Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
9. jaanuar 2007


UUDISTAJA SOOVITAB









NB! Kuna kaubamrgi Loodus kasutusthtaeg lpeb, jtkab MT Loodusajakiri laiale lugejaskonnale meldud loodusajakirja vljaandmist pealkirja Loodusesber all. Loodusesber kib sama rada kui ajakiri Loodus MT Loodusajakirja kirjastamisel viimase viie aasta jooksul. Looduse asendumine Loodusesbraga ei too tellijate jaoks kaasa mingeid muutusi: kik, kes on tellinud Looduse, saavad uuel aastal uuenenud kuues ajakirja. Loodusesber ilmub samas mahus kui ajakiri Loodus, seega kigil paariskuudel, kuus numbrit aastas. Esimene Loodusesber juab Teie postkasti veebruaris 2007.



Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


Rektorikandidaadid vitlevad neljapeval

22. detsembril kinnitas Tartu likooli (T) nukogu mratud viieliikmeline rektori valimiskomisjon T rektori kandidaatideks riigikogu aseesimehe, astrofsika professori Ene Ergma, rakendusgeoloogia professori Volli Kalmu ja T ppeprorektori, eesti keele (vrkeelena) professori Birute Klaasi.
Rektorikandidaatide avalik vitluskoosolek on T aulas 11. jaanuaril kell 16.
Rektor valitakse T aulas 18. jaanuaril. Rektori valib 295-liikmeline valimiskogu, kuhu kuuluvad kik likooli nukogu liikmed, kikide teaduskondade nukogude liikmed ja kik likooli korralised professorid. Valituks osutub kandidaat, kelle poolt hletab vhemalt 148 valimiskogu liiget.
Valimiskomisjon teeb valitsusele ettepaneku nimetada uus rektor ametisse alates 29. jaanuarist 2007.

T




---
Foto: Toomas Jriado


Pardid kokkuarvamisel

6. jaanuaril algas mrgalade kaitse organisatsiooni Wetlands International koordineeritav rahvusvaheline kesktalvine veelindude loendus. 20. jaanuarini vltava loenduse kesksed pevad on eeloleval ndalvahetusel, 13.-14. jaanuaril.
Kuna tegemist on luigeaastaga, siis paluvad loenduse Eesti korraldajad erilist thelepanu prata talvituvatele luikedele (poegade arv, pesakonna suurus jmt.). Peale rannikuloenduse on kavas ka lennuloendus, mis hlmab suuremat osa Eesti rannikust.
Huviline leiab vaatlusankeedi ja infot vaatlussektorite piiride kohta ornitoloogiahingu (EO) kodulehekljelt www.eoy.ee.

EO




Lnemere lhel on kitsas

Eesti rohelisel liikumisel (ERL) valmis Lnemere loodusliku lhe olukorra andmeid koondav kogumik "Lhe Eesti jgedes."
Vljaande koostajate hinnangul on Eestis niigi vhestes lhele looduslikult sobivais jgedes elutingimused inimtegevuse tagajrjel oluliselt halvenenud. Kokku on praegu lhe elupaigaks sobivaid jelike vaid 20 kilomeetri jagu. Kogumikus ksitletakse sobivate jgede hdroloogiat ja keemilist seisundit, lhe elupaiku ja asustustihedust jgedes. Kiiret lahendust vajavate probleemidena nimetas raamatu ks koostajaid Taavi Nuum kaladele rndevimaluse tagamist jgedes ja kudema saabuvate lhede kaitset vljapgi eest.
Lisaks lhepopulatsiooni seisundile ksitletakse kogumikus lhede asustamise, mrgistamise ja mrgistatud kalade taaspgi osas tehtavat td ning antakse levaade lhe haigustest ja parasiitidest Eestis.
Kogumikku saab ka pdf-kujul alla laadida ERL kodulehelt: www.roheline.ee/files/vesi/l6heraamat.pdf.

ERL




---
Plva festivalil. Foto: Klli Kivioja


Aasta keskkonnategu on Plva kofestival "Rohelisem elu"

21. detsembril anti keskkonnaministeeriumi saalis pidulikult le seekordsed aasta keskkonnateo auhinnad.
2006. aasta keskkonnateo tiitli ja rahalise preemia 25 000 krooni plvis 37 konkurendi seas Plva maavalitsuse kofestival "Rohelisem elu", teise preemia (kumbki 10 000 krooni) said Eestimaa looduse fond ja Nva tuletrjeselts Loode-Eesti naftareostuse aktiivse trje eest. Kolmas preemia (7500 krooni) lks "Loodussbraliku toote kampaania" korraldamise eest Eesti rohelisele liikumisele.

Traditsiooniliselt anti vlja ka parima lastele meldud keskkonnategevuse auhind "Aasta keskkonnateoke". Kui aasta keskkonnateo selgitamiseks tuli ˛riil tublisti arutada ja vaielda, siis keskkonnateokese puhul polnud kahtlust: see tiitel koos 10 000-kroonise preemiaga lks Eesti koolimetsade hendusele uesppe idee propageerimise eest ETV telesaatega "piu!". Keskkonnateokese teise preemia (į 5000 krooni) said Kohila gmnaasiumi pilane Martti Helde ja Vaprame-Vellavere-Vitipalu sihtasutus, kolmanda preemia (į 2500 krooni) aga Puhja lasteaed Psusilm, Vaivara lasteaed ja Maire Roht Raplamaalt.
Meenutame, et esimese aasta keskkonnateo konkursi kuulutas keskkonnaministeerium vlja 2004. aastal ja siis plvis peapreemia, 25 000 krooni, laulu- ja tantsupeo sihtasutus metsaistutusrituse "Las jda kski mets" eest. Eelmise aasta peapreemia ja sellega kaasnenud 30 000 krooni sai Jaan Riis Looduse Omnibussi ning rahvusraamatukogu loodushtute korraldamise eest.

Loodusajakiri/Keskkonnaministeerium




Looduse lehekljed said vrskendust

Veebiphine andmebaas "Looduse Lehekljed" (www.loodus.ee) on uuenenud ja tienenud. Andmebaas on loodud 1996. aastal, 2006. aastast haldab seda Tartu keskkonnahariduse keskus (Tartu KKHK).
Andmebaasi abil saab tiendada teadmisi, koostada referaate ja uurimustid, valmistada ette tunde. Portaalist leiab ka mujal maailmas avaldatud materjale. Et andmebaasis oleks hlpsam orienteeruda, on lingid koondatud eri teemade alla. Noorenduskuuri kigus on eemaldatud mittettavad lingid ning lisatud hulk uusi, niteks: riiklik looduskaitsekeskus (www.lk.ee/); virtuaalne loodusmaja (www.hot.ee/loodusmaja/), projekt "Metsasemu" (metsasemu.rmk.ee/) ja "Roheline klass" (www.taaskasutus.ee/content/view/60/58/). Loomariigi rubriiki on juurde tulnud alajaotused "Kaitset vajavad pisiimetajad Eestis" (www.hot.ee/pisiimetajad/); "Eesti maalammas" (www.maalammas.ee/), "Rpina poldri linnuhoiuala" (www.envir.ee/rapinapolder/index.htm); taimede ja seente rubriiki "Loodussbralik aiapidamine" (loodusaed.kirikiri.ee/). Mitu vrgupaika on lisatud ka looduspiltide rubriiki, niteks Sven Zaceki loodusfotod (www.zacekfoto.ee/).

Tartu KKHK ootab kasutajate tagasisidet: teateid lehel leiduvate vigade ja mittettavate linkide kohta ning vihjeid uute asjakohaste veebilehtede kohta. Infot oodatakse e-aadressile info@teec.ee vi telefonil 736 6120.
Andmebaasi uuendamist toetas keskkonnainvesteeringute keskus.

Tartu KKHK




---
Jmmu. Foto: Toomas Jriado


Tartu aasta tegu on hansalodi Jmmu

27. detsembril kuulutasid Tartu linnapea Laine Jnes ja Postimehe peatoimetaja Merit Kopli Tartu 2006. aasta vrikaimaks teoks hansalodja Jmmu ehitamise.
Emaje lodjaseltsile kingiti Tiiu Kirsipuu skulptuur "Silm". Lodjaga konkureerisid aasta teo tiitlile ka niteks A. Le Coq'i spordimaja, troopikakasvuhoone botaanikaaias, Vana-Narva maantee taassnd, lipilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus, Eesti teatri aasta korraldamine ja mitmed teised ehitised vi sndmused.
Aasta teo valimisel osales 2400 inimest, kes andsid oma hle kas Tartu Postimehe talongi saates vi hletades Tartu linna vi Postimehe kodulehel.
Seni on aasta teoks alates 1998. aastast valitud Vanemuise kontserdimaja, Jaani kiriku tornikiivri taastamine ja kirikukellad, korvpallimeeskonna T/Delta Eesti meistritiitel ja karikavit, Aura keskuse avamine, Treffneri kooli renoveerimine, Turusilla ehitamine, tunnelkollektori ehitamine ja eelmisel aastal Jaani kiriku taastamine.

Loodusajakiri/Tartu linnavalitsus


PILASTELE


"Mine metsa!" - ETV loodusviktoriin pilastele

Eile htul oli eetris ETV uue noortemngu "Mine metsa!" esimene saade. Tegemist on gmnasistide loodusviktoriiniga, mis kestab kevadeni vlja. Saade algab igal esmaspeval kell 19.35.
Kaasa lb 24 kooli, mngu juhib Madis Malk. Vitjat aitab vlja selgitada ˛rii, kuhu kuuluvad bioloog ja loodusteaduste populariseerija Aleksei Turovski ning mlumngurinagi tuntud Ivo Linna. Ksimused valmistab ette toimetaja ie Arusoo, vahetekstide autor on Vladislav Kor˛ets.
Esimeses mngus said Rocca al Mare kooli pilased jagu Haapsalu eakaaslastest. Jrgmisel ndalal astuvad vastamisi Prnu Stevaka humanitaargmnaasiumi ja Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumi vistkonnad. "Mine metsa!"-mngu ldvitja sidab suvel Nordkapile.

ETV/Uudistaja





Avatud uste pev Tallinna likoolis

Reedel, 12. jaanuaril kell 11-16 on Tallinna likoolis (TL) avatud uste pev. Septembris bakalaureuseppes oma haridusteed jtkata plaanivad inimesed on oodatud oma silmaga kaema, mis toimub TL auditooriumides prast seda, kui loeng on alanud.
Alates kella 12.15 on avatud uste pevale tulijail vimalik kuulata TL ppejudude arutlusi. Kavas on ka erialade laat ja mitu infotundi. Lhemat teavet on vimalik saada kigi erialade kohta, millele sel aastal tudengeid vastu vetakse.
Huviline leiab ajakava vrgupaigast www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2641.

TL





Algas registreerumine pilasakadeemia kevadsemestri kursustele

Kuni 29. jaanuarini saavad teadmishimulised gmnaasiumi- ja kutsekoolipilased registreeruda Tallinna likooli (TL) pilasakadeemia (A) loengukursustele, et tiendada vast alanud aastal oma teadmisi kooliprogrammist laiemas mahus.
Soovijail tuleks end kirja panna kodulehekljel www.tlu.ee/akadeemia. Kuna ppekohtade arv kursustel on piiratud, kehtib reegel kes ees, see sees".
Kevadsemestril pakutakse A-s noortele vimalust valida heteistkmne loengukursuse vahel, millest neli on uued: kultuurantropoloogia, sotsioloogia, keemia ja muusikaajalugu. ppet algab 3. veebruaril ning toimub laupeviti kaks korda kuus.
Lhemat infot kursuste kohta leiab vrgupaigast akadeemia.tlu.ee.
hel kursusel osalemise tasu on 200 krooni semestris (v.a. tantsustuudio, kus tasu on 450 krooni kuus). Iga kursuse parimad lpetajad vidavad vimaluse ppida jrgmisel semestril vabalt valitud kursusel tasuta.

TL


THELEPANEK

---
Foto: Remo Savisaar


Kitsed puu otsas

Enne jule veetsin ndala Maroko pikese all. Teel Agadirist Taroudanti avanes ootamatu vaatepilt: kitsed puu otsas. Olin sellest fotot ninud mni aasta tagasi. Nd seda oma silmaga nhes oli vaimustus suur.
Maroko kuumas ja kuivas kliimas on rohelust vhe ning seetttu on koduloomad toidu lppedes maapinnal sunnitud heitma pilgu les, puudele. Maroko poolkrbes kasvavad okkalised argaaniad (Argania spinosa), mida kohalikud kutsuvad ka elu puuks. Tema puitu kasutatakse ehitus- ja kttematerjalina, loomad toituvad viljadest ja lehtedest.

Argaania vili on roheline, lihajas ning meenutab oliivi, kuid on sellest suurem ja maram. Vilja sees on vga kva koorega phkel, milles omakorda on 2-3 mandlikujulist tuuma. Kitse kht seedib vaid lihakat osa viljast ning phkel jb alles. Hiljem korjavad talupojad kitsede snnikust vlja phklid ja selle tuumadest toodavad nad traditsioonilistel meetoditel li. Seda kasutatakse sgitegemisel, meditsiinis, ja kosmeetikas.

Remo Savisaar


MAAILMAST


---
Joonistus: Ott Luuk


Lester Brown: juluvana on hiinlane

Legendaarse Ameerika keskkonna-analtiku Lester Browni julude eel ilmunud jrjekordne teravmeelne kommentaar (www.earthpolicy.org/Updates/2006/Update62.htm) kannabki just sellist pealkirja: Santa Claus is Chinese.
Keskkonna-vanahrra vaatas nimelt le oma perekonna julukingid ja leidis, et umbes 70 protsenti neist on tehtud Hiinas. Ja veidi eemalegi seiranud, jreldab Brown, et ilmselt pole tema pere mingi erand. Nii on hendriikides mdavaist mnguasjadest - alates Barbie-nukkudest ja lpetades arvutimngudega - Hiinas tehtud igast kmnest kaheksa. Tpselt sama suhtarv kehtib USA-s mdavate plastjulupuude puhul. Umbes miljardi kulutasid ameeriklased ostmaks Hiina julukaunistusi.
Nende ksiknidetegi phjal vib jreldada, kui erinev oli mdunud juluphade thendus kahe suurriigi elanikele: ameeriklaste osturmule ja krediitkaartide vlakoormale vastandub hiinlaste aina kasvav sissetulek ja hoiuste suurenemine. On see nii vaid julude ajal? Lugege Browni!

EPI/Uudistaja





Korallikalad nlgivad surnuks

2005. aastal asutasid Austraalia Queenslandi kolm likooli ja kaks mereuuringute organisatsiooni korallrifi uuringute tippkeskuse CoECRS, mis peab viis aastat svendatult selgitama korallrahudel toimuvaid muutusi.
Esimesed kokkuvtted on kurvad: teadlased vidavad, et kolmandik maailma korallrahudest on pleekinud. Valastunud korallid kaotavad aga oma loomulikud bakterid ja surevad. See omakorda phjustab elusail korallidel toituvate pisemate kalade surma, nii et kogu rifi toiduahel langeb tasakaalust vlja. Teadlased vidavad, et kmnendiku rifi pleekimine mjutab kolmest kalaliigist kahte; kui muutused haaravad viiendikku korallidest, on kaotused liigilises koosseisus juba thelepanuvrsed ja vivad kesta aastakmneid. Inimese seisukohalt panevad need muutused piduri peale nii kalapgile kui ka turismile.
Korallide pleekimist seostatakse heselt merevee tusva temperatuuriga. Ndsete suundumuste jtkudes kahekordistuvad CoECRS vanemteaduri Morgan Pratchetti hinnangul praegused kahjustused aastaks 2030. Kui korallid aga taastuksid, tuleks valdav enamik kalaliike tagasi.

Care2/Loodusajakiri





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012