Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
27. veebruar 2007


UUDISTAJA SOOVITAB








Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED

---
Ka Muuga sadamasse pole ühepõhjalistel tankeritel 2010. aastal enam asja. Foto: Toomas Jüriado

Karmistuvad Läänemere kaitse nõuded

21. veebruaril võttis riigikogu vastu keskkonnaministeeriumis koostatud Helsingi konventsiooni muudatuste heakskiitmise seaduse.
Konventsiooni muudatuste järgi peavad riigid keelustama ühekerelised naftatankerid. Sellega võetakse üle laevade merereostuse vältimise konventsiooni ehk MARPOL-i konventsiooni nõuded. Ühekerelisi tankereid võib kasutada 2010. aastani.

Konventsiooni kohaselt peavad laevad enne sadamast lahkumist ära andma kõik laevaheitmed, mida ei ole lubatud Läänemere piirkonnas merre juhtida.
Et muudatusi rakendada, tuleb Eestis keelustada jäätmete põletamine laeva pardal.
Eesti kirjutas Helsingi konventsioonile alla 9. aprillil 1992. aastal. Konventsioon jõustus 17. jaanuaril 2000. aastal.

Keskkonnaministeerium




Tehnikaülikoolis räägitakse päikeseenergiast

27.-28. veebruaril peetakse Tallinna tehnikaülikoolis Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse 7. raamprogrammi tutvustavad infopäevad teemal „Päikeseenergeetika". Päikeseenergeetika vallas on Eesti teadlased tipptasemel ning seetõttu kogunevadki Euroopa juhtivad selle ala teadlased Tallinnas.

TTÜ materjaliteaduse instituudi professori Enn Mellikovi sõnul on Eestile suur au, et sedavõrd tähtis üritus toimub just Tallinnas. „See näitab esiteks, et Euroopa tunnistab Eesti teadlaste kõrget taset antud valdkonnas, ja teiseks aitab üritus mõistagi propageerida alternatiivenergiaid, antud juhul päikeseenergiat ka Eesti Vabariigis," lisab Mellikov.

Peaaegu 70 teadlast seitsmeteistkümnest Euroopa riigist kogunesid 27. veebruari hommikul TTÜ peahoonesse infopäevale, kus ettekande pidasid teiste seas Eesti teaduste akadeemia president Richard Villems, tehnikaülikooli teadusprorektor Rein Vaikmäe ning R. Öström ja G. Deschamps - Euroopa Komisjoni juhteksperdid alternatiivsete energiaallikate alal.
Arutlusel on neliteist kavandatavat teadusprojekti. Alustatakse töörühmade loomise läbirääkimisi ning selgitatakse EL 7. raamprogrammi rahastamis- ja hindamisereegleid. Ühtlasi tutvustatakse kahte edukat projekti: Euroopa Liidu päikeseenergeetika materjalide ja seadiste tippkeskust TTÜ juures ja kahekümne EL liikmesriigi ühisprojekti „Kristallselge", mille eesmärk on räni põhjal välja töötada uusi suurema efektiivsusega päikeseelemente.

Ürituse korraldajad on Euroopa Komisjon, SA Archimedes ja TTÜ.

TTÜ




Tartu ülikool valib rektori 31. mail

23. veebruaril kinnitas Tartu ülikooli (TÜ) nõukogu TÜ rektori valimise reglemendi ja ajakava ning asutas valimiskomisjoni.
Valimiskomisjoni esimees on vandeadvokaat ning TÜ kuratooriumi esimees Jüri Raidla. Veel kuuluvad komisjoni kardioloogiaprofessor Jaan Eha, võrdleva poliitika professor Vello Pettai, botaanikaprofessor Meelis Pärtel ning filosoofiateaduskonna üliõpilane Peep Käiss.
Valimised kuulutatakse välja hiljemalt 7. märtsil, valimiskogu nimekiri kinnitatakse hiljemalt 30. aprilliks, kandidaate saab esitada kuni 10. maini ning valimised toimuvad neljapäeval, 31. mail. Uus rektor peaks ametisse asuma 1. juulist 2007 ning päev hiljem on plaanitud rektori inauguratsioon.






Juri Lotman 85

28. veebruarist 3. märtsini peetakse Tartu ülikoolis (TÜ) rahvusvaheline seminar, mis on pühendatud professor Juri Lotmani 85. ja tema abikaasa professor Zara Mintsi 80. sünniaastapäevale. Ühtlasi tähistab TÜ vene kirjanduse õppetool oma 60. aastapäeva.
Seminari esimesel päeval antakse kätte Juri Lotmani stipendiumid, mis on mõeldud kahele magistri- või doktoriastme õppurile. Raha stipendiumifondi koguti professor Larissa Volperti algatusel ning selleks panid raha kokku Lotmaniga seotud või tema tegevust väärtustavad teadlased üle maailma.
Lotmani seminariks telliti Eesti Postilt eriümbrik ja -tempel, mida esitletakse 28. veebruaril kell 14 TÜ raamatukogus. Samal ajal avatakse raamatukogu kolmanda korruse fuajees Lotmani, Mintsi ja vene kirjanduse õppetooli aastapäevade näitus. Seminari kava leiate võrgupaigast www.ut.ee/5101?viewtype=event&event_id=221125.






---
Laia tänava sild möödunud suvel madala veeseisu aegu. Foto: Toomas Jüriado

Allkirjad Laia tänava silla ümberehituse vastu

Eilseni koguti võrgupaigas http://www.offline.ee/autosild/ allkirju Tartu linnavalitsusele mõeldud avalikule pöördumisele seoses kavadega sulgeda Laia tänava jalakäijate sild ja muuta see autosillaks.

"Kavandatav autodesild lõhub nii elu- kui ka puhkekeskkonna jõe kaldal ja muudab ülikooli läheduses paiknevad õppehooned märgatavalt mürarikkamaks," öeldakse läkituses. "Kaob turvaline koht, kus väikesed lapsed saavad vabalt liikuda, kaob ainus koht südalinnas, kus on kerge jalgratta ning lapsevankriga üle jõe pääseda. Kaob üks vaiksematest ja rahulikumatest paikadest Tartu kesklinnas. Kaob ühtne roheline ja turvaline jalakäijate koridor, mis praegu ulatub Matteuse ujulast Annelinna, üks vähestest kasutuskõlblikest jalgrattateedest Tartu linnas."

Enamik eksperte on leidnud, et uus sild ei lahenda ühtegi liiklusprobleemi. Peale kõige muu kujunevad ümberehitustööd väga kulukaks. Mõeldud pole ka sellele, kuidas tagada sillaehituse ajaks jalakäijate liikumine, näiteks on suletud Emajõe-äärne läbipääs ülikooli majandusteaduskonna hoone ehk Oeconomicumi juures, blokeeritud on suur piirkond Konsumi poe ja Oeconomicumi vahel.
Ehkki kõik need argumendid on juba korduvalt kõlanud ja sillaehituse toetajad on vastastega võrreldes ilmselges vähemuses, pole linnavalitsus üldsuse häält vähimalgi määral kuulda võtnud.
"Me nõuame, et Tartu linnavalitsus arvestaks olulistes küsimustes linnaelanike huvidega," kinnitavad allakirjutanud.

Loodusajakiri/ERL




Teadmistepõhise Eesti strateegia rakendusplaan sai heakskiidu

Valitsus kiitis 22. veebruaril heaks Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia "Teadmistepõhine Eesti 2007-2013" rakendusplaani.

Strateegia ning rakendusplaani eesmärk on suurendada teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõimet ja mahtu ning soodustada ettevõtluses uuendusmeelsust. Rakendusplaanis esitatakse strateegia eesmärkide elluviimiseks vajalikud tegevused, tähtajad, vastutajad ja rahastamine kuni aastani 2010.

Et edendada strateegia võtmetehnoloogiaid ning riigi sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise arengu seisukohalt olulisi valdkondi, käivitatakse riiklikud teadus- ja arendusprogrammid. Võtmetähtsust omistatakse peamiselt kommunikatsiooni-, bio- ja materjalitehnoloogia valdkonnale.

Haridus- ja teadusministeerium




Tuumajaama tagamaade avalikustamiseks on kogunenud 5000 allkirja

Kümne päevaga on aadressil www.meeleavaldus.delfi.ee olevale üleskutsele avalikustada Ignalina tuumajaama tasuvusuuring andnud allkirja üle 5400 inimese. Üleskutse ühe autori Rainer Nõlvaku sõnul on ETV saates "Pealtnägija" välja käidud algatusel üllatavalt tugeva ühiskondlik vastukaja.

"Selgelt on näha, et inimesed tahavad selgust, millise hinnaga ja milliste riskidega me end Ignalina projektis võime siduda," ütles Nõlvak, "Internetis toimuva meeleavalduse eesmärgiks on vähemalt kümne tuhande toetusallkirja kogumine. Lähipäevil on kavas esimesed viis tuhat toetusallkirja valitsusele üle anda."

Üleskutses rõhutatakse, et Eesti riik on sattunud olukorda, kus majandusministril on ainuisikuliselt võimalik sõlmida suurtehing Leedu tuumajaama projektis osalemise kohta. Selle tehinguga viidaks Eestist välja kakskümmend miljardit krooni ning riik muutuks sõltuvaks välismaal toodetud elektrienergiast.

EKO




---
Üks mullustest lumememmedest Tartu raekoja taga. Foto: Toomas Jüriado

Lumememmedega kliimamuutuse vastu

Keskkonnaorganisatsioon Friends of the Earth (Maasõbrad) korraldab üle Euroopa aktsiooni "Lumememmed kliimamuutuste vastu". Eesti osaleb 28. veebruaril aktsioonis Eesti rohelise liikumise (ERL) eestvõttel.

Selle aasta kampaanias tõstetakse Eestis esile põlevkivienergeetika probleemid, sest põlevkivi kasutusest tekkiv CO2 hõlmab kliimamuutuseid põhjustavate kasvuhoonegaaside heitest Eestis tervelt 84 protsenti.
Kampaaniast saavad osa võtta nii organisatsioonid kui ka üksikisikud, selleks tuleb ehitada avalikesse kohtadesse kliimamuutuste vastu pikettivaid lumememmesid. Lumememmedele võiks kätte panna silte, mis juhivad tähelepanu kliimamuutuste põhjustele.
Kampaania korraldatakse juba kolmandat aastat. Eelmisel aastal võtsid memmeehitusest osa Soome (ürituse algataja), Rootsi, Venemaa, Ungari, Bulgaaria, Rootsi, Sloveenia, Venemaa, Norra ja Eesti.

ERL




---
Meenutus läinud septembrist: Käsmu meremuuseumi taga mere ääres võtab einet järjekordne Looduse Omnibussi reisiseltskond. Foto: Toomas Jüriado


Avalik kiri maaerastuse vastu Käsmus

20. veebruaril peaministrile saadetud avalik kiri juhib valitsusjuhi ja üldsuse tähelepanu sobimatule plaanile erastada endise Käsmu piirivalvekordoni maad Käsmu küla keskel.

"Käsmu meremuuseum ja seda ümbritsev territoorium on kujunenud üheks avalikku huvi teenivaks Käsmu küla arengukeskuseks," seisab kirjas. "Põhjendus, et müügiga teenitakse raha piirivalveameti olukorra parandamiseks ja selleks korraldatakse avalik enampakkumine, on enam kui naiivne."
Kui endise piirivalvekordoni maa erastatakse, ei saa enam vajalikul määral kasutada ja arendada kohalikku väikesadamat, kuna kõnealusel territooriumil asuv slipp on ainuke, kus Käsmu lahes saab paati vette lasta ja seetõttu vajab see suuremat teenindusmaad. Suurel määral segaks see ka kodanikualgatusel tegutseva Käsmu meremuuseumi traditsioonilisi üritusi. Muuseum, kus aastas käib paarkümmend tuhat inimest, korraldab teaduskonverentse, õpilaste suvelaagreid ning allveespordi- ja purjetamiskursusi. Muuseum aitab kaasa aastaringsetele mereuuringutele ja korraldab koostöös MTÜ-ga Loodusring koolilaste õuesõppepäevi (aasta jooksul üle 3000 õpilasele).

Kirjale on alla kirjutanud Vihula valla ja Käsmu küla juhid, mitu mittetulundusühingut, hulk külaelanikke ja meremuuseumis peetavate ürituste korraldajaid ja neil osalejaid, teiste seas paljud tuntud inimesed: bioloog Aleksei Turovski, ajaloolasest giid Anne Kurepalu, graafikud Eve Kask ja Jüri Kaarma, kirjanikud Dagmar Normet ja Olev Remsu, teadlased Andres Koppel, Redik Eschbaum ja Markus Vetemaa, Looduse Omnibussi eestvedaja Jaan Riis, teadusajakirjanik Tiit Kändler jt.

Loodusring/Uudistaja


ÕPILASTELE

Algab Maa-päeva kunstivõistlus

Ülemaailmse Maa-päeva tõttu kuulutab MTÜ Gloobus koostöös USA saatkonnaga välja laste kunstivõistluse What Is Important To You About Our Environment? ("Mis on sinu jaoks meie keskkonnas oluline?").
Rahvusvahelist Maa-päeva (The Earth Day) 22. aprillil on tähistatud juba alates 1970. aastast. Selle siht on parandada inimeste keskkonnateadlikkust. Rohkem infot Maa-päeva ja 22. aprillil toimuvate ürituste kohta leiab võrgupaigast www.earthday.net .

Kunstivõistlus peetakse kolmes vanuserühmas: 10-11-, 12-13- ja 14-15-aastased. Tööd tuleb saata 16. märtsiks märgusõna "Võistlustöö" all aadressil USA saatkond, Kentmanni 20, 15099 Tallinn.
Iga vanuserühma parim töö saadetakse USA-sse ülemaailmsele võistlusele. Iga vanuserühma Eesti parimatele on auhinnad välja pannud USA saatkond. Võistlustingimustega saab tutvuda MTÜ Gloobus võrgupaigas www.gloobus.ee. Samas kuulutatakse 6. aprillil välja võitjad.

Gloobus


KUHU MINNA

22. märtsil tuleb veepäev

22. märtsil tähistatakse ülemaailmset veepäeva. Tänavu on selle teema toimetulek veenappusega. Tartu keskkonnahariduskeskus ja Peipsi koostöökeskus ootavad huvilisi tähistama veepäeva Tartus.
Üritused algavad kell 12. Kavas on viktoriin, orienteerumismäng, väitlus, mitmesugused loengud ning katsed veega, näitus veekristallidest ja õhtul simman. Peale selle avatakse keskkonnahariduskeskuses meisterdamisnurk.

Veepäeva tähistamise traditsioon ulatub 1993. aastasse, mil ÜRO peaassamblee kuulutas 22. märtsi ülemaailmseks veepäevaks, et panna inimesi kas või ühel päeval aastas mõtlema veevarude säästlikule tarbimisele ja mõistlikule majandamisele. 22. märtsil korraldatakse kogu maailmas erisuguseid veekaitset propageerivaid ettevõtmisi.
Vaata ka www.worldwaterday.org.

Tartu ürituste täpne kava ilmub märtsi alguses TKKHK võrgupaika www.teec.ee.

TKKHK


MAAILMAST


Juba linnukesed...

Võrgupaigas www.springalive.net saab jälgida, kuidas edeneb rändlindude tulek Euroopasse. Programmi juhatasid sisse Portugali noorte loodusesõprade suitsupääsukese-vaatlused.
BirdLife on pannud oma projekti Spring Alive käima teist aastat; selle siht on suunata lapsed, nende vanemad ja õpetajad ning miks mitte ka täiskasvanud linnuvaatlejad hoidma silma peal nelja indikaatorliigi - käo, suitsupääsukese, valge-toonekure ja piiritaja - saabumisel. Saabumisaja saab sidusre˛iimis kanda üldisesse andmebaasi ja nii on nende liikide saabumine jälgitav kogu Euroopas. Projekt kestab suve alguseni.
Avalehelt saab valida hulga keelte seast sobivaima; esindatud on näiteks nii vene, soome kui ka läti, paraku mitte aga eesti keel.

BirdLife/Uudistaja




Poola sülitab Natura-lepingutele

Nädal tagasi kinnitas nii Poola maanteeameti peadirektor Tadeusz Topczewski kui ka keskkonnaminister Jan Szyszko, et riigis endas ja kaugemalgi palju vaidlusi ja proteste tekitanud Augustówi ümbersõidu ehitus Via Baltical läheb käima.

Trass kulgeks läbi seni puutumata Rospuda märgala, mis on erakordse liigirikkuse tõttu valitud Natura 2000 alade hulka. Euroopa Komisjon (EC) on nüüd sunnitud kiirendama Poola tegevust pidurdavaid õigustoiminguid, millega alustati läinud aasta detsembris. EC keskkonnavolinik Stavros Dimas kinnitas vastuseks Poola ametimeeste avaldusele, et komisjon pöördub ehitustööde peatamiseks Euroopa Kohtusse.
Rospuda asukate seas on sellised Euroopa Liidus kaitstud liigid nagu väike-konnakotkas, merikotkas, metsis, ilves, hunt ja teised. Via Baltica jaoks leiduks ka alternatiivseid trasse, mis poleks loodusele sedavõrd laastavad, suudaks samas aga igati rahuldada infrastruktuuride arenguvajadusi Poolas.

BirdLife




Meresõitjate nuhtluse vastu saab abi seenest

Göteborgi ülikooli raku- ja molekulaarbioloogia osakonna teadlased usuvad, et on leidnud keskkonnahoidliku alternatiivi mürgistele laevavärvidele. Ankrus seisvate laevade veealustele osadele asuvad teatavasti meelsasti elama tõruvähid ja mõned muudki kinnituva eluviisiga mereolendid. Pikapeale suurendavad sellised piletita reisijad sõiduki veetakistust ning seega ka kütusekulu. Soovimatute kasvude vältimiseks kaetakse pardad allpool veeliini spetsiaalsete värvidega, mis sisaldavad enamasti vaseühenditel põhinevaid tugevaid mürke. Aegamisi mürkained aga paraku lahustuvad ja reostavad merevett.

Rootsi uurijate tähelepanu pälvis ookeanis elav mikroskoopiline seen Streptomyces avermitilis, kes on tõruvähkidele ja teistele koorikloomadele äärmiselt mürgine. Seene toodetav toksiin mõjub tõruvähi närvisüsteemile ning on surmav väga väikestes kogustes. Tõruvähkide kasvu täielikuks vältimiseks tuleb värvile lisada vaid 0.1 protsendi jagu puhast seeneekstrakti sisaldavat segu.
Seene toksiini kõige üllatavam omadus on aga see, et ta on aktiivne vaid värvi pinnale seotuna: merevees lahustunud kujul ei kujuta ta selles ujuvatele loomadele mingit ohtu.

Uurimisrühma juhi Hans Elwingi arvates väärib avastus rahvusvahelist tähelepanu. Kuna esialgsete katsetuste kohaselt on seeneekstrakt odavalt valmistatav, tõhus ja vabalt elavatele loomadele ohutu, loodab Elwing, et sellest saab tõsiseltvõetav alternatiiv seni kasutusel olnud kemikaalidele.

AlphaGalileo/ Vetenskapsrådet



SÕNADETA KOMMENTAAR


Hõissaa, meil olid vastlad!

---

---

---

Vaikelu Tartu Kassitoomel 21. veebruari hommikul. Fotod: Toomas Jüriado







Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012