UUDISTAJA
24. jaanuar 2007
UUDISTAJA SOOVITAB
Eesti Looduse jaanuarinumber tutvustab saart
Tänavuse aasta puu saar käitub nagu ülemus: tuleb viimasena ja lahkub esimesena, ehk siis lehed tulevad teistest puudest hiljem ning maha langevad need esimestena. Põhiloos tutvustab Ivar Sibul saart maailmas ja Eestis ning meile sisse toodud võõrliike.
Kuidas Läänemeri mõjutab Eesti kliimat? Üks võimalusi seda uurida on arvutieksperiment, kus Läänemere asemel oleks kuiv maa. Eksperiment näitas selgelt, et Läänemeri mõjutab eelkõige rannikualade kliimat, merest kaugemal on mõju tunduvalt väiksem. Mait Talts aga meenutab oma artiklis Heinrich Riikoja kirjeldatud kaht uut kerilooma, kes ligi 80 aastat tagasi elasid Matsalu lahes.
Kuhu minna Eestis matkama? Matkaraja kirjeldus on seekord Keila ümbrusest. Aga kenad kohad on ka Kesk-Eestis asuv Huuksi mõis ning Raplamaal Kasari jõe ääres paiknev Pajaka maastikukaitseala. Markus Vetemaa vaeb Gröönimaa elanike tavapärase eluviisi, kalapüügi ja jahilkäimise ning looduskaitse vastuolusid. Sven Zacek käis aga külas aasta linnul luigel, seekord täpsemalt kühmnokk-luigel. Euroopa haruldustest tutvustame mudatildrit ja must-toonekurge, intervjuu on aastaajalisuse uurija, inimgeograafia professori Rein Ahasega.
Eesti Loodus
Telli loodusajakirjad siit:
EESTI UUDISED
Põllumajanduseta kustub valgus
Põllumajandusminister Ester Tuiksoo osales laupäeval Berliinis toidu- ja põllumajandusmessi Grüne Woche raames peetud Ida-Lääne agraarfoorumil teemal "Põllumajandus ja bioenergia - ilma põllumajanduseta kustub valgus".
Foorumil andsid suurriikide põllumajandusministrid ülevaate bioenergeetika olukorrast oma valdustes ning arutlesid tulevikuperspektiivide üle.
Tõdeti, et kliimamuutuste tõttu ning keskkonnakaitse huvides peab erilist tähelepanu pöörama biokütuse laialdasemale kasutuselevõtule. Oldi üksmeelel, et oluline on koostöö teadustöö vallas. Kahepoolse koostöö arendamine bioenergeetika ja teadusuuringute alal oli kõne all ka Ester Tuiksoo kohtumisel Ukraina põllumajandusministriga.
Põllumajandusministeerium
Õpilaste keskkonnauurimistööd on oodatud konkursile
Haridus- ja teadusministeerium, riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus ning GLOBE programm Eestis kuulutavad välja õpilaste keskkonnauurimistööde üleriigilise konkursi. Üldhariduskoolide 5.-12. klasside ja kutseõppeasutuste õpilastelt oodatakse keskkonnaprobleeme tutvustavaid uurimusi, veebilehti ja GLOBE programmi tegevust kajastavaid töid. Osaleda võib nii individuaalselt kui ka rühmatööga.
Tööde esitamise tähtaeg on 27. märts. 8.-12. klassi konkursitööd peavad põhinema koostajate kogutud materjalil või GLOBE andmebaasi andmetel. Nooremad uurijad võivad piirduda ka ainult kirjanduse või veebimaterjalide kasutamisega. Töö võib esitada eesti, vene või inglise keeles.
ˇürii valib hiljemalt 23. aprilliks 2007 välja parimad kolmes vanuseastmes: 5.-7., 8.-9. ning 10.-12. klasside ja kutseõppeasutuste õpilased. Tublimad kutsutakse 4.-5. mail Suure-Jaani gümnaasiumis toimuvale üleriigilisele õpilaste keskkonnakonverentsile, kus antakse üle autasud.
Osalemisjuhised leiab võrgupaigast www.hm.ee/index.php?047506.
GLOBE programmi kohta vaata http://ael.physic.ut.ee/globe/.
Haridus- ja teadusministeerium
Rektori kohusetäitja võib selguda reedel
Neljapäeval, 18. jaanuaril toimunud valimisel jäi pärast kolme hääletusvooru Tartu ülikooli rektor valimata.
Teise hääletusvooru jõudnud Ene Ergma ning Volli Kalm kogusid kumbki võrdselt 128 häält. Rektori valimise reglement näeb ette, et sellisel juhul määratakse järgmisesse vooru saaja loosimise teel. Parema loosiõnnega silma paistnud Ergma ei leidnud aga kolmandas voorus piisava hulga valimiskogu liikmete toetust. Kui rektor ei osutu valituks, pikeneb ülikooli valimiseeskirja järgi ametis oleva rektori ametiaeg ühe aasta võrra. Kui valimiste ajal on rektori ametikoht täitmata, määrab ülikooli nõukogu rektori kohusetäitja kuni üheks aastaks.
Reedel, 26. jaanuaril kell 10.15 algab TÜ nõukogu istung, kus tõenäoliselt nimetatakse rektori kohusetäitja ning tehakse vabariigi valitsusele ettepanek vabastada rektor Jaak Aaviksoo ametist.
TÜ
Kinnitati sihtfinantseeritavad teadusteemad
19. jaanuaril kinnitas haridus- ja teadusminister teadusteemade sihtfinantseerimise 2007. aastaks. Tänavu on riigieelarves selleks ette nähtud 299,7 miljonit krooni. Võrreldes eelmise aastaga on kogusumma suurenenud 14% võrra.
Rahastamiseks kinnitatud uutest teadusteemadest kuulub 43% loodus- ja tehnikateaduste valdkonda, 27% bio- ja keskkonnateaduste valdkonda, 16% ühiskonnateaduste ja kultuuri valda ning 14% terviseuuringute valdkonda. 34 uut teemat saavad kokku 58,5 miljonit krooni.
180 jätkuvat uurimissuunda rahastatakse 241 miljoni krooniga.
Haridus- ja teadusministri käskkiri teadusteemade nimekirjaga on kättesaadav ministeeriumi kodulehel pdf-vormingus (www.hm.ee/index.php?popup=download&id=5674).
Haridus- ja teadusministeerium
Teadusfond rahastab tänavu 630 projekti
Eesti teadusfondi nõukogu 27. detsembril peetud koosolek tõmbas joone alla 2007. aasta grandikonkursile. 2007. aastal rahastab teadusfond kokku 630 projekti, sealhulgas jätkuvate uurimistööde kõrval 144 uut projekti. Uute projektide seas on ka 39 edukat taotlust „Minu esimese grandi" konkursilt. Kokku finantseeritakse teadustööd 101,6 miljoni krooniga.
Võrdluseks: eelmisel aastal eraldati riigieelarvest teadusfondile uurimisrahaks 95,7 miljonit krooni 650 projekti jaoks. 2006. aastaks esitatut 345 uue teadusprojekti taotlusest toetati 196. Projektides osales põhitäitjana 1739 teadurit/õppejõudu, 947 doktoranti ja 629 magistranti.
ETF
KUHU MINNA
Taimerõõmu ka talvel
26.-28. jaanuaril on Tallinna botaanikaaia palmimajas avatud näitus "Talvised taimerõõmud". Näha saab rikkalikku eksootiliste ja kodumaiste puude puidu- ning käbikollektsiooni Tallinna botaanikaaia herbaariumi kogudest ning ehtsa ja imiteeritud väärispuidu näidiseid neid turustavatelt firmadelt. Käbide väljapanek pakub ühtlasi lähemat teavet Eestis ja mujal maailmas kasvavate okaspuude kohta.
Taimed aitavad meid igasuguste tervisehädade ja isegi talvemasenduse vastu. Näitusel osalevad näidistega astelpajust tervislikke tooteid valmistavad firmad Vipis ja Tervix. Astelpajuhuvilised saavad selle põneva taime kohta igakülgset teavet.
Näituse vaatajatele korraldatakse laupäeval ja pühapäeval tasuta ekskursioone nii sees kui ka väljas. Täpsem info botaanikaaia koduleheküljel.
Tallinna botaanikaaed
Teretutvus hüljestega
Milline on hülge argi- ja pidupäev? Mida arvavad hülged tänavusest talvest? Neile ja paljudele teistele küsimustele leiate vastuse neljapäeval, 25. jaanuaril Tartu keskkonnahariduse keskuse saalis Kompanii 10 toimuval loodusõhtul "Tere, hüljes". Näidatakse filmi "Hallhülge laul" ning Eesti hüljestest ja nende uurimisest kõneleb zooloog Mart Jüssi.
Üritus algab kell 17 ja sissepääs on kõigile huvilistele tasuta.
TKKHK
RAAMAT
Venekeelsed horisondid
MTÜ Loodusajakiri on üllitanud venekeelse populaarteadusliku kogumiku "Горизонты Эстонии";.
90-leheküljelises väljaandes on kokku 11 artiklit, millest 10 on tõlgitud MTÜ Loodusajakiri aastaraamatutest "Lehed ja tähed" (2003., 2004. ja 2006. a.), kaastööd on teinud Eestimaa tunnustatud teadlased ja teaduse populariseerijad, ajakirjade Horisont, Eesti Loodus ning Eesti Mets püsiautorid. Tartu ülikooli kirjandusprofessor Sergei Issakov on just selle kogumiku tarbeks kirjutanud artikli "Eestimaa läbi Igor Severjanini silmade" - kuulsast vene luuletajast Igor Severjaninist, kes suure osa oma elust veetis Eestimaal, Toilas ja Tallinnas.
Peale selle on vaatluse all Eestimaa loodus: "Inimene ja teised Eestimaa imetajad" (Peeter Ernits), "Omad ja võõrad kodumaa taimeriigis" (Toomas Kukk), "Kaksteist tuhat aastat Eesti metsi" (Hendrik Relve), "Meie ja meie meri: silm silma vastu" (Ülo Suursaar). Taavi Pae ja Anto Aasa kirjutises "Igal maalapil oma naba" on juttu sellest, kuidas määrata nii Eesti kui ka teiste maade keskpunkte. Kaks artiklit käsitlevad Eesti ajalugu: Lauri Vahtre "Äärmuslikkus ja äärmusetus Eesti ajaloos" ning Mart Laari "Rahvas kujunes oma ja võõra võrdluses". Rahvastikuteadlased Kalev Katus, Allan Puur ja Asta Põldma arutlevad teemal "Eesti ja Euroopa rahvastikuteadlase pilgu läbi", Helen Rohtmets vaeb Eesti kodakondsusküsimusi vabariigi loomisel ("Kuidas omad üles leiti, kui vabariik loodi") ning Ants Kraut eritleb muinsuskaitset ("Muinsuskaitse on mineviku tulevik").
Kogumiku koostaja on bioloog ja diplomaat Toomas Tiivel, kujundaja Raul Kask.
Müügil on teos Lehepunkti müügikioskites ning suuremates raamatukauplustes. Hind 35 krooni.
Seda väljaannet saab ka otse tellida: MTÜ Loodusajakiri, Tartu mnt. 63, 10115 Tallinn, tel. 6115320 või loodusajakiri@loodusajakiri.ee
Loodusajakiri
MAAILMAST
Uganda kõrrerooste ohustab Aasia nisusaake
Ohtlik kõrrerooste (Puccinia graminis) tüvi on Aafrikast üle Punase mere jõudnud Jeemenisse ning võib valitsevate tuulte toel nelja aastaga jõuda Lõuna- ja Kesk-Aasiasse, teatavad taimekaitsjad. Avastamise aja ja koha järgi Ug99-ks ristitud (Uganda, 1999) seenhaigus paistab silma selle poolest, et enamikul laialt levinud nisusortidel puudub tema vastu resistentsus - taim ei suuda seenerakke ära tunda ning nende vastu võidelda. Nakatatud aladel võib saamata jääda üle 40% viljasaagist.
Tuulega levivate seeneeoste teele jäävad paraku Pakistan ja India, kus nisu on vastavalt tähtsaim ja tähtsuselt teine põlluvili. Aretajad näevad küll vaeva resistentsete taimesortide loomisega, kuid ekspertide hinnangul võib majanduskahju enne kõrrerooste leviku peatamist kerkida miljardite dollariteni.
Nature
Alpide liustikud kadunud aastaks 2050
Innsbrucki ülikooli mageveespetsialist Roland Psenner tuli nädala alguses välja ennustusega, et 2030-2050. aastateks on Alpide liustikud sulanud peale üksikute väga kõrgel paiknevate fragmentide. Keskmiselt kaotavad Alpid Psenneri arvestuse kohaselt 3 protsenti liustikujääst. Rekordiliselt kuumade ilmade tõttu sulas 2003. aastal koguni 10 protsenti jääst ning möödunud aastal - 7 protsenti.
Psenneri sünged ennustused Alpide tuleviku kohta näivad klappivat ka mujal maailmas toimuvaga: liustikud taganevad üha kiirenevas tempos ka Kilimand˛aarol, Peruu Andides ning Himaalajas. Liustikuseire teenistus Zürichis hoiab silma peal 30 liustikul üheksas erinevas mäestikus üle maailma. Nende andmetel on Alpides võrreldes 1980. aastaga liustikud õhenenud keskmiselt 9.6 meetri võrra.
Liustike kadumine tähendab kurba lõppu suusakuurortidele, muudab joogi- ja niisutusvee kättesaadavust ning suurendab teatud piirkondades varinguohtu.
National Geographic News
KIIRKOMMENTAAR
Eesti esimene loodusfotoajakiri
Eelmise nädala teisipäeval esitleti Aegviidu matkakeskuses värsket lisandust Eesti ajakirjandusmaastikule - loodusfotograafiale keskenduva Lofo esimest numbrit. Samal ajal jõudis väljaanne poelettidele. Kohusetundliku fotohuvilisena surusin esimesel võimalusel ühe koopia oma ostukorvi, saiapätsi kõrvale.
Ajakirja sirvides torkas kohe pähe võrdlus Cheese`iga (seni ainuke puhtakujuline fotoajakiri Eestis): sarnane maht, meeldivalt puhas kujundus ning kvaliteetne, pildisõbralik paber. Erinevalt meil kättesaadavatest populaarsetest välismaistest fotoajakirjadest ei upu fotod infograafikasse ega tehniliste soovituste rägastikku. Lofos ongi puhtalt riistvara tutvustamisele pühendatud vaid kaks lehekülge. Mulle see meeldib, aga arvatavasti kaotab ajakiri sellega nii mõnegi ostja. Tehnika üle vaidlemine on teatavasti harrastuspiltnike hulgas kõrgelt hinnatud ajaviide ning küllap pole vähe neid, kes sama ootavad ka ühelt healt fotoajakirjalt.
Milline võiks olla Lofo nišš ning kas Eesti turul on üldse ruumi veel ühe fotoajakirja jaoks? Esimese numbri põhjal jäi mulje, et Lofo peaks huvi pakkuma eeskätt piltnikele endile - seda võiks vaadelda kui ühe loodusfotograafide kogukonna perioodiliselt ilmuvat esindusalbumit. Samas lubab ajakirja formaat hoopis enamat kui iseendale õlale patsutamist. Loodusfoto on piisavalt oluline nähtus, et väärida sisulisi diskussioone eetikast esteetikani ja keskkonnakaitsest kunstini. Loodan, et tulevastes numbrites kohtame mitmekesist ja köitvat artiklite valikut. Pildilise poole pealt on tulevaste autorite ette aga latt juba väga kõrgele seatud.
Igal juhul on Lofo tegijad väärt tunnustust julge ettevõtmise eest.
Ajakirja avalugu on vanameister Hannu Hautalalt Soomest, oma pilte näitavad veel Tõnu Ling, Sven Zacek, Jaak Põder, Alari Kivisaar, Valeri Štšerbatõh, Veljo Runnel, Arne Kaasik, Tiit Sermann, Toomas Ili ja Margus Muts. Peatoimetajad on Jaak Põder ja Sven Zacek.
Ott Luuk
Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee
|