Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
30. jaanuar 2007


UUDISTAJA SOOVITAB








Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


Tartu likooli rektori kohusetitjaks nimetati professor Tnu Lehtsaar

Tartu likooli (T) nukogu otsustas 26. jaanuaril mrata rektori kohusetitjaks praktilise usuteaduse professori ja endise ppeprorektori Tnu Lehtsaare. Otsuse jrgi saab Tnu Lehtsaarest rektori kohusetitja ajavahemikuks 5. veebruarist kuni 30. juunini 2007. a.
Tnu Lehtsaar on T-s olnud eri ametikohtadel aastast 1983, praktilise usuteaduse professoriks valiti aastal 2000. Ta on olnud likooli ppeprorektor 2003-2005 ja usuteaduskonna dekaan 2001-2003.
T nukogu tegi samal peval valitsusele ettepaneku vabastada rektor professor Jaak Aaviksoo omal soovil ametist alates 5. veebruarist.

T




Kes kuuluvad loodusefondi nukogusse ja juhatusse

24. jaanuaril teatas Eestimaa looduse fond (ELF), et Tartu maakohus kinnitas muudatused sihtasutuse nukogus ja juhatuses.
ELF-i nukogusse kuuluvad nd SA Baltic Sea 2020 juht Katarina Veem, europarlamendi liige Andres Tarand, looduskaitsekeskuse Hiiu-Lne regiooni direktor Kaja Lotman, BNS-i toimetaja Jaan J. Leppik, Rohelise Erakonna juhatuse liige Marek Strandberg, AS-i Curonia Research nukogu esimees Rainer Nlvak, Goodwill Group Ltd juhataja Henri Laupmaa, maalikooli rektor Alar Karis, metsakorraldaja Lembit Maamets, hlgeuurija Mart Jssi, suurulukite spetsialist Peep Mnnil, Skype'i asutaja Ahti Heinla ja esmajoones lendoravatdega tuntust kogunud looduskaitsja Uudo Timm.
ELF-i juhatusse kuuluvad Jri-Ott Salm, Ingrid Piirsalu ja Kaupo Kohv.
Eestimaa looduse fond on keskkonnahoiuga tegelev sihtasutus, mille kaudu on Eesti loodushoidu toodud ligi 100 miljonit krooni rahalisi vahendeid. ELF asutasid 1991. aastal 40 looduskaitsjat ja loodusteadlast. Alates 1999. aasta jaanuarist on ELF sihtasutus.

ELF/Uudistaja




Tallinna likoolis edenevad maastiku- ja kultuuriuuringud

23. jaanuaril asutati Tallinna likoolis (TL) maastiku- ja kultuurikeskus, mille eesmrk on uurida hiskonnamuutuste vljendusi maastikus ning maastikumuutuste mju hiskonnale ja kultuurile laiemalt. Interdistsiplinaarne keskus hendab inimgeograafe, kolooge, etnolooge ja antropolooge.
Keskuse esimene oluline t on kivitada riigi sihtfinantseeritav uus teadusprojekt "Maastikupraktika ja -prand", mis peab uurima maastikupraktikat kui maastiku ja prandi vahelist kompleksset koosmju. Muutused hiskonnas phjustavad maastikku salvestatud praktikates katkestusi ehk takistusi ning nende muutuste tttu vivad muutuda mustrid, representatsioonid, prandiloome, aga ka praktikad ise.
Maastiku- ja kultuurikeskus loodi TL Eesti humanitaarinstituudi koosseisu ning selle juhataja on Hannes Palang. Seni ttas Hannes Palang TL koloogia instituudi vanemteadurina ning tema peamine uurimisvaldkond on hiskonnas toimuvate protsesside mju maastike dnaamikale Eestis ja Euroopas.

TL




---

Ka saarlased saavad nd kirjale kleepida oma maakonna vapi

25. jaanuaril lisandus heteistkmnes mark maakonnavappide 4.40-nimivrtusega isekleepuvate postimaksevahendite sarja. Thestiku jrgi judis nd ktte Saaremaa kord; ilmumata on veel nelja maakonna - Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Vrumaa - vappidega postiminiatuurid. Margi on kujundanud Lembit Lhmus.

Uudistaja




Algab fotovistlus "Looduse aasta foto 2007"

Looduse Omnibuss ja Nordea Pank kutsuvad kiki loodusfotohuvilisi vistlusele "Looduse aasta foto 2007".
Osalema on oodatud tiskasvanud, noored ja lapsed loodusfotodega, millel on jdvustatud Eestimaa looduse mitmekesisust ja phjamaist ilu. Iga osaleja vib vistlusele esitada kuni 12 fotot. Vistlustde esitamise thtaeg on 19. mrts 2007.

Vitjad selgitab vlja rahvusvaheline rii eesotsas Rein Maraniga. Fotovistluse vitjad kuulutatakse vlja 15. aprillil Tallinna linnahallis, kus parimate vistlustde autoritele jagatakse keraamik Anne Trni valmistatud Tantsiva Hundi skulptuure. Sellel aastal valib rii esimest korda vidutde hulgast ka "Looduse aasta foto 2007". Pildi autorit tunnustatakse Suure Hundi tiitli ning preemiareisiga Londonisse Briti loodusmuuseumi ja BBC loodusajakirja korraldatava loodusfotovistluse "Wildlife 2007" lpuritusele. Vistluse auhinnafond on kokku 175 000 krooni.
Fotovistluse eeskirjad ning lhem info on kttesaadav veebilehel www.looduseomnibuss.ee.
Eelmisel aastal osales vistlusel 649 loodusfotograafi rohkem kui 4000 tga.

Looduse Omnibuss




Viies Talveakadeemia tuleb teemal "Keskkonna vrtused hiskonnas"

Jrjekorras viies Talveakadeemia konverents tuleb kokku 23.-25. veebruaril Lnemaal Noarootsis Roosta puhkeklas.
Talveakadeemiat korraldavad mitme krgkooli tudengid, maalikooli keskkonnakaitse lipilaste selts, tehnikalikooli sstva arengu klubi ja mering ning lipilaste keskkonnakaitsehing Sorex.
Talveakadeemia sai alguse 2003. aasta veebruaris Harjumaal Vihterpalus, kus keskkonnakaitse ja regionaalplaneerimise temaatikast huvitunud lipilased Eesti eri krgkoolidest kokku said ning ideid ja teadmisi vahetasid.
Talveakadeemia lheneb keskkonna ja inimese suhete vaagimisele interdistsiplinaarselt. lipilased esitavad artikleid ja peavad ettekandeid neljas valdkonnas: bio- ja keskkonnateadused, hiskonnateadused ja kultuur, terviseuuringud ning loodusteadused ja tehnika.
Eelmine Talveakadeemia teemal "Energiasst tulevikku" saatis vabariigi valitsusele kirja taastuvenergia asjus.
Lisainfot Talveakadeemia kohta: www.talveakadeemia.ee

Roheline Vrav




Loodusefond ootab noore looduskaitsja auhinna kandidaate

2005. aastal Kaja ja Alex Lotmani ning Eestimaa looduse fondi (ELF) loodud noore looduskaitsja auhind antakse tnavu vlja kolmandat korda. Kandidaate saab esitada 15. mrtsini.
Auhinnale saavad kandideerida Eesti looduskaitsjad, kes on nooremad kui 35 aastat passi jrgi vi enesetunde alusel, kes vivad ttada riiklikus, era- vi mittetulundussektoris, samuti vabatahtlikuna ning kellel on vljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel.


Kandidaadiks vib esitada nii iseenda kui ka kellegi teise. Avaldus koos phjendusega tuleb saata ELF-i e-posti aadressile elf@elfond.ee 15. mrtsiks 2007.
Avalduses tuleb mrkida kandidaadi ees- ja perekonnanimi, vanus, tkoht ja/vi tegevusvaldkond ning olulisemad looduskaitsetegemised ja saavutused.
Otsuse auhinna mramise kohta teeb ELF-i kokku kutsutud rii, kuhu kuuluvad Kaja ja Alex Lotman, Tiit Randla, Mart Jssi ning 2006. aasta noore looduskaitsja auhinna laureaat Peep Mardiste. Auhinnafondi on teinud annetuse Estonian Nature Tours. Auhinna saaja kuulutatakse vlja 15. aprillil Tallinna linnahallis.
Esimese noore looduskaitsja auhinna sai 2005. aastal Asko Lhmus.
Loe lhemalt ELF-i kodulehelt www.elfond.ee/teemad/teised_teemad/loodusharidus/noore_looduskaitsja_auhind

ELF/Uudistaja




Rahvuskala finaali judsid ahven, haug, kilu, lest ja rim

Eesti kalaliidu rahvuskala konkursi finaali judsid ahven, haug, kilu, lest ja rim. Viiele finalistile saab anda hle vrgupaigas www.kalateebhead.ee, mille jrel kohtub ekspertrii, kes valib vlja Eestile sobiva rahvuskala.
Augustis alanud konkursil vis anda mereelukatele hle nii kampaania kodulehel kui kalaliidu ritustel. Peale selle arvestati finalistide selgitamisel ka suurimate uudisteportaalide kommentaare rahvuskala valimise teemal.

ETV24


KUHU MINNA


Kutse konverentsile Loodusteaduslik haridus ja jtkusuutlik areng Eestis"

GLOBE-i programm Eestis korraldab 9.-10. mrtsil Tartu likoolis oma 10. tegevusaastale phendatud konverentsi, mis keskendub loodusteaduste kohale tnapeva maailmas ning loodusteadusliku hariduse sisu ja vormi uuendustele.
Konverentsile on oodatud kigi loodusteaduslike ainete ja matemaatika petajad, aga ka koolijuhid, teadlased, ppejud ja lipilased, kes tunnevad huvi loodusteadusliku hariduse kekigu ja Eesti jtkusuutliku arengu vastu. Oodatud on ka venekeelsete koolide petajad, kellele osa sessioone toimub vene keeles.
Konverentsil esinevad mitmed tuntud teadlased ja hiskonnategelased. Huvilisel on vimalik anda oma panus konverentsi nnestumiseks ettekande vi ttoa esitamisega.

Tpsem kirjeldus on konverentsi vrgupaigas www.physic.ut.ee/~kikas/GLOBE-konverents/e, kus saab ka registreeruda ja ettekandeid esitada. Registreerumise ja ettekannete esitamise thtaeg on 10. veebruar.

Globe Eestis


MAAILMAST


---

Mrgalapev keskendub seekord tuleviku kalandusele

Alates 1997. aastast on 2. veebruaril Ramsari konventsiooni peakorteri eestvttel thistatud maailma mrgalade peva: mrkimaks seda, et 2. veebruaril 1971 kirjutati vikeses Iraani linnas Ramsaris alla mrgalade kaitse konventsioonile.
Seekord on peva deviis ksilause Fish for tomorrow?, mida viks ehk tlkida "Kas kalu jtkub ka tulevikus?".
Vrgupaigast www.ramsar.org/wwd/7/wwd2007_index.htm on leida peva poster (pildil) ja muud materjalid. Mned teesid sellelt lehelt. Miljardile inimesele maailmas on kala esmane loomse valgu allikas. 75 protsenti merelistest ja enamik magevee kalastuskohtadest on le ekspluateeritud, kohati judnud lausa bioloogilisele piirile ning jtkusuutmatud kalakasvandused on aina suurem probleem mrgaladele. Sisevee- ja rannikumrgalad mngivad olulist rolli igat mtu kalapgi ja kalakasvatuse jaoks; nad on kriitiliselt thtsad kalade sigimisaladena. 2005. aastal Ramsari konventsiooni raames vastu vetud resolutsioon kohustab 153 lepingu osalisriiki looma ja silitama jtkusuutlikud kalapgipraktikad mrgaladel.

Ramsar/Uudistaja




Tramm tuli Pariisi tagasi

Pariisi linnapea Bertrand Delanoe osales uue trammiliini T3 avasidul Prantsusmaa pealinnas.
Alates 1937. aastast, kui metropoli trammiteede vrgustik suleti, on see n.-. vikeses Pariisis, seespool ringteed, esimene tramm. See peaks keskkonnahoidliku histranspordi vimaluse andma 100 000 pariislasele.
Parempoolsete opositsiooniparteide liikmed boikoteerisid liini avamist ja kinnitasid, et 300 miljoni eurone investeering on selge raharaiskamine. Delanoe vitis aga vastu, et on aeg hakata saastet vhendama praktiliste tegude, mitte pelgalt snadega.
Trammisidu hind on samavrne bussisiduga. Juba peetakse plaani avada teisigi liine.

ELTIS




Minister toetab autojagamisskeemi

Flaami liiklusminister Kathleen Van Brempt tahab edendada autojagamisskeemi Cambio sel moel, et iga inimene, kes ostab bussile hooajapileti, saab htlasi tasuta Cambio hooajapileti ja hoiab sellega kokku 80 eurot.
Cambio ssteem on lihtne: te saate autot kasutada siis, kui seda on teile vaja; muul ajal vib sellega sita keegi teine. Mujalgi maailmas levinud ssteem kogub Flandrias alles hoogu: kuue linna peale on esialgu 40 "jagamisautot" ja tuhatkond ssteemiga liitunud inimest. Mlemad arvud nitavad aga kasvutendentsi.

Cambio




---
Foto: IFAW


Belgia keelas hlgesaaduste sisseveo

Belgia parlament hletas linud neljapeval hel hlel mis tahes hlgesaaduste impordi keelustamise poolt. Belgia on esimene Euroopa Liidu riik, kus selline keeld on kehtestatud.
Rahvusvahelise loomakaitseorganisatsiooni IFAW kinnitusel on see esmajoones selge mrguanne Kanadale, kus seni pole kuulda vetud loomakaitsjate aastaid kestnud proteste julma tndusliku hlgejahi, esmajoones hlgepoegade tapmise vastu.
Eurostati andmeil vedas Belgia 2005. aastal sisse 3,5 miljoni euro eest hlgenahast kaupu vljastpoolt EL ja 1,3 miljoni eest EL maadest. Sisseveetud hlgerasva vrtus oli 4867 eurot.
Mullu septembris kutsus riike hlgetoodetega kauplemist lpetama Euroopa Parlament; deklaratsioonile kirjutas tookord alla tavatu arv parlamendiliikmeid: 425 732-st. Tenoliselt jrgivad belglaste eeskuju peagi ka Itaalia, Taani ja Saksamaa.

IFAW





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012