Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
27. veebruar 2007


UUDISTAJA SOOVITAB








Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED

---
Ka Muuga sadamasse pole hephjalistel tankeritel 2010. aastal enam asja. Foto: Toomas Jriado

Karmistuvad Lnemere kaitse nuded

21. veebruaril vttis riigikogu vastu keskkonnaministeeriumis koostatud Helsingi konventsiooni muudatuste heakskiitmise seaduse.
Konventsiooni muudatuste jrgi peavad riigid keelustama hekerelised naftatankerid. Sellega vetakse le laevade merereostuse vltimise konventsiooni ehk MARPOL-i konventsiooni nuded. hekerelisi tankereid vib kasutada 2010. aastani.

Konventsiooni kohaselt peavad laevad enne sadamast lahkumist ra andma kik laevaheitmed, mida ei ole lubatud Lnemere piirkonnas merre juhtida.
Et muudatusi rakendada, tuleb Eestis keelustada jtmete pletamine laeva pardal.
Eesti kirjutas Helsingi konventsioonile alla 9. aprillil 1992. aastal. Konventsioon justus 17. jaanuaril 2000. aastal.

Keskkonnaministeerium




Tehnikalikoolis rgitakse pikeseenergiast

27.-28. veebruaril peetakse Tallinna tehnikalikoolis Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse 7. raamprogrammi tutvustavad infopevad teemal Pikeseenergeetika". Pikeseenergeetika vallas on Eesti teadlased tipptasemel ning seetttu kogunevadki Euroopa juhtivad selle ala teadlased Tallinnas.

TT materjaliteaduse instituudi professori Enn Mellikovi snul on Eestile suur au, et sedavrd thtis ritus toimub just Tallinnas. See nitab esiteks, et Euroopa tunnistab Eesti teadlaste krget taset antud valdkonnas, ja teiseks aitab ritus mistagi propageerida alternatiivenergiaid, antud juhul pikeseenergiat ka Eesti Vabariigis," lisab Mellikov.

Peaaegu 70 teadlast seitsmeteistkmnest Euroopa riigist kogunesid 27. veebruari hommikul TT peahoonesse infopevale, kus ettekande pidasid teiste seas Eesti teaduste akadeemia president Richard Villems, tehnikalikooli teadusprorektor Rein Vaikme ning R. strm ja G. Deschamps - Euroopa Komisjoni juhteksperdid alternatiivsete energiaallikate alal.
Arutlusel on neliteist kavandatavat teadusprojekti. Alustatakse trhmade loomise lbirkimisi ning selgitatakse EL 7. raamprogrammi rahastamis- ja hindamisereegleid. htlasi tutvustatakse kahte edukat projekti: Euroopa Liidu pikeseenergeetika materjalide ja seadiste tippkeskust TT juures ja kahekmne EL liikmesriigi hisprojekti Kristallselge", mille eesmrk on rni phjal vlja ttada uusi suurema efektiivsusega pikeseelemente.

rituse korraldajad on Euroopa Komisjon, SA Archimedes ja TT.

TT




Tartu likool valib rektori 31. mail

23. veebruaril kinnitas Tartu likooli (T) nukogu T rektori valimise reglemendi ja ajakava ning asutas valimiskomisjoni.
Valimiskomisjoni esimees on vandeadvokaat ning T kuratooriumi esimees Jri Raidla. Veel kuuluvad komisjoni kardioloogiaprofessor Jaan Eha, vrdleva poliitika professor Vello Pettai, botaanikaprofessor Meelis Prtel ning filosoofiateaduskonna lipilane Peep Kiss.
Valimised kuulutatakse vlja hiljemalt 7. mrtsil, valimiskogu nimekiri kinnitatakse hiljemalt 30. aprilliks, kandidaate saab esitada kuni 10. maini ning valimised toimuvad neljapeval, 31. mail. Uus rektor peaks ametisse asuma 1. juulist 2007 ning pev hiljem on plaanitud rektori inauguratsioon.

T




Juri Lotman 85

28. veebruarist 3. mrtsini peetakse Tartu likoolis (T) rahvusvaheline seminar, mis on phendatud professor Juri Lotmani 85. ja tema abikaasa professor Zara Mintsi 80. snniaastapevale. htlasi thistab T vene kirjanduse ppetool oma 60. aastapeva.
Seminari esimesel peval antakse ktte Juri Lotmani stipendiumid, mis on meldud kahele magistri- vi doktoriastme ppurile. Raha stipendiumifondi koguti professor Larissa Volperti algatusel ning selleks panid raha kokku Lotmaniga seotud vi tema tegevust vrtustavad teadlased le maailma.
Lotmani seminariks telliti Eesti Postilt erimbrik ja -tempel, mida esitletakse 28. veebruaril kell 14 T raamatukogus. Samal ajal avatakse raamatukogu kolmanda korruse fuajees Lotmani, Mintsi ja vene kirjanduse ppetooli aastapevade nitus. Seminari kava leiate vrgupaigast www.ut.ee/5101?viewtype=event&event_id=221125.

T




---
Laia tnava sild mdunud suvel madala veeseisu aegu. Foto: Toomas Jriado

Allkirjad Laia tnava silla mberehituse vastu

Eilseni koguti vrgupaigas http://www.offline.ee/autosild/ allkirju Tartu linnavalitsusele meldud avalikule prdumisele seoses kavadega sulgeda Laia tnava jalakijate sild ja muuta see autosillaks.

"Kavandatav autodesild lhub nii elu- kui ka puhkekeskkonna je kaldal ja muudab likooli lheduses paiknevad ppehooned mrgatavalt mrarikkamaks," eldakse lkituses. "Kaob turvaline koht, kus vikesed lapsed saavad vabalt liikuda, kaob ainus koht sdalinnas, kus on kerge jalgratta ning lapsevankriga le je pseda. Kaob ks vaiksematest ja rahulikumatest paikadest Tartu kesklinnas. Kaob htne roheline ja turvaline jalakijate koridor, mis praegu ulatub Matteuse ujulast Annelinna, ks vhestest kasutusklblikest jalgrattateedest Tartu linnas."

Enamik eksperte on leidnud, et uus sild ei lahenda htegi liiklusprobleemi. Peale kige muu kujunevad mberehitustd vga kulukaks. Meldud pole ka sellele, kuidas tagada sillaehituse ajaks jalakijate liikumine, niteks on suletud Emaje-rne lbips likooli majandusteaduskonna hoone ehk Oeconomicumi juures, blokeeritud on suur piirkond Konsumi poe ja Oeconomicumi vahel.
Ehkki kik need argumendid on juba korduvalt klanud ja sillaehituse toetajad on vastastega vrreldes ilmselges vhemuses, pole linnavalitsus ldsuse hlt vhimalgi mral kuulda vtnud.
"Me nuame, et Tartu linnavalitsus arvestaks olulistes ksimustes linnaelanike huvidega," kinnitavad allakirjutanud.

Loodusajakiri/ERL




Teadmistephise Eesti strateegia rakendusplaan sai heakskiidu

Valitsus kiitis 22. veebruaril heaks Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia "Teadmistephine Eesti 2007-2013" rakendusplaani.

Strateegia ning rakendusplaani eesmrk on suurendada teadus- ja arendustegevuse konkurentsivimet ja mahtu ning soodustada ettevtluses uuendusmeelsust. Rakendusplaanis esitatakse strateegia eesmrkide elluviimiseks vajalikud tegevused, thtajad, vastutajad ja rahastamine kuni aastani 2010.

Et edendada strateegia vtmetehnoloogiaid ning riigi sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise arengu seisukohalt olulisi valdkondi, kivitatakse riiklikud teadus- ja arendusprogrammid. Vtmethtsust omistatakse peamiselt kommunikatsiooni-, bio- ja materjalitehnoloogia valdkonnale.

Haridus- ja teadusministeerium




Tuumajaama tagamaade avalikustamiseks on kogunenud 5000 allkirja

Kmne pevaga on aadressil www.meeleavaldus.delfi.ee olevale leskutsele avalikustada Ignalina tuumajaama tasuvusuuring andnud allkirja le 5400 inimese. leskutse he autori Rainer Nlvaku snul on ETV saates "Pealtngija" vlja kidud algatusel llatavalt tugeva hiskondlik vastukaja.

"Selgelt on nha, et inimesed tahavad selgust, millise hinnaga ja milliste riskidega me end Ignalina projektis vime siduda," tles Nlvak, "Internetis toimuva meeleavalduse eesmrgiks on vhemalt kmne tuhande toetusallkirja kogumine. Lhipevil on kavas esimesed viis tuhat toetusallkirja valitsusele le anda."

leskutses rhutatakse, et Eesti riik on sattunud olukorda, kus majandusministril on ainuisikuliselt vimalik slmida suurtehing Leedu tuumajaama projektis osalemise kohta. Selle tehinguga viidaks Eestist vlja kakskmmend miljardit krooni ning riik muutuks sltuvaks vlismaal toodetud elektrienergiast.

EKO




---
ks mullustest lumememmedest Tartu raekoja taga. Foto: Toomas Jriado

Lumememmedega kliimamuutuse vastu

Keskkonnaorganisatsioon Friends of the Earth (Maasbrad) korraldab le Euroopa aktsiooni "Lumememmed kliimamuutuste vastu". Eesti osaleb 28. veebruaril aktsioonis Eesti rohelise liikumise (ERL) eestvttel.

Selle aasta kampaanias tstetakse Eestis esile plevkivienergeetika probleemid, sest plevkivi kasutusest tekkiv CO2 hlmab kliimamuutuseid phjustavate kasvuhoonegaaside heitest Eestis tervelt 84 protsenti.
Kampaaniast saavad osa vtta nii organisatsioonid kui ka ksikisikud, selleks tuleb ehitada avalikesse kohtadesse kliimamuutuste vastu pikettivaid lumememmesid. Lumememmedele viks ktte panna silte, mis juhivad thelepanu kliimamuutuste phjustele.
Kampaania korraldatakse juba kolmandat aastat. Eelmisel aastal vtsid memmeehitusest osa Soome (rituse algataja), Rootsi, Venemaa, Ungari, Bulgaaria, Rootsi, Sloveenia, Venemaa, Norra ja Eesti.

ERL




---
Meenutus linud septembrist: Ksmu meremuuseumi taga mere res vtab einet jrjekordne Looduse Omnibussi reisiseltskond. Foto: Toomas Jriado


Avalik kiri maaerastuse vastu Ksmus

20. veebruaril peaministrile saadetud avalik kiri juhib valitsusjuhi ja ldsuse thelepanu sobimatule plaanile erastada endise Ksmu piirivalvekordoni maad Ksmu kla keskel.

"Ksmu meremuuseum ja seda mbritsev territoorium on kujunenud heks avalikku huvi teenivaks Ksmu kla arengukeskuseks," seisab kirjas. "Phjendus, et mgiga teenitakse raha piirivalveameti olukorra parandamiseks ja selleks korraldatakse avalik enampakkumine, on enam kui naiivne."
Kui endise piirivalvekordoni maa erastatakse, ei saa enam vajalikul mral kasutada ja arendada kohalikku vikesadamat, kuna knealusel territooriumil asuv slipp on ainuke, kus Ksmu lahes saab paati vette lasta ja seetttu vajab see suuremat teenindusmaad. Suurel mral segaks see ka kodanikualgatusel tegutseva Ksmu meremuuseumi traditsioonilisi ritusi. Muuseum, kus aastas kib paarkmmend tuhat inimest, korraldab teaduskonverentse, pilaste suvelaagreid ning allveespordi- ja purjetamiskursusi. Muuseum aitab kaasa aastaringsetele mereuuringutele ja korraldab koosts MT-ga Loodusring koolilaste uesppepevi (aasta jooksul le 3000 pilasele).

Kirjale on alla kirjutanud Vihula valla ja Ksmu kla juhid, mitu mittetulundushingut, hulk klaelanikke ja meremuuseumis peetavate rituste korraldajaid ja neil osalejaid, teiste seas paljud tuntud inimesed: bioloog Aleksei Turovski, ajaloolasest giid Anne Kurepalu, graafikud Eve Kask ja Jri Kaarma, kirjanikud Dagmar Normet ja Olev Remsu, teadlased Andres Koppel, Redik Eschbaum ja Markus Vetemaa, Looduse Omnibussi eestvedaja Jaan Riis, teadusajakirjanik Tiit Kndler jt.

Loodusring/Uudistaja


PILASTELE

Algab Maa-peva kunstivistlus

lemaailmse Maa-peva tttu kuulutab MT Gloobus koosts USA saatkonnaga vlja laste kunstivistluse What Is Important To You About Our Environment? ("Mis on sinu jaoks meie keskkonnas oluline?").
Rahvusvahelist Maa-peva (The Earth Day) 22. aprillil on thistatud juba alates 1970. aastast. Selle siht on parandada inimeste keskkonnateadlikkust. Rohkem infot Maa-peva ja 22. aprillil toimuvate rituste kohta leiab vrgupaigast www.earthday.net .

Kunstivistlus peetakse kolmes vanuserhmas: 10-11-, 12-13- ja 14-15-aastased. Td tuleb saata 16. mrtsiks mrgusna "Vistlust" all aadressil USA saatkond, Kentmanni 20, 15099 Tallinn.
Iga vanuserhma parim t saadetakse USA-sse lemaailmsele vistlusele. Iga vanuserhma Eesti parimatele on auhinnad vlja pannud USA saatkond. Vistlustingimustega saab tutvuda MT Gloobus vrgupaigas www.gloobus.ee. Samas kuulutatakse 6. aprillil vlja vitjad.

Gloobus


KUHU MINNA

22. mrtsil tuleb veepev

22. mrtsil thistatakse lemaailmset veepeva. Tnavu on selle teema toimetulek veenappusega. Tartu keskkonnahariduskeskus ja Peipsi koostkeskus ootavad huvilisi thistama veepeva Tartus.
ritused algavad kell 12. Kavas on viktoriin, orienteerumismng, vitlus, mitmesugused loengud ning katsed veega, nitus veekristallidest ja htul simman. Peale selle avatakse keskkonnahariduskeskuses meisterdamisnurk.

Veepeva thistamise traditsioon ulatub 1993. aastasse, mil RO peaassamblee kuulutas 22. mrtsi lemaailmseks veepevaks, et panna inimesi kas vi hel peval aastas mtlema veevarude sstlikule tarbimisele ja mistlikule majandamisele. 22. mrtsil korraldatakse kogu maailmas erisuguseid veekaitset propageerivaid ettevtmisi.
Vaata ka www.worldwaterday.org.

Tartu rituste tpne kava ilmub mrtsi alguses TKKHK vrgupaika www.teec.ee.

TKKHK


MAAILMAST


Juba linnukesed...

Vrgupaigas www.springalive.net saab jlgida, kuidas edeneb rndlindude tulek Euroopasse. Programmi juhatasid sisse Portugali noorte loodusesprade suitsupsukese-vaatlused.
BirdLife on pannud oma projekti Spring Alive kima teist aastat; selle siht on suunata lapsed, nende vanemad ja petajad ning miks mitte ka tiskasvanud linnuvaatlejad hoidma silma peal nelja indikaatorliigi - ko, suitsupsukese, valge-toonekure ja piiritaja - saabumisel. Saabumisaja saab sidusre˛iimis kanda ldisesse andmebaasi ja nii on nende liikide saabumine jlgitav kogu Euroopas. Projekt kestab suve alguseni.
Avalehelt saab valida hulga keelte seast sobivaima; esindatud on niteks nii vene, soome kui ka lti, paraku mitte aga eesti keel.

BirdLife/Uudistaja




Poola slitab Natura-lepingutele

Ndal tagasi kinnitas nii Poola maanteeameti peadirektor Tadeusz Topczewski kui ka keskkonnaminister Jan Szyszko, et riigis endas ja kaugemalgi palju vaidlusi ja proteste tekitanud Augustwi mbersidu ehitus Via Baltical lheb kima.

Trass kulgeks lbi seni puutumata Rospuda mrgala, mis on erakordse liigirikkuse tttu valitud Natura 2000 alade hulka. Euroopa Komisjon (EC) on nd sunnitud kiirendama Poola tegevust pidurdavaid igustoiminguid, millega alustati linud aasta detsembris. EC keskkonnavolinik Stavros Dimas kinnitas vastuseks Poola ametimeeste avaldusele, et komisjon prdub ehitustde peatamiseks Euroopa Kohtusse.
Rospuda asukate seas on sellised Euroopa Liidus kaitstud liigid nagu vike-konnakotkas, merikotkas, metsis, ilves, hunt ja teised. Via Baltica jaoks leiduks ka alternatiivseid trasse, mis poleks loodusele sedavrd laastavad, suudaks samas aga igati rahuldada infrastruktuuride arenguvajadusi Poolas.

BirdLife




Meresitjate nuhtluse vastu saab abi seenest

Gteborgi likooli raku- ja molekulaarbioloogia osakonna teadlased usuvad, et on leidnud keskkonnahoidliku alternatiivi mrgistele laevavrvidele. Ankrus seisvate laevade veealustele osadele asuvad teatavasti meelsasti elama truvhid ja mned muudki kinnituva eluviisiga mereolendid. Pikapeale suurendavad sellised piletita reisijad siduki veetakistust ning seega ka ktusekulu. Soovimatute kasvude vltimiseks kaetakse pardad allpool veeliini spetsiaalsete vrvidega, mis sisaldavad enamasti vasehenditel phinevaid tugevaid mrke. Aegamisi mrkained aga paraku lahustuvad ja reostavad merevett.

Rootsi uurijate thelepanu plvis ookeanis elav mikroskoopiline seen Streptomyces avermitilis, kes on truvhkidele ja teistele koorikloomadele rmiselt mrgine. Seene toodetav toksiin mjub truvhi nrvissteemile ning on surmav vga vikestes kogustes. Truvhkide kasvu tielikuks vltimiseks tuleb vrvile lisada vaid 0.1 protsendi jagu puhast seeneekstrakti sisaldavat segu.
Seene toksiini kige llatavam omadus on aga see, et ta on aktiivne vaid vrvi pinnale seotuna: merevees lahustunud kujul ei kujuta ta selles ujuvatele loomadele mingit ohtu.

Uurimisrhma juhi Hans Elwingi arvates vrib avastus rahvusvahelist thelepanu. Kuna esialgsete katsetuste kohaselt on seeneekstrakt odavalt valmistatav, thus ja vabalt elavatele loomadele ohutu, loodab Elwing, et sellest saab tsiseltvetav alternatiiv seni kasutusel olnud kemikaalidele.

AlphaGalileo/ Vetenskapsrdet



SNADETA KOMMENTAAR


Hissaa, meil olid vastlad!

---

---

---

Vaikelu Tartu Kassitoomel 21. veebruari hommikul. Fotod: Toomas Jriado







Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012