UUDISTAJA
9. jaanuar 2007

UUDISTAJA SOOVITAB

---

NB! Kuna kaubamärgi Loodus kasutustähtaeg lõpeb, jätkab MTÜ Loodusajakiri laiale lugejaskonnale mõeldud loodusajakirja väljaandmist pealkirja Loodusesõber all. Loodusesõber käib sama rada kui ajakiri Loodus MTÜ Loodusajakirja kirjastamisel viimase viie aasta jooksul. Looduse asendumine Loodusesõbraga ei too tellijate jaoks kaasa mingeid muutusi: kõik, kes on tellinud Looduse, saavad uuel aastal uuenenud kuues ajakirja. Loodusesõber ilmub samas mahus kui ajakiri Loodus, seega kõigil paariskuudel, kuus numbrit aastas. Esimene Loodusesõber jõuab Teie postkasti veebruaris 2007.

---

Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED

---

Rektorikandidaadid väitlevad neljapäeval

22. detsembril kinnitas Tartu ülikooli (TÜ) nõukogu määratud viieliikmeline rektori valimiskomisjon TÜ rektori kandidaatideks riigikogu aseesimehe, astrofüüsika professori Ene Ergma, rakendusgeoloogia professori Volli Kalmu ja TÜ õppeprorektori, eesti keele (võõrkeelena) professori Birute Klaasi.
Rektorikandidaatide avalik väitluskoosolek on TÜ aulas 11. jaanuaril kell 16.
Rektor valitakse TÜ aulas 18. jaanuaril. Rektori valib 295-liikmeline valimiskogu, kuhu kuuluvad kõik ülikooli nõukogu liikmed, kõikide teaduskondade nõukogude liikmed ja kõik ülikooli korralised professorid. Valituks osutub kandidaat, kelle poolt hääletab vähemalt 148 valimiskogu liiget.
Valimiskomisjon teeb valitsusele ettepaneku nimetada uus rektor ametisse alates 29. jaanuarist 2007.

TÜ

---

Foto: Toomas Jüriado


Pardid kokkuarvamisel

6. jaanuaril algas märgalade kaitse organisatsiooni Wetlands International koordineeritav rahvusvaheline kesktalvine veelindude loendus. 20. jaanuarini vältava loenduse kesksed päevad on eeloleval nädalvahetusel, 13.-14. jaanuaril.
Kuna tegemist on luigeaastaga, siis paluvad loenduse Eesti korraldajad erilist tähelepanu pöörata talvituvatele luikedele (poegade arv, pesakonna suurus jmt.). Peale rannikuloenduse on kavas ka lennuloendus, mis hõlmab suuremat osa Eesti rannikust.
Huviline leiab vaatlusankeedi ja infot vaatlussektorite piiride kohta ornitoloogiaühingu (EOÜ) koduleheküljelt www.eoy.ee.

EOÜ

---

Läänemere lõhel on kitsas

Eesti rohelisel liikumisel (ERL) valmis Läänemere loodusliku lõhe olukorra andmeid koondav kogumik "Lõhe Eesti jõgedes."
Väljaande koostajate hinnangul on Eestis niigi vähestes lõhele looduslikult sobivais jõgedes elutingimused inimtegevuse tagajärjel oluliselt halvenenud. Kokku on praegu lõhe elupaigaks sobivaid jõelõike vaid 20 kilomeetri jagu. Kogumikus käsitletakse sobivate jõgede hüdroloogiat ja keemilist seisundit, lõhe elupaiku ja asustustihedust jõgedes. Kiiret lahendust vajavate probleemidena nimetas raamatu üks koostajaid Taavi Nuum kaladele rändevõimaluse tagamist jõgedes ja kudema saabuvate lõhede kaitset väljapüügi eest.
Lisaks lõhepopulatsiooni seisundile käsitletakse kogumikus lõhede asustamise, märgistamise ja märgistatud kalade taaspüügi osas tehtavat tööd ning antakse ülevaade lõhe haigustest ja parasiitidest Eestis.
Kogumikku saab ka pdf-kujul alla laadida ERL kodulehelt: www.roheline.ee/files/vesi/l6heraamat.pdf.

ERL

---

Põlva festivalil. Foto: Külli Kivioja


Aasta keskkonnategu on Põlva ökofestival "Rohelisem elu"

21. detsembril anti keskkonnaministeeriumi saalis pidulikult üle seekordsed aasta keskkonnateo auhinnad.
2006. aasta keskkonnateo tiitli ja rahalise preemia 25 000 krooni pälvis 37 konkurendi seas Põlva maavalitsuse ökofestival "Rohelisem elu", teise preemia (kumbki 10 000 krooni) said Eestimaa looduse fond ja Nõva tuletõrjeselts Loode-Eesti naftareostuse aktiivse tõrje eest. Kolmas preemia (7500 krooni) läks "Loodussõbraliku toote kampaania" korraldamise eest Eesti rohelisele liikumisele.

Traditsiooniliselt anti välja ka parima lastele mõeldud keskkonnategevuse auhind "Aasta keskkonnateoke". Kui aasta keskkonnateo selgitamiseks tuli ˛üriil tublisti arutada ja vaielda, siis keskkonnateokese puhul polnud kahtlust: see tiitel koos 10 000-kroonise preemiaga läks Eesti koolimetsade ühendusele õuesõppe idee propageerimise eest ETV telesaatega "Õpiõu!". Keskkonnateokese teise preemia (į 5000 krooni) said Kohila gümnaasiumi õpilane Martti Helde ja Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus, kolmanda preemia (į 2500 krooni) aga Puhja lasteaed Pääsusilm, Vaivara lasteaed ja Maire Roht Raplamaalt.
Meenutame, et esimese aasta keskkonnateo konkursi kuulutas keskkonnaministeerium välja 2004. aastal ja siis pälvis peapreemia, 25 000 krooni, laulu- ja tantsupeo sihtasutus metsaistutusürituse "Las jääda ükski mets" eest. Eelmise aasta peapreemia ja sellega kaasnenud 30 000 krooni sai Jaan Riis Looduse Omnibussi ning rahvusraamatukogu loodusõhtute korraldamise eest.

Loodusajakiri/Keskkonnaministeerium

---

Looduse leheküljed said värskendust

Veebipõhine andmebaas "Looduse Leheküljed" (www.loodus.ee) on uuenenud ja täienenud. Andmebaas on loodud 1996. aastal, 2006. aastast haldab seda Tartu keskkonnahariduse keskus (Tartu KKHK).
Andmebaasi abil saab täiendada teadmisi, koostada referaate ja uurimustöid, valmistada ette tunde. Portaalist leiab ka mujal maailmas avaldatud materjale. Et andmebaasis oleks hõlpsam orienteeruda, on lingid koondatud eri teemade alla. Noorenduskuuri käigus on eemaldatud mittetöötavad lingid ning lisatud hulk uusi, näiteks: riiklik looduskaitsekeskus (www.lk.ee/); virtuaalne loodusmaja (www.hot.ee/loodusmaja/), projekt "Metsasemu" (metsasemu.rmk.ee/) ja "Roheline klass" (www.taaskasutus.ee/content/view/60/58/). Loomariigi rubriiki on juurde tulnud alajaotused "Kaitset vajavad pisiimetajad Eestis" (www.hot.ee/pisiimetajad/); "Eesti maalammas" (www.maalammas.ee/), "Räpina poldri linnuhoiuala" (www.envir.ee/rapinapolder/index.htm); taimede ja seente rubriiki "Loodussõbralik aiapidamine" (loodusaed.kirikiri.ee/). Mitu võrgupaika on lisatud ka looduspiltide rubriiki, näiteks Sven Zaceki loodusfotod (www.zacekfoto.ee/).

Tartu KKHK ootab kasutajate tagasisidet: teateid lehel leiduvate vigade ja mittetöötavate linkide kohta ning vihjeid uute asjakohaste veebilehtede kohta. Infot oodatakse e-aadressile info@teec.ee või telefonil 736 6120.
Andmebaasi uuendamist toetas keskkonnainvesteeringute keskus.

Tartu KKHK

---

Jõmmu. Foto: Toomas Jüriado


Tartu aasta tegu on hansalodi Jõmmu

27. detsembril kuulutasid Tartu linnapea Laine Jänes ja Postimehe peatoimetaja Merit Kopli Tartu 2006. aasta väärikaimaks teoks hansalodja Jõmmu ehitamise.
Emajõe lodjaseltsile kingiti Tiiu Kirsipuu skulptuur "Silm". Lodjaga konkureerisid aasta teo tiitlile ka näiteks A. Le Coq'i spordimaja, troopikakasvuhoone botaanikaaias, Vana-Narva maantee taassünd, üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus, Eesti teatri aasta korraldamine ja mitmed teised ehitised või sündmused.
Aasta teo valimisel osales 2400 inimest, kes andsid oma hääle kas Tartu Postimehe talongi saates või hääletades Tartu linna või Postimehe kodulehel.
Seni on aasta teoks alates 1998. aastast valitud Vanemuise kontserdimaja, Jaani kiriku tornikiivri taastamine ja kirikukellad, korvpallimeeskonna TÜ/Delta Eesti meistritiitel ja karikavõit, Aura keskuse avamine, Treffneri kooli renoveerimine, Turusilla ehitamine, tunnelkollektori ehitamine ja eelmisel aastal Jaani kiriku taastamine.

Loodusajakiri/Tartu linnavalitsus


ÕPILASTELE

---

"Mine metsa!" - ETV loodusviktoriin õpilastele

Eile õhtul oli eetris ETV uue noortemängu "Mine metsa!" esimene saade. Tegemist on gümnasistide loodusviktoriiniga, mis kestab kevadeni välja. Saade algab igal esmaspäeval kell 19.35.
Kaasa lööb 24 kooli, mängu juhib Madis Malk. Võitjat aitab välja selgitada ˛ürii, kuhu kuuluvad bioloog ja loodusteaduste populariseerija Aleksei Turovski ning mälumängurinagi tuntud Ivo Linna. Küsimused valmistab ette toimetaja Õie Arusoo, vahetekstide autor on Vladislav Kor˛ets.
Esimeses mängus said Rocca al Mare kooli õpilased jagu Haapsalu eakaaslastest. Järgmisel nädalal astuvad vastamisi Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi ja Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumi võistkonnad. "Mine metsa!"-mängu üldvõitja sõidab suvel Nordkapile.

ETV/Uudistaja

---

Avatud uste päev Tallinna ülikoolis

Reedel, 12. jaanuaril kell 11-16 on Tallinna ülikoolis (TLÜ) avatud uste päev. Septembris bakalaureuseõppes oma haridusteed jätkata plaanivad inimesed on oodatud oma silmaga kaema, mis toimub TLÜ auditooriumides pärast seda, kui loeng on alanud.
Alates kella 12.15 on avatud uste päevale tulijail võimalik kuulata TLÜ õppejõudude arutlusi. Kavas on ka erialade laat ja mitu infotundi. Lähemat teavet on võimalik saada kõigi erialade kohta, millele sel aastal tudengeid vastu võetakse.
Huviline leiab ajakava võrgupaigast www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2641.

TLÜ

---

Algas registreerumine õpilasakadeemia kevadsemestri kursustele

Kuni 29. jaanuarini saavad teadmishimulised gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilased registreeruda Tallinna ülikooli (TLÜ) õpilasakadeemia (ÕA) loengukursustele, et täiendada vast alanud aastal oma teadmisi kooliprogrammist laiemas mahus.
Soovijail tuleks end kirja panna koduleheküljel www.tlu.ee/akadeemia. Kuna õppekohtade arv kursustel on piiratud, kehtib reegel „kes ees, see sees".
Kevadsemestril pakutakse ÕA-s noortele võimalust valida üheteistkümne loengukursuse vahel, millest neli on uued: kultuurantropoloogia, sotsioloogia, keemia ja muusikaajalugu. Õppetöö algab 3. veebruaril ning toimub laupäeviti kaks korda kuus.
Lähemat infot kursuste kohta leiab võrgupaigast akadeemia.tlu.ee.
Ühel kursusel osalemise tasu on 200 krooni semestris (v.a. tantsustuudio, kus tasu on 450 krooni kuus). Iga kursuse parimad lõpetajad võidavad võimaluse õppida järgmisel semestril vabalt valitud kursusel tasuta.

TLÜ


TÄHELEPANEK

---

Foto: Remo Savisaar


Kitsed puu otsas

Enne jõule veetsin nädala Maroko päikese all. Teel Agadirist Taroudanti avanes ootamatu vaatepilt: kitsed puu otsas. Olin sellest fotot näinud mõni aasta tagasi. Nüüd seda oma silmaga nähes oli vaimustus suur.
Maroko kuumas ja kuivas kliimas on rohelust vähe ning seetõttu on koduloomad toidu lõppedes maapinnal sunnitud heitma pilgu üles, puudele. Maroko poolkõrbes kasvavad okkalised argaaniad (Argania spinosa), mida kohalikud kutsuvad ka elu puuks. Tema puitu kasutatakse ehitus- ja küttematerjalina, loomad toituvad viljadest ja lehtedest.

Argaania vili on roheline, lihajas ning meenutab oliivi, kuid on sellest suurem ja ümaram. Vilja sees on väga kõva koorega pähkel, milles omakorda on 2-3 mandlikujulist tuuma. Kitse kõht seedib vaid lihakat osa viljast ning pähkel jääb alles. Hiljem korjavad talupojad kitsede sõnnikust välja pähklid ja selle tuumadest toodavad nad traditsioonilistel meetoditel õli. Seda kasutatakse söögitegemisel, meditsiinis, ja kosmeetikas.

Remo Savisaar


MAAILMAST

---

Joonistus: Ott Luuk


Lester Brown: jõuluvana on hiinlane

Legendaarse Ameerika keskkonna-analüütiku Lester Browni jõulude eel ilmunud järjekordne teravmeelne kommentaar (www.earthpolicy.org/Updates/2006/Update62.htm) kannabki just sellist pealkirja: Santa Claus is Chinese.
Keskkonna-vanahärra vaatas nimelt üle oma perekonna jõulukingid ja leidis, et umbes 70 protsenti neist on tehtud Hiinas. Ja veidi eemalegi seiranud, järeldab Brown, et ilmselt pole tema pere mingi erand. Nii on Ühendriikides müüdavaist mänguasjadest - alates Barbie-nukkudest ja lõpetades arvutimängudega - Hiinas tehtud igast kümnest kaheksa. Täpselt sama suhtarv kehtib USA-s müüdavate plastjõulupuude puhul. Umbes miljardi kulutasid ameeriklased ostmaks Hiina jõulukaunistusi.
Nende üksiknäidetegi põhjal võib järeldada, kui erinev oli möödunud jõulupühade tähendus kahe suurriigi elanikele: ameeriklaste osturõõmule ja krediitkaartide võlakoormale vastandub hiinlaste aina kasvav sissetulek ja hoiuste suurenemine. On see nii vaid jõulude ajal? Lugege Browni!

EPI/Uudistaja

---

Korallikalad nälgivad surnuks

2005. aastal asutasid Austraalia Queenslandi kolm ülikooli ja kaks mereuuringute organisatsiooni korallrifi uuringute tippkeskuse CoECRS, mis peab viis aastat süvendatult selgitama korallrahudel toimuvaid muutusi.
Esimesed kokkuvõtted on kurvad: teadlased väidavad, et kolmandik maailma korallrahudest on pleekinud. Valastunud korallid kaotavad aga oma loomulikud bakterid ja surevad. See omakorda põhjustab elusail korallidel toituvate pisemate kalade surma, nii et kogu rifi toiduahel langeb tasakaalust välja. Teadlased väidavad, et kümnendiku rifi pleekimine mõjutab kolmest kalaliigist kahte; kui muutused haaravad viiendikku korallidest, on kaotused liigilises koosseisus juba tähelepanuväärsed ja võivad kesta aastakümneid. Inimese seisukohalt panevad need muutused piduri peale nii kalapüügile kui ka turismile.
Korallide pleekimist seostatakse üheselt merevee tõusva temperatuuriga. Nüüdsete suundumuste jätkudes kahekordistuvad CoECRS vanemteaduri Morgan Pratchetti hinnangul praegused kahjustused aastaks 2030. Kui korallid aga taastuksid, tuleks valdav enamik kalaliike tagasi.

Care2/Loodusajakiri





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---