Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
12. detsember 2006


UUDISTAJA SOOVITAB







Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


Keskkonnahendused valisid keskkonnasbra ja -vaenlase 2006

Eesti keskkonnahenduste koda EKO kuulutas aasta negatiivseima keskkonnateo tiitli saajaks haridus- ja teadusministri Mailis Repsi, positiivseima teo tiitli plvis Maidla vallavolikogu esimees Enno Vinni.
Enno Vinnile ti tunnustuse kohaliku kogukonna iguste kaitsmine ja vitlus plevkivikaevanduste laiendamise vastu. Mailis Repsile anti karuteene tiitel keskkonnahariduse arengu takistamise, esmajoones vimetuse eest vormistada ja viia ellu sstvat arengut toetava hariduse kontseptsioon ning luua keskkonnahariduskeskuste leriigiline ssteem. Samuti heidavad keskkonnaorganisatsioonid haridusministrile ette plaani, mille kohaselt ei petataks looduspetust esimesel kolmel kooliaastal.
EKO on valinud aasta karuteene tegijat ja keskkonnategu 2004. aastast peale. Karuteene tiitli on siiani plvinud kahel aastal jrjest vabariigi valitsus; rohelise teo tiitli saajateks on EKO varem valinud riigikontrolli ning Eesti naishenduste marlaua.

EKO





Pllumajanduse ajalugu saab kaante vahele

12. detsembril kell 10 esitleti Eesti pllumajandusmuuseumis Eesti 20. sajandi pllumajandusloo esimest kidet.
420-lehekljeline kogumik ksitleb pllumajandust ajavahemikus 1900-1940; artiklid sisaldab kajastavad valdkonda kuuluvaid protsesse ja nende tausta.
Raamatus on umbes sada mustvalget illustratsiooni nii Eesti pllumajandusmuuseumi kui ka teiste muuseumide fondidest. Vrvifotosid on sellest perioodist vaid mni ksik.
Kogumiku autoreid on kokku le 50. Toimetuskolleegiumi esimees on pllumajandusministeeriumi asekantsler Ruve Šank, peatoimetaja Arvo Sirendi.
Mne kuu prast saab trkivalmis teine kide, mis tutvustab pllumajandust okupatsioonide ajajrgul. Tuleva aasta lpuks valmib tenoliselt kolmas kide - taasiseseisvumise perioodi kohta. Neljas kide sisaldab statistikat - kokkuvtlikke htlustatud tabeleid, kronoloogiat ja kommentaare. Edasised kaks kidet, mis ksitlevad 6000 pllumajanduse ajalukku jlje jtnud inimese elulugu, peaksid valmima 2009. aasta lpuks.
Phihariduskoolid saavad raamatu kik kited tasuta Eesti pllumajandusministeeriumi jaotuskava alusel.

Pllumajandusministeerium





kylmkapp
Vara veel... Joonistus: Ott Luuk


Talveklm laseb end oodata

Tnavusel eeltalvel (klimatoloogid nimetavad nii perioodi esimesest lumest psivate klmade ja lumikatte saabumiseni) on soojakraade olnud rmuslikult palju. Selle aja ilmatingimused on Eestis aastast aastasse vga erinevad. Niteks Jgeval kestab eeltalv keskmiselt 8.novembrist kuni 9.detsembrini. 1922-2006.aastate Eeltalvede keskmised hutemperatuurid on aastatel 1922 - 2006 jnud pigem miinuspoolele. Madalaim keskmine registreeriti 1998. aastal -7.7. Klm oli ka 1993.aasta - 7.1 ning 1941.aasta eeltalv - 6,5C.

Kige soojem eeltalv on seni olnud kesoleval, 2006. aastal: keskmine temperatuur oli 4.5C. Soojuselt jrgnevad vrdselt 2000. ning 1938.aasta 3,3-ga. Kuna sgis-talvine ilmastik vabariigi ulatuses palju ei erine, vib elda, et kogu Eestis oli 2006. aasta eeltalv ilmselt ks kige soojemaid alates 1922.aastast. Valgas registreeriti ndal tagasi ka detsembrikuu Eesti soojarekord: 6. detsembril nitas termomeeter 11.9 soojakraadi. Juluaja eel ennustavad EMHI snoptikud kll ldiselt klmemat, aga ometi heitlikku ilma sagedaste sadude ja husooja kikumistega.

EMHI





lipilaste teadustde tase tuseb

12. detsembril autasustati haridus- ja teadusministeeriumis lipilaste teadustde riikliku konkursi laureaate.
Eesti lipilaste teadustde konkurss toimub alates 1991. aastast. Vistluse eesmrk on vrtustada teadus- ja arendustegevust lipilaskonnas, stimuleerida lipilaste aktiivsust selles vallas ja avaldada tunnustust vljapaistvaid tulemusi saavutanud lipilastele ja lipilaskollektiividele. Alates 2005. aastast korraldatakse konkurssi haridus- ja teadusministeeriumi ning SA Archimedese koosts.

Konkureeriti kolmes tasemekategoorias: rakenduskrgharidusppe ja bakalaureuseppe lipilaste, magistrippe lipilaste ja doktorippe lipilaste teadustd. Tnavu jagati autasusid eraldi neljas valdkonnas: bio- ja keskkonnateadused; hiskonnateadused ja kultuur; terviseuuringud; loodusteadused ja tehnika.
Tnavu laekus konkursile 265 td, mis on tpselt sama palju kui aastal 2005. Tid saadeti kokku 13 erinevast li- ja krgkoolist, kusjuures arvuliselt domineerisid traditsiooniliselt Tartu likooli tudengid. Ligi pooled tdest kuulusid hiskonnateaduste ja kultuuri valdkonda. Vrreldes varasemaga oli kesoleval aastal rohkem loodusteaduste ja tehnikaga tegelevaid tid. Preemiate ja diplomite saajaid oli kokku 114.

Konkursil osalevate teadustde tase on tusnud viimaste aastate jooksul vga krgele," tles haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna peaekspert Margus Harak. Vib kindlalt vita, et konkursil osalevad juba praegusel hetkel teadusmaailmas ilma tegevad, ent edaspidi ilmselgelt veelgi krgelennulisema tulevikuga tippteadlased."
Esimese koha preemiaid anti vlja 12, teise koha preemiaid 16, kolmanda koha preemiaid 21 ning diplomeid 65. Lisaks tnati premeeritud noorteadlaste juhendajaid.

Tunnustuse plvinute nimed on vlja pandud haridusministeeriumi vrgupaigas.

Haridus- ja teadusministeerium


KUHU MINNA


Rkalapev Tartus

Tartu keskkonnahariduse keskus (TKKHK) ja Tartu likooli loodusmuuseum (T LM) korraldavad 16. detsembril looduspeva "Rkalad, Devon ja Tartu paljandid" sarjast "Vilillest varblaseni".
Kell 11.00-13.30 kuulatakse T LM geoloogiamuuseumis (Vanemuise 46) ettekandeid rkaladest, nende rekonstrueerimisest ja nende iidsete kalade seosest Tartu linnaga ning Devoni ajastust Tartus ja mujal; lektorid on Elga Mark-Kurik ja Tnu Pani. htaegu tutvutakse rkalaleidudega ning vetakse ette ajurnnak: arutatakse, kuidas kujutame ette evolutsiooni ja millal tekkis elu Maal. Nii lastele kui ka tiskasvanutele pakutakse ka asjakohast meisterdamist ja avastusvimalusi.
Kell 13.30-15.30 kiakse Kalmistu liivakivipaljandil.
ritus on kigile huvilistele prii; seda toetab keskkonnainvesteeringute keskus. Soovitatav on enne registreeruda telefonidel 736 6120 ja 736 1693.

TKKHK


MAAILMAST


Tuunikala kaob

Maailma he vrtuslikuma kala hariliku tuuni (Thunnus thynnus) arvukus on hakanud viimaseil aastail kahanema, ometi oleks mistliku majandamise korral vimalik asurkonnad taastada.
Suur ja vimas tuunikala vib elada 30-aastaseks ja kasvada kolme-nelja meetri pikkuseks. Tegemist on rmiselt hinnalise kalaga: kesk-Tokyo kalaturul vib ks hiigeltuun maksta le 100 000 dollari, sest sushi muutub kogu maailmas ha populaarsemaks. Nii on tuuniasurkonnad sattunud tohutu surve alla, mida svendab ka elupaikade kadumine ning reguleerimata vi ebaseaduslik pk. Seeprast pole ime, et niteks Atlandi ookeani lneosas on tuuni arvukus kahanenud viimase 20 aasta madalaimale tasemele.

Atlandi tuunil on kaks osaliselt kattuvat asurkonda: ks hoiab pigem Euroopa randade lhedale ja koeb Vahemeres, teine elutseb pigem Ameerika idarannikul ja koeb Mehhiko lahes. Nendega samadel aladel koeb hulk teisi liike, keda ptakse kmnete kilomeetrite pikkuste jadangedega. Paraku pole neil pnistel muidugi valikuvimet ja ngede otsa satuvad ka paljud muud kalaliigid, kilpkonnad ja isegi linnud. Otsene hariliku tuuni pk USA vetes on keelatud, juhuslik kaaspk on aga tiesti seaduslik. Niiviisi ongi viimase kmne aasta jooksul Ameerika sadamaisse toodud le 150 miljoni dollari eest tuunikala. Samas pole rahvuslik kalapgiamet NMFS nus jadangede kasutust Mehhiko lahes hariliku tuuni kudemisajal keelustama.
Vrske teadusuuring kinnitab, et kui jadangitsemist kohe korrastama ei hakata, pole kalureil mtet 50 aasta prast enam Lne-Atlandi kalavetele seilata. Samas tidab merest toodu inimkonna toidulauast viiendiku; mneski Aasia osas saadakse meretoidust aga kogu loomne valk.

Earthjustice





kaart
Pilt: NOAA


El Nińo kogub judu

Ameerika rahvuslik ookeani- ja atmosfriamet NOAA kinnitas linud ndalal, et El Nińo on Vaikse ookeani troopikaosas nd selgelt theldatav ja tugevneb jrgmise kolme kuuga. Siiski lisatakse, et seekordne El Nińo jb selgelt alla 1997.-98. aasta omale.
El Nińo on vete soojenemine Vaikse ookeani Luna-Ameerika ranniku troopika-aladel; see vib mjutada sademeid kogu maailmas ja orkaanide teket Atlandil.
Lisatud pildil, mis on kokku pandud 5. detsembril tehtud satelliidiandmete phjal, thistavad soojemaid piirkondi tumekollane ja punane vrv.

NOAA





---
Foto: Chris Nyborg/Wikipedia


Arheoloogide kinnitusel on Pauluse haud leitud

Katoliku kirik teatas 7. detsembril, et Vatikani arheoloogid kaevasid Giorgio Filippi juhatusel Rooma suuruselt teise basiilika San Paolo fuori le Mura alt vlja sarkofaagi, milles usutakse olevat apostel Pauluse jnused.
65. aastal keiser Nero korraldusel hukatud Paulus maeti teatavasti linnamri taha kalmistule ja juba aastal 324 phitseti sel kohal sisse esimene kirik. Hiljem on kirikut korduvalt mber- vi uuesti ehitatud; phakoja nime vib eesti keelde tlkida kui "Pha Paulus vljaspool linnamri".
Praegune basiilika on ehitatud prast 1823. aasta plengut; iidne hauakamber tideti siis pinnasega ja kaeti uue altariga. Otsus teha sarkofaag taas nhtavaks langetati prast seda, kui hulk katoliku kiriku 2000. aastapevale tulnud palverndureid avaldas pettumust, et nad ei saa hauale minna ega seda puutuda.
Sarkofaagi sisu pole veel uuritud, aga pole vlistatud, et see avatakse.

Uudistaja/WNUR





Janus kaamelid trambivad Austraalia klades

Austraaliat on tabanud ks kigi aegade hvitavamaid pudasid ja ks selle loodusnnetuse teiseseid tagajrgi on janust hullunud kaamelite rsteretked ksildastesse krbekladesse.
Niteks on teada juhtum, kus Gibsoni krbes Lne-Austraalias rndas ht plielanike kla 200 krukandjat, kes lhkusid veetorusid, tualette ja kliimaseadmeid - lhidalt kike, kus nad haistsid niiskust.
Austraalia keskosas elab le miljoni kaameli. Teadagi pole kaamel Rohelise Mandri plisliik: ta toodi sinna valdavalt Indiast ajavahemikus 1840-1907 hlbustamaks raudteede ja kaevanduste rajamist. Kuna hel hetkel polnud loomi enam vaja, lasti nad tuhandete viisi loodusesse lahti. Seal kohanesid nad lihsti, nii et asurkond kahekordistus iga kaheksa aastaga. Pealegi ei tee suured puad krbelaevade seas sellist laastamistd nagu kngurute hulgas. Austraalia kaamel on vee otsinguil aasta jooksul suuteline mber hulkuma maalahmakal, mis hinnanguliselt vib kndida nelja-viie tuhande ruutkilomeetrini.

C2NN





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012