Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
16. jaanuar 2007


UUDISTAJA SOOVITAB





Sna on Eesti teadlastel

Horisondi toimetus tuli kokku 1966. aasta sgisel, esimene number ilmus aga jaanuaris 1967. Vrske Horisondi numbriga saab nd ka see teine rajajoon ra mrgitud: kui novembris 2006 heitsime pilgu mdunud neljale aastakmnele Eesti aimemaastikul, siis 2007. aasta jaanuaris pakume lugeda Horisondi 40. snnipeval peetud ettekandeid Eesti tippteadlastelt: astronoom Ene Ergmalt teemal "20. sajand - kas teine revolutsioon astronoomias?", ajaloolaselt Jaak Valgelt teemal "20. sajand: kas Eestil on phjust vabandada?" ning molekulaarbioloog Mart Saarmalt teemal "Nrvirakkude hendustest, elust ja surmast".

Veel mahtusid 2007. aasta esimese Horisondi kaante vahele Rein Veskime intervjuu akadeemik Endel Lippmaaga, meditsiiniajaloolase Ken Kallingu gripi-otsingud lbi ajaloo ning astronoom Erik Tago kirjutis kige kalgimast kiirgusest kosmoses.
ksainus ksimus on esitatud esimesele ja kauaaegsele Horisondi peatoimetajale Feodor Feodorovile, olmpiaadi-leheklgedel vastab aga ksimustele selle rubriigi lugejate ammune tuttav, praegune Tartu likooli magistrant Mihkel Kree. Ikka saab pead murda Enigma kallal ja lahendada ristsna.

Uus aasta on siiski toonud ka mned uued rubriigid, nagu "Robotid", "Kosmosetehnika" ning "Oma programmid". Viimase raames hakkab Ahto Truu tutvustama arvutiprogrammide koostamise phimtteid ja -vtteid. Kaasa saab ttada igaks, ka kige algajam algaja, ning meie vikese vistluse vitjat ootab aasta lpus firma DELL slearvuti.

Horisont




Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


lifond loomata, naftatrjekoolitused jtkuvad

Eestimaa looduse fond (ELF) avaldas reedel pressiteate, milles teatas oma plaanidest jtkata ka 2007. aastal valmistumist naftareostuse trjeks ning avaldas nrdimust samal peval tulnud uudise puhul, et valitsuse nupidamise pevakorrast veti phjenduseta vlja keskkonnaministeeriumi ettepanek luua lifond.
ELF hinnangul vljendus selles valitsuse tahtmatus astuda vajalik samm lhitulevikus tenolise suure naftareostuse tagajrgedega toimetulekuks. Valitsus pole ka vlja pakkunud allikat, kust nnetuse likvideerimise kulud vetakse. lifondi laekuvat raha saaks kasutada nii nnetuste vltimiseks vajaliku tehnika kui ka reostustrje vahendite soetamiseks.

Kuna varasemad ettepanekud pole saanud valitsuse heakskiitu, otsustas keskkonnaminister esitada 11. jaanuaril peetud valitsuskabineti nupidamisele valikuks kolm alternatiivset seadusmuudatust lifondi loomiseks: teha tasu maksmine kohustuseks reederile vi teda esindavale laevaagendile; panna see kohustus naftasaadusi lastivale vi lossivale ettevttele (terminalile) vi rahastada sihtotstarbeliselt reostustrjeks vajalikke investeeringuid riigieelarvest. Neid ettepanekuid ei peetud aga vajalikuks valitsuses arutamagi hakata.

Euroopa regionaalarengu fondist rahastatava ELF-i naftatrje projekti aasta esimesed ritused on koolitused 27. ja 28. jaanuaril; edaspidi tulevad need ka Tartus ja Prnus. Eesti ja Soome projektijuhid kivad aga veebruaris kolmendalasel linnurehabilitatsiooni praktikal Belgias Oostende linnuravikeskuses. Kavas on hulk muidki ettevtmisi - uuringuid ja loenguid.

ELF/Uudistaja




RMK alustab keskpolgooni raadamist

10. jaanuaril allkirjastasid riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja kaitseministeeriumi esindajad kokkuleppe, mis mratleb kaitsejudude ja RMK tegevused kaitsejudude harjutusvljadel asuvas riigimetsas. Leping slmiti seoses 1. jaanuarist justunud uue metsaseadusega, mis mrab kaitsejudude harjutusvljadel asuva riigimetsa majandajaks RMK.

Esimene objekt, kus RMK lepingu jrgi tid teostab, on kaitseve keskpolgoon. Juba alustatud raietd Kuusalu vallas Luna sihtmrgiala (300 ha) ning Kukepalu laskevlja (203 ha) rajamiseks on plaanis lpetada juuliks. Raie sooritatakse ulatuses, mis tagab kaitsevele laskeharjutusteks vajaliku nhtavuse. Kokku kuulub 12 000 hektarit hlmaval keskpolgoonil lhitulevikus raadamisele 1000 hektarit metsa. Pikemas perspektiivis vidakse raietid teha soomustehnika liikumisteede, helikopteri maandumisplatside ning lhkamispaikade ja lasketiirude rajamiseks.

Metsade haldamine polgooni alal on allutatud sjalistele vajadustele ning metsamajandamise peamine eesmrk ei ole seal tulu saamine, vaid polgoonile sobiva keskkonna kujundamine lbi mistliku majandamise," tles RMK peadirektor lo Viilup.

RMK




---

Veel ks vike lillemark

Eesti Post annab homme vlja kolmanda vikest formaati kleepsumargi lillega: vilillele ja sinilillele lisandub harilik hrjasilm.
Sellegi margi nimivrtus on 30 senti ja kujundanud on ta Lembit Lhmus. Post annab vlja ka nn. maksikaardi (pildil); seekord hoopis kenama kui mulluse sinilille puhul.

Uudistaja/Eesti Post




Keskkonnasnastik nd ka veebis kasutatav

Vrgupaigas http://mot.kielikone.fi/mot/endic/netmot.exe on nd kasutada 2004. aastal raamatuna ilmunud enam kui 6000 mrksnaga keskkonnasnaraamat EnDic2004.
Kui keskkonnateadlase Aleksander Maastiku juhitud Soome-Eesti toimetajaskonna hist, koguka raamatu juhtkeel oli soome keel, siis veebisnaraamatusse pseb mis tahes keele kaudu neist heksast (eesti, inglise, saksa, prantsuse, soome, rootsi, lti, leedu ja vene), milles raamatus snavasted toodud. Snaseletused on siiski ainult kolmes - soome, inglise ja eesti - keeles.

Uudistaja




Tartu likool 375

Tartu likool on vanim ja auvrseim krgharidust pakkuv asutus Eestis ning ks vanemaid ja tuntumaid likoole kogu Phja- ja Ida-Euroopas. Aastal 2007 thistab rahvuslikool oma 375. aastapeva.
Pidustused kulmineeruvad 4.-6. oktoobril, kuid erinevad akadeemilised, sportlikud, kultuurilised ja muusikalised ritused toimuvad juubeli egiidi all kogu aasta jooksul. Juubeliaasta avalgina avati mdunud kolmapeval Tartu likooli Tallinna esinduse uued ruumid ning esitleti aastapeva thistamise plaane. rituste esialgne kava on nhtav vrgupaigas www.ut.ee/ut375/juubeliyritused.

T




---
Raivo teekond. Foto: NASA/Terra Metrics


Must-toonekurg Raivo judis Keeniasse

Urmas Sellis ornitoloogiahingu EAGLELIFE projektist teatas reedel GPS-saatjaga must-toonekure Raivo teekonnast.
Lne-Virumaal neli poega les kasvatanud Raivo asus juba juuli lpus sgisrndele ja judis kuu ajaga Iisraeli, et sealsetel kalatiikidel juvarusid tiendada: plistesse talvituskohtadesse Etioopias oli sealt veel enam kui 2000 kilomeetrit lennata. Vana aasta lpus otsustas Raivo vtta suuna mustale mandrile ja 10. jaanuaril oli ta judnud Keeniasse. Seniste andmete phjal pole teada, et kski Euroopas pesitsev must-toonekurg oleks varem lennanud nii kaugele lunasse.

GPS-saatjad annavad tpset infot linnu liikumise kohta. Samalaadse metoodikaga on niteks uuritud ka Eesti konna- ja kalakotkaste rnnet ning selgitatud talvitusalasid. Talvel saab asukohapunkte alla laadida iga kahe ndala jrel.
Tpsemalt: www.kotkas.ee/sateliit_l.htm.
Projekti toetab keskkonnainvesteeringute keskus ja Euroopa Liidu LIFE-programm EAGLELIFE projekti kaudu.

Uudistaja/EO


MAAILMAST


Kasahstan liitus Ramsari konventsiooniga

Rahvusvaheline mrgalade kaitse konventsioon ehk Ramsari konventsioon teatas linud ndalal oma 154. liikmest, kelleks sai Aasia suurriik Kasahstan.
Kasahhide esimene Ramsari-ala on Tengiz-Korgalni jrvede ssteem riigi phjaosas Akmola oblastis. Ala oli 1976. aastast ka toonase NSV Liidu rahvusvahelise thtsusega mrgalade loendis. Tookordsele 259 000-hektarilisele kaitsealale on nd lisatud kahe kilomeetri laiune puhvertsoon, nii et ala ldpindala on 353 341 hektarit.

Tengizi jrvest sai mnigi Eesti loodusesber pgusa ettekujutuse Matsalu filmifestivalil parima operaatorit preemia plvinud Saksamaa filmist "Kasahstani misejad". Jrve mudasaartel on phjapoolseim flamingokoloonia kuni 14 000 pesitsuspaariga. Korgalni jrvel pesitseb aga terve kmnendik kharpelikani (Pelicanus crispus) maailma asurkonnast; oluline pesitsus- ja puhkepaik on kaitseala ka stepi-hndpardile (Oxyura leucocephala).

Ramsari sekretariaat/Uudistaja





Linnukauplemise poolt ja vastu

Euroopa liit otsustas kesoleval aastal mramata ajaks keelata loodusest ptud lindude impordi, et takistada linnugripi levikut. Otsuse tagamaad ulatuvad 2005 aasta sgisesse, kui hest Briti karantiinikeskusest leiti haigestunud linde.
Linnukaitseorganisatsiooni BirdLife International Euroopa tiib tervitas kiki liikmesmaid hlmava keelu kehtestamist, kuna loodetakse, et haiguse leviku tkestamise krval aitab see kaasa looduskaitselistele eesmrkidele.

Alates 1975. aastast ohustatud liikidega kauplemist reguleeriva CITES-i (Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora) sekretariaat nimetab keeldu aga lausa pettumuseks. CITES-i ametnike arvates on olemasolev ssteem piisavalt hea ning metsikute lindudega kauplemise keeld vib anda hoopis tagasilgi musta turu tekkimise nol. Prandaalune linnukauplemine muudaks kontrollimatuks nii haiguste leviku kui ohustatud liikide pdmise.
Viidates BirdLife`i kogutud andmetele, peab CITES rahvusvahelise kaubanduse poolt tsiselt ohustatud linnuliikide arvu (0.05% kigist liikidest) piisavalt vikeseks, et rahulduda seniste meetmetega. Euroopa liidu paindumatust impordikeelust kardetakse aga olulist kahju eriti arengumaades, kus lindude pdmine oli tuluallikaks ning kohalikud elanikud seetttu huvitatud linnupopulatsioonide elujulisusest.

CITES/BirdLife





Kaladel on hea nina

Massachusettsi merebioloogia labori teadlased kinnitavad, et Austraalia Suure Vallrahu noorkalad naasevad kodurifile lhna jrgi orienteerudes.
Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Science avaldatud artiklist ilmneb, et kui ookeanihoovused on veel ujumisvimeta vastkoorunud vikekalad kodukohast kaugele eemale kandnud, suudavad need ujujaiks saades ometi naasta sellesse turvalisse ja toidurohkesse paika. Uurijate arvates saab kalad kuni 30 kilomeetri kauguselt koju tagasi juhtida vaid haistmismeel. Tdes osalenud professor Jelle Atema arvates on kaladel vga hsti arenenud haistmismeel, niteks angerjad, merihunt vi vasarhai ei j ses suhtes alla isegi koerale vi rotile.
Niteks populaarne akvaariumikala must kardinal eelistab alati jda samale rifile, kus ta ilmale on tulnud, ja suudab korallrahusid lhna phjal eristada. Teine populaarne akvaariumikala, riffkalade perekonda kuuluv Pomacentrus coelestis nii valiv ei ole, suudab aga vajaduse korral avaookeanist kiiresti haistmismeele toel turvalisemasse paika tagasi tulla.

www.news.com.au




---
Pilt: Caltech

Surevast thest snnivad planeedid

Ameerika astronoomiahingu 209. koosolekul tutvustas Michael Ireland California tehnoloogiainstituudist (Caltech) oma trhma uurimust, mis phineb Hawaiil ja Tiilis asuvatel teleskoopidel tehtud avastustel Vaala thtkujus toimuvaist protsessidest.

350 valgusaasta kaugusel paiknev punane hiidtht Mira A oli kunagi meie pikese sarnane, nd teeb aga lbi miljon aastat vltavat muutust valgeks kbuseks. Kokkutmbumise kigus eraldub Mira A vliskihist tolmu, umbes he Maa massi jagu seitsme aastaga. Tavaliselt peaks see aine hajuma ilmaruumi. Astronoomid avastasid aga, et protsendi jagu Mira A tolmust satub tema kaaslase, umbes 90 astronoomilist hikut (AU, 1 AU vrdub Maa kaugusega Pikesest) eemal asuva Mira B gravitatsioonivlja. See tolm hakkab moodustama ringi Mira B mber ja vib osutuda uute planeetide ehitusmaterjaliks. Philiselt koosneb koonduv tolm silikaatidest, seega samadest ainetest, millest maakoor. Praegu jb moodustuva planetaarketta mass veel alla Jupiteri massile, vib aga Irelandi snul seda Mira A eluaja lpuks kolm kuni viis korda letada.
Siiani on astronoomid uskunud, et the surm toob kaasa ka tema planeetide surma, Mira A vananemine paneb seevastu ilmselt aluse uuele planeetide plvkonnale. ks siit tulenev jreldus viks olla huvi uurida muid kaksikthtede ssteeme, kus ks osaline on valge kbus: nnda leitaks ehk uusi noori planeete.

www.space.com




Mesuusarajad peletavad linde

Torino likooli bioloogid uurisid Itaalia Alpide lneosa metsapiirist krgemal asuvate mesuusaradade elustikku ja tegid kurva jrelduse: vrreldes looduslike aladega, on suusatrasside linnuelu vaesem nii liikide kui ka ksikisendite arvu poolest.
Uuritud trasside hulgas oli niteks ka mullune olmpiarada Susa orus, samuti Monte Rosa ja Monte Bianco laamad; kokku seitse ala 2010 ja 2892 meetri vahel. Vga sageli tehakse trasse rajades ulatuslikke mullatid: ei eemaldata mitte ksnes looduslik taimestik, vaid ka pinnas. Vhemal mral kahjustavad taimkatet trassil lumikatet tihendavad masinad ja otseselt suusatajad.


Uurijad leidsid, et linde pole vhem mitte ainult otseselt trassidel, vaid ka nende naabruses. Tehti kindlaks, et trassidel elab loodusaladega vrreldes hoopis vhem llijalgseid: mblikke, putukaid ja muid pisioleseid, kes on paljude lindude phitoit. Just toidupuudus vibki sundida linde suusaradadelt pagema. Paraku kuulub 26-st selles uuringus ksitletud liigist koguni seitse Euroopa Liidu linnudirektiivi jrgi nende hulka, kes vajavad erilist hoolt: niteks kalju-kivikana, kaljuhakk ja kivitks.
Kuna lumesajud madalamatel nlvadel jvad jrjest harvemaks, muutuvad krgnlvad suusaspordile aiva olulisemaks. Et ka linnud alles jksid, tuleb suusaradade arendajail Torino teadlaste hinnangul suuresti muuta senist praktikat ning saada hakkama niiviisi, et vimalikult suur osa looduslikust pinnasest ja taimestikust jks kohale.

AlphaGalileo




---

Iirimaal ringlevad narkolastiga eurod

Dublini linnalikooli (DCU) doktorant Jonathan Bones, kes ttab sensortehnoloogia vallas, uuris muu hulgas paberrahade, 5-, 10-, 20- ja 50-euroste pangathtede narkootikumisisaldust.
Tulemus oli rabav: kik 45 nidiseks vetud rahathte sisaldasid kokaiini jlgi, kolmes oli ka heroiini. 28 kupris oli le 2 nanogrammi kokaiini, kahes boonis aga lausa le 200 nanogrammi. Nende puhul pole kahtlust, et rahapaber on otseselt olnud mnuainete manustusvahend, niteks torru keeratult, et illegaalset ainet ninna tmmata. Teised, vaid ultramadalate jlgedega rahapaberid, on kokaiini oma puuvillakiududesse adsorbeerinud pigem kontaktist "narkorahadega", olgu siis kellegi rahakotis vi niteks panga rahalugemismasinas.
Bones mnab, et tema uuritud boonide hulk on liiga vike, et teha vga kaugele ulatuvaid jreldusi iirlaste narkolembusest, ometi on 100-protsendiline tulemus mtlemapanev. Niteks hiljuti USA-s tehtud samalaadses uuringus leiti kokaiini 65 protsendis pangathtedest.

DCU





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012