UUDISTAJA
20. märts 2007

UUDISTAJA SOOVITAB

Horisont kuulab maad, mis uudist kliima- ja evolutsiooniteoorias

Märtsikuine Horisont tegeleb taas kliimaga. Keemikust keskkonnakaitsekonsultant Lui Pikkov vaatleb seda valdkonda põneva nurga alt, otsides, kus on põhjused ja mis on tagajärjed. Mängu tulevad mittetasakaalulised protsessid, termodünaamika ja entroopia. Nende väga "teaduslike" mõistete taustal käib jutt siiski üsna lihtsatest asjadest: miks kattus kunagi kõle ja paljas planeet Maa elusainega ning kas inimkonnal on üldse mõtet kliimamuutuste ärahoidmise nimel pingutada? Keskkonnateemat täiendab tehnikamagister Siret Talve kirjutis, milles ta võrdleb keskkonnamõjude seisukohalt elektritootmist kohalikust põlevkivist Eestis ja Poola kivisöest Soomes.

Humanitaaria poolelt analüüsib ajaloolane Ivo Juurvee tõenäoliselt kõige põhjalikumalt läbi töötatud Eesti ajaloo allikat - Läti Henriku kroonikat. Artikkel paistab silma uudse lähenemisega: autor mängib metoodilist mängu ja vaatab, mida kirjutab Henrik luurest. Muu hulgas selgub, et muistse Liivimaa ainukesed nimepidi teada olevad luurajad olid lätlased Dote ja Paike.

Jüri Kotšinev vaatab omakorda 90 aasta taguseid sündmusi Venemaal - Veebruarirevolutsiooni. Arheoloog Ants Kraut annab teada, kuidas on kulgenud möödunud aastal Hiiumaalt leitud salapärase kiviriista uuringud. Ajaloolane Küllo Arjakas kõnnib Ungari-teemalise erinumbri jälgedes ja annab teada, et eestlasi osales 1956. aasta Nõukogude invasioonis üsna vähe. Siiani pole õnnestunud ka leida andmeid, et mõni eestlane oleks Ungari ülestõusu mahasurumise käigus surma saanud.

Horisondi intervjuu on Mart Viikmaaga, kes Darwini teooria ühe parema tundjana Eestis väidab üsna sirgjooneliselt, et viimastel aastatel ei ole evolutsiooniteooriale midagi olulist lisandunud. Aruteluainet pakuvad Darwin ja darvinism siiski jätkuvalt.
Seekordne Horisont sisaldab ka intervjuud möödunud aasta Enigma-rubriigi võitja Allar Padariga.
Jätkuvad teada-tuntud ja uued rubriigid. Tõnu Tuvikene tutvustab Marsi-maandureid. Jaan Pelt kirjutab hiljuti teaduspreemiaga pärjatud Jaan Einasto raamatust "Tumeda aine lugu". Oma programmi koostajate vahel käib võistlus Delli tindiprinteri peale.

Horisont

---

Eesti Looduses saarmas ja tsüklonid

Saarmas pole lihtsalt üks vilgas ja mänguline loom, kellega kohtumisi loodusesõbrad muheledes meenutavad, vaid ka veeökosüsteemide käekäigust märku andev omamoodi indikaatorliik. Märtsikuu Eesti Looduse kaaneloos annab Nikolai Laanetu põhjaliku ülevaate selle suure kärplase eluolust ja eluviisidest Eestis. Erinevalt paljudest Euroopa maadest on meie saarmaasurkonnal läinud üsna hästi: aastakümneid tagasi õgvendatud jõgedele-ojadele on elu tagasi tulnud.

Kliima soojenemisest räägitakse viimsel ajal palju. Keskmine õhutemperatuur on tõusnud ka Eestis, eriti ilmneb see talvel ja kevadel. Sellest, kuidas madalrõhkkonnad meile talvesooja toovad, kirjutavad Mait Sepp ja Jaak Jaagus TÜ geograafia instituudist. Ökoloogid Aveliina Helm ja Meelis Pärtel selgitavad meie loopealsete liigirikkust ähvardavat sünget tulevikku: maksmist ootab väljasuremisvõlg. Intervjuus vastab toimetaja küsimustele järveteadlane, 2007. aasta riigi teaduspreemia laureaat Ingmar Ott.

Urmas Kokassaar tutvustab seekord meilgi tulnukana kasvavat põld-võõrkapsast, mille kultuursorte rukola nime all maitsetaimena kasutatakse. Lugeja saab teada, mida kaitstakse Tartu külje all asuval Age oru hoiualal ning kuidas matkata Tõlinõmme soomaastikul. Sven Zacek õhutab sõlmima lähemat tutvust tavalise ja kartmatu naerukajakaga, Mati Martin aga hoiatab, et Euroopas haruldaseks muutunud liblikas sõõrsilmik võib elupaikade hävimise tõttu hääbuda ka meil.

Kalevi Kull rõhutab oma essees Emajõe luhtade säilitamise vajalikkust. Metsateadlane Harri Paves väljendab oma vastakaid mõtteid seoses Eesti Looduse mulluses oktoobrinumbris ilmunud Heldur Sanderi ja Alar Läänelaiu artikliga vanimate hübriidsete eurojaapani lehiste leidmise kohta. Märtsinumbri posteri autor on loodusfotoajakirja Lofo toimetaja Jaak Põder.

Eesti Loodust sirvinud Ott Luuk

---

EESTI UUDISED

---

Foto: Toomas Jüriado


Loodusharidusprojekt koos lätlastega

Läinud nädalal olid Lätis Gauja rahvuspargi võõrustada Interreg III B projekti "Loodushariduse ja õuesõppe edendamine piiriülese koostöö kaudu" Eesti korraldajad ja juhtrühm.
Mullu sügisel alanud ja aasta vältava projekti käigus koostatakse õppevahendeid ja rändnäitusi, soetatakse välitöödeks vajalikku inventari, korraldatakse täienduskoolitust õpetajatele ja loodusõppelaagreid lastele. 15 Läti last oli koos eakaaslastega Kubijal loodust õppimas sel talvel, suvel sõidavad Eesti õpilased omakorda Lätti. Eestist osalevad projektis Tartu keskkonnahariduse keskus ja Peipsi koostöökeskus, Lätist Gauja rahvuspark ja Läti olümpialaste klubi (rahvusvaheliselt tuntud oma keskkonnaprojektiga "Footprint").
Gauja rahvuspargis toimunud arutelul leiti, et töö on kulgenud plaanipäraselt, ning mõeldi juba võimalikele jätkuprojektidele. Muidugi käidi ka rahvuspargis matkamas (fotol).

Uudistaja

---

PRIA alustas metsastamistoetuse taotluste vastuvõttu

Läinud kolmapäevast kuni 2. aprillini võetakse põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) piirkondlikes büroodes vastu taotlusi põllumajandusmaale rajatud metsakultuuride hooldamise ja täiendamise toetuseks.
PRIA maaelu arengu toetuste büroo peaspetsialisti Aire Vesteri sõnul on metsakultuuri täiendamis- ja hooldustoetus mõeldud neile, kes on kahel eelmisel aastal maaelu arengukava raames taotlenud põllumajandusmaa metsastamise toetust ning selle abiga metsakultuuri rajanud.
Hooldustoetust saab igale põllule taotleda kokku neli korda viieaastase kohustusperioodi jooksul ning toetuse määr on 1205 krooni hektari kohta. Täiendamistoetust hukkunud metsakultuuri taastamiseks saab kogu kohustusperioodi jooksul taotleda igale põllule ühel korral, selle toetuse määr on 2003 krooni ühe hektari kohta. Täiendamistoetus makstakse taotleja arveldusarvele hiljemalt 10. oktoobriks ja hooldustoetus hiljemalt järgmise aasta 2. veebruariks.
Hooldamise alla käib mulla kobestamine, rohimine, niitmine ja multšimine (v.a. tallamine), samuti aia rajamine metsastatud põllu ümber ning kaitsevahendi ja taimekrae paigutamine ümber taime tüve. Hoolduseks ei peeta repellendi ja kemikaalide kasutamist.
Täpsem info toetuse tingimuste kohta ja taotlusvormid on olemas PRIA võrgupaigas; teavet saab ka PRIA piirkondlikest büroodest ja keskusest Tartus.

PRIA

---

Ülemaailmne veepäev keskendub veepuudusele

Paaris eelmises Uudistajas juba kirjutasime, et eeloleval neljapäeval, 22. märtsil tähistatakse ÜRO eestvõttel ülemaailmset veepäeva.
Seekord on peateemaks valitud toimetulek veepuudusega. Rahvusvahelise veepäeva raames peetakse Brüsselis Euroopa veekonverents. Eestis on kesksed ettevõtmised Tallinna tehnikaülikoolis toimuv konverents teemal „Veepuudus? Kas ka Eestis?" ja
Tartus tarve päeva vältav üritusteseeria "Piisast piisab pikaks päevaks". Viimasest saate lähemalt lugeda näiteks viimasest Uudistajast võrgupaigas www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja175.html.
Tallinna konverentsi korraldavad Eesti veeühing ja keskkonnaministeerium ning see algab kell 12 Ehitajate tee 5. Konverentsil antakse üle Orase veesäästuauhind. programmi saate vaadata võrgupaigast www.veeyhing.ee.

Uudistaja/keskkonnaministeerium

---

Luiged tulnud, luigeaasta käib

Luiged on Eestisse arvukalt tagasi jõudnud või siit läbi rändamas ning nii saab täishoo sisse ka ornitoloogiaühingu tänavune aasta linnu programm. Aasta lindudeks on tänavu teatavasti kolm Eestis ette tulevat luigeliiki: kühmnokk-, väike- ja laululuik.
Huvilistel palutakse kindlasti üles märkida kevadised rändeaegsed luigevaatlused. Aasta linnu projekti juht Leho Luigujõe (leho@zbi.ee) on selle hõlbustamiseks koostanud vaatlusankeedi. Vaatlustest võib teatada kas linnuhuviliste postilisti, otse projektijuhile või kirjaga ornitoloogiaühingusse (EOÜ, pk. 227, Tartu 50002), märgusõna "luiged".
Peale rände pööratakse sel aastal märksa suuremat tähelepanu muidugi ka laulu- ja kühmnokk-luige pesitsemisele, et aasta lõpus võiks anda nende kahe liigi uued populatsioonihinnangud. Küllap õnnestub täiendada linnuatlast.
Pikem kirjutis aasta lindudest on Eesti Looduse veebruarinumbris.

EOÜ/Linnuhuviliste meililist

---

Kevadine linnuvaatlus tulekul

Juba kümnendat aastat kutsub Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) lihavõttepühade ajal (7. ja 8. aprillil) kõiki inimesi loodusesse linde vaatama. Ürituse eesmärk ei ole tõsiteaduslik ning linnuvaatluspäevadel kaasalöömine eeldab õige vähe: tuleb lihtsalt nende kahe päeva jooksul leida aega linde vaadelda, olgu siis tunnisel jalutuskäigul või kogu nädalavahetuse vältaval linnuretkel.

Kirja võiks panna kõik laupäeva päikesetõusust kuni pühapäeva päikeseloojanguni kohatud linnuliigid ning iga liigi isendite (hinnanguline) arv. Kindlasti tuleks juurde märkida vaatluste tegemise koht, aga miks mitte ka kirjeldused oma huvitavamatest linnuelamustest. Kokkuvõtted vaatlustest palutakse saata EOÜ kontorisse hiljemalt 1. maiks kas kirja teel aadressil Pk. 227, 50002 Tartu, "Linnuvaatlus" või elektronpostiga: andrus.kuus@eoy.ee. Linnuvaatluse materjalid on kättesaadaval EOÜ võrgupaigas www.eoy.ee/arhiiv/2007/vaatlus.

EOÜ

---

Maksikaart mägraga - www.post.ee


Neljapäeval ilmub mägramark

Neljapäeval, 22. märtsil, saab kena täienduse Eesti Posti margisari "Eesti fauna". Seekord on "margikangelaseks" ülendatud mäger.
Seni veel kehtiva sisekirja postimaksule vastava nimiväärtusega 4.40 krooni suureformaadilise ruudukujulise margi on kujundanud tuntud (margi)animalist Sįndor Stern. Sterni kujundatud on ka kõik viis varasemat selle sarja marki (2002 - metssiga, 2003 - viigerhüljes, 2004 - hunt, 2005 - kobras, 2006 - põder). Mägramarke on trükikojas Vaba Maa trükitud 210 000.
Välja antakse ka esimese päeva ümbrik ja maksikaart (pildil).

Eesti Post/Uudistaja

---

Maaülikoolis avaneb ÕIS

16. märtsil avati maaülikoolis pidulikult uus õppeinfosüsteem (ÕIS).
Uut ÕISi hakati maaülikoolis arendama 2005. aastal, eri funktsioonid on käivitatud jaokaupa. Juba 2006. aasta üliõpilaste vastuvõtul kanti info sisseastumise süsteemist (SAIS) otse ÕISi. Olulisim erinevus varasemast peitub selles, et uus süsteem hõlbustab üliõpilase ja ülikooli vahelist suhtlemist: üliõpilastel on ligipääs oma õpingutele igast Interneti-ühendusega arvutist.
Uus süsteem on loodud koostöös Tartu ülikooliga.
Maaülikooli ÕISi peaspetsialisti Lilian Ariva sõnul oli avamine pigem sümboolne: tegelikult töötab süsteem juba ammu, kuid polnud laiemale kasutajaskonnale avatud. Samas ei saa ÕIS kunagi lõpuni valmis, vaid areneb edasi koos ülikooliga ja ülikoolipere soovide kohaselt.

Maaülikool


KUHU MINNA

---

Viirustega tuttavaks

Neljapäeval, 22. märtsil kell 17.30-20.30 toimub Tartus, Domus Dorpatensise maja (Raekoja plats 1/Ülikooli 7) seminariruumis järjekordne populaarteaduslik seminar sarjast "Teeme tutvust". Sel korral on teemaks viirused.
TÜ bioloogia magistrant Laura Sedman tutvustab viroloogiat kui teadusharu ning rakendusviroloogia professor Andres Merits purustab viiruste kohta käivaid müüte ja valearvamusi. Endiselt teravat linnugripit emaatikat käsitleb tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.

Tasuta seminarile "Teeme tutvust viirustega" on oodatud kõik, kes soovivad viroloogiast ja viirushaigustest rohkem teada saada. Osalemiseks registreeru hiljemalt 21. märtsiks telefonil 7 331 345 või e-maili teel dorpatensis@dorpatensis.ee

Teaduskeskus AHHAA

---

Ivar Puura räägib Sagadis elu tekkest

UNESCO rahvusvahelise planeet Maa aasta 2007-2009 raames on 31. märtsil kell 10-16 RMK Sagadi metsakeskuses loodusteaduslike loengute sarja esimene koolituspäev teemal "Eesti kivistised ja Suur Pilt - uuemad teadusavastused elu tekkest ja arengust".
Lektor on Tartu ülikooli teadur, filosoofiadoktor (ajaloolise geoloogia ja paleontoloogia alal) Ivar Puura. Osalustasu on 300 krooni, mille hulka kuulub ka lõuna ja kohvipausi hind. Osalejad saavad RMK Sagadi looduskooli koolitustõendi.
Kokku tuleb loodusteaduslike loengute sarjas Sagadi looduskoolis sel aastal neli õppepäeva; lektoreiks on tuntud loodusteadlased.
Info ja registreerumine: RMK Sagadi metsakeskuse arendusjuht Asta Tuusti (tel. 507 6485, asta.tuusti@rmk.ee).

RMK

---

Luitemaa looduskaitseala ootab talgulisi

Pärnumaal Häädemeeste vallas on Luitemaa looduskaitsealal talgute korras maaomanikke abistatud ja rannaniite taastatud juba 2002. aastast alates. Eriti oli talgulistest abi 2005. aastal, kui jaanuaritormi kahjusid kõrvaldati 15 ühistööpäeval kaitseala eri paikades.
Ka tänavu talvel oli Liivi laht pikalt jäävaba ja taas oli siinsetel rannaniitudel ligi kahemeetrine veetõus, mis rikkus kilomeetrite viisi karjaaedu ja tõi vallidena kokku nii roogu ja vetikaid kui ka palgijuppe, plast- ja klaaspudeleid ning muud prügi. Peale selle on piirkonnas olulised kõrede kudemisalad, mis vajaksid talgute korras puhastamist ja kohendamist.
Sihtasutuse Luitemaa töötajad on keskkonnainvesteeringute keskuse ja ERDF projekti toel ning koostöös LKK Pärnu-Viljandi regiooniga valmis võõrustama ja juhendama talgulisi, et aidata maaomanikel valmistuda algavaks rannaniidu hooldamise hooajaks ning luua kõredele paremaid sigimistingimusi.
Talgud on kavas 24. ja 31. märtsil ning 5., 7. ja 14. aprillil. Kogunetakse iga kord kell 10 Häädemeeste bussijaamas, kust osalejad toimetatakse töökohtadesse. Talgulised saavad korraldajatelt töökindad ja lõunaks sooja söögi. Samuti on olemas töövahendid. Tööpäev lõpeb kella 16-17 paiku. Talgutel osalemiseks tuleb kindlasti registreeruda: luitemaa@gmail.com, marika.kose@mail.ee või telefonil 5656 1373 (Marika Kose).

SA Luitemaa


MAAILMAST

---

Foto: Alfred-Wegener-Institut


Polaaraasta kogub hoogu

Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogiainstituut (EMHI) andis läinud nädalal lähemalt teada märtsis alanud rahvusvahelise polaaraasta 2007-2008 programmist.
Rahvusvahelise teadusnõukogu (ICSU) ja maailma meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) viimase 50 aasta suurimas polaaruuringute programmis löövad kaasa vähemalt 60 riigi, sealhulgas ka Eesti teadlased. 220 teadusprojekti on jagatud kuude uurimissuunda: polaarregioonide seisukord, keskkonna- ja sotsiaalsed muutused ning nende mõju maailmale, uued väljakutsed teaduses, asukoha eelis Maa sisemuse, Päikese ja kosmose uurimisel ning inimmõõtme olulisus.
Eestit esindab polaaraasta tegevustes teaduste akadeemia, mis on ICSU liige alates 1992. aastast. Peale selle osaleb EMHI, mis pühendab tänavuse ülemaailmse meteoroloogiapäeva 23. märtsil Arktika ja Antarktikaga seonduvale.
Tuleva aasta märtsini vältav rahvusvaheline polaaraasta tähistab uut käsitlusviisi polaarteadustes, rõhudes eelnevast rohkem teadustevahelisele uurimistööle, ühildades füüsikat, ökoloogiat ja sotsiaalteadusi ning kattes nii Arktikat kui ka Antarktikat.
Esimene rahvusvaheline polaaraasta korraldati austerlasest uurija ja mereväeohvitseri Karl Weyprechti algatusel aastail 1882-1883, teise polaaraasta (1932-1933) algatas WMO ning 1957-1958 tähistati mõne prominentse füüsiku ettepanekul rahvusvahelise geofüüsika aastaga 75 ja 25 aasta möödumist kahest esimesest polaaraastast.
Rahvusvahelise polaaraasta ametlik kodulehekülg on võrgupaigas www.ipy.org.

EMHI/www.ipy.org

---

Leiti 100 000 uut tähte

Euroopa Lõunaobservatooriumi Tšiilis paikneva teleskoobi abil avastati Maast 30 000 valgusaasta kaugusel asuv iidne täherühm. Umbes seitsme valgusaasta laiune kerasparv koosneb umbes 100 000 tähest, mis kogumassi poolest on hinnanguliselt võrreldavad 65 000 meie Päikesega.
Sellised tähekobarad on ühed vanimatest objektidest Linnutees - nende vanuseks peetakse umbes 10 miljardit aastat. Kerasparvedesse kuuluvad tähed on sarnase ea ja keemiliste elementide jaotusega. Nende omaduste tõttu on pakuvad nimetatud tähekogumid astrofüüsikutele suurt huvi, eriti loodetakse nende kaudu leida tõendeid galaktikate formeerumise ja arengu mehhanismide kohta. Vastse leiuga võrreldavaid täheparvi on meie galaktikast seni leitud umbes 150.

AlphaGalileo/Kenti ülikool

---

Malaariavabad sääsed on haiguse kandjatest elujõulisemad

Malaaria uurimisele pühendatud instituudis Baltimore`is (USA) õnnestus teadlastel demonstreerida, et geneetiliselt muundatud sääsed, kes malaariatekitajaga nakatuda ei saa, omavad metsiktüüpi putukate ees eelist. Juhul, kui kõiki sääski "söötsid" malaariaga nakatatud hiired, saavutasid pikapeale katsepopulatsioonis ülekaalu transgeensed vereimejad. Võrreldes malaariat kandvate normaalsete sääskedega suutsid nad muneda rohkem mune ning nende tõenäosus hukka saada oli väiksem. Nakkusevaba toidu korral sääserasside edukuse vahel olulist erinevust ei tuvastatud.

Need tulemused annavad lootust järjekordsele plaanile malaariaplasmoodiumi väljasuretamiseks looduse ümberkujundamise teel. Kui malaariavabad sääsed osutuvad looduseski konkurentsivõimelisemad normaalsest vormist, peaksid nad probleemsesse piirkonda lahti lastuna hakkama potentsiaalseid haigusekandjaid populatsioonist välja tõrjuma. Esialgu aga jäävad malaariavastaste programmide tõhusamateks relvadeks siiski sääsevõrgud ja putukamürk.

Nature






Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---