UUDISTAJA
30. jaanuar 2007

UUDISTAJA SOOVITAB

---

Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED

---

Tartu ülikooli rektori kohusetäitjaks nimetati professor Tõnu Lehtsaar

Tartu ülikooli (TÜ) nõukogu otsustas 26. jaanuaril määrata rektori kohusetäitjaks praktilise usuteaduse professori ja endise õppeprorektori Tõnu Lehtsaare. Otsuse järgi saab Tõnu Lehtsaarest rektori kohusetäitja ajavahemikuks 5. veebruarist kuni 30. juunini 2007. a.
Tõnu Lehtsaar on TÜ-s olnud eri ametikohtadel aastast 1983, praktilise usuteaduse professoriks valiti aastal 2000. Ta on olnud ülikooli õppeprorektor 2003-2005 ja usuteaduskonna dekaan 2001-2003.
TÜ nõukogu tegi samal päeval valitsusele ettepaneku vabastada rektor professor Jaak Aaviksoo omal soovil ametist alates 5. veebruarist.

TÜ

---

Kes kuuluvad loodusefondi nõukogusse ja juhatusse

24. jaanuaril teatas Eestimaa looduse fond (ELF), et Tartu maakohus kinnitas muudatused sihtasutuse nõukogus ja juhatuses.
ELF-i nõukogusse kuuluvad nüüd SA Baltic Sea 2020 juht Katarina Veem, europarlamendi liige Andres Tarand, looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni direktor Kaja Lotman, BNS-i toimetaja Jaan J. Leppik, Rohelise Erakonna juhatuse liige Marek Strandberg, AS-i Curonia Research nõukogu esimees Rainer Nõlvak, Goodwill Group Ltd juhataja Henri Laupmaa, maaülikooli rektor Alar Karis, metsakorraldaja Lembit Maamets, hülgeuurija Mart Jüssi, suurulukite spetsialist Peep Männil, Skype'i asutaja Ahti Heinla ja esmajoones lendoravatöödega tuntust kogunud looduskaitsja Uudo Timm.
ELF-i juhatusse kuuluvad Jüri-Ott Salm, Ingrid Piirsalu ja Kaupo Kohv.
Eestimaa looduse fond on keskkonnahoiuga tegelev sihtasutus, mille kaudu on Eesti loodushoidu toodud ligi 100 miljonit krooni rahalisi vahendeid. ELF asutasid 1991. aastal 40 looduskaitsjat ja loodusteadlast. Alates 1999. aasta jaanuarist on ELF sihtasutus.

ELF/Uudistaja

---

Tallinna ülikoolis edenevad maastiku- ja kultuuriuuringud

23. jaanuaril asutati Tallinna ülikoolis (TLÜ) maastiku- ja kultuurikeskus, mille eesmärk on uurida ühiskonnamuutuste väljendusi maastikus ning maastikumuutuste mõju ühiskonnale ja kultuurile laiemalt. Interdistsiplinaarne keskus ühendab inimgeograafe, ökolooge, etnolooge ja antropolooge.
Keskuse esimene oluline töö on käivitada riigi sihtfinantseeritav uus teadusprojekt "Maastikupraktika ja -pärand", mis peab uurima maastikupraktikat kui maastiku ja pärandi vahelist kompleksset koosmõju. Muutused ühiskonnas põhjustavad maastikku salvestatud praktikates katkestusi ehk takistusi ning nende muutuste tõttu võivad muutuda mustrid, representatsioonid, pärandiloome, aga ka praktikad ise.
Maastiku- ja kultuurikeskus loodi TLÜ Eesti humanitaarinstituudi koosseisu ning selle juhataja on Hannes Palang. Seni töötas Hannes Palang TLÜ ökoloogia instituudi vanemteadurina ning tema peamine uurimisvaldkond on ühiskonnas toimuvate protsesside mõju maastike dünaamikale Eestis ja Euroopas.

TLÜ

---

Ka saarlased saavad nüüd kirjale kleepida oma maakonna vapi

25. jaanuaril lisandus üheteistkümnes mark maakonnavappide 4.40-nimiväärtusega isekleepuvate postimaksevahendite sarja. Tähestiku järgi jõudis nüüd kätte Saaremaa kord; ilmumata on veel nelja maakonna - Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaa - vappidega postiminiatuurid. Margi on kujundanud Lembit Lõhmus.

Uudistaja

---

Algab fotovõistlus "Looduse aasta foto 2007"

Looduse Omnibuss ja Nordea Pank kutsuvad kõiki loodusfotohuvilisi võistlusele "Looduse aasta foto 2007".
Osalema on oodatud täiskasvanud, noored ja lapsed loodusfotodega, millel on jäädvustatud Eestimaa looduse mitmekesisust ja põhjamaist ilu. Iga osaleja võib võistlusele esitada kuni 12 fotot. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 19. märts 2007.

Võitjad selgitab välja rahvusvaheline žürii eesotsas Rein Maraniga. Fotovõistluse võitjad kuulutatakse välja 15. aprillil Tallinna linnahallis, kus parimate võistlustööde autoritele jagatakse keraamik Anne Türni valmistatud Tantsiva Hundi skulptuure. Sellel aastal valib žürii esimest korda võidutööde hulgast ka "Looduse aasta foto 2007". Pildi autorit tunnustatakse Suure Hundi tiitli ning preemiareisiga Londonisse Briti loodusmuuseumi ja BBC loodusajakirja korraldatava loodusfotovõistluse "Wildlife 2007" lõpuüritusele. Võistluse auhinnafond on kokku 175 000 krooni.
Fotovõistluse eeskirjad ning lähem info on kättesaadav veebilehel www.looduseomnibuss.ee.
Eelmisel aastal osales võistlusel 649 loodusfotograafi rohkem kui 4000 tööga.

Looduse Omnibuss

---

Viies Talveakadeemia tuleb teemal "Keskkonna väärtused ühiskonnas"

Järjekorras viies Talveakadeemia konverents tuleb kokku 23.-25. veebruaril Läänemaal Noarootsis Roosta puhkekülas.
Talveakadeemiat korraldavad mitme kõrgkooli tudengid, maaülikooli keskkonnakaitse üliõpilaste selts, tehnikaülikooli säästva arengu klubi ja mäering ning üliõpilaste keskkonnakaitseühing Sorex.
Talveakadeemia sai alguse 2003. aasta veebruaris Harjumaal Vihterpalus, kus keskkonnakaitse ja regionaalplaneerimise temaatikast huvitunud üliõpilased Eesti eri kõrgkoolidest kokku said ning ideid ja teadmisi vahetasid.
Talveakadeemia läheneb keskkonna ja inimese suhete vaagimisele interdistsiplinaarselt. Üliõpilased esitavad artikleid ja peavad ettekandeid neljas valdkonnas: bio- ja keskkonnateadused, ühiskonnateadused ja kultuur, terviseuuringud ning loodusteadused ja tehnika.
Eelmine Talveakadeemia teemal "Energiasüst tulevikku" saatis vabariigi valitsusele kirja taastuvenergia asjus.
Lisainfot Talveakadeemia kohta: www.talveakadeemia.ee

Roheline Värav

---

Loodusefond ootab noore looduskaitsja auhinna kandidaate

2005. aastal Kaja ja Alex Lotmani ning Eestimaa looduse fondi (ELF) loodud noore looduskaitsja auhind antakse tänavu välja kolmandat korda. Kandidaate saab esitada 15. märtsini.
Auhinnale saavad kandideerida Eesti looduskaitsjad, kes on nooremad kui 35 aastat passi järgi või enesetunde alusel, kes võivad töötada riiklikus, era- või mittetulundussektoris, samuti vabatahtlikuna ning kellel on väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel.


Kandidaadiks võib esitada nii iseenda kui ka kellegi teise. Avaldus koos põhjendusega tuleb saata ELF-i e-posti aadressile elf@elfond.ee 15. märtsiks 2007.
Avalduses tuleb märkida kandidaadi ees- ja perekonnanimi, vanus, töökoht ja/või tegevusvaldkond ning olulisemad looduskaitsetegemised ja saavutused.
Otsuse auhinna määramise kohta teeb ELF-i kokku kutsutud žürii, kuhu kuuluvad Kaja ja Alex Lotman, Tiit Randla, Mart Jüssi ning 2006. aasta noore looduskaitsja auhinna laureaat Peep Mardiste. Auhinnafondi on teinud annetuse Estonian Nature Tours. Auhinna saaja kuulutatakse välja 15. aprillil Tallinna linnahallis.
Esimese noore looduskaitsja auhinna sai 2005. aastal Asko Lõhmus.
Loe lähemalt ELF-i kodulehelt www.elfond.ee/teemad/teised_teemad/loodusharidus/noore_looduskaitsja_auhind

ELF/Uudistaja

---

Rahvuskala finaali jõudsid ahven, haug, kilu, lest ja räim

Eesti kalaliidu rahvuskala konkursi finaali jõudsid ahven, haug, kilu, lest ja räim. Viiele finalistile saab anda hääle võrgupaigas www.kalateebhead.ee, mille järel kohtub ekspertžürii, kes valib välja Eestile sobiva rahvuskala.
Augustis alanud konkursil võis anda mereelukatele hääle nii kampaania kodulehel kui kalaliidu üritustel. Peale selle arvestati finalistide selgitamisel ka suurimate uudisteportaalide kommentaare rahvuskala valimise teemal.

ETV24


KUHU MINNA

---

Kutse konverentsile „Loodusteaduslik haridus ja jätkusuutlik areng Eestis"

GLOBE-i programm Eestis korraldab 9.-10. märtsil Tartu ülikoolis oma 10. tegevusaastale pühendatud konverentsi, mis keskendub loodusteaduste kohale tänapäeva maailmas ning loodusteadusliku hariduse sisu ja vormi uuendustele.
Konverentsile on oodatud kõigi loodusteaduslike ainete ja matemaatika õpetajad, aga ka koolijuhid, teadlased, õppejõud ja üliõpilased, kes tunnevad huvi loodusteadusliku hariduse käekäigu ja Eesti jätkusuutliku arengu vastu. Oodatud on ka venekeelsete koolide õpetajad, kellele osa sessioone toimub vene keeles.
Konverentsil esinevad mitmed tuntud teadlased ja ühiskonnategelased. Huvilisel on võimalik anda oma panus konverentsi õnnestumiseks ettekande või töötoa esitamisega.

Täpsem kirjeldus on konverentsi võrgupaigas www.physic.ut.ee/~kikas/GLOBE-konverents/e, kus saab ka registreeruda ja ettekandeid esitada. Registreerumise ja ettekannete esitamise tähtaeg on 10. veebruar.

Globe Eestis


MAAILMAST

---

Märgalapäev keskendub seekord tuleviku kalandusele

Alates 1997. aastast on 2. veebruaril Ramsari konventsiooni peakorteri eestvõttel tähistatud maailma märgalade päeva: märkimaks seda, et 2. veebruaril 1971 kirjutati väikeses Iraani linnas Ramsaris alla märgalade kaitse konventsioonile.
Seekord on päeva deviis küsilause Fish for tomorrow?, mida võiks ehk tõlkida "Kas kalu jätkub ka tulevikus?".
Võrgupaigast www.ramsar.org/wwd/7/wwd2007_index.htm on leida päeva poster (pildil) ja muud materjalid. Mõned teesid sellelt lehelt. Miljardile inimesele maailmas on kala esmane loomse valgu allikas. 75 protsenti merelistest ja enamik magevee kalastuskohtadest on üle ekspluateeritud, kohati jõudnud lausa bioloogilisele piirile ning jätkusuutmatud kalakasvandused on aina suurem probleem märgaladele. Sisevee- ja rannikumärgalad mängivad olulist rolli igat mõõtu kalapüügi ja kalakasvatuse jaoks; nad on kriitiliselt tähtsad kalade sigimisaladena. 2005. aastal Ramsari konventsiooni raames vastu võetud resolutsioon kohustab 153 lepingu osalisriiki looma ja säilitama jätkusuutlikud kalapüügipraktikad märgaladel.

Ramsar/Uudistaja

---

Tramm tuli Pariisi tagasi

Pariisi linnapea Bertrand Delanoe osales uue trammiliini T3 avasõidul Prantsusmaa pealinnas.
Alates 1937. aastast, kui metropoli trammiteede võrgustik suleti, on see n.-ö. väikeses Pariisis, seespool ringteed, esimene tramm. See peaks keskkonnahoidliku ühistranspordi võimaluse andma 100 000 pariislasele.
Parempoolsete opositsiooniparteide liikmed boikoteerisid liini avamist ja kinnitasid, et 300 miljoni eurone investeering on selge raharaiskamine. Delanoe väitis aga vastu, et on aeg hakata saastet vähendama praktiliste tegude, mitte pelgalt sõnadega.
Trammisõidu hind on samaväärne bussisõiduga. Juba peetakse plaani avada teisigi liine.

ELTIS

---

Minister toetab autojagamisskeemi

Flaami liiklusminister Kathleen Van Brempt tahab edendada autojagamisskeemi Cambio sel moel, et iga inimene, kes ostab bussile hooajapileti, saab ühtlasi tasuta Cambio hooajapileti ja hoiab sellega kokku 80 eurot.
Cambio süsteem on lihtne: te saate autot kasutada siis, kui seda on teile vaja; muul ajal võib sellega sõita keegi teine. Mujalgi maailmas levinud süsteem kogub Flandrias alles hoogu: kuue linna peale on esialgu 40 "jagamisautot" ja tuhatkond süsteemiga liitunud inimest. Mõlemad arvud näitavad aga kasvutendentsi.

Cambio

---

Foto: IFAW


Belgia keelas hülgesaaduste sisseveo

Belgia parlament hääletas läinud neljapäeval ühel häälel mis tahes hülgesaaduste impordi keelustamise poolt. Belgia on esimene Euroopa Liidu riik, kus selline keeld on kehtestatud.
Rahvusvahelise loomakaitseorganisatsiooni IFAW kinnitusel on see esmajoones selge märguanne Kanadale, kus seni pole kuulda võetud loomakaitsjate aastaid kestnud proteste julma tööndusliku hülgejahi, esmajoones hülgepoegade tapmise vastu.
Eurostati andmeil vedas Belgia 2005. aastal sisse 3,5 miljoni euro eest hülgenahast kaupu väljastpoolt EL ja 1,3 miljoni eest EL maadest. Sisseveetud hülgerasva väärtus oli 4867 eurot.
Mullu septembris kutsus riike hülgetoodetega kauplemist lõpetama Euroopa Parlament; deklaratsioonile kirjutas tookord alla tavatu arv parlamendiliikmeid: 425 732-st. Tõenäoliselt järgivad belglaste eeskuju peagi ka Itaalia, Taani ja Saksamaa.

IFAW





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---