Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
24. jaanuar 2007


UUDISTAJA SOOVITAB





Eesti Looduse jaanuarinumber tutvustab saart

Tnavuse aasta puu saar kitub nagu lemus: tuleb viimasena ja lahkub esimesena, ehk siis lehed tulevad teistest puudest hiljem ning maha langevad need esimestena. Philoos tutvustab Ivar Sibul saart maailmas ja Eestis ning meile sisse toodud vrliike.

Kuidas Lnemeri mjutab Eesti kliimat? ks vimalusi seda uurida on arvutieksperiment, kus Lnemere asemel oleks kuiv maa. Eksperiment nitas selgelt, et Lnemeri mjutab eelkige rannikualade kliimat, merest kaugemal on mju tunduvalt viksem. Mait Talts aga meenutab oma artiklis Heinrich Riikoja kirjeldatud kaht uut kerilooma, kes ligi 80 aastat tagasi elasid Matsalu lahes.

Kuhu minna Eestis matkama? Matkaraja kirjeldus on seekord Keila mbrusest. Aga kenad kohad on ka Kesk-Eestis asuv Huuksi mis ning Raplamaal Kasari je res paiknev Pajaka maastikukaitseala. Markus Vetemaa vaeb Grnimaa elanike tavaprase eluviisi, kalapgi ja jahilkimise ning looduskaitse vastuolusid. Sven Zacek kis aga klas aasta linnul luigel, seekord tpsemalt khmnokk-luigel. Euroopa haruldustest tutvustame mudatildrit ja must-toonekurge, intervjuu on aastaajalisuse uurija, inimgeograafia professori Rein Ahasega.

Eesti Loodus




Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


Pllumajanduseta kustub valgus

Pllumajandusminister Ester Tuiksoo osales laupeval Berliinis toidu- ja pllumajandusmessi Grne Woche raames peetud Ida-Lne agraarfoorumil teemal "Pllumajandus ja bioenergia - ilma pllumajanduseta kustub valgus".
Foorumil andsid suurriikide pllumajandusministrid levaate bioenergeetika olukorrast oma valdustes ning arutlesid tulevikuperspektiivide le.
Tdeti, et kliimamuutuste tttu ning keskkonnakaitse huvides peab erilist thelepanu prama bioktuse laialdasemale kasutuselevtule. Oldi ksmeelel, et oluline on koost teadust vallas. Kahepoolse koost arendamine bioenergeetika ja teadusuuringute alal oli kne all ka Ester Tuiksoo kohtumisel Ukraina pllumajandusministriga.

Pllumajandusministeerium




pilaste keskkonnauurimistd on oodatud konkursile

Haridus- ja teadusministeerium, riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus ning GLOBE programm Eestis kuulutavad vlja pilaste keskkonnauurimistde leriigilise konkursi. ldhariduskoolide 5.-12. klasside ja kutseppeasutuste pilastelt oodatakse keskkonnaprobleeme tutvustavaid uurimusi, veebilehti ja GLOBE programmi tegevust kajastavaid tid. Osaleda vib nii individuaalselt kui ka rhmatga.

Tde esitamise thtaeg on 27. mrts. 8.-12. klassi konkursitd peavad phinema koostajate kogutud materjalil vi GLOBE andmebaasi andmetel. Nooremad uurijad vivad piirduda ka ainult kirjanduse vi veebimaterjalide kasutamisega. T vib esitada eesti, vene vi inglise keeles. ˇrii valib hiljemalt 23. aprilliks 2007 vlja parimad kolmes vanuseastmes: 5.-7., 8.-9. ning 10.-12. klasside ja kutseppeasutuste pilased. Tublimad kutsutakse 4.-5. mail Suure-Jaani gmnaasiumis toimuvale leriigilisele pilaste keskkonnakonverentsile, kus antakse le autasud.

Osalemisjuhised leiab vrgupaigast www.hm.ee/index.php?047506.
GLOBE programmi kohta vaata http://ael.physic.ut.ee/globe/.

Haridus- ja teadusministeerium




Rektori kohusetitja vib selguda reedel

Neljapeval, 18. jaanuaril toimunud valimisel ji prast kolme hletusvooru Tartu likooli rektor valimata.
Teise hletusvooru judnud Ene Ergma ning Volli Kalm kogusid kumbki vrdselt 128 hlt. Rektori valimise reglement neb ette, et sellisel juhul mratakse jrgmisesse vooru saaja loosimise teel. Parema loosinnega silma paistnud Ergma ei leidnud aga kolmandas voorus piisava hulga valimiskogu liikmete toetust. Kui rektor ei osutu valituks, pikeneb likooli valimiseeskirja jrgi ametis oleva rektori ametiaeg he aasta vrra. Kui valimiste ajal on rektori ametikoht titmata, mrab likooli nukogu rektori kohusetitja kuni heks aastaks.

Reedel, 26. jaanuaril kell 10.15 algab T nukogu istung, kus tenoliselt nimetatakse rektori kohusetitja ning tehakse vabariigi valitsusele ettepanek vabastada rektor Jaak Aaviksoo ametist.

T




Kinnitati sihtfinantseeritavad teadusteemad

19. jaanuaril kinnitas haridus- ja teadusminister teadusteemade sihtfinantseerimise 2007. aastaks. Tnavu on riigieelarves selleks ette nhtud 299,7 miljonit krooni. Vrreldes eelmise aastaga on kogusumma suurenenud 14% vrra.

Rahastamiseks kinnitatud uutest teadusteemadest kuulub 43% loodus- ja tehnikateaduste valdkonda, 27% bio- ja keskkonnateaduste valdkonda, 16% hiskonnateaduste ja kultuuri valda ning 14% terviseuuringute valdkonda. 34 uut teemat saavad kokku 58,5 miljonit krooni.
180 jtkuvat uurimissuunda rahastatakse 241 miljoni krooniga.

Haridus- ja teadusministri kskkiri teadusteemade nimekirjaga on kttesaadav ministeeriumi kodulehel pdf-vormingus (www.hm.ee/index.php?popup=download&id=5674).

Haridus- ja teadusministeerium




Teadusfond rahastab tnavu 630 projekti

Eesti teadusfondi nukogu 27. detsembril peetud koosolek tmbas joone alla 2007. aasta grandikonkursile. 2007. aastal rahastab teadusfond kokku 630 projekti, sealhulgas jtkuvate uurimistde krval 144 uut projekti. Uute projektide seas on ka 39 edukat taotlust Minu esimese grandi" konkursilt. Kokku finantseeritakse teadustd 101,6 miljoni krooniga.

Vrdluseks: eelmisel aastal eraldati riigieelarvest teadusfondile uurimisrahaks 95,7 miljonit krooni 650 projekti jaoks. 2006. aastaks esitatut 345 uue teadusprojekti taotlusest toetati 196. Projektides osales phititjana 1739 teadurit/ppejudu, 947 doktoranti ja 629 magistranti.

ETF


KUHU MINNA


Taimermu ka talvel

26.-28. jaanuaril on Tallinna botaanikaaia palmimajas avatud nitus "Talvised taimermud". Nha saab rikkalikku eksootiliste ja kodumaiste puude puidu- ning kbikollektsiooni Tallinna botaanikaaia herbaariumi kogudest ning ehtsa ja imiteeritud vrispuidu nidiseid neid turustavatelt firmadelt. Kbide vljapanek pakub htlasi lhemat teavet Eestis ja mujal maailmas kasvavate okaspuude kohta.
Taimed aitavad meid igasuguste tervisehdade ja isegi talvemasenduse vastu. Nitusel osalevad nidistega astelpajust tervislikke tooteid valmistavad firmad Vipis ja Tervix. Astelpajuhuvilised saavad selle pneva taime kohta igaklgset teavet.

Nituse vaatajatele korraldatakse laupeval ja phapeval tasuta ekskursioone nii sees kui ka vljas. Tpsem info botaanikaaia kodulehekljel.

Tallinna botaanikaaed




Teretutvus hljestega

Milline on hlge argi- ja pidupev? Mida arvavad hlged tnavusest talvest? Neile ja paljudele teistele ksimustele leiate vastuse neljapeval, 25. jaanuaril Tartu keskkonnahariduse keskuse saalis Kompanii 10 toimuval loodushtul "Tere, hljes". Nidatakse filmi "Hallhlge laul" ning Eesti hljestest ja nende uurimisest kneleb zooloog Mart Jssi.
ritus algab kell 17 ja sisseps on kigile huvilistele tasuta.

TKKHK


RAAMAT


---

Venekeelsed horisondid

MT Loodusajakiri on llitanud venekeelse populaarteadusliku kogumiku "Горизонты Эстонии";.
90-lehekljelises vljaandes on kokku 11 artiklit, millest 10 on tlgitud MT Loodusajakiri aastaraamatutest "Lehed ja thed" (2003., 2004. ja 2006. a.), kaastd on teinud Eestimaa tunnustatud teadlased ja teaduse populariseerijad, ajakirjade Horisont, Eesti Loodus ning Eesti Mets psiautorid. Tartu likooli kirjandusprofessor Sergei Issakov on just selle kogumiku tarbeks kirjutanud artikli "Eestimaa lbi Igor Severjanini silmade" - kuulsast vene luuletajast Igor Severjaninist, kes suure osa oma elust veetis Eestimaal, Toilas ja Tallinnas.

Peale selle on vaatluse all Eestimaa loodus: "Inimene ja teised Eestimaa imetajad" (Peeter Ernits), "Omad ja vrad kodumaa taimeriigis" (Toomas Kukk), "Kaksteist tuhat aastat Eesti metsi" (Hendrik Relve), "Meie ja meie meri: silm silma vastu" (lo Suursaar). Taavi Pae ja Anto Aasa kirjutises "Igal maalapil oma naba" on juttu sellest, kuidas mrata nii Eesti kui ka teiste maade keskpunkte. Kaks artiklit ksitlevad Eesti ajalugu: Lauri Vahtre "rmuslikkus ja rmusetus Eesti ajaloos" ning Mart Laari "Rahvas kujunes oma ja vra vrdluses". Rahvastikuteadlased Kalev Katus, Allan Puur ja Asta Pldma arutlevad teemal "Eesti ja Euroopa rahvastikuteadlase pilgu lbi", Helen Rohtmets vaeb Eesti kodakondsusksimusi vabariigi loomisel ("Kuidas omad les leiti, kui vabariik loodi") ning Ants Kraut eritleb muinsuskaitset ("Muinsuskaitse on mineviku tulevik").

Kogumiku koostaja on bioloog ja diplomaat Toomas Tiivel, kujundaja Raul Kask.
Mgil on teos Lehepunkti mgikioskites ning suuremates raamatukauplustes. Hind 35 krooni.
Seda vljaannet saab ka otse tellida: MT Loodusajakiri, Tartu mnt. 63, 10115 Tallinn, tel. 6115320 vi loodusajakiri@loodusajakiri.ee

Loodusajakiri


MAAILMAST


Uganda krrerooste ohustab Aasia nisusaake

Ohtlik krrerooste (Puccinia graminis) tvi on Aafrikast le Punase mere judnud Jeemenisse ning vib valitsevate tuulte toel nelja aastaga juda Luna- ja Kesk-Aasiasse, teatavad taimekaitsjad. Avastamise aja ja koha jrgi Ug99-ks ristitud (Uganda, 1999) seenhaigus paistab silma selle poolest, et enamikul laialt levinud nisusortidel puudub tema vastu resistentsus - taim ei suuda seenerakke ra tunda ning nende vastu videlda. Nakatatud aladel vib saamata jda le 40% viljasaagist.
Tuulega levivate seeneeoste teele jvad paraku Pakistan ja India, kus nisu on vastavalt thtsaim ja thtsuselt teine plluvili. Aretajad nevad kll vaeva resistentsete taimesortide loomisega, kuid ekspertide hinnangul vib majanduskahju enne krrerooste leviku peatamist kerkida miljardite dollariteni.

Nature




Alpide liustikud kadunud aastaks 2050

Innsbrucki likooli mageveespetsialist Roland Psenner tuli ndala alguses vlja ennustusega, et 2030-2050. aastateks on Alpide liustikud sulanud peale ksikute vga krgel paiknevate fragmentide. Keskmiselt kaotavad Alpid Psenneri arvestuse kohaselt 3 protsenti liustikujst. Rekordiliselt kuumade ilmade tttu sulas 2003. aastal koguni 10 protsenti jst ning mdunud aastal - 7 protsenti.
Psenneri snged ennustused Alpide tuleviku kohta nivad klappivat ka mujal maailmas toimuvaga: liustikud taganevad ha kiirenevas tempos ka Kilimand˛aarol, Peruu Andides ning Himaalajas. Liustikuseire teenistus Zrichis hoiab silma peal 30 liustikul heksas erinevas mestikus le maailma. Nende andmetel on Alpides vrreldes 1980. aastaga liustikud henenud keskmiselt 9.6 meetri vrra.
Liustike kadumine thendab kurba lppu suusakuurortidele, muudab joogi- ja niisutusvee kttesaadavust ning suurendab teatud piirkondades varinguohtu.

National Geographic News


KIIRKOMMENTAAR


---

Eesti esimene loodusfotoajakiri

Eelmise ndala teisipeval esitleti Aegviidu matkakeskuses vrsket lisandust Eesti ajakirjandusmaastikule - loodusfotograafiale keskenduva Lofo esimest numbrit. Samal ajal judis vljaanne poelettidele. Kohusetundliku fotohuvilisena surusin esimesel vimalusel he koopia oma ostukorvi, saiaptsi krvale.

Ajakirja sirvides torkas kohe phe vrdlus Cheese`iga (seni ainuke puhtakujuline fotoajakiri Eestis): sarnane maht, meeldivalt puhas kujundus ning kvaliteetne, pildisbralik paber. Erinevalt meil kttesaadavatest populaarsetest vlismaistest fotoajakirjadest ei upu fotod infograafikasse ega tehniliste soovituste rgastikku. Lofos ongi puhtalt riistvara tutvustamisele phendatud vaid kaks leheklge. Mulle see meeldib, aga arvatavasti kaotab ajakiri sellega nii mnegi ostja. Tehnika le vaidlemine on teatavasti harrastuspiltnike hulgas krgelt hinnatud ajaviide ning kllap pole vhe neid, kes sama ootavad ka helt healt fotoajakirjalt.

Milline viks olla Lofo nišš ning kas Eesti turul on ldse ruumi veel he fotoajakirja jaoks? Esimese numbri phjal ji mulje, et Lofo peaks huvi pakkuma eesktt piltnikele endile - seda viks vaadelda kui he loodusfotograafide kogukonna perioodiliselt ilmuvat esindusalbumit. Samas lubab ajakirja formaat hoopis enamat kui iseendale lale patsutamist. Loodusfoto on piisavalt oluline nhtus, et vrida sisulisi diskussioone eetikast esteetikani ja keskkonnakaitsest kunstini. Loodan, et tulevastes numbrites kohtame mitmekesist ja kitvat artiklite valikut. Pildilise poole pealt on tulevaste autorite ette aga latt juba vga krgele seatud.

Igal juhul on Lofo tegijad vrt tunnustust julge ettevtmise eest.
Ajakirja avalugu on vanameister Hannu Hautalalt Soomest, oma pilte nitavad veel Tnu Ling, Sven Zacek, Jaak Pder, Alari Kivisaar, Valeri Štšerbath, Veljo Runnel, Arne Kaasik, Tiit Sermann, Toomas Ili ja Margus Muts. Peatoimetajad on Jaak Pder ja Sven Zacek.

Ott Luuk





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012