Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
20. veebruar 2007


UUDISTAJA SOOVITAB





Ajakiri Loodusesber uuendab sprust
Loodus muutis nime


Loodusesber on ks paras ninakas tegelane. Kui ta on juhtumisi koduperenaine, loeb ta thelepanelikult, prillid ninal, 8-punktist kirja pesuvahendi sildilt. Kui ta on juhuslikult pilane, uurib ta vrast triibulist mblikku koduuel ja avastab vib-olla uue liigi Eestis. Nagu juhtus Kristiinaga Tartust.

hesnaga, loodusesber ei karda oma nina toppida sinna, kuhu tal justkui asja pole. Ta vaatab lhemalt ja imetleb pikemalt. Muud sisuseletust nudlikule mrangule loodusesber pole. See vib olla igaks - keegi ei j ringist vlja. Aga keegi ei saa sisse, kes seda ise ei taha.

Ajakiri Loodusesber - mis pole tegelikult muud kui ajakiri Loodus veidi uuenenud kujul - saab kujuneda koos loodusespradega. Kik vivad kaasa la.
Esimeses numbris piilume teadlaste abiga lumist maailma: kes elab-kasvab-liigub lume all. Loodusesbrast muusik David Ameerikast mngib lindudele klarnetit ja kuulatab, mida nad vastavad. Alustame jalgsirnnakut Kagu-Eestist loodesse ja uurime, miks tnavalaterna valgel paistab kirju sall teist vrvi kui peva ajal. Uus rubriik "Loodus kodus" aitab mista kurje vikseid koeri ja annab nu, kuidas hooldada aafrika kannikest.

Helen Arusoo,
toimetaja







Aasta linnust ja looduskaitse muredest

Eesti Looduse veebruarinumbri kaaneteema on aasta lind - luik. Leho Luiguje kirjutab meie kolme luigeliigi eluviisi iserasustest ja kekigust. husaaste riigipiiridega ei arvesta. Helen Karu ja Valdo Liblik Tartu likoolist vaatlevadki, mida meil ja mujal Euroopas hku paisatakse, milliseid tagajrgi on theldatud ning kuidas saastega videldakse.

1. jaanuaril titus esimene taasta riiklikul looduskaitsekeskusel. Riina Matverk selgitab, miks looduskaitses oli vaja mberkorraldusi ning vtab kokku looduskaitsekeskuse esimesed tegemised. Erna Sepp valutab sdant valglinnastumise pahupoole prast Meranna elamupiirkonna nitel: kinnisvaraarendajatel pole aega svida uue elurajooni looduslikesse eeldustesse, seetttu kannatavad nii uusasukad kui ka vanad olijad. Euroopa harulduste rubriigis heidab koleopteroloog Ilmar Sda pilgu mnnisinelase (Boros schneideri) olevikku ja tulevikku. Tegu on reliktse mardikaliigiga, tema arvukus kahaneb kikjal Euroopas. Paleontoloogid Oive Tinn ja Tnu Meidla tutvustavad brahhiopoode, loomarhma, kelle kunagisest liigirikkusest on ndisajaks elusana silinud vaid murdosa liike.

Intervjuus avab oma suurepraste fotode tagamaid kogenud looduspiltnik Aavo Plenik. Matkahuvilistele juhatab Eesti Loodus sedapuhku teed Ida-Virumaale: Udria maastikukaitseala vhe tuntud pankrannikuligule ja Kotka matkarajale Iisaku vallas. Sven Zaceki fotoobjektiivi ette on seekord jnud vsavillem. Vrskest ajakirjanumbrist leiab veel raamatututvustused, kroonika, Jaan Kaplinski essee inimese evolutsioonist, snumeid ja thelepanekuid ning postri Tnu Kesvateralt.

Eesti Loodust sirvinud Ott Luuk





Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED

Eesti tegi mrkusi gaasijuhtme rajajaile

15. veebruaril avalikustas keskkonnaministeerium mrkused ja ettepanekud kavandatava gaasijuhtme Nord Stream rajamise keskkonnamjude hindamise (KMH) lhtelesande kohta. Need peavad silmas Lnemere kossteemi unikaalsust ning kerget haavatavust.
Eesti ettepanekutes on mrgitud, et KMH aruandes tuleb phjalikult hinnata ehitusest tulenevaid mjusid kaladele ning mereimetajatele. Ksitleda tuleb ka vimalikke ohtusid, mida ktkevad endas sjapevist merephja jnud miinid ning keemiarelvad. "Kuna Lnemeri on tunnistatud eriti tundlikuks merealaks, siis on selle arvestamine oluline ka KMH aruandes," kinnitas keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv.

KMH aruandes tuleb vimalik keskkonnamju vlja tuua eri riikide kaupa; seeprast teeb keskkonnaministeerium ettepaneku koondada Eestile vimalik keskkonnamju ja ohud eraldi peatkki. Liivi snul on phjust karta, et "keskkonnamju hindamist peetakse vaid formaalseks protseduuriks enne loa saamist." "Seeprast," lisab Liiv "teeb keskkonnaministeerium ettepaneku KMH aruandes selgelt viidata, et loa andmise le otsustamisel vetaks arvesse KMH ja selle avalikustamise tulemusi, ehk vimalik peaks olema ka loa andmisest keeldumine."

Keskkonnaministeerium




Maksussteem on kige ohtlikum metsakahjur

13. veebruaril korraldasid Eesti erametsaliit, Eestimaa looduse fond (ELF) ja Eesti metsatstuse liit Tallinnas seminari "Eesti maksussteemi mju Eesti metsandussektorile ja erametsaomaniku kitumisele". Klama ji mte, et Eesti kehtiv maksussteem mjutab erametsaomaniku kitumist ja kogu Eesti metsandussektorit negatiivselt.

Kolme muidu sageli isegi vastandlikel seisukohtadel oleva organisatsiooni hise seisukoha jrgi oleks keskkonnale, majandusele ja kodanikuhiskonna arengule kige parem, kui tulumaks metsamaterjalitehingutelt kaotataks tielikult.
Kehtiv maksussteem paneb erametsaomaniku, kes ei taha sattuda metsa majandamisega kahjumisse, otsima kulude (ehk maksude) optimeerimise vimalusi vi vhemalt kaaluma seda. See ei innusta tegutsema ning fsilisest isikust metsaomanike arv vib nnda vheneda; halvimal juhul pannakse toime maksustegusid.
Seminaril tutvustati korraldajate tellimusel valminud uuringut, mis analsiski Eesti maksussteemi mju erametsaomanike majandamisotsustele, metsasektoris tegutsevate ettevtete konkurentsivimele ja varimetsandusele. htlasi kajastati Lti positiivset kogemust: otstarbekas maksundus piirab illegaalset metsandust.

Eestis on praegu umbes 60 000 erametsaomanikku, metsandussektori osa SKP-st on kuus protsenti; nnda on tegemist Eesti jaoks thtsa valdkonnaga, mille vale regulatsioon mjutab halvasti nii keskkonda kui ka kogu riigi majandust.

ELF




RMK sai juhatuse ja uue nukogu esimehe

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) nukogu kinnitas oma 13. veebruari koosolekul juhatuse esimehe lo Viilupi ettepanekul ametisse juhatuse liikmed.
Juhatuse liikmeks metsakasutuse valdkonnas kinnitati RMK senine metsamajanduse direktor Raivo Vlli, juhatuse liikmeks metsakasvatuse vallas aga senine RMK nukogu esimees, 7. veebruaril keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja metsanduse asekantsleri kohalt lahkunud Olav Etverk.

RMK nukogu uueks esimeheks valiti senine aseesimees, EM professor ja teaduste akadeemia looduskaitsekomisjoni esimees Urmas Tartes. Peale mainitute kuuluvad nukogusse veel keskkonnaminister Rein Randver, tehnikalikooli dotsent Kostel Gerndorf, keskkonnaministri nunik Karel Rtli, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja kohusetitja Marku Lamp, riigikogu liikmed Villu Reiljan ja Kllo Arjakas, metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse direktor Kalle Karoles ning rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja Ivar Sikk.

RMK




"Metsasemu" vitjad teada

RMK ja AS Regio korraldatud pilaste talvises matkamngus "Metsasemu" osales tnavu 70 klassi, neist 14 kooli klassid juba teist aastat.

Klassid liikusid RMK loodusradadel, lahendasid vanuserhmiti ja valitud loodusraja alusel koostatud leandeid ning leidsid vastuseid esitatud ksimustele. Kikidele ksimustele igesti vastanute vahel loositi vlja 12 loodusppeprogrammi RMK looduskeskustes koos bussisidu kompensatsiooniga. Auhinnatud klasside petajad saavad Regio atlase ja reisijuhi. Peale selle saadetakse kigile mngus osalejatele vike RMK meene.

Nooremas vanuserhmas (1.-6. klass) said auhinna Valjala phikooli 4. klass (petaja Ulvi Peeters), Jneda phikooli 2. klass (Eha Kaukvere), Osula phikooli 5. klass (Marianne Kanep), Ruusa phikooli 4. klass (Ive Kaarna); Kilingi-Nmme gmnaasiumi 2.a klass (Eve Sinijrv), Metskla algkooli 6. klass (Pille Kaisel), Konguta kooli 1. klass (Mari-Liis Lillemaa), Puhja gmnaasiumi 3. klass (Klli Korol) ja Metskla algkooli 2. klass (Marje Loide). Vanemas vanuserhmas (7.-12. klass) osutusid parimateks Kuusalu keskkooli 7.b klass (Eve Sarap), Tallinna I internaatkooli 9.k klass (Heidi Sild) ja Sadala phikooli 7. klass (Mare Nooreme).
igete vastuste ja kigi tulemustega saab tutvuda vrgupaigas metsasemu.rmk.ee.

RMK




--- ---

Foto: Toomas Jriado

Baeri pev jlle tulekul

Maalikooli teadusloo uurimise keskus ja Eesti looduseuurijate selts korraldavad tnavugi Karl Ernst von Baeri snniaastapeval 28. veebruaril tavaprase Baeri peva.

Kuulsat teadlast meenutatakse sedapuhku teadusseminariga "Kasu ja kahju piirimail: inimese ja muu looduse kooseksisteerimine", mis algab kell 11 vastremonditud Baeri majas Tartus Veski 4. Kalevi Kulli avasnade jrel esinevad Erki Tammiksaar ("Karl Ernst von Baer - austus elu ees"), Toomas Kukk ("Kasulikud ja kahjulikud liigid Eesti looduses"), Aivar Leito ("Hane- ja kurekahjustused - kas vltimatu probleem?"), Merle pik ("Vrliigid Eesti taimestikus: andmebaas ja selle anals"), Anne Luik ("Umbrohi - kahju ja kasu"), Raivo Kalle ("Talupojatarkus abiks looduskaitses") ja Ken Kalling ("Inimene - looduse mberkujundaja").

Seminari puhul on majas les pandud asjakohane ekspositsioon, mis avatakse 14.15. Prast seminari, 14.30 paiku avatakse K. E. v. Baeri maja teadusloo uurimise keskuses K. E. v. Baeri tegevust kajastav uuendatud nitus. 15.15 pannakse aga lilli Baeri ausamba jalamile Toomemel (fotol).

Eesti LUS




Selgitatakse parimad teaduse populariseerijad

Haridus- ja teadusministeerium, Eesti teaduste akadeemia ja sihtasutus Archimedes kuulutasid vlja 2007. aasta Eesti teaduse populariseerimise auhinna konkursi.

Konkursil osalemise avaldusi vivad esitada nii ksikisikud kui ka kollektiivid. Kandidaatideks vivad olla niteks teadust populariseerinud tegevteadlased vi teaduskollektiivid, trkivljaannete esindajad, audiovisuaalse meedia ja elektrooniliste kanalite esindajad, innovatiivsete meetodite kasutajad.

Konkureerida vivad tegevused vi tegevuste sarjad, originaaltrkised, artiklid vi artiklisarjad, telesaated vi -sarjad ning audiovisuaalsed materjalid. he ja sama ettevtmisega vib auhinnakonkursil osaleda ainult ks kord. Kuid edasiarendatud vi muudetud kujul vib sama projekti esitada uuesti.

Osalemiseks tuleb esitada elektroonilisel kujul jrgmised materjalid:
- tegevuse, toote vi trkise ja selle mju kirjeldus eesti keeles (kuni 2 leheklge),
- lhike tegevuse ja selle mju kirjeldus inglise keeles (kuni 300 themrki),
- kandidaadi vi kollektiivi juhi CV koos korrektsete kontaktandmetega (telefon, e-post, postiaadress, pangaandmed).
- Paberkandjal esitada kaks soovituskirja.
- Vajaduse korral lisamaterjalid (trkis, tutvustav video- vi audiomaterjal vms.).

Vistluse thtaeg on 16. mrts. Tulemused kuulutatakse vlja aprilli teises pooles. Auhinnafond on 160 000 krooni. Esimese preemia plvinud ksikisik(ud) vi kollektiiv(id) esitatakse kandidaatidena Euroopa Liidu Descartes'i kommunikatsioonipreemia sobivasse kategooriasse. Kontakt ja lisainfo: Terje Tuisk, terje@archimedes.ee.

Haridus- ja teadusministeerium




---

Isemoodi linnuloendus

Neljapeval ilmub niinimetatud "Minu margi" teine tiraa˛. Avaldasime eelmises Uudistajas nimivrtusega 5.50 ilmunud Sagadi misa margi puhul kahtlust, et sisekirja postimaks peagi tuseb. Nd tundub hinnatus kindlasti tulevat, sest ka "Minu margi" teise vljaande nimivrtus on 5.50.
Eesti Posti veebiteate kinnitusel on "Minu mark" "isekujundatav postmark ning igahel on nd vimalus veebiphise tellimiskeskkonna vahendusel kujundada just selline mark, nagu ta soovib ja vajab." Mujal maailmas jrele proovitud idee, mis otse vlja eldes kasutab inimlikku edevust, veti Eestiski avasli vastu ja esimene tiraa˛ on videtavasti niisama hsti kui lbi.
Nd lasti Austria trkikojal sterreichische Staatsdruckerei GmbH Lembit Lhmuse kavandi jrgi juurde trkkida 540 000 marki, millest pool on varutud inimeste ja asutuste eratellimuste jaoks, lejnud 270 000 postmargile on aga trkitud Tartu likooli peahoone pilt.

Uudistaja/Eesti Post


KUHU MINNA

Matsalu festivali filmid Tartus

Tartu keskkonnahariduse keskuses (TKKHK, Kompanii 10) on sgisest peale kaks korda kuus nidatud Matsalu 4. loodusfilmide festivali parimaid filme. Jrgmisel filmihtul teisipeval, 27. veebruaril kell 18 on kavas ks Austria ja ks Ungari linateos.

Austria re˛issri Michael Schlambergeri film "Gesuse - mirgavad med" (Gesuse - The Roaring Maountains) kneleb Alpide osast, kus on pstloodsed kaljuseinad, mslevad veevood ja tumedad, salaprased metsad.
Ungari filmimehe Scabolcs Mosonyi teos "Prguusside rnnak" (Gypsy Moth - Worms from Hell) meenutab aga, et iga kmne aasta tagant ohustavad Euroopa metsi ksnalainelase tukude miljardilised hordid. 2004. ja 2005. aastal sid nad Ungaris paljaks 100 000 hektarit metsa, nii et madjaritemaa metsad olid hvimisohus.

TKKHK




Teeme tutvust geenitehnoloogiaga

Sihtasutus Domus Dorpatensis alustab seminarisarjaga "Teeme tutvust", mille raames tutvustatakse populaarses vtmes eri teadusalasid bioloogiast fsikani. Sarja esikritus "Teeme tutvust geenitehnoloogiaga" toimub neljapeval, 22. veebruaril kell 17.30 Tartus, Domus Dorpatensise maja seminariruumis Raekoja plats 1/ likooli 7. Esinevad Ants Kurg ja Maris Laan Tartu likooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudist ning Indrek Kask biotehnoloogiaga tegelevast firmast AS Asper Biotech.

Tasuta seminarile on oodatud kik, kes soovivad geenitehnoloogiast ja selle rakendustest rohkem teada saada. Osalemiseks tuleb hiljemalt homme, 21. veebruaril registreeruda telefonil 733 1345 vi e-posti aadressil dorpatensis@dorpatensis.ee.

SA Domus Dorpatensis




Anatoomiliste vahakujude nitus Vanas anatoomikumis

2. mrtsist 9. aprillini saab teaduskeskuse AHHAA, OY Panoptikoni ja T ajaloomuuseumi koosts vaadata vahakujude nitust "Ahhaa! Panoptikon!".
Tegemist on ebatavalise anatoomiliste vahakujude nitusega, mis loodi koosts Tartu likooli ppeju K. E. von Baeriga 19. sajandil. Nitus reisis juba tol ajal mda Euroopat ringi. Teise maailmasja ajal peideti nitus aga sja eest nii hoolikalt ra, et lks mitmekmneks aastaks tiesti kaotsi. Soomlased Win Hamari ja Esa Karttunen hakkasid nitust 1970-ndatel otsima ja leidsid selle 1981. aastal Kesk-Euroopast. Nd on nitus taas ratastel ja esimest koda tagasi Eestis. Peale vahakujude saab uudistada Vana anatoomikumi kollektsioone ja AHHAA interaktiivseid eksponaate.

Nitus on lahti teisipevast phapevani 10-18. Pilet maksab 50 krooni, pilastele, lipilastele ja pensionridele aga 35 krooni. pilasrhma saatvatele petajatele on pilet tasuta.

AHHAA


MAAILMAST


Soome teadus edeneb hsti

Elanike arvu ja sisemajanduse kogutoodangut arvestavas teadusartiklite hulga edetabelis on Soome ks edukamaid maailmas, eespool niteks sellistest pikkade teadustraditsioonidega maadest nagu Saksamaa ja hendkuningriik. Kolmekmne koost- ja arenguorganisatsiooni OECD maa hulgas on Soome neljas.

Viimase 20 aastaga on Soome uurijate publikatsioonide arv rahvusvaheliselt tunnustatud ajakirjades suurenenud kaks ja pool korda. 90-ndail aastail oli aastane tus lausa kaheksa protsenti; praegu on see arusaadavalt viksem, aga mni protsent suureneb avaldamise maht ka nd. 2005. aastal ilmus rekordiline arv artikleid - 8300.

43 protsenti Soome teadlaste publikatsioonidest kuulub loodusteaduste ja 39 meditsiini valdkonda. Inseneriteaduste ja tehnoloogia osa on 10, sotsiaalteadustel 4, pllumajandusel 3 ja humanitaarteadustel 1 protsent.
Soomlaste teadustid viidatakse OECD keskmisest 13 protsenti rohkem; selles tabelis on Soome samuti krgel kaheksandal kohal.

TEKES




---
Foto: NASA

NASA uurib lunamandri "veevrki"

NASA satelliite kasutavad teadlased on avastanud ulatusliku veeteede ssteemi Antarktika kiirelt liikuvate liustike all. Sel moel saab teada, kuidas "lekked" Antarktika jalustest jrvedest mjutavad ookeanipinda ja maailma suurimat jkilpi. Lunamandril on ju umbes 90 protsenti maakera jst ja 70 protsenti maakera mageveest.

Jreldused phinevad mtmistel, mis vimaldavad kindlaks teha jkilbi paksust ja selle muutuste dnaamikat. Mtmiste tpsust on vrreldud sellega, kui inimene suudaks kmne kilomeetri krgusel lennukis elda, kui paks on New Yorgi Keskpargis piknikulinal vedelev pehmes kites raamat.
Selgus, et liustike alumises, soojemas osas j sulab, tekitab liustike alla torustikulaadse veeteede ssteemi ja annab samas mrdeainena hoogu liustike liikumisele. Antarktika j all on teadlased aastate jooksul avastanud hulga jrvi; uute andmete valgusel nhtub, et mingi osa neist jrvedest pole htviisi psivad veekogud, vaid kuuluvad sellesse veeteede ssteemi ning vivad seetttu kiiresti thjeneda vi tituda. Osa jrvedes sisalduvast mageveest voolab ka ookeani.

Huviline saab asjakohaseid fotosid ja kolmemtmelist animatsiooni uurida NASA veebi multimeedia lehekljelt
www.nasa.gov/vision/earth/lookingatearth/antarctic_plumb_mm.html.

NASA/Uudistaja





Norralased uurivad hasartmngusltuvust

Norra teadus- ja tstusuuringute fondi SINTEF terviseosakond alustas uuringut, et kindlaks teha, kui suur hulk norralasi on hasartmngusltlased. Tid rahastab riigi hasartmngu nukogu.
Kmme tuhat juhuslikult valitud 16- kuni 74-aastast Norra kodanikku leiab oma postkastidest ksimustiku, mis keskendub valdavalt rahalistele hasartmngudele alates kraabitavatest kaartidest ja lotodest ning lpetades "hekelise bandiidi" ja Interneti-pokkeriga.

Samalaadne uuring tehti ka 2002. aastal; siis leiti, et mainitud vanusevahemikus oli hasartmngusltlasi 49 000. Enim ohustatud riskirhmaks osutusid alla 25 aasta vanused mehed, eriti mitte-norra etnilistest rhmadest.
2002. aastal oli Norra ametlik hasartmngukive le 20 miljardi Norra krooni, 2005. aastal aga juba 42,5 miljardit. See teeb iga norralase kohta alates 16. eluaastast 11 402 krooni aastas. Peale selle kulutati seadustega reguleerimata Interneti-mngudele hinnanguliselt veel 4 miljardit.
Suurim erinevus 2002. aasta uuringust on uues ksimustikus see, et uuritakse ka hasartmngusltlase mju pere- ja spruskonnale.

Hasartmngusltuvuse probleemi tunnistavad nii riigi poliitikud kui ka meedikud; tle on rakendatud sltlaste hdaabitelefon. Kui 2005. aastal helistati selle numbril 2133 korda, siis mullu tublisti vhem - 1792. Vhenemine tuli peaaegu tielikult aasta teise poole arvel; ilmselges seoses sellega, et 1. juulist keelustati paberraha kasutus mnguks "hekelistel bandiitidel". Samas suureneb nende helistajate hulk, kellel on tekkinud probleemid mitterahaliste auhindadega Interneti-mngudes. Sestap on ksimustikus primisi ka Interneti-kitumise kohta.

SINTEF/Uudistaja





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012