Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
6. veebruar 2007


UUDISTAJA SOOVITAB








Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


Vriselupaikade raie moratoorium

Eestimaa looduse fond (ELF) teatas linud ndalal, et kuulutab koosts metsaettevtetega vlja vriselupaikade raie moratooriumi, kaitsmaks kige vrtuslikumat osa Eesti metsadest.

Vriselupaigas vib haruldasi ja ohustatud liike olla suurema tenosusega kui mbruskonna majandatavas metsas. 1999-2000 tehtud vriselupaikade le-eestiline inventuur nitas, et Eesti tulundusmetsadest vastab vriselupaiga kriteeriumidele vaid ks protsent. Erametsades saab vriselupaiku silitada riigi ja omaniku vahel slmitavate vabatahtlike lepingute alusel. 2007. aasta alguses on teada le 2000 vriselupaiga, kuid slmitud on vaid 162 lepingut. "Seega on erametsade vriselupaigad sisuliselt kaitseta. ELFi 2006. aastal toimunud inventuur nitas, et aastatel 2002-2005 hvis raiete kigus kokku 6% vriselupaikadest ja eksperdid hindavad, et alates 1999. aastast kuni 2006. aastani on hvinud ligikaudu 15% vriselupaikadest. Seega on vriselupaikade raie moratooriumiga liitumine otsekui lakmuspaberiks metsamajandajate ja puidu kokkuostjate keskkonnateadlikkuse ja sotsiaalse vastutustunde osas," tdes ELFi metsaspetsialist Kaupo Kohv.

Moratooriumiga liitunud ettevtete avalik nimekiri on ELFi kodulehekljel www.elfond.ee. Esimese ettevttena liitus nimekirjaga 1. veebruaril AS Stora Enso Mets.

ELF




Loodushuvilised Eesti ja Lti lapsed kohtuvad Kubijal

Neljapevast phapevani saavad Vrumaal Kubija hotellis kokku 15 phikoolipilast Ltist ja 15 kolmest Kagu-Eesti maakonnast Tartu-, Plva- ja Vrumaalt.

Looduslaagri korraldavad koos partneritega Gauja rahvuspargist Peipsi koostkeskus, Tartu keskkonnahariduse keskus (TKKHK) ning riikliku looduskaitsekeskuse Plva-Valga-Vru regioon. Laager toimub INTERREG programmi rahastatava projekti "Looduse ppimine ja ues petamine piirileses koosts" raames. Palju on plaanis uetegevusi: seiklusmng, loodusvaatlused, keskkonnamngud. Esinevad teaduskeskus AHHAA, loodusfotograaf Arne Ader, tehakse rhmatd, korraldatakse tantsu- ja filmihtu.
Eesti osalejad valiti laagrisse esseevistluse phjal. TKKHK projektijuht Kersti Sgel tles Uudistajale, et td teemal "Minu pnevaim looduselamus" olid rmiselt huvitavad ja valikut polnud sugugi lihtne teha.

Kevadel korraldatakse sama projekti raames veel ks laager Eesti lastele, suvel minnakse aga vastuklaskigule Ltti, Gauja rahvusparki. Projekti kigus koostatakse aga ka uesppe tjuhendeid, nitusi ja arvutimng.
Laagrit toetavad peale INTERREGi ka keskkonnainvesteeringute keskus ja siseministeerium.

Uudistaja/TKKHK




Tartu likoolis avati molekulaarse biotehnoloogia labor

Teisipeva prastlunal avati Tartu likooli (T) tehnoloogiainstituudis molekulaarse biotehnoloogia labor, kus hakatakse vlja ttama kindlate omadustega peptiide kui ravimeid lekandvaid vektoreid, mis on olulised tulevased ravimikandidaadid.
Labori juhataja on T erakorraline professor ja Stockholmi likooli professor lo Langel, kes on ks antud valdkonna teadus- ja arendust juhtspetsialiste.

T




Eesti keskkonnaseire 2004-2005

Ilmunud on elektrooniline vljaanne "Eesti keskkonnaseire 2004-2005", mida paberil vlja ei anta. Kogumiku leiab vrgupaigast seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb vi www.keskkonnainfo.ee.

Vljaande lesehitus jrgib riikliku keskkonnaseire programmi struktuuri. Riikliku keskkonnaseire programm hlmab 12 alamprogrammi (meteoroloogiline seire, vlishu seire, phjavee seire, mullaseire, kiirgusseire jt.), mis omakorda koondavad kitsama temaatikaga allprogramme.
Peale igal aastal ilmuva elektroonilise vljaande on tulevikus plaanis anda phjalikumalt analsitud seiretulemusi igal neljandal aastal vlja ka pabervljaandena.

Aeglasema Interneti-henduse omanikel tuleb varuda veidi kannatust: kuna vljaande maht on pisut le 32 MB, vtab selle avamine mned minutid aega.

Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus




---

Talvetormid puidu hinda ei mjuta

Euroopa riigimetsade assotsiatsiooni EUSTAFOR (European State Forest Association) andmeil ji sjaste tormide jrel Euroopa metsadesse 54 miljonit tihumeetrit murtud puitu.
Kogus on kll suur, aga siiski vaid kaksteist protsenti kavandatud aastasest raiemahust. Seeprast kinnitab EUSTAFORi president Thomas Uher, et tormi mju on kergesti neutraliseeritav ning suure nudluse tttu kasutab ja ttleb puidutstus selle materjali vga lhikese ajaga ra.

Tormides sai enim kannatada Saksamaa (ligi 25 miljonit tihumeetrit murtud puitu). Suured on tormikahjustused ka Rootsis ja Tšehhi vabariigis (mlemas 12 miljonit), Austrias (2,5 miljonit) ja Poolas (1,5 miljonit tihumeetrit). Viksemad on kahjud Ltis (500 000 tm), Leedus (300 000), Slovakkias (150 000), Rumeenias (130 000), Prantsusmaal (120 000) ja Inglismaal (50 000 tihumeetrit).

RMK




Teaduspreemiate kandidaadid

Riigi teaduspreemiate komisjon on kinnitanud 2007. aasta teaduspreemiate kandidaadid. Preemiale teadusliku avastuse vi vljapaistva arendust eest (500 000 krooni) kandideerivad kaks td: Agu Laisa, Vello Oja, Hillar Eichelmanni, Bahtijor Rasulovi, Heikko Rmma ja Agu Anijala "Aparatuurikomplekt taimede fotosnteesi uurimiseks" ning Jaan Einasto, Maret Einasto, Enn Saare ja Erik Tago "Tumeaine ja Universumi krgstruktuuri avastamine."
Kahe 300 000 krooni suuruse nn. elutpreemia kandidaatideks kinnitati lo Kaasik, Kalju Kask, Valdek Kulbach, Jaan-Mati Punning, Anto Raukas, Endel Risthein, Tiina Talvik ja Ants Viires.
Vlja antakse veel aastapreemiad kaheksas teadusvaldkonnas (į 150 000 krooni). Tieliku kandidaatide nimekirja saab alla laadida Eesti teaduste akadeemia vrgupaigast www.akadeemia.ee/et/tegevus/uudised/.

TA


PILASTELE

---

Mina-kodu-loodus

Luua metsanduskool ootab 8.-12. klasside pilasi osalema keskkonnateemaliste uurimistde konkursil. Uurida vib kodumbruse vaatamisvrsusi, huvitavaid liike, kooslusi ja matkaradasid vi hoopis hinnata oma kodukoha keskkonnaseisundit. Uurimistde phiosa pikkus viks olla 10 - 20 leheklge.
Parimate uurimistde saatjaid ootavad auhinnad ja vimalus osaleda kevadvaheajal, juunis ning augustis looduslaagrites, kus pitakse tundma putukaid, limuseid, kahepaikseid, roomajaid, linde, taimi, seeni, aga ka kivimeid, kivistisi ja paljandeid. Laagrites tutvutakse ka loodusretke juhi vi giidi ametiga ning selgitatakse vlja parimad noored retkejuhid.

Vistlustd tuleb 5. mrtsiks 2007 saata paberkandjal Luua metsanduskooli aadressil: Evelin Saarva, Luua, 49203 Jgevamaa, vi elektroonsel kujul aadressil: koolitus@luua.edu.ee, lisades mrgusna uurimist".
Tid hindab asjatundlik ˛rii. Hinnatakse t rakenduslikkust, pstitatud eesmrkide ja saadud tulemuste vastavust, vormistust. Vitjad selguvad 9. mrtsiks 2007. Parimate autasustamine toimub 20. mrtsil Luua metsanduskoolis ning samal ajal algab tublimatele ka esimene looduslaager.
Keskkonnainvesteeringute keskuse toel on uurimistde konkurss ja looduslaagrid kigile osalejatele tasuta.
Teave konkursi ja looduslaagrite kohta telefonidel 776 2115 ja 5663 8224 vi e-posti teel: koolitus@luua.edu.ee

Evelin Saarva
Luua metsanduskooli projektijuht



KUHU MINNA


Kohtumine Polli sordiaretajatega

7. veebruaril kell 14 esitletakse maalikooli peahoone kaldauditooriumis (Kreutzwaldi 64) Polli aiandusteadlaste llitatud kataloogi Eesti puuvilja- ja marjasordid".

Vrvipiltidega kataloog tutvustab soovitussortimendi uusi, aga ka vanemaid kodumaiseid una-, pirni-, ploomi-, kirsi-, sstra-, maasika-, vaarika-, karusmarja- ning jhvikasorte. Kataloogi on koostanud Eesti maalikooli Polli aiandusuuringute keskuse teadlased Heljo Jnes, Kalju Kask, Asta-Virve Libek, Krista Tiirmaa ja Toivo Univer pllumajandusministeeriumi tellimusel. Eelmine Eestis aretatud sorte tutvustanud teos ilmus veerand sajandit tagasi.
Kataloogis olevaid sorte silitatakse Polli aedades asuva Eesti taimede geenivaramu he osana," rkis Polli aiandusuuringute keskuse juhataja Ave Kikas. Hoida kodumaiseid sorte on meie rahvusvaheline kohustus, mis tuleneb Eesti riigi liitumisest bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga."

Maalikooli loodusteemaliste kohtumiste sarja Maast ja ilmast" kuuluval esitlusel saab vaadata ka ETV saatesarjas Bionina linastunud telefilmi Polli aiandusuuringute keskusest ja maitsta Polli talveunu. Kigile kohaletulnuile kingib Ave Kikas uue raamatu.

Maalikool/Uudistaja


MAAILMAST


---
Painop metsad enne...

---
... ja prast raiet. Fotod: TNR/Greenpeace


Metsakaitsjad pahandavad Soome valitsusega

Looduskaitseorganisatsioon Taiga Rescue Network (TNR) kutsub les saatma protestikirju ja aruprimisi Soome ametimeestele, kelle tiel teadmisel hvitatakse Lapimaal suuri kaitsmata plismetsi.
TNR teatab, et hoolimata paljude soomlaste leskutseist need metsad kaitse alla seada ning riigi enda vetud rahvusvahelisele kohustusele kaitsta bioloogilist mitmekesisust alustas Metshallitus novembris ulatuslikke raieid metsades, kus on ka kuni 500 aasta vanuseid mnde. Puit minevat TNR andmeil valdavalt Stora Enso Kemijrvi ja Veitsiluoto ning Botnia Kemi paberivabrikutesse. Raied ja tee-ehitus on alanud juba vhemalt kuues piirkonnas. Looduskaitsjad kinnitavad, et suuresti saavad kannatada ka phjapdrakasvatus ja loodusturism. Kuna raiutavad metsad paiknevad suhteliselt krgel, pole kuigi suurt lootust, et metsad looduslikult taastuksid. On teada poolsajandi vanuseid lageraiealasid, mis on tnini lagedad.
Soome metsadest saab plismetsade hulka arvata 4,4 protsenti ja vaid pool neist on looduskaitse all.

TNR




---
Iraagi lindude vlimraja


Mesopotaamias on kik linnuliigid alles

Jaanuari lpus andis Iraagi hiljuti loodud looduskaitseorganisatsioon Nature Iraq koosts BirdLife International'iga vlja riigi lindude vlimraja, esimese kiki liike ksitleva ja tielikult illustreeritud vlimraja koguni mis tahes araabiakeelses riigis ning esimese vlimraja Iraagis.
ldse on Iraagis kindlaks tehtud 387 linnuliiki. Ehkki riigis jtkuvad verised konfliktid, selgub mrajast, et prast 1970-ndail tehtud levaadet pole kski tookord Mesopotaamias kindlaks tehtud linnuliigist hvinud. Tigrise ja Eufrati vahel paiknevad sood on elupaigaks koguni 18 kogu maailmas ohustatud liigile.

ENS





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012