Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
3. aprill 2007


UUDISTAJA SOOVITAB













EESTI UUDISED

---
Foto: Toomas Jüriado


Vooremaa väärtused ühes raamatus kirjas

Saadjärve looduskeskuses esitleti 29. märtsil raamatut "Vooremaa. Jääaja vabaõhumuuseum". Teose on koostanud riikliku looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni asedirektor Aita Saksing koos oma kaastöötajatega; toimetajatöö tegi Ann Marvet Eesti Looduse toimetusest. 84-leheküljelise rohkete piltide, skeemide ja kaartidega raamatu on andnud välja kirjastus Eesti Loodusfoto.

Suurem osa artikleid põhineb varem ilmunud materjalil, näiteks ka eelmisel Vooremaast kõnelnud raamatul, juba 1978. aastal ilmunud Helve Remmeli "Vooremaal". Marvet tõstab aga eriti esile kaht originaalkirjutist: Maris Rattase ja Alar Rosentau "Vooremaa sündi", mida nimetab lausa raamatu teljeks, ning Laine Kepparti ja Helle-Mare Raudsepa "Voored teevad ilma". Omaette väärtus on raamatu fotod, mille autor on valdavas osas Arne Ader. Ader sai pilte teha ka lennukilt, "Kalevipoja vaate kõrguselt", nagu esitlusel tabavalt öeldi: ainult nii on taandunud jää hööveldatud-vormitud Vooremaa tegelik kuju tõeliselt ja üleni näha.
Meeleolukal esitlusel etendati stseenikesi Vooremaa ajaloost ja legendidest (fotol selle etenduse osalised ja Aita Saksing); Saadjärve looduskooli rahvas sai uhkusega näidata, kui sisukaks ja kenaks on muutunud nende valdused.

Uudistaja




Tartus valmib uut tüüpi tomograaf

Sellest aastast alates osalevad Tartu ülikooli füüsika instituudi (FI) teadlased Euroopa Liidu projektis STRING, mille eesmärk on välja töötada uut tüüpi tomograaf. See muudab haiguste diagnostika patsiendile mugavamaks ning funktsionaalsemaks.

Projekti raames teevad FI teadlased uusi, valgustkiirgavate materjalide uuringuid. Projekti lõppeesmärk on välja arendada uuetüübilise, positronide kiirgusel põhineva tomograafi (nn. PET-tomograafi) prototüüp, mis võimaldaks parandada PET-kujutise kvaliteeti, vähendada patsiendi eksponeerimist radioaktiivsusele ja suurendada PET-tomograafide kättesaadavust kogu maailmas.

„Tegemist on kogu Euroopa konkurentsivõimet tõstva lahendusega kõrgtehnoloogilise meditsiini valdkonnas," ütles FI teadusdirektor Marco Kirm. „Uut tüüpi tomograaf mitte ainult ei visualiseeri patsiendi sisemust, vaid aitab ka organite tööd diagnoosida. Sel moel muutub tomograaf arsti jaoks funktsionaalsemaks ning kokkuvõttes odavamaks kogu tervishoiusüsteemile."
Üleeuroopalist koostööprojekti juhib Philipsi kontserni teaduslabor ning peale Tartu ülikooli teadlaste kuuluvad konsortsiumi ka uurijad Utrechti ja Leideni ülikoolist ning rahvuslikest uurimiskeskustest Jülichis, Bordeaux's ja Bolognas.

Tartu ülikool




---

Märka konna maanteel!

Riiklik looduskaitsekeskus (RLK) alustab koostöös mittetulundusühinguga Põhjakonn ja maanteeametiga 1. aprillist projekti "Konnad teel", et hoolivate inimeste abiga kaardistada Eestimaal kohad, kus konnade rändeteed ristuvad maanteedega.

"Soovime välja selgitada piirkonnad, kus konnad üle teede liiguvad ja projekti lõpptulemuseks määrata kohad, kuhu maanteeametil tuleb maanteede alla planeerida spetsiaalsed tunnelid, mille kaudu konnad saavad ohutult liikuda," ütles RLK liigikaitse peaspetsialist Ivar Ojaste.
Igal kevadel ja sügisel võtavad konnad ette rändeid kudemisveekogudesse ja talvituspaikadesse aegade jooksul väljakujunenud radu mööda. Hollandis tehtud uurimused näitavad, et isegi teel, kus liigub kuni 10 masinat tunnis, võib rände tippajal hukkuda iga kolmas teele sattunud konn. Kui liikluskoormus on juba vähemalt 60 autot tunnis, saab surma 95 protsenti teed ületavatest konnadest.
Konnatunnelid sobivad Ojaste sõnul teeületuseks ka näiteks putukatele, ämblikele, madudele, sisalikele, siilidele ja hiirtele.
RLK palub inimestel, kes juhtuvad nägema maanteed ületavaid konni, sellest teada anda. Helistada saab MTÜ Põhjakonna telefonile 51 900 903. Telefon töötab ööpäev läbi aprillis-mais ja septembris-oktoobris, kui on konnade kõige aktiivsem liikumisaeg.

RLK




LUS sai uue presiidiumi ja muretses Eesti maastike pärast

Eesti looduseuurijate selts (LUS) valis oma 29. märtsi üldkoosolekul uue presiidiumi, kes juhib seltsi tegevust järgneva kolme aasta jooksul.
Sellesse kuuluvad Tiiu Kull (Eesti maaülikooli vanemteadur, botaanika osakonna juhataja), Jaan Liira (Tartu ülikooli vanemteadur), Toomas Tiivel (bioloog ja diplomaat), Uudo Timm (keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse keskkonnaregistri büroo juhataja) ning asepresidentidena Timo Maran (Tartu ülikooli teadur) ja Ivar Puura (Tartu ülikooli teadur). Seltsi presidendina jätkab Marek Sammul (Eesti maaülikooli vanemteadur).

Teadusettekandena kuulati seltsi liikme Monika Prede ülevaadet Otepää piirkonna ehitustegevusest ja selle seaduslikkusest. Kuuldu masendas LUS-i liikmeid ning sundis tõdema, et kohalikud omavalitsused ei ole ehitusjärelevalvet teostades olnud vajalikul määral ranged. Kõige murettekitavamaks tuleb pidada ebaseaduslike ehitiste kerkimist, sealjuures sagedasti veekogudeäärses ehituskeeluvööndis.
Ehkki ülevaade oli tehtud Otepää näitel, on probleem üleriigiline. LUS-i üldkoosolek tõdes, et Eesti riik on Eesti maastike kaitsel olnud suutmatu. LUS jääb ootama, mis saab ebaseaduslikest ehitistest ning Eesti maastike hoiust.

LUS




---
Kui palju peaks Eestis olema pärandkooslusi, arutavad Kalevi Kull (vaskul) ja Asko Lõhmus. Foto: Ott Luuk


PKÜ - kümme aastat niidul

27. märtsil täitus kümnes tegevusaasta pärandkoosluste kaitse ühingul (PKÜ). Kaheksateistkümnest asutajast ligi kahesaja liikmeni kasvanud ühing koondab pärandkoosluste sõpru teadlastest talupidajate ja eraettevõtjateni. PKÜ on tegelenud Eesti säilinud puisniitude, alvarite, luhaheinamaade, rannaniitude, aga ka teiste põliste pool-looduslike rohumaade inventeerimisega. Ulatuslikku, pidevalt täiendatavat pärandkoosluste andmebaasi kasutatakse niitude kaitse ja majandamise planeerimisel ning elluviimisel. Lisaks korraldatakse igal aastal talguid, kus igaüks saab pool-looduslike rohumaade taastamiseks oma panuse anda.
Juubelit tähistati möödunud reedel Tartus Eesti kirjandusmuuseumi saalis ettekandepäevaga. Vaadati tagasi tehtud tööle ning arutleti niitude ja nende liigirikkuse kaitsmisega seotud kitsaskohtade, aga ka pärandkoosluste kultuurilise väärtuse üle. Õhtu jätkus elava diskussiooniga teemal "Kui palju vajame Eestis puisniite?" Sünnipäevatervitusi jagasid koostööpartnerid ning tunnustuseta ei jäänud ka asutajaliikmed ja teenekamad talgulised.

Uudistaja




Looduskaitseekspert leiab loodusefondist tööd

Eestimaa looduse fond (ELF) otsib oma meeskonda looduskaitseeksperti, kellel tuleb hakata tegelema kaitsealade kaitsekorralduse, koolituse ja aruandlusega, valmistama ette teabematerjale, tagama koostöö projektipartnerite ja huvirühmadega jne.
Kandidaadilt oodatakse ausust, algatusvõimet ja kohusetundlikkust, head organiseerimisvõimet ja pingetaluvust, eelteadmisi looduskaitsealade kaitsekorraldusest, väga head eesti ja inglise keele oskust (soovitav on ka vene keele oskus), väga head arvutitundmist.

ELF pakub omalt poolt osalise või täiskoormusega ja vaba tööajagraafikuga tööd, võimalust aidata kaasa Eesti loodusväärtuste hoiule, head kogemust ja suhtlust paljude huvitavate inimestega. Lepinguperiood on tänavu aprillist oktoobrini; eduka tegevuse korral võidakse lepingut pikendada.
Sooviavaldus ja CV koos palgasooviga palutakse saata 14. aprilliks ELF-i aadressil pk. 245, 50002 Tartu, märgusõnaga "looduskaitse ekspert" või e-posti teel elf@elfond.ee. Lisainfot saab samal e-posti aadressil või telefonil 742 8443, kontaktisikud on Mart Jüssi, Kaupo Kohv ja Jüri-Ott Salm.

ELF




Ühed kaitsealad juurde, teised suuremaks

29. märtsil võttis valitsus vastu määrused, millega kinnitati kaheksa uut kaitseala ning laiendati seitsme kaitseala pindala.
Pärnumaal loodi Vaskjõe, Kuiaru, Metsaääre, Soo-otsa ja Siiraku looduskaitseala ning Kastna maastikukaitseala. Peale selle laiendati Pärnumaal Tõstamaa, Varbla laidude ja Kurese maastikukaitseala ning Mahtra, Naissoo ja Nedrema looduskaitseala pindala ja kinnitati nende kaitse-eeskirjad.
Saare maakonnas võeti kaitse alla Lindmetsa maastikukaitseala, mille üks eesmärk on kaitsta Saaremaa ühte vähestest metsastunud luitealadest. Hiiumaal võeti kaitse alla 3064 hektari suurune Kõpu looduskaitseala, mis jaguneb 20 sihtkaitsevööndiks ja 4 piiranguvööndiks.
Lääne-Virumaal kinnitati Mädapea tammiku maastikukaitseala kaitse-eeskiri: uuendati kaitseala kaitsekorda ja laiendati kaitseala pindala.
Määruste jõustumise järel kinnitatakse eri maamaksumäärad, mis tulenevad majanduspiirangutest.

Keskkonnaministeerium




Eerik Kumari looduskaitsepreemia

Keskkonnaministeerium ootab taotlusi Eerik Kumari nimelisele looduskaitsepreemiale. Looduskaitsekuu raames on preemiat välja andnud alates 1989. aastast, et tõsta esile isikute ja asutuste tööd looduslike koosluste, liikide ja üksikobjektide kaitsel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel ja propageerimisel. Esimese preemia sai Fred Jüssi, möödunud aastal tunnustati pikaajalise looduskaitselise tegevuse ning aktiivse lindude kaitsmise, uurimise ja tutvustamise populariseerimise eest Tiit Randlat.

Kandideerida võivad üksikisikud, kollektiivid, asutused ja organisatsioonid, kes on teinud tööd looduslike koosluste, liikide või looduskaitse objektide kaitsel, sellealaste teadmiste levitamisel ja propageerimisel. Üles seada võib nii enda kui ka mõne teise isiku või organisatsiooni kandidatuuri. Väärikaimat kandidaati ootab 30 000 krooni preemiaraha.

Preemia taotlejal tuleb ministeeriumile esitada kas konkreetne töö, pikaajalise tegevuse kokkuvõte, projektilahendus, teadustöö, kunsti- või kirjandusteos, publitsistika, raadio- või teleprogramm, film jne. Esitatavad tööd peavad olema eelnevalt kas avaldatud, eksponeeritud, rakendatud või saanud selleks soovituse.

Taotlusi looduskaitse preemia omistamiseks oodatakse 2. maini 2007 aadressil Keskkonnaministeerium, looduskaitse osakond, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn.

Keskkonnaministeerium




---

E-uudised põllumehele

Maaülikool alustas koostöös põllumajandus-kaubanduskojaga elektroonilise uudiskirja "Põllumehe e-uudised" väljaandmist.
E-ajakiri edastab põllumeestele peale Eesti teadusuudiste ka refereeringuid teiste riikide põllumajandusajakirjadest, ajalehtedest, raamatutest, veebilehtedelt ja muudest infoallikatest. Ajakirja väljaandja on Eesti maaülikool. Ajakirja toimetab põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorant Erkki Mäeorg. Põllumajandus-kaubanduskoda toetas ettevalmistustöid, sealhulgas vajalike materjalide tellimist ja ostmist 100 000 krooniga.
Loe uut ajakirja maaülikooli koduleheküljelt

Maaülikool




Loodusfotod Internetis ja Linnahallis

Võistlusele Looduse Aasta Foto saadeti tänavu rekordiline arv töid - ligi 5000 fotot pea 600 autorilt. Rein Marani juhitud ˛ürii (Mati Hiis, Kaupo Kikkas, Tiit Leito, Tiit Lepp, Peep Puks, Tiit Pääsuke, Sirje Tooma ja Aleksei Turovski) on oma valiku teinud. Nüüd saavad ka kõik loodusfotohuvilised võrgupaigas http://www.looduseomnibuss.ee/lafoto/ oma lemmikuid valida. Hääletus lõpeb 14. aprillil kell 14.00
Pildiallkirjadeks on autorite poolt pandud failinimed järgmisel kujul: kategooria_pildi_allkiri_märgusõna.laiend.

Võitjate väljakuulutamine ja Tantsivate Huntide jagamine algab 15. aprillil kell 14.00 Tallinna Linnahallis. Sisse pääseb juba kaks tundi varem - eelnevalt saab vaadata looduspiltide ja fototehnika näitusi. Loodusfotopäeva avab Fred Jüssi. Suurelt ekraanilt saab näha 500 valitud pilti, mida tänavu ilmestab muusika Sven Grünbergilt. Päeva juhivad ja laulavad Marko Matvere ja Astrid Böning.

Pileteid müüakse enne ürituse algust kohapeal. Hind täiskasvanutele 50 krooni, õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele 30 krooni. Koolieelikutele ning samuti kõigile võistlusest osavõtjatele on sissepääs tasuta.

Looduse Omnibuss




---

Margil on väikeluik

Alates 2001. aastast on Eesti Post välja andnud ornitoloogiaühingu aasta linnuga postmarke. 5. mail tuleb kiivitaja, põld- ja koduvarblase, haraka, valge-toonekure, kanakulli ja hänilase kõrvale luik, täpsemalt väikeluik.
Alates kolmandast margist on neid kujundanud Vladimir Taiger, nii ka tänavu. Kaks esimest aasta linnu marki tegid Signe Viilik ja Janno Poopuu. Mark on tavapärast suurt ruutformaati ja tema nimiväärtus on 4.40.
Aasta linde on tänavu tegelikult kolm: kollanokalised väike- ja laululuik ning oran˛i nokaga kühmnokk-luik. Margile valis kunstnik neist väikeluige, kelle jaoks Eesti on lausa erakordse tähtsusega rändepeatuspaik. Ülejäänud kahe luigeliigi portreed on aga tavapärase esimese päeva ümbriku pildil (fotol). Ilmub ka maksikaart.
Reedel, 30. märtsil avati Tartus postimuuseumis näitus "Aasta lind - luik".

Loodusajakiri/Eesti Post


KOOLITUS

Eesti ja Läti loodusharidusprojekt pakub koolitust õpetajatele

Interreg III B projekti "Loodushariduse ja õuesõppe edendamine piiriülese koostöö kaudu" (vt. näiteks 20. märtsi Uudistaja) raames tuleb kaks õuesõppekoolitust põhikooli ja gümnaasiumi õpetajatele ning loodusevahendajatele Eestis ja Lätis.
Tartu keskkonnahariduse keskuse ja Peipsi koostöökeskuse korraldatav esimene koolitus leiab aset 19.-20. aprillil Kurgjärve spordibaasis (http://www.hot.ee/nommespordiklubi/kurgjarve.html); oodatud on põhikooli ja gümnaasiumi õpetajad ning loodusevahendajad Tartu-, Põlva-, Võru- ja Valgamaalt. Transport Tartust, Võrust ja Põlvast korraldatakse osalejatele tasuta.
Rühma võib kuuluda kuni 25 osalejat, nende väljaselgitamiseks tuleb saata oma õuesõppe kogemuse kirjeldus (kuni 1 A4 lehekülg) 12. aprilliks Kersti Sõgeli e-posti aadressile kersti.sogel@teec.ee.
Teine koolitus tuleb neljal augustipäeval Lätis Gauja rahvuspargis, kus töökeeleks on inglise keel. Sellelegi koolitusele kandideerimiseks tuleb saata oma õuesõppe kogemuse kirjeldus ja täpsustada, millisel koolitusel soovite osaleda.
Peale juba mainitud e-maili aadressi kersti.sogel@teec.ee saab infot ka telefoni teel: 736 6120 ja 5676 4005.
Koolituste eesmärk on tutvustada looduses õppimise võimalusi mitmesuguste õuesõppe programmide kaudu, mis on valminud Eesti-Läti koostöös.

Tartu KKHK


KUHU MINNA

Konverents mereteadusest

Tähistamaks Eesti mereinstituudi asutamise 15. aastapäeva ning Tartu ülikooli 375. aastapäeva, korraldab Tartu ülikooli Eesti mereinstituut konverentsi "Eesti mereteadus 2007". Konverents peetakse 10. aprillil algusega kell 10 hotellis Tallink (Laikmaa 5, Tallinn).
Konverentsi eesmärk on tutvustada Eesti mereteadlaste uuemaid saavutusi ning arutada mereteaduse lähiaja arenguperspektiive. Esinema on kutsutud mereteaduste eri valdkondade juhtteadlased. Kuulama on oodatud kõik huvilised. Konverentsist osavõtt on tasuta. Kuna kohtade arv on aga piiratud, palutakse enne registreerida.
Päevakava leiate võrgupaigast www.sea.ee.

Eesti mereinstituut




Nädalavahetusel linnuvaatlusele

Kordame Uudistajas juba ilmunud teadet, et kümnendat aastat kutsub Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) lihavõttepühade ajal (7. ja 8. aprillil) kõiki inimesi loodusesse linde vaatlema. Ürituse eesmärk ei ole tõsiteaduslik ning linnuvaatluspäevadel kaasalöömine eeldab õige vähe: tuleb lihtsalt nende kahe päeva jooksul leida aega linde vaadelda, olgu siis tunnisel jalutuskäigul või kogu nädalavahetuse vältaval linnuretkel. Märts oli tänavu erakordselt linnulaulurohke, ehk on siis ka seekordsed vaatlused tavalisest põnevamad.

Kirja võiks panna kõik laupäeva päikesetõusust kuni pühapäeva päikeseloojanguni kohatud linnuliigid ning iga liigi isendite (hinnanguline) arv. Kindlasti tuleks juurde märkida vaatluste tegemise koht, aga miks mitte ka kirjeldused oma huvitavamatest linnuelamustest. Kokkuvõtted vaatlustest palutakse saata EOÜ kontorisse hiljemalt 1. maiks kas kirja teel aadressil pk. 227, 50002 Tartu, "Linnuvaatlus" või elektronpostiga: andrus.kuus@eoy.ee. Linnuvaatluse materjalid on kättesaadaval EOÜ võrgupaigas www.eoy.ee/arhiiv/2007/vaatlus.

EOÜ




Teadusfotod Ülenurmel

12. aprillil algusega kell 14.30 avatakse Ülenurmel Eesti põllumajandusmuuseumi mesindusmajas fotonäitus "Taimekasvatusteadus ja teadlased nähtuna läbi Ants Benderi fotoobjektiivi".

Põllumajandusdoktor Ants Bender töötab Jõgeva sordiaretuse instituudis liblikõieliste heintaimede sordiaretajana, samuti on ta põllumajandusministeeriumi juures tegutseva katseasjanduse nõukogu esimees. Näitus annab mitmekülgse ülevaate Benderi pikaajalise töö erinevatest aspektidest. Väljapanek tutvustab erinevate heintaimede aretusmeetodeid, Jõgeval aretatud murusorte, loodusest kogutud lähtematerjali ning sordiaretaja käsutuses olevaid täppismasinaid. Fotodel on avatud liblikõielisi tolmeldavate meemesilaste ja kimalaste töö peensused, mis tavajälgija silmade eest enamasti varjatuks jäävad.

Lisaks kajastab näitus katseasjanduse nõukogu ettevõtmisi: ekskursioone teadus - ja arendusasutustega, teenekate teadlaste uurimustulemuste ja iga-aastase konkursi „Parim taimekasvatuslik katse" esitlusi, samuti õppepäevi.
Külastama on oodatud kõik huvilised.

Põllumajandusministeerium


MAAILMAST

Miljonid Euroopa ohustatud loodusele

28. märtsil teatati Brüsselist, et läbirääkijad Euroopa Nõukogust ja europarlamendist on jõudnud kokkuleppele: Euroopa ohustatud liikide ja elupaikade kaitsele eraldatakse 785 miljonit eurot.
Tegemist on senist edukat LIFE-Nature rahastusprogrammi jätkava finantsskeemiga LIFE+ Nature and Biodiversity, mis kaasrahastab Euroopa jaoks esmaoluliste liikide ja elupaikade kaitset. Maaomanikud ja -kasutajad saavad võimaluse leida rahaabi uuenduslikele kaitseviisidele, mis aitaks säilitada nende maa loodusväärtusi. Senisest suuremat tähelepanu loodetakse eraldatud raha toel pöörata mere-elupaikade tõhusamale kaitsele.
LIFE+ Nature and Biodiversity on osa suuremast LIFE+-skeemist, sisuliselt Euroopa Liidu keskkonnaeelarvest aastaiks 2007-2013. LIFE+ koguväärtus on kaks miljardit eurot ehk 0,23 protsenti riikide ühenduse eelarvest.

Euroopa Liidu loodusdirektiivi järgi vajavad prioriteetset kaitset 70 võtmeelupaika, 50 loomaliiki ja -alamliiki ning 205 taimeliiki ja -alamliiki; neile lisandub 51 linnuliiki ja -alamliiki linnudirektiivist. Olgu öeldud, et Euroopa Komisjoni hinnangute kohaselt vajab Euroopa looduskaitsevõrgustiku Natura 2000 vajalikul tasemel kaitstus kokku 6,1 miljardit eurot aastas. Sestap on selge, et pelgalt LIFE+ rahaga pole võimalik seatud sihte saavutada. Aga Natura jaoks on toetust võimalik saada ka EL maaelu-arengu, tõuke- ja kalandusfondidest ning muidugi peavad oma osa andma liikmesriigid ise.
Linnukaitseorganisatsioonide ühendus BirdLife International avaldas ka mainitud 785 euro ligikaudse võimaliku jaotuse riikide vahel. Eesti taga seisab arv 14,27 miljonit; Lätil ja Leedul näiteks vastavalt 9,56 ja 9,72 miljonit. Saadav rahaosa oleneb suuresti sellest, kui palju on ühel või teisel maal loodud Natura 2000 hoiualasid. Olgu muidugi lisatud, et raha pole ette tagatud, vaid eeldab konkurentsivõimelisi taotlusprojekte.

BirdLife/Loodusajakiri




---
Foto: www.invasive.org

Austraalias leitakse aina suuremaid aagasid

Austraalia keskkonnaseltsi FrogWatch liikmed püüdsid 26. märtsil riigi põhjaosa sadamalinnast Darwinist aaga (Bufo marinus), kes kaalus 861 grammi. Mõni ajakirjanik on looma suurust võrrelnud jalgpalli, teine väikese koeraga.
Aagad toodi Ladina-Ameerikast Austraaliasse 1930. aastail, kuna neist loodeti abi paari suhkruroo juuri kahjustanud mardikaliigi tõrjes. Putukaist võõrkärnkonn eriti ei hoolinud, pealegi leiti juuresöödikute vastu hiljem tõhus insektitsiid. Küll aga hakkas tulnukas esiteks maiustama kohaliku fauna muude esindajatega, kes aga suhu mahtusid, ning teiseks kiiresti sigima ja levima (vt. näiteks "Lehed ja tähed 2006", lk. 36). Tegemist on pealegi äärmiselt mürgise kahepaiksega, kellel seetõttu looduslikke vaenlasi niisama hästi kui pole.
Aaga vohangut ei õnnestu vaos hoida muul moel kui ainult inimese aktiivse sekkumisega. FrogWatch'i vabatahtlikud surmavad kärnkonni süsihappegaasiga; edasi neutraliseeritakse nende kehas sisalduvad mürgid ning valmistatakse massiivsetest kahepaiksetest üle jäänud ainest väidetavalt väga head väetist. Just järjekordsel püügiretkel saadigi kätte 38 sentimeetrit pikk isend.
Ehmatav on see, et tegemist oli isasloomaga; emased on viimaseist üldjuhul suuremad. Ühe FrogWatch'i liikme sõnul ei tahaks ta sugugi kohtuda "selle looma vanema õega". On ammu selge, et Austraalia olud on ohtlikke aagade jaoks ülimalt soodsad ja võimalus veelgi suuremaid isendeid kohata pole sugugi välistatud.

National Geographic online/Loodusajakiri






Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet