Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
16. jaanuar 2007


UUDISTAJA SOOVITAB





Sõna on Eesti teadlastel

Horisondi toimetus tuli kokku 1966. aasta sügisel, esimene number ilmus aga jaanuaris 1967. Värske Horisondi numbriga saab nüüd ka see teine rajajoon ära märgitud: kui novembris 2006 heitsime pilgu möödunud neljale aastakümnele Eesti aimemaastikul, siis 2007. aasta jaanuaris pakume lugeda Horisondi 40. sünnipäeval peetud ettekandeid Eesti tippteadlastelt: astronoom Ene Ergmalt teemal "20. sajand - kas teine revolutsioon astronoomias?", ajaloolaselt Jaak Valgelt teemal "20. sajand: kas Eestil on põhjust vabandada?" ning molekulaarbioloog Mart Saarmalt teemal "Närvirakkude ühendustest, elust ja surmast".

Veel mahtusid 2007. aasta esimese Horisondi kaante vahele Rein Veskimäe intervjuu akadeemik Endel Lippmaaga, meditsiiniajaloolase Ken Kallingu gripi-otsingud läbi ajaloo ning astronoom Erik Tago kirjutis kõige kalgimast kiirgusest kosmoses.
Üksainus küsimus on esitatud esimesele ja kauaaegsele Horisondi peatoimetajale Feodor Feodorovile, olümpiaadi-lehekülgedel vastab aga küsimustele selle rubriigi lugejate ammune tuttav, praegune Tartu Ülikooli magistrant Mihkel Kree. Ikka saab pead murda Enigma kallal ja lahendada ristsõna.

Uus aasta on siiski toonud ka mõned uued rubriigid, nagu "Robotid", "Kosmosetehnika" ning "Oma programmid". Viimase raames hakkab Ahto Truu tutvustama arvutiprogrammide koostamise põhimõtteid ja -võtteid. Kaasa saab töötada igaüks, ka kõige algajam algaja, ning meie väikese võistluse võitjat ootab aasta lõpus firma DELL sülearvuti.

Horisont




Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


Õlifond loomata, naftatõrjekoolitused jätkuvad

Eestimaa looduse fond (ELF) avaldas reedel pressiteate, milles teatas oma plaanidest jätkata ka 2007. aastal valmistumist naftareostuse tõrjeks ning avaldas nördimust samal päeval tulnud uudise puhul, et valitsuse nõupidamise päevakorrast võeti põhjenduseta välja keskkonnaministeeriumi ettepanek luua õlifond.
ELF hinnangul väljendus selles valitsuse tahtmatus astuda vajalik samm lähitulevikus tõenäolise suure naftareostuse tagajärgedega toimetulekuks. Valitsus pole ka välja pakkunud allikat, kust õnnetuse likvideerimise kulud võetakse. Õlifondi laekuvat raha saaks kasutada nii õnnetuste vältimiseks vajaliku tehnika kui ka reostustõrje vahendite soetamiseks.

Kuna varasemad ettepanekud pole saanud valitsuse heakskiitu, otsustas keskkonnaminister esitada 11. jaanuaril peetud valitsuskabineti nõupidamisele valikuks kolm alternatiivset seadusmuudatust õlifondi loomiseks: teha tasu maksmine kohustuseks reederile või teda esindavale laevaagendile; panna see kohustus naftasaadusi lastivale või lossivale ettevõttele (terminalile) või rahastada sihtotstarbeliselt reostustõrjeks vajalikke investeeringuid riigieelarvest. Neid ettepanekuid ei peetud aga vajalikuks valitsuses arutamagi hakata.

Euroopa regionaalarengu fondist rahastatava ELF-i naftatõrje projekti aasta esimesed üritused on koolitused 27. ja 28. jaanuaril; edaspidi tulevad need ka Tartus ja Pärnus. Eesti ja Soome projektijuhid käivad aga veebruaris kolmenädalasel linnurehabilitatsiooni praktikal Belgias Oostende linnuravikeskuses. Kavas on hulk muidki ettevõtmisi - uuringuid ja loenguid.

ELF/Uudistaja




RMK alustab keskpolügooni raadamist

10. jaanuaril allkirjastasid riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja kaitseministeeriumi esindajad kokkuleppe, mis määratleb kaitsejõudude ja RMK tegevused kaitsejõudude harjutusväljadel asuvas riigimetsas. Leping sõlmiti seoses 1. jaanuarist jõustunud uue metsaseadusega, mis määrab kaitsejõudude harjutusväljadel asuva riigimetsa majandajaks RMK.

Esimene objekt, kus RMK lepingu järgi töid teostab, on kaitseväe keskpolügoon. Juba alustatud raietööd Kuusalu vallas Lõuna sihtmärgiala (300 ha) ning Kukepalu laskevälja (203 ha) rajamiseks on plaanis lõpetada juuliks. Raie sooritatakse ulatuses, mis tagab kaitseväele laskeharjutusteks vajaliku nähtavuse. Kokku kuulub 12 000 hektarit hõlmaval keskpolügoonil lähitulevikus raadamisele 1000 hektarit metsa. Pikemas perspektiivis võidakse raietöid teha soomustehnika liikumisteede, helikopteri maandumisplatside ning lõhkamispaikade ja lasketiirude rajamiseks.

„Metsade haldamine polügooni alal on allutatud sõjalistele vajadustele ning metsamajandamise peamine eesmärk ei ole seal tulu saamine, vaid polügoonile sobiva keskkonna kujundamine läbi mõistliku majandamise," ütles RMK peadirektor Ülo Viilup.

RMK




---

Veel üks väike lillemark

Eesti Post annab homme välja kolmanda väikest formaati kleepsumargi lillega: võilillele ja sinilillele lisandub harilik härjasilm.
Sellegi margi nimiväärtus on 30 senti ja kujundanud on ta Lembit Lõhmus. Post annab välja ka nn. maksikaardi (pildil); seekord hoopis kenama kui mulluse sinilille puhul.

Uudistaja/Eesti Post




Keskkonnasõnastik nüüd ka veebis kasutatav

Võrgupaigas http://mot.kielikone.fi/mot/endic/netmot.exe on nüüd kasutada 2004. aastal raamatuna ilmunud enam kui 6000 märksõnaga keskkonnasõnaraamat EnDic2004.
Kui keskkonnateadlase Aleksander Maastiku juhitud Soome-Eesti toimetajaskonna ühistöö, koguka raamatu juhtkeel oli soome keel, siis veebisõnaraamatusse pääseb mis tahes keele kaudu neist üheksast (eesti, inglise, saksa, prantsuse, soome, rootsi, läti, leedu ja vene), milles raamatus sõnavasted toodud. Sõnaseletused on siiski ainult kolmes - soome, inglise ja eesti - keeles.

Uudistaja




Tartu ülikool 375

Tartu ülikool on vanim ja auväärseim kõrgharidust pakkuv asutus Eestis ning üks vanemaid ja tuntumaid ülikoole kogu Põhja- ja Ida-Euroopas. Aastal 2007 tähistab rahvusülikool oma 375. aastapäeva.
Pidustused kulmineeruvad 4.-6. oktoobril, kuid erinevad akadeemilised, sportlikud, kultuurilised ja muusikalised üritused toimuvad juubeli egiidi all kogu aasta jooksul. Juubeliaasta avalöögina avati möödunud kolmapäeval Tartu ülikooli Tallinna esinduse uued ruumid ning esitleti aastapäeva tähistamise plaane. Ürituste esialgne kava on nähtav võrgupaigas www.ut.ee/ut375/juubeliyritused.






---
Raivo teekond. Foto: NASA/Terra Metrics


Must-toonekurg Raivo jõudis Keeniasse

Urmas Sellis ornitoloogiaühingu EAGLELIFE projektist teatas reedel GPS-saatjaga must-toonekure Raivo teekonnast.
Lääne-Virumaal neli poega üles kasvatanud Raivo asus juba juuli lõpus sügisrändele ja jõudis kuu ajaga Iisraeli, et sealsetel kalatiikidel jõuvarusid täiendada: põlistesse talvituskohtadesse Etioopias oli sealt veel enam kui 2000 kilomeetrit lennata. Vana aasta lõpus otsustas Raivo võtta suuna mustale mandrile ja 10. jaanuaril oli ta jõudnud Keeniasse. Seniste andmete põhjal pole teada, et ükski Euroopas pesitsev must-toonekurg oleks varem lennanud nii kaugele lõunasse.

GPS-saatjad annavad täpset infot linnu liikumise kohta. Samalaadse metoodikaga on näiteks uuritud ka Eesti konna- ja kalakotkaste rännet ning selgitatud talvitusalasid. Talvel saab asukohapunkte alla laadida iga kahe nädala järel.
Täpsemalt: www.kotkas.ee/sateliit_l.htm.
Projekti toetab keskkonnainvesteeringute keskus ja Euroopa Liidu LIFE-programm EAGLELIFE projekti kaudu.

Uudistaja/EOÜ


MAAILMAST


Kasahstan liitus Ramsari konventsiooniga

Rahvusvaheline märgalade kaitse konventsioon ehk Ramsari konventsioon teatas läinud nädalal oma 154. liikmest, kelleks sai Aasia suurriik Kasahstan.
Kasahhide esimene Ramsari-ala on Tengiz-Korgalžõni järvede süsteem riigi põhjaosas Akmola oblastis. Ala oli 1976. aastast ka toonase NSV Liidu rahvusvahelise tähtsusega märgalade loendis. Tookordsele 259 000-hektarilisele kaitsealale on nüüd lisatud kahe kilomeetri laiune puhvertsoon, nii et ala üldpindala on 353 341 hektarit.

Tengizi järvest sai mõnigi Eesti loodusesõber põgusa ettekujutuse Matsalu filmifestivalil parima operaatoritöö preemia pälvinud Saksamaa filmist "Kasahstani ümisejad". Järve mudasaartel on põhjapoolseim flamingokoloonia kuni 14 000 pesitsuspaariga. Korgalžõni järvel pesitseb aga terve kümnendik käharpelikani (Pelicanus crispus) maailma asurkonnast; oluline pesitsus- ja puhkepaik on kaitseala ka stepi-händpardile (Oxyura leucocephala).

Ramsari sekretariaat/Uudistaja





Linnukauplemise poolt ja vastu

Euroopa liit otsustas käesoleval aastal määramata ajaks keelata loodusest püütud lindude impordi, et takistada linnugripi levikut. Otsuse tagamaad ulatuvad 2005 aasta sügisesse, kui ühest Briti karantiinikeskusest leiti haigestunud linde.
Linnukaitseorganisatsiooni BirdLife International Euroopa tiib tervitas kõiki liikmesmaid hõlmava keelu kehtestamist, kuna loodetakse, et haiguse leviku tõkestamise kõrval aitab see kaasa looduskaitselistele eesmärkidele.

Alates 1975. aastast ohustatud liikidega kauplemist reguleeriva CITES-i (Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora) sekretariaat nimetab keeldu aga lausa pettumuseks. CITES-i ametnike arvates on olemasolev süsteem piisavalt hea ning metsikute lindudega kauplemise keeld võib anda hoopis tagasilöögi musta turu tekkimise näol. Põrandaalune linnukauplemine muudaks kontrollimatuks nii haiguste leviku kui ohustatud liikide püüdmise.
Viidates BirdLife`i kogutud andmetele, peab CITES rahvusvahelise kaubanduse poolt tõsiselt ohustatud linnuliikide arvu (0.05% kõigist liikidest) piisavalt väikeseks, et rahulduda seniste meetmetega. Euroopa liidu paindumatust impordikeelust kardetakse aga olulist kahju eriti arengumaades, kus lindude püüdmine oli tuluallikaks ning kohalikud elanikud seetõttu huvitatud linnupopulatsioonide elujõulisusest.

CITES/BirdLife





Kaladel on hea nina

Massachusettsi merebioloogia labori teadlased kinnitavad, et Austraalia Suure Vallrahu noorkalad naasevad kodurifile lõhna järgi orienteerudes.
Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Science avaldatud artiklist ilmneb, et kui ookeanihoovused on veel ujumisvõimeta vastkoorunud väikekalad kodukohast kaugele eemale kandnud, suudavad need ujujaiks saades ometi naasta sellesse turvalisse ja toidurohkesse paika. Uurijate arvates saab kalad kuni 30 kilomeetri kauguselt koju tagasi juhtida vaid haistmismeel. Töödes osalenud professor Jelle Atema arvates on kaladel väga hästi arenenud haistmismeel, näiteks angerjad, merihunt või vasarhai ei jää ses suhtes alla isegi koerale või rotile.
Näiteks populaarne akvaariumikala must kardinal eelistab alati jääda samale rifile, kus ta ilmale on tulnud, ja suudab korallrahusid lõhna põhjal eristada. Teine populaarne akvaariumikala, riffkalade perekonda kuuluv Pomacentrus coelestis nii valiv ei ole, suudab aga vajaduse korral avaookeanist kiiresti haistmismeele toel turvalisemasse paika tagasi tulla.

www.news.com.au




---
Pilt: Caltech

Surevast tähest sünnivad planeedid

Ameerika astronoomiaühingu 209. koosolekul tutvustas Michael Ireland California tehnoloogiainstituudist (Caltech) oma töörühma uurimust, mis põhineb Hawaiil ja Tšiilis asuvatel teleskoopidel tehtud avastustel Vaala tähtkujus toimuvaist protsessidest.

350 valgusaasta kaugusel paiknev punane hiidtäht Mira A oli kunagi meie päikese sarnane, nüüd teeb aga läbi miljon aastat vältavat muutust valgeks kääbuseks. Kokkutõmbumise käigus eraldub Mira A väliskihist tolmu, umbes ühe Maa massi jagu seitsme aastaga. Tavaliselt peaks see aine hajuma ilmaruumi. Astronoomid avastasid aga, et protsendi jagu Mira A tolmust satub tema kaaslase, umbes 90 astronoomilist ühikut (AU, 1 AU võrdub Maa kaugusega Päikesest) eemal asuva Mira B gravitatsioonivälja. See tolm hakkab moodustama ringi Mira B ümber ja võib osutuda uute planeetide ehitusmaterjaliks. Põhiliselt koosneb koonduv tolm silikaatidest, seega samadest ainetest, millest maakoor. Praegu jääb moodustuva planetaarketta mass veel alla Jupiteri massile, võib aga Irelandi sõnul seda Mira A eluaja lõpuks kolm kuni viis korda ületada.
Siiani on astronoomid uskunud, et tähe surm toob kaasa ka tema planeetide surma, Mira A vananemine paneb seevastu ilmselt aluse uuele planeetide põlvkonnale. Üks siit tulenev järeldus võiks olla huvi uurida muid kaksiktähtede süsteeme, kus üks osaline on valge kääbus: nõnda leitaks ehk uusi noori planeete.

www.space.com




Mäesuusarajad peletavad linde

Torino ülikooli bioloogid uurisid Itaalia Alpide lääneosa metsapiirist kõrgemal asuvate mäesuusaradade elustikku ja tegid kurva järelduse: võrreldes looduslike aladega, on suusatrasside linnuelu vaesem nii liikide kui ka üksikisendite arvu poolest.
Uuritud trasside hulgas oli näiteks ka mullune olümpiarada Susa orus, samuti Monte Rosa ja Monte Bianco laamad; kokku seitse ala 2010 ja 2892 meetri vahel. Väga sageli tehakse trasse rajades ulatuslikke mullatöid: ei eemaldata mitte üksnes looduslik taimestik, vaid ka pinnas. Vähemal määral kahjustavad taimkatet trassil lumikatet tihendavad masinad ja otseselt suusatajad.


Uurijad leidsid, et linde pole vähem mitte ainult otseselt trassidel, vaid ka nende naabruses. Tehti kindlaks, et trassidel elab loodusaladega võrreldes hoopis vähem lülijalgseid: ämblikke, putukaid ja muid pisioleseid, kes on paljude lindude põhitoit. Just toidupuudus võibki sundida linde suusaradadelt pagema. Paraku kuulub 26-st selles uuringus käsitletud liigist koguni seitse Euroopa Liidu linnudirektiivi järgi nende hulka, kes vajavad erilist hoolt: näiteks kalju-kivikana, kaljuhakk ja kivitäks.
Kuna lumesajud madalamatel nõlvadel jäävad järjest harvemaks, muutuvad kõrgnõlvad suusaspordile aiva olulisemaks. Et ka linnud alles jääksid, tuleb suusaradade arendajail Torino teadlaste hinnangul suuresti muuta senist praktikat ning saada hakkama niiviisi, et võimalikult suur osa looduslikust pinnasest ja taimestikust jääks kohale.

AlphaGalileo




---

Iirimaal ringlevad narkolastiga eurod

Dublini linnaülikooli (DCU) doktorant Jonathan Bones, kes töötab sensortehnoloogia vallas, uuris muu hulgas paberrahade, 5-, 10-, 20- ja 50-euroste pangatähtede narkootikumisisaldust.
Tulemus oli rabav: kõik 45 näidiseks võetud rahatähte sisaldasid kokaiini jälgi, kolmes oli ka heroiini. 28 kupüüris oli üle 2 nanogrammi kokaiini, kahes boonis aga lausa üle 200 nanogrammi. Nende puhul pole kahtlust, et rahapaber on otseselt olnud mõnuainete manustusvahend, näiteks torru keeratult, et illegaalset ainet ninna tõmmata. Teised, vaid ultramadalate jälgedega rahapaberid, on kokaiini oma puuvillakiududesse adsorbeerinud pigem kontaktist "narkorahadega", olgu siis kellegi rahakotis või näiteks panga rahalugemismasinas.
Bones möönab, et tema uuritud boonide hulk on liiga väike, et teha väga kaugele ulatuvaid järeldusi iirlaste narkolembusest, ometi on 100-protsendiline tulemus mõtlemapanev. Näiteks hiljuti USA-s tehtud samalaadses uuringus leiti kokaiini 65 protsendis pangatähtedest.

DCU





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet