UUDISTAJA
20. veebruar 2007

UUDISTAJA SOOVITAB

Ajakiri Loodusesõber uuendab sõprust
Loodus muutis nime

Loodusesõber on üks paras ninakas tegelane. Kui ta on juhtumisi koduperenaine, loeb ta tähelepanelikult, prillid ninal, 8-punktist kirja pesuvahendi sildilt. Kui ta on juhuslikult õpilane, uurib ta võõrast triibulist ämblikku koduõuel ja avastab võib-olla uue liigi Eestis. Nagu juhtus Kristiinaga Tartust.

Ühesõnaga, loodusesõber ei karda oma nina toppida sinna, kuhu tal justkui asja pole. Ta vaatab lähemalt ja imetleb pikemalt. Muud sisuseletust nõudlikule määrangule loodusesõber pole. See võib olla igaüks - keegi ei jää ringist välja. Aga keegi ei saa sisse, kes seda ise ei taha.

Ajakiri Loodusesõber - mis pole tegelikult muud kui ajakiri Loodus veidi uuenenud kujul - saab kujuneda koos loodusesõpradega. Kõik võivad kaasa lüüa.
Esimeses numbris piilume teadlaste abiga lumist maailma: kes elab-kasvab-liigub lume all. Loodusesõbrast muusik David Ameerikast mängib lindudele klarnetit ja kuulatab, mida nad vastavad. Alustame jalgsirännakut Kagu-Eestist loodesse ja uurime, miks tänavalaterna valgel paistab kirju sall teist värvi kui päeva ajal. Uus rubriik "Loodus kodus" aitab mõista kurje väikseid koeri ja annab nõu, kuidas hooldada aafrika kannikest.

Helen Arusoo,
toimetaja

---

Aasta linnust ja looduskaitse muredest

Eesti Looduse veebruarinumbri kaaneteema on aasta lind - luik. Leho Luigujõe kirjutab meie kolme luigeliigi eluviisi iseärasustest ja käekäigust. Õhusaaste riigipiiridega ei arvesta. Helen Karu ja Valdo Liblik Tartu ülikoolist vaatlevadki, mida meil ja mujal Euroopas õhku paisatakse, milliseid tagajärgi on täheldatud ning kuidas saastega võideldakse.

1. jaanuaril täitus esimene tööaasta riiklikul looduskaitsekeskusel. Riina Matverk selgitab, miks looduskaitses oli vaja ümberkorraldusi ning võtab kokku looduskaitsekeskuse esimesed tegemised. Erna Sepp valutab südant valglinnastumise pahupoole pärast Mäeranna elamupiirkonna näitel: kinnisvaraarendajatel pole aega süüvida uue elurajooni looduslikesse eeldustesse, seetõttu kannatavad nii uusasukad kui ka vanad olijad. Euroopa harulduste rubriigis heidab koleopteroloog Ilmar Süda pilgu männisinelase (Boros schneideri) olevikku ja tulevikku. Tegu on reliktse mardikaliigiga, tema arvukus kahaneb kõikjal Euroopas. Paleontoloogid Oive Tinn ja Tõnu Meidla tutvustavad brahhiopoode, loomarühma, kelle kunagisest liigirikkusest on nüüdisajaks elusana säilinud vaid murdosa liike.

Intervjuus avab oma suurepäraste fotode tagamaid kogenud looduspiltnik Aavo Põlenik. Matkahuvilistele juhatab Eesti Loodus sedapuhku teed Ida-Virumaale: Udria maastikukaitseala vähe tuntud pankrannikulõigule ja Kotka matkarajale Iisaku vallas. Sven Zaceki fotoobjektiivi ette on seekord jäänud võsavillem. Värskest ajakirjanumbrist leiab veel raamatututvustused, kroonika, Jaan Kaplinski essee inimese evolutsioonist, sõnumeid ja tähelepanekuid ning postri Tõnu Kesvateralt.

Eesti Loodust sirvinud Ott Luuk

---

Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED

---

Eesti tegi märkusi gaasijuhtme rajajaile

15. veebruaril avalikustas keskkonnaministeerium märkused ja ettepanekud kavandatava gaasijuhtme Nord Stream rajamise keskkonnamõjude hindamise (KMH) lähteülesande kohta. Need peavad silmas Läänemere ökosüsteemi unikaalsust ning kerget haavatavust.
Eesti ettepanekutes on märgitud, et KMH aruandes tuleb põhjalikult hinnata ehitusest tulenevaid mõjusid kaladele ning mereimetajatele. Käsitleda tuleb ka võimalikke ohtusid, mida kätkevad endas sõjapäevist merepõhja jäänud miinid ning keemiarelvad. "Kuna Läänemeri on tunnistatud eriti tundlikuks merealaks, siis on selle arvestamine oluline ka KMH aruandes," kinnitas keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv.

KMH aruandes tuleb võimalik keskkonnamõju välja tuua eri riikide kaupa; seepärast teeb keskkonnaministeerium ettepaneku koondada Eestile võimalik keskkonnamõju ja ohud eraldi peatükki. Liivi sõnul on põhjust karta, et "keskkonnamõju hindamist peetakse vaid formaalseks protseduuriks enne loa saamist." "Seepärast," lisab Liiv "teeb keskkonnaministeerium ettepaneku KMH aruandes selgelt viidata, et loa andmise üle otsustamisel võetaks arvesse KMH ja selle avalikustamise tulemusi, ehk võimalik peaks olema ka loa andmisest keeldumine."

Keskkonnaministeerium

---

Maksusüsteem on kõige ohtlikum metsakahjur

13. veebruaril korraldasid Eesti erametsaliit, Eestimaa looduse fond (ELF) ja Eesti metsatööstuse liit Tallinnas seminari "Eesti maksusüsteemi mõju Eesti metsandussektorile ja erametsaomaniku käitumisele". Kõlama jäi mõte, et Eesti kehtiv maksusüsteem mõjutab erametsaomaniku käitumist ja kogu Eesti metsandussektorit negatiivselt.

Kolme muidu sageli isegi vastandlikel seisukohtadel oleva organisatsiooni ühise seisukoha järgi oleks keskkonnale, majandusele ja kodanikuühiskonna arengule kõige parem, kui tulumaks metsamaterjalitehingutelt kaotataks täielikult.
Kehtiv maksusüsteem paneb erametsaomaniku, kes ei taha sattuda metsa majandamisega kahjumisse, otsima kulude (ehk maksude) optimeerimise võimalusi või vähemalt kaaluma seda. See ei innusta tegutsema ning füüsilisest isikust metsaomanike arv võib nõnda väheneda; halvimal juhul pannakse toime maksusüütegusid.
Seminaril tutvustati korraldajate tellimusel valminud uuringut, mis analüüsiski Eesti maksusüsteemi mõju erametsaomanike majandamisotsustele, metsasektoris tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimele ja varimetsandusele. Ühtlasi kajastati Läti positiivset kogemust: otstarbekas maksundus piirab illegaalset metsandust.

Eestis on praegu umbes 60 000 erametsaomanikku, metsandussektori osa SKP-st on kuus protsenti; nõnda on tegemist Eesti jaoks tähtsa valdkonnaga, mille vale regulatsioon mõjutab halvasti nii keskkonda kui ka kogu riigi majandust.

ELF

---

RMK sai juhatuse ja uue nõukogu esimehe

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) nõukogu kinnitas oma 13. veebruari koosolekul juhatuse esimehe Ülo Viilupi ettepanekul ametisse juhatuse liikmed.
Juhatuse liikmeks metsakasutuse valdkonnas kinnitati RMK senine metsamajanduse direktor Raivo Võlli, juhatuse liikmeks metsakasvatuse vallas aga senine RMK nõukogu esimees, 7. veebruaril keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja metsanduse asekantsleri kohalt lahkunud Olav Etverk.

RMK nõukogu uueks esimeheks valiti senine aseesimees, EMÜ professor ja teaduste akadeemia looduskaitsekomisjoni esimees Urmas Tartes. Peale mainitute kuuluvad nõukogusse veel keskkonnaminister Rein Randver, tehnikaülikooli dotsent Kostel Gerndorf, keskkonnaministri nõunik Karel Rüütli, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja kohusetäitja Marku Lamp, riigikogu liikmed Villu Reiljan ja Küllo Arjakas, metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse direktor Kalle Karoles ning rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja Ivar Sikk.

RMK

---

"Metsasemu" võitjad teada

RMK ja AS Regio korraldatud õpilaste talvises matkamängus "Metsasemu" osales tänavu 70 klassi, neist 14 kooli klassid juba teist aastat.

Klassid liikusid RMK loodusradadel, lahendasid vanuserühmiti ja valitud loodusraja alusel koostatud üleandeid ning leidsid vastuseid esitatud küsimustele. Kõikidele küsimustele õigesti vastanute vahel loositi välja 12 loodusõppeprogrammi RMK looduskeskustes koos bussisõidu kompensatsiooniga. Auhinnatud klasside õpetajad saavad Regio atlase ja reisijuhi. Peale selle saadetakse kõigile mängus osalejatele väike RMK meene.

Nooremas vanuserühmas (1.-6. klass) said auhinna Valjala põhikooli 4. klass (õpetaja Ulvi Peeters), Jäneda põhikooli 2. klass (Eha Kaukvere), Osula põhikooli 5. klass (Marianne Kanep), Ruusa põhikooli 4. klass (Ive Kaarna); Kilingi-Nõmme gümnaasiumi 2.a klass (Eve Sinijärv), Metsküla algkooli 6. klass (Pille Kaisel), Konguta kooli 1. klass (Mari-Liis Lillemaa), Puhja gümnaasiumi 3. klass (Külli Korol) ja Metsküla algkooli 2. klass (Marje Loide). Vanemas vanuserühmas (7.-12. klass) osutusid parimateks Kuusalu keskkooli 7.b klass (Eve Sarap), Tallinna I internaatkooli 9.k klass (Heidi Sild) ja Sadala põhikooli 7. klass (Mare Nooremäe).
Õigete vastuste ja kõigi tulemustega saab tutvuda võrgupaigas metsasemu.rmk.ee.

RMK

---

Foto: Toomas Jüriado

Baeri päev jälle tulekul

Maaülikooli teadusloo uurimise keskus ja Eesti looduseuurijate selts korraldavad tänavugi Karl Ernst von Baeri sünniaastapäeval 28. veebruaril tavapärase Baeri päeva.

Kuulsat teadlast meenutatakse sedapuhku teadusseminariga "Kasu ja kahju piirimail: inimese ja muu looduse kooseksisteerimine", mis algab kell 11 vastremonditud Baeri majas Tartus Veski 4. Kalevi Kulli avasõnade järel esinevad Erki Tammiksaar ("Karl Ernst von Baer - austus elu ees"), Toomas Kukk ("Kasulikud ja kahjulikud liigid Eesti looduses"), Aivar Leito ("Hane- ja kurekahjustused - kas vältimatu probleem?"), Merle Ööpik ("Võõrliigid Eesti taimestikus: andmebaas ja selle analüüs"), Anne Luik ("Umbrohi - kahju ja kasu"), Raivo Kalle ("Talupojatarkus abiks looduskaitses") ja Ken Kalling ("Inimene - looduse ümberkujundaja").

Seminari puhul on majas üles pandud asjakohane ekspositsioon, mis avatakse 14.15. Pärast seminari, 14.30 paiku avatakse K. E. v. Baeri maja teadusloo uurimise keskuses K. E. v. Baeri tegevust kajastav uuendatud näitus. 15.15 pannakse aga lilli Baeri ausamba jalamile Toomemäel (fotol).

Eesti LUS

---

Selgitatakse parimad teaduse populariseerijad

Haridus- ja teadusministeerium, Eesti teaduste akadeemia ja sihtasutus Archimedes kuulutasid välja 2007. aasta Eesti teaduse populariseerimise auhinna konkursi.

Konkursil osalemise avaldusi võivad esitada nii üksikisikud kui ka kollektiivid. Kandidaatideks võivad olla näiteks teadust populariseerinud tegevteadlased või teaduskollektiivid, trükiväljaannete esindajad, audiovisuaalse meedia ja elektrooniliste kanalite esindajad, innovatiivsete meetodite kasutajad.

Konkureerida võivad tegevused või tegevuste sarjad, originaaltrükised, artiklid või artiklisarjad, telesaated või -sarjad ning audiovisuaalsed materjalid. Ühe ja sama ettevõtmisega võib auhinnakonkursil osaleda ainult üks kord. Kuid edasiarendatud või muudetud kujul võib sama projekti esitada uuesti.

Osalemiseks tuleb esitada elektroonilisel kujul järgmised materjalid:
- tegevuse, toote või trükise ja selle mõju kirjeldus eesti keeles (kuni 2 lehekülge),
- lühike tegevuse ja selle mõju kirjeldus inglise keeles (kuni 300 tähemärki),
- kandidaadi või kollektiivi juhi CV koos korrektsete kontaktandmetega (telefon, e-post, postiaadress, pangaandmed).
- Paberkandjal esitada kaks soovituskirja.
- Vajaduse korral lisamaterjalid (trükis, tutvustav video- või audiomaterjal vms.).

Võistluse tähtaeg on 16. märts. Tulemused kuulutatakse välja aprilli teises pooles. Auhinnafond on 160 000 krooni. Esimese preemia pälvinud üksikisik(ud) või kollektiiv(id) esitatakse kandidaatidena Euroopa Liidu Descartes'i kommunikatsioonipreemia sobivasse kategooriasse. Kontakt ja lisainfo: Terje Tuisk, terje@archimedes.ee.

Haridus- ja teadusministeerium

---

Isemoodi linnuloendus

Neljapäeval ilmub niinimetatud "Minu margi" teine tiraa˛. Avaldasime eelmises Uudistajas nimiväärtusega 5.50 ilmunud Sagadi mõisa margi puhul kahtlust, et sisekirja postimaks peagi tõuseb. Nüüd tundub hinnatõus kindlasti tulevat, sest ka "Minu margi" teise väljaande nimiväärtus on 5.50.
Eesti Posti veebiteate kinnitusel on "Minu mark" "isekujundatav postmark ning igaühel on nüüd võimalus veebipõhise tellimiskeskkonna vahendusel kujundada just selline mark, nagu ta soovib ja vajab." Mujal maailmas järele proovitud idee, mis otse välja öeldes kasutab inimlikku edevust, võeti Eestiski avasüli vastu ja esimene tiraa˛ on väidetavasti niisama hästi kui läbi.
Nüüd lasti Austria trükikojal Österreichische Staatsdruckerei GmbH Lembit Lõhmuse kavandi järgi juurde trükkida 540 000 marki, millest pool on varutud inimeste ja asutuste eratellimuste jaoks, ülejäänud 270 000 postmargile on aga trükitud Tartu ülikooli peahoone pilt.

Uudistaja/Eesti Post


KUHU MINNA

---

Matsalu festivali filmid Tartus

Tartu keskkonnahariduse keskuses (TKKHK, Kompanii 10) on sügisest peale kaks korda kuus näidatud Matsalu 4. loodusfilmide festivali parimaid filme. Järgmisel filmiõhtul teisipäeval, 27. veebruaril kell 18 on kavas üks Austria ja üks Ungari linateos.

Austria re˛issööri Michael Schlambergeri film "Gesäuse - möirgavad mäed" (Gesäuse - The Roaring Maountains) kõneleb Alpide osast, kus on püstloodsed kaljuseinad, mäslevad veevood ja tumedad, salapärased metsad.
Ungari filmimehe Scabolcs Mosonyi teos "Põrguusside rünnak" (Gypsy Moth - Worms from Hell) meenutab aga, et iga kümne aasta tagant ohustavad Euroopa metsi käsnalainelase tõukude miljardilised hordid. 2004. ja 2005. aastal sõid nad Ungaris paljaks 100 000 hektarit metsa, nii et madjaritemaa metsad olid hävimisohus.

TKKHK

---

Teeme tutvust geenitehnoloogiaga

Sihtasutus Domus Dorpatensis alustab seminarisarjaga "Teeme tutvust", mille raames tutvustatakse populaarses võtmes eri teadusalasid bioloogiast füüsikani. Sarja esiküritus "Teeme tutvust geenitehnoloogiaga" toimub neljapäeval, 22. veebruaril kell 17.30 Tartus, Domus Dorpatensise maja seminariruumis Raekoja plats 1/ Ülikooli 7. Esinevad Ants Kurg ja Maris Laan Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudist ning Indrek Kask biotehnoloogiaga tegelevast firmast AS Asper Biotech.

Tasuta seminarile on oodatud kõik, kes soovivad geenitehnoloogiast ja selle rakendustest rohkem teada saada. Osalemiseks tuleb hiljemalt homme, 21. veebruaril registreeruda telefonil 733 1345 või e-posti aadressil dorpatensis@dorpatensis.ee.

SA Domus Dorpatensis

---

Anatoomiliste vahakujude näitus Vanas anatoomikumis

2. märtsist 9. aprillini saab teaduskeskuse AHHAA, OY Panoptikoni ja TÜ ajaloomuuseumi koostöös vaadata vahakujude näitust "Ahhaa! Panoptikon!".
Tegemist on ebatavalise anatoomiliste vahakujude näitusega, mis loodi koostöös Tartu ülikooli õppejõu K. E. von Baeriga 19. sajandil. Näitus reisis juba tol ajal mööda Euroopat ringi. Teise maailmasõja ajal peideti näitus aga sõja eest nii hoolikalt ära, et läks mitmekümneks aastaks täiesti kaotsi. Soomlased Wäinö Hamari ja Esa Karttunen hakkasid näitust 1970-ndatel otsima ja leidsid selle 1981. aastal Kesk-Euroopast. Nüüd on näitus taas ratastel ja esimest koda tagasi Eestis. Peale vahakujude saab uudistada Vana anatoomikumi kollektsioone ja AHHAA interaktiivseid eksponaate.

Näitus on lahti teisipäevast pühapäevani 10-18. Pilet maksab 50 krooni, õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele aga 35 krooni. Õpilasrühma saatvatele õpetajatele on pilet tasuta.

AHHAA


MAAILMAST

---

Soome teadus edeneb hästi

Elanike arvu ja sisemajanduse kogutoodangut arvestavas teadusartiklite hulga edetabelis on Soome üks edukamaid maailmas, eespool näiteks sellistest pikkade teadustraditsioonidega maadest nagu Saksamaa ja Ühendkuningriik. Kolmekümne koostöö- ja arenguorganisatsiooni OECD maa hulgas on Soome neljas.

Viimase 20 aastaga on Soome uurijate publikatsioonide arv rahvusvaheliselt tunnustatud ajakirjades suurenenud kaks ja pool korda. 90-ndail aastail oli aastane tõus lausa kaheksa protsenti; praegu on see arusaadavalt väiksem, aga mõni protsent suureneb avaldamise maht ka nüüd. 2005. aastal ilmus rekordiline arv artikleid - 8300.

43 protsenti Soome teadlaste publikatsioonidest kuulub loodusteaduste ja 39 meditsiini valdkonda. Inseneriteaduste ja tehnoloogia osa on 10, sotsiaalteadustel 4, põllumajandusel 3 ja humanitaarteadustel 1 protsent.
Soomlaste teadustöid viidatakse OECD keskmisest 13 protsenti rohkem; selles tabelis on Soome samuti kõrgel kaheksandal kohal.

TEKES

---

Foto: NASA

NASA uurib lõunamandri "veevärki"

NASA satelliite kasutavad teadlased on avastanud ulatusliku veeteede süsteemi Antarktika kiirelt liikuvate liustike all. Sel moel saab teada, kuidas "lekked" Antarktika jääalustest järvedest mõjutavad ookeanipinda ja maailma suurimat jääkilpi. Lõunamandril on ju umbes 90 protsenti maakera jääst ja 70 protsenti maakera mageveest.

Järeldused põhinevad mõõtmistel, mis võimaldavad kindlaks teha jääkilbi paksust ja selle muutuste dünaamikat. Mõõtmiste täpsust on võrreldud sellega, kui inimene suudaks kümne kilomeetri kõrgusel lennukis öelda, kui paks on New Yorgi Keskpargis piknikulinal vedelev … pehmes köites raamat.
Selgus, et liustike alumises, soojemas osas jää sulab, tekitab liustike alla torustikulaadse veeteede süsteemi ja annab samas määrdeainena hoogu liustike liikumisele. Antarktika jää all on teadlased aastate jooksul avastanud hulga järvi; uute andmete valgusel nähtub, et mingi osa neist järvedest pole ühtviisi püsivad veekogud, vaid kuuluvad sellesse veeteede süsteemi ning võivad seetõttu kiiresti tühjeneda või täituda. Osa järvedes sisalduvast mageveest voolab ka ookeani.

Huviline saab asjakohaseid fotosid ja kolmemõõtmelist animatsiooni uurida NASA veebi multimeedia leheküljelt
www.nasa.gov/vision/earth/lookingatearth/antarctic_plumb_mm.html.

NASA/Uudistaja

---

Norralased uurivad hasartmängusõltuvust

Norra teadus- ja tööstusuuringute fondi SINTEF terviseosakond alustas uuringut, et kindlaks teha, kui suur hulk norralasi on hasartmängusõltlased. Töid rahastab riigi hasartmängu nõukogu.
Kümme tuhat juhuslikult valitud 16- kuni 74-aastast Norra kodanikku leiab oma postkastidest küsimustiku, mis keskendub valdavalt rahalistele hasartmängudele alates kraabitavatest kaartidest ja lotodest ning lõpetades "ühekäelise bandiidi" ja Interneti-pokkeriga.

Samalaadne uuring tehti ka 2002. aastal; siis leiti, et mainitud vanusevahemikus oli hasartmängusõltlasi 49 000. Enim ohustatud riskirühmaks osutusid alla 25 aasta vanused mehed, eriti mitte-norra etnilistest rühmadest.
2002. aastal oli Norra ametlik hasartmängukäive üle 20 miljardi Norra krooni, 2005. aastal aga juba 42,5 miljardit. See teeb iga norralase kohta alates 16. eluaastast 11 402 krooni aastas. Peale selle kulutati seadustega reguleerimata Interneti-mängudele hinnanguliselt veel 4 miljardit.
Suurim erinevus 2002. aasta uuringust on uues küsimustikus see, et uuritakse ka hasartmängusõltlase mõju pere- ja sõpruskonnale.

Hasartmängusõltuvuse probleemi tunnistavad nii riigi poliitikud kui ka meedikud; tööle on rakendatud sõltlaste hädaabitelefon. Kui 2005. aastal helistati selle numbril 2133 korda, siis mullu tublisti vähem - 1792. Vähenemine tuli peaaegu täielikult aasta teise poole arvel; ilmselges seoses sellega, et 1. juulist keelustati paberraha kasutus mänguks "ühekäelistel bandiitidel". Samas suureneb nende helistajate hulk, kellel on tekkinud probleemid mitterahaliste auhindadega Interneti-mängudes. Sestap on küsimustikus pärimisi ka Interneti-käitumise kohta.

SINTEF/Uudistaja





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---