UUDISTAJA
27. märts 2007

UUDISTAJA SOOVITAB

Uuenenud metsaseaduse head ja vead

Ajakirja Eesti Mets selle aasta esimene number keskendub 1. jaanuaril jõustunud metsaseadusele. Avaloos arutleb Hendrik Relve, kuidas meie metsandus on läbi oma ajaloo jõudnud värskes metsaseaduses kajastuvate põhimõteteni. Riigimetsa majandamise keskuse juhatuse liige Olav Etverk juhib tähelepanu metsaomanikke otseselt puudutavatele seadusemuudatustele. Uue metsaseaduse teemal võtavad sõna erinevad huvirühmad. Eesti metsatööstuse liidu tegevjuht Andres Talijärv hoiatab, et seadus pidurdab metsasektori arengut, riikliku looduskaitsekeskuse esindajad seevastu väljendavad pigem rahulolu seaduses esitatud keskkonnakaitseliste eesmärkidega. Erametsaliit tunneb muret metsaomanike hulgas leviva passiivsuse pärast. Tõdetakse, et uus õigusakt erametsaomanike probleeme iseenesest ei lahenda.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna spetsialist Kairi Toiger kirjutab metsasektori kommunikatsioonistrateegiast - kuidas parandada inimeste teadlikkust ja metsanduse mainet. Puidu, sealhulgas raiejäätmete kütusena kasutamise tulevikuväljavaateid selgitab RMK metsamajanduse turundusjuht Ulvar Kaubi. Mati Valgepea metsakaitse- ja metsauuenduskeskusest annab ülevaate säästva metsanduse seire infosüsteemi loomisest. Kahe aastakümne jooksul Kihelkonna koolimetskonnas saadud kogemusi jagab Tiina Ojala. Metsandusloolane Heino Kasesalu meenutab metsakuivenduse spetsialisti Edgar Puide elutööd. Lisaks tutvustatakse ajakirja kevadnumbris tänavuse metsanädala kava ning lugejat rõõmustavad põnevad metsasõnumid kodumaalt ja raja tagant.

Eesti Metsa sirvinud Ott Luuk

---

EESTI UUDISED

---

Foto: Toomas Jüriado


Tagasivaates veepäevast

22. märtsil järjekordselt tähistatud ülemaailmse veepäeva kesksed üritused Eestis olid Tallinnas ja Tartus.
Tallinna tehnikaülikoolis korraldatud konverentsil anti juba kaheksandat korda üle Orase veesäästuauhind, mille tänavu sai keskkonnakorralduse ja konsultatsioonifirma AS Maves. 1991. asutatud Maves on 16 tegutsemisaasta jooksul pakkunud oskusteavet nii pinna- kui ka põhjaveega seotud tegevusvaldkondades ja jäätmete kohta. Tehtud on keskkonnaauditeid, keskkonnamõju hindamisi ja geoloogilisi uuringuid, osaletud veemajanduskavade, jäätmekavade ja nitraaditundliku ala tegevuskava koostamisel. Maves on kokku pannud ka juhend- ja koolitusmaterjale.
"AS-i Maves tegevus on arendanud Eesti veemajandust nii, et see oleks tulevikus jätkusuutlik ning ka tulevastel põlvedel oleks olemas puhas elukeskkond ja tervisele ohutu joogivesi," on öeldud keskkonnaministeeriumi asjakohases pressiteates.
Igal aastal rahvusvahelisel veepäeval üle antava veesäästuauhinna on asutanud Orase veefirma. Auhinnaga tunnustatakse isikuid või ettevõtteid, kes on andnud olulise panuse Eesti veemajanduse korraldamisse ja arendamisse ning veekaitsesse. Orase veesäästuauhinda on jagatud aastast 2000 ja esimesena pälvis selle AS Järve Vesi. Mullu, 2006. aastal sai auhinna Tartu ülikooli arstiteaduskonna emeriitprofessor Astrid Saava, kes on kogu oma teadustöö ja elu pühendanud vee kvaliteedi ning terviseriskide uurimisele.

Tartu meeleolukas veepäeva programmis jätkus tegevust pikkadeks tundideks nii lastele kui ka täiskasvanuile. Joonistati ja meisterdati, osaleti võistlustes ja mängudes, kuulati Urmas Kokassaare loengut "Vesi meis eneses", oli Eestis müüdavate pudelivee sortide degustatsioon, kevadsuplus Emajões ja veepäeva pidu. TÜ botaanikaaia õppeklassis avati Hermes Sarapuu atraktiivne näitus „Lume- ja jääkristallid" (fotol), mida huvilised saavad vaadata 8. aprillini.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

---

Jaapanlaste arengukava teeb Kadrina kandi inimesed murelikuks

Paari Lääne-Virumaa küla tulevik on seatud küsimärgi alla: arendajad Toshio Kawabe ja Erja Järvis tahavad Kadrina valla Vohnja ja Hõbeda külla rajada puhkeküla poolele tuhandele Jaapani pensionärile.

Hõbeda on 73 elanikuga traditsiooniline hajaküla. Piirkonna loodust iseloomustavad karstialad, Loobu jõge toitvad allikad, allikasood. Maapinnalähedane põhjavesi on looduslikult kaitsmata ning piirkonna veeolud on juba praegu heitlikud. Ometi on Hõbeda külas 30 hektarile plaanitud 70 elamut, vesiravila ja mitmekordne hotell. Üle jõe, Vohnja poolele peavad tulema golfiväljak, klubihoone, kauplused ja korruselamud.
Kohalikke teeb murelikuks arenduse mõju nii loodus- kui ka sotsiaalkeskkonnale: kui uusasukaid on kohalikest mitu korda rohkem, on küla identiteedi säilimine üsna küsitav.

Riigi- ja omavalitsusasutustele ning keskkonnaorganisatsioonidele saadetud abipalveile tulnud vastused on külarahvale jätnud mulje, et pigem on nad oma murega üksi jäetud. 4. aprillil peab toimuma osaühingu Hendrikson & Ko tehtud keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande avalik arutelu. Külarahva hinnangul on KSMH koostatud puudulikult.

Uudistaja/Hõbeda küla töörühm

---

Uus mets Rooma lepingu auks

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) teatas läinud nädalal, et tänavune metsaistutus on pühendatud Rooma lepingu (Euroopa majandusühenduse tekke) 50. aastapäevale. Sellega on kutsutud ühinema teisigi Euroopa riike. Rahvusvaheliselt kannab see metsaistutusaktsioon nime Greenwave („Roheline laine").
Idee sellisel viisil Rooma lepingu aastapäeva tähistada tuleneb 2004. aasta metsaistutuskampaaniast „Miljon puud", millega tähistati Eesti astumist Euroopa Liitu. Tollal osutus kampaania sedavõrd edukaks, et tänavu otsustas Eesti valitsuse kommunikatsioonibüroo teistelegi riikidele pakkuda võimalust sel moel märkida Euroopa Liidu tähtpäeva. Oma ühinemisest metsaistutusega on jõudnud juba teatada Läti, Leedu, Slovakkia, Küpros ja Belgia.
Eestis on peale loodusest hoolivate inimeste otsustanud kampaanias osaleda mitu firmat - suurimad näiteks EMT, Eesti väärtpaberite keskregister ja Elisa. Eestis korraldab metsaistutust RMK; 2.-20. aprillini saab RMK kodulehel osaluseks eelregistreeruda.

RMK

---

Tartu ülikooli teadlased uurivad satelliitide abil Eesti rannikuvett

TÜ Eesti mereinstituudi teadlased on välja töötanud meetodi, mis võimaldab tehiskaaslaste abiga mõõta sadamate süvendustöödest tekkinud hõljumi kontsentratsiooni Eesti rannikuvetes.
Töötati riikliku keskkonnaseire projekti „Rannikumere muutuste uuringud ja kaugseire" raames, mille eesmärk oli testida erinevate satelliitide sobivust Eesti rannavete seisundi hindamiseks ja töötada välja algoritme, mis võimaldaksid hinnata optiliselt aktiivse materjali (fütoplankton, tahked osakesed, lahustunud orgaaniline aine) hulka nii Läänemeres kui ka Peipsi järves.

Töörühma juhtinud vanemteadur Tiit Kutseri sõnul on sadamate süvendustöödest tekkinud hõljumi levik ja selle mõju ümbritsevale keskkonnale probleem, millega Eesti rannikualadel pidevalt kokku tuleb puutuda. „Süvendustööde mõju ulatuse kindlakstegemine, nagu ka kogu Eesti rannikuvete seisundi jälgimine laevadelt on aga aeganõudev ja kallis. Peaaegu ainsaks operatiivse seire teostamise võimaluseks on kasutada satelliite. MODIS Terra ja Aqua satelliitide abil on Eesti laiuskraadidel võimalik saada kuni neli pilti päevas," ütles Kutser.

Hõljumi määramise algoritme saab kasutada edaspidisel süvendustööde keskkonnamõjude hindamisel ning merekeskkonna seires. Satelliitide kasutamine on oluliselt operatiivsem ja odavam kui laevadelt teostatud seire.
Projekti finantseerisid keskkonnaministeerium ning Sillamäe sadam.

TÜ

---

Looduseuurijate selts läheb üldkoosolekuga teisele ringile

Neljapäeval, 29. märtsil on Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) majas Tartus Struve 2 LUSi üldkoosolek.
Eelmisel üldkoosolekul jäi seltsile uus presiidium valimata, kuna koosolek polnud vähese osalejate arvu tõttu otsustusvõimeline. Et presiidium ja revisjonikomisjon valitud saaks, oleks tarvilik vähemalt 1/20 seltsi liikmete ehk 41 inimese osalus. Neil seltsi liikmeil, kel endal ei ole võimalik koosolekul osaleda, on võimalik oma hääl mõnele teisele seltsi liikmele edasi anda. Volitus võib olla lihtkirjalik, kuid peab olema allkirjastatud. Seega ei saa e-posti teel kedagi volitada.
Peale ametliku osa kuulatakse ka Monika Prede ettekannet "Kes on "tegijad" Otepää maastikul". Koosolek algab kell 17.15.

LUS

---

Foto: Tiiu Jüriado


Sooja, linde ja lilli

Ööl vastu kolmapäeva tulnud kalendrikevad pani soojamasinalegi kohe sõna otseses mõttes täisauru peale. ETV 24 teatas, et kevade esimese päeva pärastlõunal mõõtis Valgamaal Tahevas asuv automaatne ilmajaam õhusooja 19,4 kraadi. Nii vara pole meil veel kunagi sellist sooja olnud. Ametliku 22. märtsi soojarekordina läheb kirja siiski Valgas ja Elvas mõõdetud 18,4 plusskraadi.
Kiiresti pikenes ka saabunud rändlindude nimistu. Nii hakkas järjest valjemalt kajama metsvindilaul, kohal on rästad ja esimesed punarinnad, kuuldud on metskurvitsat. Nähtud on juba ka esimesi valge-toonekurgesid. Mitte ainult aedades, vaid ka metsas on puhkenud esimesed sinililled (foto on tehtud 26. märtsil Tartumaal Vitipalus).

ETV 24/Uudistaja

---

Kõige rohkem linnuliike käis Aarne Otsa toidupaigas

13. veebruari Uudistajas kirjutasime Lao linnujaama algatatud lindude söögimajas käivate linnuliikide loendusest: vahemikus 15. veebruarist 15. märtsini paluti kirja panna toitmispaigas toitunud liigid. Välja pandi ka auhindu.
Läinud nädalal andis Peeter Raja Lao linnujaamast teada võistluse tulemused: kokku saadeti 32 loendusnimekirja; Raja kinnitusel oli nende seas ka "uusi inimesi". Enamikus toidumajades märgati loenduse aegu 10-14 liiki.
Võistluse võitis Aarne Ots Sürgaverest 23 liigiga, kellele lisandus veel neli n.-ö. teise ringi tarbijat, kes toitusid toidulaual toitunuist (hallõgija, värbkakk, raud- ja kanakull).
Pikkuselt teise nimistu (22 liiki) saatis Anne Kõoleht Võrust.

Lao linnujaam/Linnuhuviliste arvutilist


KUHU MINNA

---

Loodushariduskeskus kutsub Ninale põhumaju vaatama

Tartu keskkonnahariduse keskuse (TKKHK) seminar "Keskkonnasäästlik ehitus: põhumajad" viib huvilised 31. märtsil kell 12 Kompanii 10 juurest Peipsi äärde Nina külla põhumaju vaatama.
Lektorid on Mikk Suursild ja Rene Vallner; osalustasu 100 krooni. Registreerimine telefonil 736 6120 või e-posti aadressil kylli.kalamees@teec.ee.

TKKHK

---

Palmipuudepüha palmidega

30. märtsist - 1. aprillini on Tallinna botaanikaaia palmimajas avatud näitus „Põnevat palmidest".
Palmid on inimkonnale kõrreliste kõrval olulisemateks toidutaimedeks. Näitusel saab teada, kuidas maailma eri paigus palme kasutatakse ning kuidas neid kodustes tingimustes ise kasvatada. Lisaks palmide mitmekesisusele õpitakse tundma ka sageli ekslikult palmideks peetavaid, kuid botaaniliselt täiesti erinevaid taimi: tääkliiliaid, puusõnajalgu ja kruvipuid.
Kristliku tähtpäevaga kooskõlas tutvustatakse veel mitmesuguseid piiblis mainitud taimi viigipuust kukemagunani ja nende ajaloolisi kasutusviise.

Tallinna botaanikaaed


LUGEMIST

---

Jahinduse arengukava tööversioon avalikustatud

Veebilehel www.jahindus.iap.ee on avalikustatud keskkonnaministeeriumi tellitud jahinduse arengukava (aastateks 2007-2013) tööversioon.
Arengukava teemad on jagatud kuue suurema valdkonna alla. Igas valdkonnas on välja toodud hetkeseis, olulisemad probleemid, strateegilised eesmärgid ja tegevussuunad ning meetmed eesmärkide saavutamiseks. Arengukava koostajad ootavad laialdast dialoogi eri huvirühmade vahel. Arvamusi ja ettepanekuid saab esitada veebilehel avatud foorumis.

Keskkonnaministeerium

---

Teadmiseks metsauuendajale

Hea peremees ei piirdu metsas vaid raiumisega. Metsa uuendamisest huvitatud inimestele vajalikku teavet sobivate seemnete ja taimede hankimise ning metsakultuuri hooldamise kohta pakub infoleht "Meie METSA heaks". Infoleht on elektroonilisel kujul kättesaadav metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse võrgupaigas (faili maht ~1MB).

Metsakaitse- ja metsauuenduskeskus

---

"Loodusevaatlused 2006" on valmis

Läinud nädalal trükist tulnud järjekordses kogumikus "Loodusevaatlusi 2006" on neli artiklit.
Eve Mägi on kirjutanud artiklid "Saarte haudelinnustik 2004-2006: suuremad muutused linnustikus läbi poole sajandi" ja "Rebane saarel: Papilaiu taasasustamine", Marju Erit "Rannaniidu- ja roostikulindude asustustihedus Silma looduskaitsealal ja Eestis" ning Eedi Lelov "Pärnumaa lindude nimestik".
Trükist saab Matsalu rahvuspargi keskusest Penijõelt.

Matsalu RP


MAAILMAST

---

Korea ja Venemaa tiigrikaitsjad asuvad ühistööle

Lõuna-Korea ja Venemaa teadlased on otsustanud ühendada jõupingutused amuuri tiigri kaitseks.
Eri paigus eri nimesid kandev - peale amuuri tiigri ka siberi, korea, mandžuuria või põhjakorea tiiger - loom, kaslaste seas üks suurim ja tugevaim, on alles põhiliselt veel vaid Venemaa Kaug-Idas; kokku arvatakse looduses elavat ainult 70 isendit. Algatatud programm püüab arvukust suurendada. Korealaste kinnitusel on nende lõppsiht tuua suur kiisu tagasi ka Lõuna-Koreasse.

KARE-11

---

Aafriklased ei taha Gatesi "rohelist revolutsiooni"

Kenyas Nairobis peetud maailma sotsiaalfoorumil (WSF - World Social Forum) lükkasid Aafrika kodanikuorganisatsioonid tagasi Rockefelleri ning Bill & Melinda Gatesi fondide 150-miljonilise AGRA-idee (Alliance for a Green Revolution in Africa - allianss rohelise revolutsiooni heaks Aafrikas).

AGRA näinuks ette põllumajanduse kõrgtehnoloogilise arendamise, mille hulka kuulunuks ka rohke kemikaalitarvitus ja geenmuundatud taimede siire Mustale Mandrile. AGRA loojad lubavad kasu Aafrika 180 miljonile vaesunud talupojale, kellest senine "roheline revolutsioon" olevat mööda läinud.
Enam kui 70 kodanikuühenduse allkirjastatud vastulause aga kritiseerib AGRA-t kui tööstuslikku ja kemikaalidel põhinevat tootmisviisi ning katset kasutada nälga geenmuundatud organismide levitamiseks. Selgub ka, et varasematest "rohelise revolutsiooni" programmide 350 miljoni dollaristest aastaeelarvetest on 40-45 protsenti läinud regulaarselt just Aafrikasse, aga mingit märgatavat kasu sellest pole olnud. Teisisõnu: "roheline revolutsioon" pole Aafrikast mööda läinud, ta on seal läbi kukkunud.
Aafrika kodanikuühendused ei lükka AGRA-raha siiski üheselt tagasi, vaid teevad annetajatele ettepanekuid aidata saavutada mandri "toidusuveräänsus". Selle all peetakse silmas põllumajandust, mille aluseks oleks ökoloogiline ja majanduslik jätkusuutlikkus.

Peacework Magazine

---

Testosteroon teeb viha meeldivaks

Loomulikult ei meeldi kellelegi, kui teda ennast asjata ärritatakse. Kaasinimese viha provotseerimine aga näib mõnele küll mõnus meelelahutus olevat. Michigani ülikooli uurijad leidsid, et teiste ärritusest tunnevad rõõmu tavalisest kõrgema testosteroonitasemega inimesed.
Seitsmekümnel vabatahtlikul registreeriti testosteroonitase. Seejärel tehti neile ülesandeks õppida toksida arvuti klaviatuuril teatud klahvikombinatsioone. Õige kombinatsiooni sisestamise järel vilksatas ekraanil hetkeks näo kujutis, millel oli kas neutraalne ilme või vihagrimass. Katsealused, kelle veres oli rohkem testosterooni, õppisid ülesannet täitma kiiremini, kui neile näidati vihast nägu. Nende jaoks oli arvutiekraanil vilkuva mehikese ärritamine õppimist motiveerivaks "präänikuks". Tavalise hormonaalse tasakaaluga inimestele grimassid ei mõjunud.

On leitud, et kõrge testosteroonitase kaasneb sageli sotsiaalselt domineeriva käitumisega. Arvatakse, et vastase vihagrimass erutab kõrgel positsioonil olijaid, kuna on signaaliks peatsest väljakutsest või annab märku vastase ebasoodsast olukorrast.

New Scientist






Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---