Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
13. mrts 2007


UUDISTAJA SOOVITAB








Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED

Descartes'i auhinnad jagatud

Naistepeva paiku kis ajakirjandusest lbi snum, et teadusbuss Suur Vanker on Euroopa Komisjoni (EC) 2006. aasta Descartes'i teaduskommunikatsiooni konkursil plvinud nn. finalistipreemia - 5000 eurot ja diplomi.
Descartes'i preemiad anti le 7. mrtsil Brsselis peetud Euroopa Liidu 7. teadusraamprogrammi FP7 avamisritusel "Today is the future", millel osalesid EC teadusvolinik Janez Potocnik ja Saksamaa fderaalne teadus- ja haridusminister Annette Schavan.

Descartes'i teaduskommunikatsiooni phiauhinnad on siiski mrksa kopsakamad kui mainitud finalistipreemia. Prantslanna Suzanne de Cheveign juhatatud ˛rii valis 33 nominendi hulgast viis, kes kik plvisid 275 000 eurot. Need olid Itaalia esimene teaduskeskus Cittą della Scienza Napolis, Iirimaa laste ndalakiri Eureka, austerlaste, sakslaste ja brittide hists valminud TV dokumentaalfilmiseeria "Europe, a Natural History" ("Euroopa looduslugu"), norralaste merephjauuringud, mille tulemused on mitmete meediakanalite kaudu judnud eri keeltes laia avalikkuseni, ning hendkuningriigi samuti laia rahvusvahelise leviku saanud lasteprogramm "Science Made Simple" ("Lihtsaks muudetud teadus").

Kui Descartes'i teaduskommunikatsioonipreemiat jagab EC alates 2004. aastast, siis juba neli aastat varem asutati Descartes'i uurimispreemia. Sellele konkursile esitati tnavu 66 avaldust, mille seas valiti vlja 13 nominenti. Neist kolme suure rahvusvahelise trhma vahel jagati miljon eurot. Esile tstetud uuringud kuuluvad astronoomia vimalusi avardavate teleskoopide ehituse, vesinikuenergeetika ja vhiuuringute valdkonda. Siingi anti vlja viis finalistipreemiat.
FP7 avarituse "Today is the future" raames toimus muudki pnevat. Niteks avati publikule Brsseli Berlaymont'i hoones kunsti ja teadust hendav satelliidifotode nitus "The Earth as a Work of Art", du Bois' palees aga nn. teadustunnel, kus saab rnnata avastustemaailmas elementaarosakeste tasemelt kuni universumi suurimate struktuurideni.

EC/www.teadusbuss.ee/Uudistaja




---
Kes pseb kuiva jalaga? Joonistus: Ott Luuk


Kus tikub Eestis ujutama

Keskkonnaministeerium on vrgupaika www.envir.ee/ujutus les riputanud teabe Eesti olulise leujutusohuga piirkondade kohta.
Ministeeriumi korraldatud uuringu kigus on Eestis kaardistatud 15 olulise leujutusohuga piirkonda ja hakatud nuputama, kuidas leujutusohte vhendada. Uuring nitas, et suurim leujutusoht tuleneb kahest tosinast halvas seisus paisust ja tkestusehitisest. Need tuleb korda teha nii, et veekogude koloogiline seisund siliks vi lausa paraneks ning et arvestatud oleksid piirkonnas elavate inimeste huvid. Selleks tks on ette valmistatud Euroopa Liidu htekuuluvusfondi toetust saav projekt.

Olulise leujutusohuga piirkondi on Eestis kahte liiki: leujutusohuga ranniku- vi kaldaalad, kus oht tuleneb mere, je vi jrve veetaseme tusust; ning maismaa-alad, kus oht on tingitud jgedel vi paisjrvedel asuvatest veetkestusehitistest. Eesti jaoks on omaprane probleem veel leujutused Ida-Viru maakonnas, kus oht on tingitud veetaseme tusust suletud kaevandustes.

Rannikualadest on leujutusoht suurim Prnu lahe rsetes piirkondades, Haapsalu lahe rannikualadel, Saaremaa lunarannikul, Hiiumaa lne- ja lunarannikul jm.; kaldaaladest aga Vagula-Tamula jrve, lemiste jrve ja Peipsi jrve mnedel kaldaaladel, Prnu je alamjooksul, Emajel Vorbuselt kuni Kaagvereni, Vhandu jel Vahula jrvest Kirumpni, Narva je lhtel Vasknarvast Jaama klani jm. Olulise leujutusohuga paisud on Narva hdroelektrijaama paisud, Linname hdroelektrijaama (HEJ) pais Kunda jel, Kamari HEJ pais Pltsamaa jel, Saesaare HEJ Ahja jel, Tudulinna HEJ Tagajel, Kotka HEJ Valgejel jt.

KKM




Roheline Vrav jtkab ajalehena

9. mrtsil ngi ilmavalgust uue Rohelise Vrava esimene number.
Rohelise kultuuri ajaleht Roheline Vrav hakkab kord kuus ilmuma kultuurilehe Sirp vahel. Ajalehe pisesse on kirjutatud jrjekorranumbri ks jrele sulgudesse ka 64, viitena teatavale jrjepidevusele varasema Rohelise Vrava ajalehega.
Ajalehe vljaandja on sstva arengu planeerimise ja tehnoloogiate sihtasutus; lehe peatoimetaja Juhani Pttsepp, toimetajad Ylle Rajasaar, Silvia Lotman, Kadriann Saar, Eve Mls ja Liina Espenberg. Lehes on arvamuste ja uudiste klg, eraldi kajastatakse haridusksimusi ja eurouudiseid, vlismaal toimuvat ja Eestit.
Artiklite vljaandmist on toetanud Euroopa Liit ja Eestimaa looduse fond.

ELF


KOOLITUS

---
Paluphja looduskool. Foto: Toomas Jriado


Kevadel saavad ettevtjad ppida loodusturismi

Peipsi koostkeskus kutsub turismiettevtjaid osalema loodusturismi kursustel aprillis ja mais. Kahest viiepevasest kursusest ks toimub Saaremaal Pilguse misas, teine aga Tartumaal Paluphja looduskoolis.

Kursuste jooksul annab Rein Kuresoo levaate Eesti loodusturismi ressursist, Sille Talvet tutvustab koost ja vrgustikus toimimise eeliseid ning Mart Reimann rgib loodusturismi tootest ja turundusest. Olulise osa koolitusest hlmab kahepevane esmaabitreening, mis sisaldab nii teoreetilist kui ka praktilist osa; juhendab Andrus Lehtmets. Peale selle tutvustatakse igusaktidest tulenevaid riske ja vimalusi turismiettevtja jaoks. Piirkonna loodusturismi toodete ja teenustega tutvumiseks tehakse ppereis Rein Kuresoo juhendusel.

Kursuste koordinaatori Krt Leppiku snul oodatakse osalema eelkige turismiettevtjaid Luna- ja Lne-Eestist ning saartelt, kuid ka mujalt Eestist. Kumbki kursus toimub kahes etapis (3+2 peva): Saaremaal Pilguse misas 19.-21. aprillil ja 15.-16. mail; Tartumaal Paluphja looduskoolis aga 3.-5. ja 21.-22. mail.
Osalus maksab 1600 krooni; he pperhma suurus on 15 inimest. Osaleda soovijatel palume teatada Krt Leppikule hiljemalt 30. mrtsiks e-posti aadressil kart@ctc.ee vi telefonil 521 3754; samast saab ka lisateavet. Kursusi toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

Peipsi koostkeskus


KUHU MINNA

Seekord eldakse "Tere!" krele

Tartu keskkonnahariduse keskuse (TKKHK) sarja "Eesti loomad tuttavaks" jrjekordne htu "Tere, kre!" on neljapeval, 15. mrtsil kell 17 keskuse saalis (Kompanii 10).
Eestis haruldastest kahepaiksetest, nende uurimisest, kaitsest ja kohtumistest nende vahvate loomadega rgib herpetoloog Riinu Rannap. Nha saab loodusfilmi "Rannaniitude laulud". Keskkonnainvesteeringute keskuse toetatud htu on tasuta ja meldud kigile huvilistele.

TKKHK




Peagi on veepev

Alates 1993. aastast on RO algatusel thistatud lemaailmset veepeva 22. mrtsil. Veepeva eesmrk on juhtida inimesi kas vi hel peval aastas mtlema rohkem veevarude mistlikule ja sstlikule tarbimisele ja majandamisele. Selleks korraldatakse 22. mrtsil kogu maailmas mitmesuguseid veekaitset propageerivaid ritusi. Tnavuse veepeva alateema on veenappus, tpsemat infot vaata www.worldwaterday.org.

Kindlasti thistatakse tnavu veepeva nii Tallinnas - sealseid ritusi korraldab veehing - kui ka Tartus, kus terve pika peva vltava programmi "Piisast piisab pikaks pevaks!" eestvedajad on Peipsi koostkeskus ja Tartu keskkonnahariduse keskus.
Lapsed saavad osaleda meisterdamis- ja pitubades, panna oma teadmised ja oskused proovile "Vesisel viktoriinil" ja orienteerumismngul (6.-9. kl pilastele), vaadata filmi Vee tee". Gmnaasiuminoored on oodatud vitlusele teemal "Toimetulek veenappusega Tartus aastal 2050".
Esmajoones tiskasvanud kuulajale on meldud Urmas Kokassaare loeng "Vesi meis eneses", mille jrel degusteeritakse Eestis mdavaid pudelivee sorte. T botaanikaaia ppeklassides avatakse Hermes Sarapuu atraktiivne nitus Lume- ja jkristallid". htu lpeb tudengite looduskaitseringi eestvttel kevadsuplusega Emajes ning veepeva peoga Lodjakojas.

Viktoriinist, orienteerumismngust ja vitlusest osavtjail palutakse saata e-kiri karin@ibs.ee vi helistada telefonil 730 2302 Karin Kruusmaale. Veepeva rituste tpse ajakava leiab Peipsi koostkeskuse veebilt vrgupaigast www.ctc.ee.

Peipsi koost keskus




---

Metsanduskonverents Tartus

Metsandala raames toimuv iga-aastane metsanduse visioonikonverents on tnavu 20. aprillil Tartus. Metsandala tunnuslause on sel aastal Mets lheb peale" ning sama nime all toimub ka konverents. Teemadest ksitletakse lisaks tavaprasele olukorra ning tulevikuperspektiivide hindamisele veel puidukasutamise trende, puiduenergia perspektiive, innovatsiooni rolli metsanduses ning looduse arvatavat olukorda aastal 2030. Esindajate hulgas on Sstva Eesti Instituudi juhataja Vahur Lahtvee, Kaido Kukk puiduttlemisettevttest UPM-Kymmene, Asko Lhmus Eesti ornitoloogiahingust, metsanduskonsultant Petri Vasara Soomest ja RMK arendusdirektor Andres Onemar. lipilastele eraldatakse konverentsile Eesti metsalipilaste seltsi vahendusel 20 tasuta kohta. Visioonikonverentsile registreerumise vorm asub riigimetsa majadamise keskuse kodulehel.

RMK




VVV sihtasutus kutsub laternatega matkama

16. mrtsil kell 20 algab Vaprame-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse tnavuse matkapevade sarja esimene ritus - laternamatk - Elva-Vitipalu maastikukaitsealal.
Kogunetakse Tartumaa tervisespordikeskuse parklas. See asub Elva linna keskusest kahe ja linna piirist poole kilomeetri kaugusel Elva je ja Pulga oja vahelisel metsaalal. Linnast saab tulla mda Puiestee vi Vaikset tnavat surnuaiani, kust edasi juhatavad sildid tervisespordikeskuse, lasketiiru ja matkaradade juurde.
Retkejuhid on Aini Hermann ja Eevi Volmer. Osalejail tuleb registreeruda telefonil 5193 9664 (Aini); matk on osavtutasuga.

www.vvvs.ee


THELEPANEK

Loke lrib

ks Uudistaja toimetajatest kuulis esimest pldlokest oma kodumaja kohal Tartu Annelinnas 12. mrtsi hommikul; mnel ta tuttaval olid lritused lausa Tartu kesklinna taevas aga krva jnud juba naistepeval.
Linnuhuviliste arvutilistis olid esimesed teated lokese kohta 5. mrtsil ja need tulid Oteplt ja Hiiumaalt; hiljemalt 8. mrtsil judis loke ka Phja-Eestisse. 4.-5. mrtsil nhti ikka sama postiloendi andmeil veel kiivitajaid (Saare- ja Lnemaal), kuldnokki (Manilaiul) ning mitmel pool Eestis hbe- ja naerukajakaid.

Linnuhuvliste arvutilist/Uudistaja


MAAILMAST

Pikk tee ktusevaruni

Mrtsi alguses tuli Timothy Collett USA geoloogiaametist Ameerika fsikaseltsi koosolekul vlja ideega, mis pole kll uus, aga kindlasti ahvatlev: et tuleks hakata mtlema, kuidas vtta kasutusele ookeanide phja ja Arktika igij alla seotud hiiglaslikud metaanihulgad.
Omaprane jlaadne metaanhdraat avastati 1983; tema koguhulka ei tea isegi ligikaudu keegi, aga samas ollakse sna kindlad, et varud on tohutud: suuremad kui maagaasi ja kivise koguhulk maapues.
Arktikas on tehtud ka mningaid katseid ja need lubavad oletada, et metaani ammutamiseks saab kasutada tavalist puuri- ja pumbatehnoloogiat, sest metaani saab veest vabastada juba veesgavustes, nii et gaasi saab koguda samamoodi kui tavaprast maagaasi.
On ka skeptikuid. ks probleeme on kahtlemata tootmise kigus ja ka niteks maavrina vi -lihke tttu vabaneva metaani, ssihappegaasist mrgatavalt ohtlikuma kasvuhoonegaasi mju kliimale.

NGN




---
Foto: FoE-Europe


Maa Sbrad ehitasid Brsselis hiigellippu

Sajad inimesed viieteistkmnest riigist panid 9. mrtsil Brsselis kokku 12 meetri krguse "EL energia hiigellipu" (Giant EU Energy Flag), et kutsuda kontinendi inimesi les jtkusuutlikumale energiakasutusele.

Keskkonnaorganisatsiooni Maa Sbrad Euroopa-haru (Friends of the Earth Europe, FoE-Europe) tervitas helt poolt Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kokkulepet kliimamuutuste vastu htteist ette vtta, kurvastas samas aga kavandatavate sammude vikese ulatuse le. Keskkonnakaitsjate hinnangul on EL eriti tagasihoidlik energiasstu edendamisel ja ssihappegaasi heite alandamisel.

Teatavasti leppis EL kokku suurendada taastuvallikate kasutust energiamajanduses aastaks 2020 riikide henduse kohta kokku viiendiku vrra, selle asemel et jrgida soovitusi arenenud riikidele suurendada seda nitajat 30 protsenti. Nd on EL-il Maa Sprade hinnangul vga raske veenda teisi riike - esmajoones USA-d - tegema suuremaid jupingutusi vhendada fossiilallikate kasutust. Poliitikuile heidetakse ette ka seda, et ei seatud omaette eesmrke energiasektori ksiklikudele, niteks elektri- ja soojatootmisele vi jahutusele. Veel teeb Maa Spru murelikuks EL jtkuv rhuasetus tuumaenergiale, mille tegelikust, ka jtmekitlust ja -ladestust arvestavast hinnast endiselt vaikitakse.

Uudistaja/ FoE-Europe




Abijudu Saudi-Araabia gasellidele

ks lootusi vikesearvuliseks jnud loodusliike aidata on nende sigitamine vangistuses ning vabastamine loodusesse. Jrjekordne sellelaadne katse sai teoks Saudi-Araabias; vabastatuiks olid seekord Ibexi kaitsealal 17 mgigaselli (Gazella gazella).
Gasellid on sndinud ja les kasvanud Saudi-Araabia enda Thumamahi kuningas Halidi uurimiskeskuses. Osa loomi sai raadiomrgise, et oleks vimalik jlgida nende kekiku uues kodus. Mgigasellide arvukust looduses on kahandanud nii jaht kui ka elupaikade kadu.

BBC




Kui pahad on Lapimaa kaljukotkad

Linnuhuviliste arvutilistis tekitas linud ndalal vikese diskussiooni ja vrdluse Eesti kormoranide olukorraga Soomes avaldatud uurimus, mille kohaselt svad kindlasti enam kui poole Lapimaal hukkunud phjapdravasikatest kalju- (ehk maa-)kotkad.
Niiviisi kirja panduna tundub arv mistagi hirmuratavalt suur. Tde on aga keerulisem. Esiteks on phjapdravasikate suremus neil aladel loodusolude kohta uskumatult vike: alla kmne protsendi, kusjuures sna suure tenosusega hukuvad paljud pisikesed juluvana siduloomad pigem autorataste all kui rvloomade knte-nokkade-hammaste lbi. Aga teiseks ei pruugi maakotkad olla surmanud kaugeltki kiki neid vasikaid, kelle nad ra svad, sest see liik on ka raipesja.
Seeprast on igati thelepanuvrne rhutada, kuidas Lapimaal kotkaid pdrakasvatajate vimaliku meelepaha eest hoitakse: viimastele ei maksta mitte kompensatsiooni hukkunud vasikate, vaid preemiat kaljukotka eduka pesitsemise eest.

Uudistaja/Linnuhuviliste postiloend




Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012