Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
20. mrts 2007


UUDISTAJA SOOVITAB





Horisont kuulab maad, mis uudist kliima- ja evolutsiooniteoorias

Mrtsikuine Horisont tegeleb taas kliimaga. Keemikust keskkonnakaitsekonsultant Lui Pikkov vaatleb seda valdkonda pneva nurga alt, otsides, kus on phjused ja mis on tagajrjed. Mngu tulevad mittetasakaalulised protsessid, termodnaamika ja entroopia. Nende vga "teaduslike" mistete taustal kib jutt siiski sna lihtsatest asjadest: miks kattus kunagi kle ja paljas planeet Maa elusainega ning kas inimkonnal on ldse mtet kliimamuutuste rahoidmise nimel pingutada? Keskkonnateemat tiendab tehnikamagister Siret Talve kirjutis, milles ta vrdleb keskkonnamjude seisukohalt elektritootmist kohalikust plevkivist Eestis ja Poola kivisest Soomes.

Humanitaaria poolelt analsib ajaloolane Ivo Juurvee tenoliselt kige phjalikumalt lbi ttatud Eesti ajaloo allikat - Lti Henriku kroonikat. Artikkel paistab silma uudse lhenemisega: autor mngib metoodilist mngu ja vaatab, mida kirjutab Henrik luurest. Muu hulgas selgub, et muistse Liivimaa ainukesed nimepidi teada olevad luurajad olid ltlased Dote ja Paike.

Jri Kotšinev vaatab omakorda 90 aasta taguseid sndmusi Venemaal - Veebruarirevolutsiooni. Arheoloog Ants Kraut annab teada, kuidas on kulgenud mdunud aastal Hiiumaalt leitud salaprase kiviriista uuringud. Ajaloolane Kllo Arjakas knnib Ungari-teemalise erinumbri jlgedes ja annab teada, et eestlasi osales 1956. aasta Nukogude invasioonis sna vhe. Siiani pole nnestunud ka leida andmeid, et mni eestlane oleks Ungari lestusu mahasurumise kigus surma saanud.

Horisondi intervjuu on Mart Viikmaaga, kes Darwini teooria he parema tundjana Eestis vidab sna sirgjooneliselt, et viimastel aastatel ei ole evolutsiooniteooriale midagi olulist lisandunud. Aruteluainet pakuvad Darwin ja darvinism siiski jtkuvalt.
Seekordne Horisont sisaldab ka intervjuud mdunud aasta Enigma-rubriigi vitja Allar Padariga.
Jtkuvad teada-tuntud ja uued rubriigid. Tnu Tuvikene tutvustab Marsi-maandureid. Jaan Pelt kirjutab hiljuti teaduspreemiaga prjatud Jaan Einasto raamatust "Tumeda aine lugu". Oma programmi koostajate vahel kib vistlus Delli tindiprinteri peale.

Horisont






Eesti Looduses saarmas ja tsklonid

Saarmas pole lihtsalt ks vilgas ja mnguline loom, kellega kohtumisi loodusesbrad muheledes meenutavad, vaid ka veekossteemide kekigust mrku andev omamoodi indikaatorliik. Mrtsikuu Eesti Looduse kaaneloos annab Nikolai Laanetu phjaliku levaate selle suure krplase eluolust ja eluviisidest Eestis. Erinevalt paljudest Euroopa maadest on meie saarmaasurkonnal linud sna hsti: aastakmneid tagasi gvendatud jgedele-ojadele on elu tagasi tulnud.

Kliima soojenemisest rgitakse viimsel ajal palju. Keskmine hutemperatuur on tusnud ka Eestis, eriti ilmneb see talvel ja kevadel. Sellest, kuidas madalrhkkonnad meile talvesooja toovad, kirjutavad Mait Sepp ja Jaak Jaagus T geograafia instituudist. koloogid Aveliina Helm ja Meelis Prtel selgitavad meie loopealsete liigirikkust hvardavat snget tulevikku: maksmist ootab vljasuremisvlg. Intervjuus vastab toimetaja ksimustele jrveteadlane, 2007. aasta riigi teaduspreemia laureaat Ingmar Ott.

Urmas Kokassaar tutvustab seekord meilgi tulnukana kasvavat pld-vrkapsast, mille kultuursorte rukola nime all maitsetaimena kasutatakse. Lugeja saab teada, mida kaitstakse Tartu klje all asuval Age oru hoiualal ning kuidas matkata Tlinmme soomaastikul. Sven Zacek hutab slmima lhemat tutvust tavalise ja kartmatu naerukajakaga, Mati Martin aga hoiatab, et Euroopas haruldaseks muutunud liblikas srsilmik vib elupaikade hvimise tttu hbuda ka meil.

Kalevi Kull rhutab oma essees Emaje luhtade silitamise vajalikkust. Metsateadlane Harri Paves vljendab oma vastakaid mtteid seoses Eesti Looduse mulluses oktoobrinumbris ilmunud Heldur Sanderi ja Alar Lnelaiu artikliga vanimate hbriidsete eurojaapani lehiste leidmise kohta. Mrtsinumbri posteri autor on loodusfotoajakirja Lofo toimetaja Jaak Pder.

Eesti Loodust sirvinud Ott Luuk










EESTI UUDISED

---
Foto: Toomas Jriado


Loodusharidusprojekt koos ltlastega

Linud ndalal olid Ltis Gauja rahvuspargi vrustada Interreg III B projekti "Loodushariduse ja uesppe edendamine piirilese koost kaudu" Eesti korraldajad ja juhtrhm.
Mullu sgisel alanud ja aasta vltava projekti kigus koostatakse ppevahendeid ja rndnitusi, soetatakse vlitdeks vajalikku inventari, korraldatakse tienduskoolitust petajatele ja loodusppelaagreid lastele. 15 Lti last oli koos eakaaslastega Kubijal loodust ppimas sel talvel, suvel sidavad Eesti pilased omakorda Ltti. Eestist osalevad projektis Tartu keskkonnahariduse keskus ja Peipsi koostkeskus, Ltist Gauja rahvuspark ja Lti olmpialaste klubi (rahvusvaheliselt tuntud oma keskkonnaprojektiga "Footprint").
Gauja rahvuspargis toimunud arutelul leiti, et t on kulgenud plaanipraselt, ning meldi juba vimalikele jtkuprojektidele. Muidugi kidi ka rahvuspargis matkamas (fotol).

Uudistaja




PRIA alustas metsastamistoetuse taotluste vastuvttu

Linud kolmapevast kuni 2. aprillini vetakse pllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) piirkondlikes broodes vastu taotlusi pllumajandusmaale rajatud metsakultuuride hooldamise ja tiendamise toetuseks.
PRIA maaelu arengu toetuste broo peaspetsialisti Aire Vesteri snul on metsakultuuri tiendamis- ja hooldustoetus meldud neile, kes on kahel eelmisel aastal maaelu arengukava raames taotlenud pllumajandusmaa metsastamise toetust ning selle abiga metsakultuuri rajanud.
Hooldustoetust saab igale pllule taotleda kokku neli korda viieaastase kohustusperioodi jooksul ning toetuse mr on 1205 krooni hektari kohta. Tiendamistoetust hukkunud metsakultuuri taastamiseks saab kogu kohustusperioodi jooksul taotleda igale pllule hel korral, selle toetuse mr on 2003 krooni he hektari kohta. Tiendamistoetus makstakse taotleja arveldusarvele hiljemalt 10. oktoobriks ja hooldustoetus hiljemalt jrgmise aasta 2. veebruariks.
Hooldamise alla kib mulla kobestamine, rohimine, niitmine ja multšimine (v.a. tallamine), samuti aia rajamine metsastatud pllu mber ning kaitsevahendi ja taimekrae paigutamine mber taime tve. Hoolduseks ei peeta repellendi ja kemikaalide kasutamist.
Tpsem info toetuse tingimuste kohta ja taotlusvormid on olemas PRIA vrgupaigas; teavet saab ka PRIA piirkondlikest broodest ja keskusest Tartus.

PRIA




lemaailmne veepev keskendub veepuudusele

Paaris eelmises Uudistajas juba kirjutasime, et eeloleval neljapeval, 22. mrtsil thistatakse RO eestvttel lemaailmset veepeva.
Seekord on peateemaks valitud toimetulek veepuudusega. Rahvusvahelise veepeva raames peetakse Brsselis Euroopa veekonverents. Eestis on kesksed ettevtmised Tallinna tehnikalikoolis toimuv konverents teemal Veepuudus? Kas ka Eestis?" ja
Tartus tarve peva vltav ritusteseeria "Piisast piisab pikaks pevaks". Viimasest saate lhemalt lugeda niteks viimasest Uudistajast vrgupaigas www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja175.html.
Tallinna konverentsi korraldavad Eesti veehing ja keskkonnaministeerium ning see algab kell 12 Ehitajate tee 5. Konverentsil antakse le Orase veesstuauhind. programmi saate vaadata vrgupaigast www.veeyhing.ee.

Uudistaja/keskkonnaministeerium




Luiged tulnud, luigeaasta kib

Luiged on Eestisse arvukalt tagasi judnud vi siit lbi rndamas ning nii saab tishoo sisse ka ornitoloogiahingu tnavune aasta linnu programm. Aasta lindudeks on tnavu teatavasti kolm Eestis ette tulevat luigeliiki: khmnokk-, vike- ja laululuik.
Huvilistel palutakse kindlasti les mrkida kevadised rndeaegsed luigevaatlused. Aasta linnu projekti juht Leho Luiguje (leho@zbi.ee) on selle hlbustamiseks koostanud vaatlusankeedi. Vaatlustest vib teatada kas linnuhuviliste postilisti, otse projektijuhile vi kirjaga ornitoloogiahingusse (EO, pk. 227, Tartu 50002), mrgusna "luiged".
Peale rnde pratakse sel aastal mrksa suuremat thelepanu muidugi ka laulu- ja khmnokk-luige pesitsemisele, et aasta lpus viks anda nende kahe liigi uued populatsioonihinnangud. Kllap nnestub tiendada linnuatlast.
Pikem kirjutis aasta lindudest on Eesti Looduse veebruarinumbris.

EO/Linnuhuviliste meililist




Kevadine linnuvaatlus tulekul

Juba kmnendat aastat kutsub Eesti ornitoloogiahing (EO) lihavttephade ajal (7. ja 8. aprillil) kiki inimesi loodusesse linde vaatama. rituse eesmrk ei ole tsiteaduslik ning linnuvaatluspevadel kaasalmine eeldab ige vhe: tuleb lihtsalt nende kahe peva jooksul leida aega linde vaadelda, olgu siis tunnisel jalutuskigul vi kogu ndalavahetuse vltaval linnuretkel.

Kirja viks panna kik laupeva pikesetusust kuni phapeva pikeseloojanguni kohatud linnuliigid ning iga liigi isendite (hinnanguline) arv. Kindlasti tuleks juurde mrkida vaatluste tegemise koht, aga miks mitte ka kirjeldused oma huvitavamatest linnuelamustest. Kokkuvtted vaatlustest palutakse saata EO kontorisse hiljemalt 1. maiks kas kirja teel aadressil Pk. 227, 50002 Tartu, "Linnuvaatlus" vi elektronpostiga: andrus.kuus@eoy.ee. Linnuvaatluse materjalid on kttesaadaval EO vrgupaigas www.eoy.ee/arhiiv/2007/vaatlus.

EO




---
Maksikaart mgraga - www.post.ee


Neljapeval ilmub mgramark

Neljapeval, 22. mrtsil, saab kena tienduse Eesti Posti margisari "Eesti fauna". Seekord on "margikangelaseks" lendatud mger.
Seni veel kehtiva sisekirja postimaksule vastava nimivrtusega 4.40 krooni suureformaadilise ruudukujulise margi on kujundanud tuntud (margi)animalist Sįndor Stern. Sterni kujundatud on ka kik viis varasemat selle sarja marki (2002 - metssiga, 2003 - viigerhljes, 2004 - hunt, 2005 - kobras, 2006 - pder). Mgramarke on trkikojas Vaba Maa trkitud 210 000.
Vlja antakse ka esimese peva mbrik ja maksikaart (pildil).

Eesti Post/Uudistaja




Maalikoolis avaneb IS

16. mrtsil avati maalikoolis pidulikult uus ppeinfossteem (IS).
Uut ISi hakati maalikoolis arendama 2005. aastal, eri funktsioonid on kivitatud jaokaupa. Juba 2006. aasta lipilaste vastuvtul kanti info sisseastumise ssteemist (SAIS) otse ISi. Olulisim erinevus varasemast peitub selles, et uus ssteem hlbustab lipilase ja likooli vahelist suhtlemist: lipilastel on ligips oma pingutele igast Interneti-hendusega arvutist.
Uus ssteem on loodud koosts Tartu likooliga.
Maalikooli ISi peaspetsialisti Lilian Ariva snul oli avamine pigem smboolne: tegelikult ttab ssteem juba ammu, kuid polnud laiemale kasutajaskonnale avatud. Samas ei saa IS kunagi lpuni valmis, vaid areneb edasi koos likooliga ja likoolipere soovide kohaselt.

Maalikool


KUHU MINNA

Viirustega tuttavaks

Neljapeval, 22. mrtsil kell 17.30-20.30 toimub Tartus, Domus Dorpatensise maja (Raekoja plats 1/likooli 7) seminariruumis jrjekordne populaarteaduslik seminar sarjast "Teeme tutvust". Sel korral on teemaks viirused.
T bioloogia magistrant Laura Sedman tutvustab viroloogiat kui teadusharu ning rakendusviroloogia professor Andres Merits purustab viiruste kohta kivaid mte ja valearvamusi. Endiselt teravat linnugripit emaatikat ksitleb tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianunik Kuulo Kutsar.

Tasuta seminarile "Teeme tutvust viirustega" on oodatud kik, kes soovivad viroloogiast ja viirushaigustest rohkem teada saada. Osalemiseks registreeru hiljemalt 21. mrtsiks telefonil 7 331 345 vi e-maili teel dorpatensis@dorpatensis.ee

Teaduskeskus AHHAA




Ivar Puura rgib Sagadis elu tekkest

UNESCO rahvusvahelise planeet Maa aasta 2007-2009 raames on 31. mrtsil kell 10-16 RMK Sagadi metsakeskuses loodusteaduslike loengute sarja esimene koolituspev teemal "Eesti kivistised ja Suur Pilt - uuemad teadusavastused elu tekkest ja arengust".
Lektor on Tartu likooli teadur, filosoofiadoktor (ajaloolise geoloogia ja paleontoloogia alal) Ivar Puura. Osalustasu on 300 krooni, mille hulka kuulub ka luna ja kohvipausi hind. Osalejad saavad RMK Sagadi looduskooli koolitustendi.
Kokku tuleb loodusteaduslike loengute sarjas Sagadi looduskoolis sel aastal neli ppepeva; lektoreiks on tuntud loodusteadlased.
Info ja registreerumine: RMK Sagadi metsakeskuse arendusjuht Asta Tuusti (tel. 507 6485, asta.tuusti@rmk.ee).

RMK




Luitemaa looduskaitseala ootab talgulisi

Prnumaal Hdemeeste vallas on Luitemaa looduskaitsealal talgute korras maaomanikke abistatud ja rannaniite taastatud juba 2002. aastast alates. Eriti oli talgulistest abi 2005. aastal, kui jaanuaritormi kahjusid krvaldati 15 histpeval kaitseala eri paikades.
Ka tnavu talvel oli Liivi laht pikalt jvaba ja taas oli siinsetel rannaniitudel ligi kahemeetrine veetus, mis rikkus kilomeetrite viisi karjaaedu ja ti vallidena kokku nii roogu ja vetikaid kui ka palgijuppe, plast- ja klaaspudeleid ning muud prgi. Peale selle on piirkonnas olulised krede kudemisalad, mis vajaksid talgute korras puhastamist ja kohendamist.
Sihtasutuse Luitemaa ttajad on keskkonnainvesteeringute keskuse ja ERDF projekti toel ning koosts LKK Prnu-Viljandi regiooniga valmis vrustama ja juhendama talgulisi, et aidata maaomanikel valmistuda algavaks rannaniidu hooldamise hooajaks ning luua kredele paremaid sigimistingimusi.
Talgud on kavas 24. ja 31. mrtsil ning 5., 7. ja 14. aprillil. Kogunetakse iga kord kell 10 Hdemeeste bussijaamas, kust osalejad toimetatakse tkohtadesse. Talgulised saavad korraldajatelt tkindad ja lunaks sooja sgi. Samuti on olemas tvahendid. Tpev lpeb kella 16-17 paiku. Talgutel osalemiseks tuleb kindlasti registreeruda: luitemaa@gmail.com, marika.kose@mail.ee vi telefonil 5656 1373 (Marika Kose).

SA Luitemaa


MAAILMAST

---
Foto: Alfred-Wegener-Institut


Polaaraasta kogub hoogu

Eesti meteoroloogia- ja hdroloogiainstituut (EMHI) andis linud ndalal lhemalt teada mrtsis alanud rahvusvahelise polaaraasta 2007-2008 programmist.
Rahvusvahelise teadusnukogu (ICSU) ja maailma meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) viimase 50 aasta suurimas polaaruuringute programmis lvad kaasa vhemalt 60 riigi, sealhulgas ka Eesti teadlased. 220 teadusprojekti on jagatud kuude uurimissuunda: polaarregioonide seisukord, keskkonna- ja sotsiaalsed muutused ning nende mju maailmale, uued vljakutsed teaduses, asukoha eelis Maa sisemuse, Pikese ja kosmose uurimisel ning inimmtme olulisus.
Eestit esindab polaaraasta tegevustes teaduste akadeemia, mis on ICSU liige alates 1992. aastast. Peale selle osaleb EMHI, mis phendab tnavuse lemaailmse meteoroloogiapeva 23. mrtsil Arktika ja Antarktikaga seonduvale.
Tuleva aasta mrtsini vltav rahvusvaheline polaaraasta thistab uut ksitlusviisi polaarteadustes, rhudes eelnevast rohkem teadustevahelisele uurimistle, hildades fsikat, koloogiat ja sotsiaalteadusi ning kattes nii Arktikat kui ka Antarktikat.
Esimene rahvusvaheline polaaraasta korraldati austerlasest uurija ja mereveohvitseri Karl Weyprechti algatusel aastail 1882-1883, teise polaaraasta (1932-1933) algatas WMO ning 1957-1958 thistati mne prominentse fsiku ettepanekul rahvusvahelise geofsika aastaga 75 ja 25 aasta mdumist kahest esimesest polaaraastast.
Rahvusvahelise polaaraasta ametlik koduleheklg on vrgupaigas www.ipy.org.

EMHI/www.ipy.org




Leiti 100 000 uut thte

Euroopa Lunaobservatooriumi Tšiilis paikneva teleskoobi abil avastati Maast 30 000 valgusaasta kaugusel asuv iidne therhm. Umbes seitsme valgusaasta laiune kerasparv koosneb umbes 100 000 thest, mis kogumassi poolest on hinnanguliselt vrreldavad 65 000 meie Pikesega.
Sellised thekobarad on hed vanimatest objektidest Linnutees - nende vanuseks peetakse umbes 10 miljardit aastat. Kerasparvedesse kuuluvad thed on sarnase ea ja keemiliste elementide jaotusega. Nende omaduste tttu on pakuvad nimetatud thekogumid astrofsikutele suurt huvi, eriti loodetakse nende kaudu leida tendeid galaktikate formeerumise ja arengu mehhanismide kohta. Vastse leiuga vrreldavaid theparvi on meie galaktikast seni leitud umbes 150.

AlphaGalileo/Kenti likool




---


Malaariavabad ssed on haiguse kandjatest elujulisemad

Malaaria uurimisele phendatud instituudis Baltimore`is (USA) nnestus teadlastel demonstreerida, et geneetiliselt muundatud ssed, kes malaariatekitajaga nakatuda ei saa, omavad metsiktpi putukate ees eelist. Juhul, kui kiki sski "stsid" malaariaga nakatatud hiired, saavutasid pikapeale katsepopulatsioonis lekaalu transgeensed vereimejad. Vrreldes malaariat kandvate normaalsete sskedega suutsid nad muneda rohkem mune ning nende tenosus hukka saada oli viksem. Nakkusevaba toidu korral sserasside edukuse vahel olulist erinevust ei tuvastatud.

Need tulemused annavad lootust jrjekordsele plaanile malaariaplasmoodiumi vljasuretamiseks looduse mberkujundamise teel. Kui malaariavabad ssed osutuvad looduseski konkurentsivimelisemad normaalsest vormist, peaksid nad probleemsesse piirkonda lahti lastuna hakkama potentsiaalseid haigusekandjaid populatsioonist vlja trjuma. Esialgu aga jvad malaariavastaste programmide thusamateks relvadeks siiski ssevrgud ja putukamrk.

Nature






Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012