss toimub alates 1991. aastast. Võistluse eesmärk on väärtustada teadus- ja arendustegevust üliõpilaskonnas, stimuleerida üliõpilaste aktiivsust selles vallas ja avaldada tunnustust väljapaistvaid tulemusi saavutanud üliõpilastele ja üliõpilaskollektiividele. Alates 2005. aastast korraldatakse konkurssi haridus- ja teadusministeeriumi ning SA Archimedese koostöös.

Konkureeriti kolmes tasemekategoorias: rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste, magistriõppe üliõpilaste ja doktoriõppe üliõpilaste teadustööd. Tänavu jagati autasusid eraldi neljas valdkonnas: bio- ja keskkonnateadused; ühiskonnateadused ja kultuur; terviseuuringud; loodusteadused ja tehnika.
Tänavu laekus konkursile 265 tööd, mis on täpselt sama palju kui aastal 2005. Töid saadeti kokku 13 erinevast üli- ja kõrgkoolist, kusjuures arvuliselt domineerisid traditsiooniliselt Tartu ülikooli tudengid. Ligi pooled töödest kuulusid ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonda. Võrreldes varasemaga oli käesoleval aastal rohkem loodusteaduste ja tehnikaga tegelevaid töid. Preemiate ja diplomite saajaid oli kokku 114.

„Konkursil osalevate teadustööde tase on tõusnud viimaste aastate jooksul väga kõrgele," ütles haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna peaekspert Margus Harak. „Võib kindlalt väita, et konkursil osalevad juba praegusel hetkel teadusmaailmas ilma tegevad, ent edaspidi ilmselgelt veelgi kõrgelennulisema tulevikuga tippteadlased."
Esimese koha preemiaid anti välja 12, teise koha preemiaid 16, kolmanda koha preemiaid 21 ning diplomeid 65. Lisaks tänati premeeritud noorteadlaste juhendajaid.

Tunnustuse pälvinute nimed on välja pandud haridusministeeriumi võrgupaigas.

Haridus- ja teadusministeerium


KUHU MINNA


Rüükalapäev Tartus

Tartu keskkonnahariduse keskus (TKKHK) ja Tartu ülikooli loodusmuuseum (TÜ LM) korraldavad 16. detsembril looduspäeva "Rüükalad, Devon ja Tartu paljandid" sarjast "Võilillest varblaseni".
Kell 11.00-13.30 kuulatakse TÜ LM geoloogiamuuseumis (Vanemuise 46) ettekandeid rüükaladest, nende rekonstrueerimisest ja nende iidsete kalade seosest Tartu linnaga ning Devoni ajastust Tartus ja mujal; lektorid on Elga Mark-Kurik ja Tõnu Pani. Ühtaegu tutvutakse rüükalaleidudega ning võetakse ette ajurünnak: arutatakse, kuidas kujutame ette evolutsiooni ja millal tekkis elu Maal. Nii lastele kui ka täiskasvanutele pakutakse ka asjakohast meisterdamist ja avastusvõimalusi.
Kell 13.30-15.30 käiakse Kalmistu liivakivipaljandil.
Üritus on kõigile huvilistele prii; seda toetab keskkonnainvesteeringute keskus. Soovitatav on enne registreeruda telefonidel 736 6120 ja 736 1693.

TKKHK


MAAILMAST


Tuunikala kaob

Maailma ühe väärtuslikuma kala hariliku tuuni (Thunnus thynnus) arvukus on hakanud viimaseil aastail kahanema, ometi oleks mõistliku majandamise korral võimalik asurkonnad taastada.
Suur ja võimas tuunikala võib elada 30-aastaseks ja kasvada kolme-nelja meetri pikkuseks. Tegemist on äärmiselt hinnalise kalaga: kesk-Tokyo kalaturul võib üks hiigeltuun maksta üle 100 000 dollari, sest sushi muutub kogu maailmas üha populaarsemaks. Nii on tuuniasurkonnad sattunud tohutu surve alla, mida süvendab ka elupaikade kadumine ning reguleerimata või ebaseaduslik püük. Seepärast pole ime, et näiteks Atlandi ookeani lääneosas on tuuni arvukus kahanenud viimase 20 aasta madalaimale tasemele.

Atlandi tuunil on kaks osaliselt kattuvat asurkonda: üks hoiab pigem Euroopa randade lähedale ja koeb Vahemeres, teine elutseb pigem Ameerika idarannikul ja koeb Mehhiko lahes. Nendega samadel aladel koeb hulk teisi liike, keda püütakse kümnete kilomeetrite pikkuste jadaõngedega. Paraku pole neil püünistel muidugi valikuvõimet ja õngede otsa satuvad ka paljud muud kalaliigid, kilpkonnad ja isegi linnud. Otsene hariliku tuuni püük USA vetes on keelatud, juhuslik kaaspüük on aga täiesti seaduslik. Niiviisi ongi viimase kümne aasta jooksul Ameerika sadamaisse toodud üle 150 miljoni dollari eest tuunikala. Samas pole rahvuslik kalapüügiamet NMFS nõus jadaõngede kasutust Mehhiko lahes hariliku tuuni kudemisajal keelustama.
Värske teadusuuring kinnitab, et kui jadaõngitsemist kohe korrastama ei hakata, pole kalureil mõtet 50 aasta pärast enam Lääne-Atlandi kalavetele seilata. Samas täidab merest toodu inimkonna toidulauast viiendiku; mõneski Aasia osas saadakse meretoidust aga kogu loomne valk.

Earthjustice





kaart
Pilt: NOAA


El Nińo kogub jõudu

Ameerika rahvuslik ookeani- ja atmosfääriamet NOAA kinnitas läinud nädalal, et El Nińo on Vaikse ookeani troopikaosas nüüd selgelt täheldatav ja tugevneb järgmise kolme kuuga. Siiski lisatakse, et seekordne El Nińo jääb selgelt alla 1997.-98. aasta omale.
El Nińo on vete soojenemine Vaikse ookeani Lõuna-Ameerika ranniku troopika-aladel; see võib mõjutada sademeid kogu maailmas ja orkaanide teket Atlandil.
Lisatud pildil, mis on kokku pandud 5. detsembril tehtud satelliidiandmete põhjal, tähistavad soojemaid piirkondi tumekollane ja punane värv.

NOAA





---
Foto: Chris Nyborg/Wikipedia


Arheoloogide kinnitusel on Pauluse haud leitud

Katoliku kirik teatas 7. detsembril, et Vatikani arheoloogid kaevasid Giorgio Filippi juhatusel Rooma suuruselt teise basiilika San Paolo fuori le Mura alt välja sarkofaagi, milles usutakse olevat apostel Pauluse jäänused.
65. aastal keiser Nero korraldusel hukatud Paulus maeti teatavasti linnamüüri taha kalmistule ja juba aastal 324 pühitseti sel kohal sisse esimene kirik. Hiljem on kirikut korduvalt ümber- või uuesti ehitatud; pühakoja nime võib eesti keelde tõlkida kui "Püha Paulus väljaspool linnamüüri".
Praegune basiilika on ehitatud pärast 1823. aasta põlengut; iidne hauakamber täideti siis pinnasega ja kaeti uue altariga. Otsus teha sarkofaag taas nähtavaks langetati pärast seda, kui hulk katoliku kiriku 2000. aastapäevale tulnud palverändureid avaldas pettumust, et nad ei saa hauale minna ega seda puutuda.
Sarkofaagi sisu pole veel uuritud, aga pole välistatud, et see avatakse.

Uudistaja/WNUR





Janus kaamelid trambivad Austraalia külades

Austraaliat on tabanud üks kõigi aegade hävitavamaid põudasid ja üks selle loodusõnnetuse teiseseid tagajärgi on janust hullunud kaamelite rüüsteretked üksildastesse kõrbeküladesse.
Näiteks on teada juhtum, kus Gibsoni kõrbes Lääne-Austraalias ründas üht põlielanike küla 200 küürukandjat, kes lõhkusid veetorusid, tualette ja kliimaseadmeid - lühidalt kõike, kus nad haistsid niiskust.
Austraalia keskosas elab üle miljoni kaameli. Teadagi pole kaamel Rohelise Mandri põlisliik: ta toodi sinna valdavalt Indiast ajavahemikus 1840-1907 hõlbustamaks raudteede ja kaevanduste rajamist. Kuna ühel hetkel polnud loomi enam vaja, lasti nad tuhandete viisi loodusesse lahti. Seal kohanesid nad ülihästi, nii et asurkond kahekordistus iga kaheksa aastaga. Pealegi ei tee suured põuad kõrbelaevade seas sellist laastamistööd nagu kängurute hulgas. Austraalia kaamel on vee otsinguil aasta jooksul suuteline ümber hulkuma maalahmakal, mis hinnanguliselt võib küündida nelja-viie tuhande ruutkilomeetrini.

C2NN





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet