UUDISTAJA
13. märts 2007

UUDISTAJA SOOVITAB

---

Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED

---

Descartes'i auhinnad jagatud

Naistepäeva paiku käis ajakirjandusest läbi sõnum, et teadusbuss Suur Vanker on Euroopa Komisjoni (EC) 2006. aasta Descartes'i teaduskommunikatsiooni konkursil pälvinud nn. finalistipreemia - 5000 eurot ja diplomi.
Descartes'i preemiad anti üle 7. märtsil Brüsselis peetud Euroopa Liidu 7. teadusraamprogrammi FP7 avamisüritusel "Today is the future", millel osalesid EC teadusvolinik Janez Potocnik ja Saksamaa föderaalne teadus- ja haridusminister Annette Schavan.

Descartes'i teaduskommunikatsiooni põhiauhinnad on siiski märksa kopsakamad kui mainitud finalistipreemia. Prantslanna Suzanne de Cheveigné juhatatud ˛ürii valis 33 nominendi hulgast viis, kes kõik pälvisid 275 000 eurot. Need olid Itaalia esimene teaduskeskus Cittą della Scienza Napolis, Iirimaa laste nädalakiri Eureka, austerlaste, sakslaste ja brittide ühistöös valminud TV dokumentaalfilmiseeria "Europe, a Natural History" ("Euroopa looduslugu"), norralaste merepõhjauuringud, mille tulemused on mitmete meediakanalite kaudu jõudnud eri keeltes laia avalikkuseni, ning Ühendkuningriigi samuti laia rahvusvahelise leviku saanud lasteprogramm "Science Made Simple" ("Lihtsaks muudetud teadus").

Kui Descartes'i teaduskommunikatsioonipreemiat jagab EC alates 2004. aastast, siis juba neli aastat varem asutati Descartes'i uurimispreemia. Sellele konkursile esitati tänavu 66 avaldust, mille seas valiti välja 13 nominenti. Neist kolme suure rahvusvahelise töörühma vahel jagati miljon eurot. Esile tõstetud uuringud kuuluvad astronoomia võimalusi avardavate teleskoopide ehituse, vesinikuenergeetika ja vähiuuringute valdkonda. Siingi anti välja viis finalistipreemiat.
FP7 avaürituse "Today is the future" raames toimus muudki põnevat. Näiteks avati publikule Brüsseli Berlaymont'i hoones kunsti ja teadust ühendav satelliidifotode näitus "The Earth as a Work of Art", du Bois' palees aga nn. teadustunnel, kus saab rännata avastustemaailmas elementaarosakeste tasemelt kuni universumi suurimate struktuurideni.

EC/www.teadusbuss.ee/Uudistaja

---

Kes pääseb kuiva jalaga? Joonistus: Ott Luuk


Kus tikub Eestis ujutama

Keskkonnaministeerium on võrgupaika www.envir.ee/ujutus üles riputanud teabe Eesti olulise üleujutusohuga piirkondade kohta.
Ministeeriumi korraldatud uuringu käigus on Eestis kaardistatud 15 olulise üleujutusohuga piirkonda ja hakatud nuputama, kuidas üleujutusohte vähendada. Uuring näitas, et suurim üleujutusoht tuleneb kahest tosinast halvas seisus paisust ja tõkestusehitisest. Need tuleb korda teha nii, et veekogude ökoloogiline seisund säiliks või lausa paraneks ning et arvestatud oleksid piirkonnas elavate inimeste huvid. Selleks tööks on ette valmistatud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetust saav projekt.

Olulise üleujutusohuga piirkondi on Eestis kahte liiki: üleujutusohuga ranniku- või kaldaalad, kus oht tuleneb mere, jõe või järve veetaseme tõusust; ning maismaa-alad, kus oht on tingitud jõgedel või paisjärvedel asuvatest veetõkestusehitistest. Eesti jaoks on omapärane probleem veel üleujutused Ida-Viru maakonnas, kus oht on tingitud veetaseme tõusust suletud kaevandustes.

Rannikualadest on üleujutusoht suurim Pärnu lahe äärsetes piirkondades, Haapsalu lahe rannikualadel, Saaremaa lõunarannikul, Hiiumaa lääne- ja lõunarannikul jm.; kaldaaladest aga Vagula-Tamula järve, Ülemiste järve ja Peipsi järve mõnedel kaldaaladel, Pärnu jõe alamjooksul, Emajõel Vorbuselt kuni Kaagvereni, Võhandu jõel Vahula järvest Kirumpääni, Narva jõe lähtel Vasknarvast Jaama külani jm. Olulise üleujutusohuga paisud on Narva hüdroelektrijaama paisud, Linnamäe hüdroelektrijaama (HEJ) pais Kunda jõel, Kamari HEJ pais Põltsamaa jõel, Saesaare HEJ Ahja jõel, Tudulinna HEJ Tagajõel, Kotka HEJ Valgejõel jt.

KKM

---

Roheline Värav jätkab ajalehena

9. märtsil nägi ilmavalgust uue Rohelise Värava esimene number.
Rohelise kultuuri ajaleht Roheline Värav hakkab kord kuus ilmuma kultuurilehe Sirp vahel. Ajalehe päisesse on kirjutatud järjekorranumbri üks järele sulgudesse ka 64, viitena teatavale järjepidevusele varasema Rohelise Värava ajalehega.
Ajalehe väljaandja on säästva arengu planeerimise ja tehnoloogiate sihtasutus; lehe peatoimetaja Juhani Püttsepp, toimetajad Ylle Rajasaar, Silvia Lotman, Kadriann Saar, Eve Möls ja Liina Espenberg. Lehes on arvamuste ja uudiste külg, eraldi kajastatakse haridusküsimusi ja eurouudiseid, välismaal toimuvat ja Eestit.
Artiklite väljaandmist on toetanud Euroopa Liit ja Eestimaa looduse fond.

ELF


KOOLITUS

---

Palupõhja looduskool. Foto: Toomas Jüriado


Kevadel saavad ettevõtjad õppida loodusturismi

Peipsi koostöökeskus kutsub turismiettevõtjaid osalema loodusturismi kursustel aprillis ja mais. Kahest viiepäevasest kursusest üks toimub Saaremaal Pilguse mõisas, teine aga Tartumaal Palupõhja looduskoolis.

Kursuste jooksul annab Rein Kuresoo ülevaate Eesti loodusturismi ressursist, Sille Talvet tutvustab koostöö ja võrgustikus toimimise eeliseid ning Mart Reimann räägib loodusturismi tootest ja turundusest. Olulise osa koolitusest hõlmab kahepäevane esmaabitreening, mis sisaldab nii teoreetilist kui ka praktilist osa; juhendab Andrus Lehtmets. Peale selle tutvustatakse õigusaktidest tulenevaid riske ja võimalusi turismiettevõtja jaoks. Piirkonna loodusturismi toodete ja teenustega tutvumiseks tehakse õppereis Rein Kuresoo juhendusel.

Kursuste koordinaatori Kärt Leppiku sõnul oodatakse osalema eelkõige turismiettevõtjaid Lõuna- ja Lääne-Eestist ning saartelt, kuid ka mujalt Eestist. Kumbki kursus toimub kahes etapis (3+2 päeva): Saaremaal Pilguse mõisas 19.-21. aprillil ja 15.-16. mail; Tartumaal Palupõhja looduskoolis aga 3.-5. ja 21.-22. mail.
Osalus maksab 1600 krooni; ühe õpperühma suurus on 15 inimest. Osaleda soovijatel palume teatada Kärt Leppikule hiljemalt 30. märtsiks e-posti aadressil kart@ctc.ee või telefonil 521 3754; samast saab ka lisateavet. Kursusi toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

Peipsi koostöökeskus


KUHU MINNA

---

Seekord öeldakse "Tere!" kõrele

Tartu keskkonnahariduse keskuse (TKKHK) sarja "Eesti loomad tuttavaks" järjekordne õhtu "Tere, kõre!" on neljapäeval, 15. märtsil kell 17 keskuse saalis (Kompanii 10).
Eestis haruldastest kahepaiksetest, nende uurimisest, kaitsest ja kohtumistest nende vahvate loomadega räägib herpetoloog Riinu Rannap. Näha saab loodusfilmi "Rannaniitude laulud". Keskkonnainvesteeringute keskuse toetatud õhtu on tasuta ja mõeldud kõigile huvilistele.

TKKHK

---

Peagi on veepäev

Alates 1993. aastast on ÜRO algatusel tähistatud ülemaailmset veepäeva 22. märtsil. Veepäeva eesmärk on juhtida inimesi kas või ühel päeval aastas mõtlema rohkem veevarude mõistlikule ja säästlikule tarbimisele ja majandamisele. Selleks korraldatakse 22. märtsil kogu maailmas mitmesuguseid veekaitset propageerivaid üritusi. Tänavuse veepäeva alateema on veenappus, täpsemat infot vaata www.worldwaterday.org.

Kindlasti tähistatakse tänavu veepäeva nii Tallinnas - sealseid üritusi korraldab veeühing - kui ka Tartus, kus terve pika päeva vältava programmi "Piisast piisab pikaks päevaks!" eestvedajad on Peipsi koostöökeskus ja Tartu keskkonnahariduse keskus.
Lapsed saavad osaleda meisterdamis- ja õpitubades, panna oma teadmised ja oskused proovile "Vesisel viktoriinil" ja orienteerumismängul (6.-9. kl õpilastele), vaadata filmi „Vee tee". Gümnaasiuminoored on oodatud väitlusele teemal "Toimetulek veenappusega Tartus aastal 2050".
Esmajoones täiskasvanud kuulajale on mõeldud Urmas Kokassaare loeng "Vesi meis eneses", mille järel degusteeritakse Eestis müüdavaid pudelivee sorte. TÜ botaanikaaia õppeklassides avatakse Hermes Sarapuu atraktiivne näitus „Lume- ja jääkristallid". Õhtu lõpeb tudengite looduskaitseringi eestvõttel kevadsuplusega Emajões ning veepäeva peoga Lodjakojas.

Viktoriinist, orienteerumismängust ja väitlusest osavõtjail palutakse saata e-kiri karin@ibs.ee või helistada telefonil 730 2302 Karin Kruusmaale. Veepäeva ürituste täpse ajakava leiab Peipsi koostöökeskuse veebilt võrgupaigast www.ctc.ee.

Peipsi koostöö keskus

---

Metsanduskonverents Tartus

Metsanädala raames toimuv iga-aastane metsanduse visioonikonverents on tänavu 20. aprillil Tartus. Metsanädala tunnuslause on sel aastal „Mets läheb peale" ning sama nime all toimub ka konverents. Teemadest käsitletakse lisaks tavapärasele olukorra ning tulevikuperspektiivide hindamisele veel puidukasutamise trende, puiduenergia perspektiive, innovatsiooni rolli metsanduses ning looduse arvatavat olukorda aastal 2030. Esindajate hulgas on Säästva Eesti Instituudi juhataja Vahur Lahtvee, Kaido Kukk puidutöötlemisettevõttest UPM-Kymmene, Asko Lõhmus Eesti ornitoloogiaühingust, metsanduskonsultant Petri Vasara Soomest ja RMK arendusdirektor Andres Onemar. Üliüpilastele eraldatakse konverentsile Eesti metsaüliõpilaste seltsi vahendusel 20 tasuta kohta. Visioonikonverentsile registreerumise vorm asub riigimetsa majadamise keskuse kodulehel.

RMK

---

VVV sihtasutus kutsub laternatega matkama

16. märtsil kell 20 algab Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse tänavuse matkapäevade sarja esimene üritus - laternamatk - Elva-Vitipalu maastikukaitsealal.
Kogunetakse Tartumaa tervisespordikeskuse parklas. See asub Elva linna keskusest kahe ja linna piirist poole kilomeetri kaugusel Elva jõe ja Pulga oja vahelisel metsaalal. Linnast saab tulla mööda Puiestee või Vaikset tänavat surnuaiani, kust edasi juhatavad sildid tervisespordikeskuse, lasketiiru ja matkaradade juurde.
Retkejuhid on Aini Hermann ja Eevi Volmer. Osalejail tuleb registreeruda telefonil 5193 9664 (Aini); matk on osavõtutasuga.

www.vvvs.ee


TÄHELEPANEK

---

Lõoke lõõrib

Üks Uudistaja toimetajatest kuulis esimest põldlõokest oma kodumaja kohal Tartu Annelinnas 12. märtsi hommikul; mõnel ta tuttaval olid lõõritused lausa Tartu kesklinna taevas aga kõrva jäänud juba naistepäeval.
Linnuhuviliste arvutilistis olid esimesed teated lõokese kohta 5. märtsil ja need tulid Otepäält ja Hiiumaalt; hiljemalt 8. märtsil jõudis lõoke ka Põhja-Eestisse. 4.-5. märtsil nähti ikka sama postiloendi andmeil veel kiivitajaid (Saare- ja Läänemaal), kuldnokki (Manilaiul) ning mitmel pool Eestis hõbe- ja naerukajakaid.

Linnuhuvliste arvutilist/Uudistaja


MAAILMAST

---

Pikk tee kütusevaruni

Märtsi alguses tuli Timothy Collett USA geoloogiaametist Ameerika füüsikaseltsi koosolekul välja ideega, mis pole küll uus, aga kindlasti ahvatlev: et tuleks hakata mõtlema, kuidas võtta kasutusele ookeanide põhja ja Arktika igijää alla seotud hiiglaslikud metaanihulgad.
Omapärane jäälaadne metaanhüdraat avastati 1983; tema koguhulka ei tea isegi ligikaudu keegi, aga samas ollakse üsna kindlad, et varud on tohutud: suuremad kui maagaasi ja kivisöe koguhulk maapõues.
Arktikas on tehtud ka mõningaid katseid ja need lubavad oletada, et metaani ammutamiseks saab kasutada tavalist puuri- ja pumbatehnoloogiat, sest metaani saab veest vabastada juba veesügavustes, nii et gaasi saab koguda samamoodi kui tavapärast maagaasi.
On ka skeptikuid. Üks probleeme on kahtlemata tootmise käigus ja ka näiteks maavärina või -lihke tõttu vabaneva metaani, süsihappegaasist märgatavalt ohtlikuma kasvuhoonegaasi mõju kliimale.

NGN

---

Foto: FoE-Europe


Maa Sõbrad ehitasid Brüsselis hiigellippu

Sajad inimesed viieteistkümnest riigist panid 9. märtsil Brüsselis kokku 12 meetri kõrguse "EL energia hiigellipu" (Giant EU Energy Flag), et kutsuda kontinendi inimesi üles jätkusuutlikumale energiakasutusele.

Keskkonnaorganisatsiooni Maa Sõbrad Euroopa-haru (Friends of the Earth Europe, FoE-Europe) tervitas ühelt poolt Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kokkulepet kliimamuutuste vastu ühtteist ette võtta, kurvastas samas aga kavandatavate sammude väikese ulatuse üle. Keskkonnakaitsjate hinnangul on EL eriti tagasihoidlik energiasäästu edendamisel ja süsihappegaasi heite alandamisel.

Teatavasti leppis EL kokku suurendada taastuvallikate kasutust energiamajanduses aastaks 2020 riikide ühenduse kohta kokku viiendiku võrra, selle asemel et järgida soovitusi arenenud riikidele suurendada seda näitajat 30 protsenti. Nüüd on EL-il Maa Sõprade hinnangul väga raske veenda teisi riike - esmajoones USA-d - tegema suuremaid jõupingutusi vähendada fossiilallikate kasutust. Poliitikuile heidetakse ette ka seda, et ei seatud omaette eesmärke energiasektori üksiklõikudele, näiteks elektri- ja soojatootmisele või jahutusele. Veel teeb Maa Sõpru murelikuks EL jätkuv rõhuasetus tuumaenergiale, mille tegelikust, ka jäätmekäitlust ja -ladestust arvestavast hinnast endiselt vaikitakse.

Uudistaja/ FoE-Europe

---

Abijõudu Saudi-Araabia gasellidele

Üks lootusi väikesearvuliseks jäänud loodusliike aidata on nende sigitamine vangistuses ning vabastamine loodusesse. Järjekordne sellelaadne katse sai teoks Saudi-Araabias; vabastatuiks olid seekord Ibexi kaitsealal 17 mägigaselli (Gazella gazella).
Gasellid on sündinud ja üles kasvanud Saudi-Araabia enda Thumamahi kuningas Halidi uurimiskeskuses. Osa loomi sai raadiomärgise, et oleks võimalik jälgida nende käekäiku uues kodus. Mägigasellide arvukust looduses on kahandanud nii jaht kui ka elupaikade kadu.

BBC

---

Kui pahad on Lapimaa kaljukotkad

Linnuhuviliste arvutilistis tekitas läinud nädalal väikese diskussiooni ja võrdluse Eesti kormoranide olukorraga Soomes avaldatud uurimus, mille kohaselt söövad kindlasti enam kui poole Lapimaal hukkunud põhjapõdravasikatest kalju- (ehk maa-)kotkad.
Niiviisi kirja panduna tundub arv mõistagi hirmuäratavalt suur. Tõde on aga keerulisem. Esiteks on põhjapõdravasikate suremus neil aladel loodusolude kohta uskumatult väike: alla kümne protsendi, kusjuures üsna suure tõenäosusega hukuvad paljud pisikesed jõuluvana sõiduloomad pigem autorataste all kui röövloomade küünte-nokkade-hammaste läbi. Aga teiseks ei pruugi maakotkad olla surmanud kaugeltki kõiki neid vasikaid, kelle nad ära söövad, sest see liik on ka raipesööja.
Seepärast on igati tähelepanuväärne rõhutada, kuidas Lapimaal kotkaid põdrakasvatajate võimaliku meelepaha eest hoitakse: viimastele ei maksta mitte kompensatsiooni hukkunud vasikate, vaid preemiat kaljukotka eduka pesitsemise eest.

Uudistaja/Linnuhuviliste postiloend




Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---