Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
6. veebruar 2007


UUDISTAJA SOOVITAB








Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


Vääriselupaikade raie moratoorium

Eestimaa looduse fond (ELF) teatas läinud nädalal, et kuulutab koostöös metsaettevõtetega välja vääriselupaikade raie moratooriumi, kaitsmaks kõige väärtuslikumat osa Eesti metsadest.

Vääriselupaigas võib haruldasi ja ohustatud liike olla suurema tõenäosusega kui ümbruskonna majandatavas metsas. 1999-2000 tehtud vääriselupaikade üle-eestiline inventuur näitas, et Eesti tulundusmetsadest vastab vääriselupaiga kriteeriumidele vaid üks protsent. Erametsades saab vääriselupaiku säilitada riigi ja omaniku vahel sõlmitavate vabatahtlike lepingute alusel. 2007. aasta alguses on teada üle 2000 vääriselupaiga, kuid sõlmitud on vaid 162 lepingut. "Seega on erametsade vääriselupaigad sisuliselt kaitseta. ELFi 2006. aastal toimunud inventuur näitas, et aastatel 2002-2005 hävis raiete käigus kokku 6% vääriselupaikadest ja eksperdid hindavad, et alates 1999. aastast kuni 2006. aastani on hävinud ligikaudu 15% vääriselupaikadest. Seega on vääriselupaikade raie moratooriumiga liitumine otsekui lakmuspaberiks metsamajandajate ja puidu kokkuostjate keskkonnateadlikkuse ja sotsiaalse vastutustunde osas," tõdes ELFi metsaspetsialist Kaupo Kohv.

Moratooriumiga liitunud ettevõtete avalik nimekiri on ELFi koduleheküljel www.elfond.ee. Esimese ettevõttena liitus nimekirjaga 1. veebruaril AS Stora Enso Mets.

ELF




Loodushuvilised Eesti ja Läti lapsed kohtuvad Kubijal

Neljapäevast pühapäevani saavad Võrumaal Kubija hotellis kokku 15 põhikooliõpilast Lätist ja 15 kolmest Kagu-Eesti maakonnast Tartu-, Põlva- ja Võrumaalt.

Looduslaagri korraldavad koos partneritega Gauja rahvuspargist Peipsi koostöökeskus, Tartu keskkonnahariduse keskus (TKKHK) ning riikliku looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regioon. Laager toimub INTERREG programmi rahastatava projekti "Looduse õppimine ja õues õpetamine piiriüleses koostöös" raames. Palju on plaanis õuetegevusi: seiklusmäng, loodusvaatlused, keskkonnamängud. Esinevad teaduskeskus AHHAA, loodusfotograaf Arne Ader, tehakse rühmatööd, korraldatakse tantsu- ja filmiõhtu.
Eesti osalejad valiti laagrisse esseevõistluse põhjal. TKKHK projektijuht Kersti Sõgel ütles Uudistajale, et tööd teemal "Minu põnevaim looduselamus" olid äärmiselt huvitavad ja valikut polnud sugugi lihtne teha.

Kevadel korraldatakse sama projekti raames veel üks laager Eesti lastele, suvel minnakse aga vastukülaskäigule Lätti, Gauja rahvusparki. Projekti käigus koostatakse aga ka õuesõppe tööjuhendeid, näitusi ja arvutimäng.
Laagrit toetavad peale INTERREGi ka keskkonnainvesteeringute keskus ja siseministeerium.

Uudistaja/TKKHK




Tartu ülikoolis avati molekulaarse biotehnoloogia labor

Teisipäeva pärastlõunal avati Tartu ülikooli (TÜ) tehnoloogiainstituudis molekulaarse biotehnoloogia labor, kus hakatakse välja töötama kindlate omadustega peptiide kui ravimeid ülekandvaid vektoreid, mis on olulised tulevased ravimikandidaadid.
Labori juhataja on TÜ erakorraline professor ja Stockholmi ülikooli professor Ülo Langel, kes on üks antud valdkonna teadus- ja arendustöö juhtspetsialiste.






Eesti keskkonnaseire 2004-2005

Ilmunud on elektrooniline väljaanne "Eesti keskkonnaseire 2004-2005", mida paberil välja ei anta. Kogumiku leiab võrgupaigast seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb või www.keskkonnainfo.ee.

Väljaande ülesehitus järgib riikliku keskkonnaseire programmi struktuuri. Riikliku keskkonnaseire programm hõlmab 12 alamprogrammi (meteoroloogiline seire, välisõhu seire, põhjavee seire, mullaseire, kiirgusseire jt.), mis omakorda koondavad kitsama temaatikaga allprogramme.
Peale igal aastal ilmuva elektroonilise väljaande on tulevikus plaanis anda põhjalikumalt analüüsitud seiretulemusi igal neljandal aastal välja ka paberväljaandena.

Aeglasema Interneti-ühenduse omanikel tuleb varuda veidi kannatust: kuna väljaande maht on pisut üle 32 MB, võtab selle avamine mõned minutid aega.

Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus




---

Talvetormid puidu hinda ei mõjuta

Euroopa riigimetsade assotsiatsiooni EUSTAFOR (European State Forest Association) andmeil jäi äsjaste tormide järel Euroopa metsadesse 54 miljonit tihumeetrit murtud puitu.
Kogus on küll suur, aga siiski vaid kaksteist protsenti kavandatud aastasest raiemahust. Seepärast kinnitab EUSTAFORi president Thomas Uher, et tormi mõju on kergesti neutraliseeritav ning suure nõudluse tõttu kasutab ja töötleb puidutööstus selle materjali väga lühikese ajaga ära.

Tormides sai enim kannatada Saksamaa (ligi 25 miljonit tihumeetrit murtud puitu). Suured on tormikahjustused ka Rootsis ja Tšehhi vabariigis (mõlemas 12 miljonit), Austrias (2,5 miljonit) ja Poolas (1,5 miljonit tihumeetrit). Väiksemad on kahjud Lätis (500 000 tm), Leedus (300 000), Slovakkias (150 000), Rumeenias (130 000), Prantsusmaal (120 000) ja Inglismaal (50 000 tihumeetrit).

RMK




Teaduspreemiate kandidaadid

Riigi teaduspreemiate komisjon on kinnitanud 2007. aasta teaduspreemiate kandidaadid. Preemiale teadusliku avastuse või väljapaistva arendustöö eest (500 000 krooni) kandideerivad kaks tööd: Agu Laisa, Vello Oja, Hillar Eichelmanni, Bahtijor Rasulovi, Heikko Rämma ja Agu Anijala "Aparatuurikomplekt taimede fotosünteesi uurimiseks" ning Jaan Einasto, Maret Einasto, Enn Saare ja Erik Tago "Tumeaine ja Universumi kärgstruktuuri avastamine."
Kahe 300 000 krooni suuruse nn. elutööpreemia kandidaatideks kinnitati Ülo Kaasik, Kalju Kask, Valdek Kulbach, Jaan-Mati Punning, Anto Raukas, Endel Risthein, Tiina Talvik ja Ants Viires.
Välja antakse veel aastapreemiad kaheksas teadusvaldkonnas (į 150 000 krooni). Täieliku kandidaatide nimekirja saab alla laadida Eesti teaduste akadeemia võrgupaigast www.akadeemia.ee/et/tegevus/uudised/.

TA


ÕPILASTELE

---

Mina-kodu-loodus

Luua metsanduskool ootab 8.-12. klasside õpilasi osalema keskkonnateemaliste uurimistööde konkursil. Uurida võib koduümbruse vaatamisväärsusi, huvitavaid liike, kooslusi ja matkaradasid või hoopis hinnata oma kodukoha keskkonnaseisundit. Uurimistööde põhiosa pikkus võiks olla 10 - 20 lehekülge.
Parimate uurimistööde saatjaid ootavad auhinnad ja võimalus osaleda kevadvaheajal, juunis ning augustis looduslaagrites, kus õpitakse tundma putukaid, limuseid, kahepaikseid, roomajaid, linde, taimi, seeni, aga ka kivimeid, kivistisi ja paljandeid. Laagrites tutvutakse ka loodusretke juhi või giidi ametiga ning selgitatakse välja parimad noored retkejuhid.

Võistlustööd tuleb 5. märtsiks 2007 saata paberkandjal Luua metsanduskooli aadressil: Evelin Saarva, Luua, 49203 Jõgevamaa, või elektroonsel kujul aadressil: koolitus@luua.edu.ee, lisades märgusõna „uurimistöö".
Töid hindab asjatundlik ˛ürii. Hinnatakse töö rakenduslikkust, püstitatud eesmärkide ja saadud tulemuste vastavust, vormistust. Võitjad selguvad 9. märtsiks 2007. Parimate autasustamine toimub 20. märtsil Luua metsanduskoolis ning samal ajal algab tublimatele ka esimene looduslaager.
Keskkonnainvesteeringute keskuse toel on uurimistööde konkurss ja looduslaagrid kõigile osalejatele tasuta.
Teave konkursi ja looduslaagrite kohta telefonidel 776 2115 ja 5663 8224 või e-posti teel: koolitus@luua.edu.ee

Evelin Saarva
Luua metsanduskooli projektijuht



KUHU MINNA


Kohtumine Polli sordiaretajatega

7. veebruaril kell 14 esitletakse maaülikooli peahoone kaldauditooriumis (Kreutzwaldi 64) Polli aiandusteadlaste üllitatud kataloogi „Eesti puuvilja- ja marjasordid".

Värvipiltidega kataloog tutvustab soovitussortimendi uusi, aga ka vanemaid kodumaiseid õuna-, pirni-, ploomi-, kirsi-, sõstra-, maasika-, vaarika-, karusmarja- ning jõhvikasorte. Kataloogi on koostanud Eesti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse teadlased Heljo Jänes, Kalju Kask, Asta-Virve Libek, Krista Tiirmaa ja Toivo Univer põllumajandusministeeriumi tellimusel. Eelmine Eestis aretatud sorte tutvustanud teos ilmus veerand sajandit tagasi.
„Kataloogis olevaid sorte säilitatakse Polli aedades asuva Eesti taimede geenivaramu ühe osana," rääkis Polli aiandusuuringute keskuse juhataja Ave Kikas. „Hoida kodumaiseid sorte on meie rahvusvaheline kohustus, mis tuleneb Eesti riigi liitumisest bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga."

Maaülikooli loodusteemaliste kohtumiste sarja „Maast ja ilmast" kuuluval esitlusel saab vaadata ka ETV saatesarjas Bionina linastunud telefilmi Polli aiandusuuringute keskusest ja maitsta Polli talveõunu. Kõigile kohaletulnuile kingib Ave Kikas uue raamatu.

Maaülikool/Uudistaja


MAAILMAST


---
Painopää metsad enne...

---
... ja pärast raiet. Fotod: TNR/Greenpeace


Metsakaitsjad pahandavad Soome valitsusega

Looduskaitseorganisatsioon Taiga Rescue Network (TNR) kutsub üles saatma protestikirju ja arupärimisi Soome ametimeestele, kelle täiel teadmisel hävitatakse Lapimaal suuri kaitsmata põlismetsi.
TNR teatab, et hoolimata paljude soomlaste üleskutseist need metsad kaitse alla seada ning riigi enda võetud rahvusvahelisele kohustusele kaitsta bioloogilist mitmekesisust alustas Metsähallitus novembris ulatuslikke raieid metsades, kus on ka kuni 500 aasta vanuseid mände. Puit minevat TNR andmeil valdavalt Stora Enso Kemijärvi ja Veitsiluoto ning Botnia Kemi paberivabrikutesse. Raied ja tee-ehitus on alanud juba vähemalt kuues piirkonnas. Looduskaitsjad kinnitavad, et suuresti saavad kannatada ka põhjapõdrakasvatus ja loodusturism. Kuna raiutavad metsad paiknevad suhteliselt kõrgel, pole kuigi suurt lootust, et metsad looduslikult taastuksid. On teada poolsajandi vanuseid lageraiealasid, mis on tänini lagedad.
Soome metsadest saab põlismetsade hulka arvata 4,4 protsenti ja vaid pool neist on looduskaitse all.

TNR




---
Iraagi lindude välimääraja


Mesopotaamias on kõik linnuliigid alles

Jaanuari lõpus andis Iraagi hiljuti loodud looduskaitseorganisatsioon Nature Iraq koostöös BirdLife International'iga välja riigi lindude välimääraja, esimese kõiki liike käsitleva ja täielikult illustreeritud välimääraja koguni mis tahes araabiakeelses riigis ning esimese välimääraja Iraagis.
Üldse on Iraagis kindlaks tehtud 387 linnuliiki. Ehkki riigis jätkuvad verised konfliktid, selgub määrajast, et pärast 1970-ndail tehtud ülevaadet pole ükski tookord Mesopotaamias kindlaks tehtud linnuliigist hävinud. Tigrise ja Eufrati vahel paiknevad sood on elupaigaks koguni 18 kogu maailmas ohustatud liigile.

ENS





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet