Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
3. aprill 2007


UUDISTAJA SOOVITAB













EESTI UUDISED

---
Foto: Toomas Jriado


Vooremaa vrtused hes raamatus kirjas

Saadjrve looduskeskuses esitleti 29. mrtsil raamatut "Vooremaa. Jaja vabahumuuseum". Teose on koostanud riikliku looduskaitsekeskuse Jgeva-Tartu regiooni asedirektor Aita Saksing koos oma kaasttajatega; toimetajat tegi Ann Marvet Eesti Looduse toimetusest. 84-lehekljelise rohkete piltide, skeemide ja kaartidega raamatu on andnud vlja kirjastus Eesti Loodusfoto.

Suurem osa artikleid phineb varem ilmunud materjalil, niteks ka eelmisel Vooremaast knelnud raamatul, juba 1978. aastal ilmunud Helve Remmeli "Vooremaal". Marvet tstab aga eriti esile kaht originaalkirjutist: Maris Rattase ja Alar Rosentau "Vooremaa sndi", mida nimetab lausa raamatu teljeks, ning Laine Kepparti ja Helle-Mare Raudsepa "Voored teevad ilma". Omaette vrtus on raamatu fotod, mille autor on valdavas osas Arne Ader. Ader sai pilte teha ka lennukilt, "Kalevipoja vaate krguselt", nagu esitlusel tabavalt eldi: ainult nii on taandunud j hveldatud-vormitud Vooremaa tegelik kuju teliselt ja leni nha.
Meeleolukal esitlusel etendati stseenikesi Vooremaa ajaloost ja legendidest (fotol selle etenduse osalised ja Aita Saksing); Saadjrve looduskooli rahvas sai uhkusega nidata, kui sisukaks ja kenaks on muutunud nende valdused.

Uudistaja




Tartus valmib uut tpi tomograaf

Sellest aastast alates osalevad Tartu likooli fsika instituudi (FI) teadlased Euroopa Liidu projektis STRING, mille eesmrk on vlja ttada uut tpi tomograaf. See muudab haiguste diagnostika patsiendile mugavamaks ning funktsionaalsemaks.

Projekti raames teevad FI teadlased uusi, valgustkiirgavate materjalide uuringuid. Projekti lppeesmrk on vlja arendada uuetbilise, positronide kiirgusel phineva tomograafi (nn. PET-tomograafi) prototp, mis vimaldaks parandada PET-kujutise kvaliteeti, vhendada patsiendi eksponeerimist radioaktiivsusele ja suurendada PET-tomograafide kttesaadavust kogu maailmas.

Tegemist on kogu Euroopa konkurentsivimet tstva lahendusega krgtehnoloogilise meditsiini valdkonnas," tles FI teadusdirektor Marco Kirm. Uut tpi tomograaf mitte ainult ei visualiseeri patsiendi sisemust, vaid aitab ka organite td diagnoosida. Sel moel muutub tomograaf arsti jaoks funktsionaalsemaks ning kokkuvttes odavamaks kogu tervishoiussteemile."
leeuroopalist koostprojekti juhib Philipsi kontserni teaduslabor ning peale Tartu likooli teadlaste kuuluvad konsortsiumi ka uurijad Utrechti ja Leideni likoolist ning rahvuslikest uurimiskeskustest Jlichis, Bordeaux's ja Bolognas.

Tartu likool




---

Mrka konna maanteel!

Riiklik looduskaitsekeskus (RLK) alustab koosts mittetulundushinguga Phjakonn ja maanteeametiga 1. aprillist projekti "Konnad teel", et hoolivate inimeste abiga kaardistada Eestimaal kohad, kus konnade rndeteed ristuvad maanteedega.

"Soovime vlja selgitada piirkonnad, kus konnad le teede liiguvad ja projekti lpptulemuseks mrata kohad, kuhu maanteeametil tuleb maanteede alla planeerida spetsiaalsed tunnelid, mille kaudu konnad saavad ohutult liikuda," tles RLK liigikaitse peaspetsialist Ivar Ojaste.
Igal kevadel ja sgisel vtavad konnad ette rndeid kudemisveekogudesse ja talvituspaikadesse aegade jooksul vljakujunenud radu mda. Hollandis tehtud uurimused nitavad, et isegi teel, kus liigub kuni 10 masinat tunnis, vib rnde tippajal hukkuda iga kolmas teele sattunud konn. Kui liikluskoormus on juba vhemalt 60 autot tunnis, saab surma 95 protsenti teed letavatest konnadest.
Konnatunnelid sobivad Ojaste snul teeletuseks ka niteks putukatele, mblikele, madudele, sisalikele, siilidele ja hiirtele.
RLK palub inimestel, kes juhtuvad ngema maanteed letavaid konni, sellest teada anda. Helistada saab MT Phjakonna telefonile 51 900 903. Telefon ttab pev lbi aprillis-mais ja septembris-oktoobris, kui on konnade kige aktiivsem liikumisaeg.

RLK




LUS sai uue presiidiumi ja muretses Eesti maastike prast

Eesti looduseuurijate selts (LUS) valis oma 29. mrtsi ldkoosolekul uue presiidiumi, kes juhib seltsi tegevust jrgneva kolme aasta jooksul.
Sellesse kuuluvad Tiiu Kull (Eesti maalikooli vanemteadur, botaanika osakonna juhataja), Jaan Liira (Tartu likooli vanemteadur), Toomas Tiivel (bioloog ja diplomaat), Uudo Timm (keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse keskkonnaregistri broo juhataja) ning asepresidentidena Timo Maran (Tartu likooli teadur) ja Ivar Puura (Tartu likooli teadur). Seltsi presidendina jtkab Marek Sammul (Eesti maalikooli vanemteadur).

Teadusettekandena kuulati seltsi liikme Monika Prede levaadet Otep piirkonna ehitustegevusest ja selle seaduslikkusest. Kuuldu masendas LUS-i liikmeid ning sundis tdema, et kohalikud omavalitsused ei ole ehitusjrelevalvet teostades olnud vajalikul mral ranged. Kige murettekitavamaks tuleb pidada ebaseaduslike ehitiste kerkimist, sealjuures sagedasti veekoguderses ehituskeeluvndis.
Ehkki levaade oli tehtud Otep nitel, on probleem leriigiline. LUS-i ldkoosolek tdes, et Eesti riik on Eesti maastike kaitsel olnud suutmatu. LUS jb ootama, mis saab ebaseaduslikest ehitistest ning Eesti maastike hoiust.

LUS




---
Kui palju peaks Eestis olema prandkooslusi, arutavad Kalevi Kull (vaskul) ja Asko Lhmus. Foto: Ott Luuk


PK - kmme aastat niidul

27. mrtsil titus kmnes tegevusaasta prandkoosluste kaitse hingul (PK). Kaheksateistkmnest asutajast ligi kahesaja liikmeni kasvanud hing koondab prandkoosluste spru teadlastest talupidajate ja eraettevtjateni. PK on tegelenud Eesti silinud puisniitude, alvarite, luhaheinamaade, rannaniitude, aga ka teiste pliste pool-looduslike rohumaade inventeerimisega. Ulatuslikku, pidevalt tiendatavat prandkoosluste andmebaasi kasutatakse niitude kaitse ja majandamise planeerimisel ning elluviimisel. Lisaks korraldatakse igal aastal talguid, kus igaks saab pool-looduslike rohumaade taastamiseks oma panuse anda.
Juubelit thistati mdunud reedel Tartus Eesti kirjandusmuuseumi saalis ettekandepevaga. Vaadati tagasi tehtud tle ning arutleti niitude ja nende liigirikkuse kaitsmisega seotud kitsaskohtade, aga ka prandkoosluste kultuurilise vrtuse le. htu jtkus elava diskussiooniga teemal "Kui palju vajame Eestis puisniite?" Snnipevatervitusi jagasid koostpartnerid ning tunnustuseta ei jnud ka asutajaliikmed ja teenekamad talgulised.

Uudistaja




Looduskaitseekspert leiab loodusefondist td

Eestimaa looduse fond (ELF) otsib oma meeskonda looduskaitseeksperti, kellel tuleb hakata tegelema kaitsealade kaitsekorralduse, koolituse ja aruandlusega, valmistama ette teabematerjale, tagama koost projektipartnerite ja huvirhmadega jne.
Kandidaadilt oodatakse ausust, algatusvimet ja kohusetundlikkust, head organiseerimisvimet ja pingetaluvust, eelteadmisi looduskaitsealade kaitsekorraldusest, vga head eesti ja inglise keele oskust (soovitav on ka vene keele oskus), vga head arvutitundmist.

ELF pakub omalt poolt osalise vi tiskoormusega ja vaba tajagraafikuga td, vimalust aidata kaasa Eesti loodusvrtuste hoiule, head kogemust ja suhtlust paljude huvitavate inimestega. Lepinguperiood on tnavu aprillist oktoobrini; eduka tegevuse korral vidakse lepingut pikendada.
Sooviavaldus ja CV koos palgasooviga palutakse saata 14. aprilliks ELF-i aadressil pk. 245, 50002 Tartu, mrgusnaga "looduskaitse ekspert" vi e-posti teel elf@elfond.ee. Lisainfot saab samal e-posti aadressil vi telefonil 742 8443, kontaktisikud on Mart Jssi, Kaupo Kohv ja Jri-Ott Salm.

ELF




hed kaitsealad juurde, teised suuremaks

29. mrtsil vttis valitsus vastu mrused, millega kinnitati kaheksa uut kaitseala ning laiendati seitsme kaitseala pindala.
Prnumaal loodi Vaskje, Kuiaru, Metsare, Soo-otsa ja Siiraku looduskaitseala ning Kastna maastikukaitseala. Peale selle laiendati Prnumaal Tstamaa, Varbla laidude ja Kurese maastikukaitseala ning Mahtra, Naissoo ja Nedrema looduskaitseala pindala ja kinnitati nende kaitse-eeskirjad.
Saare maakonnas veti kaitse alla Lindmetsa maastikukaitseala, mille ks eesmrk on kaitsta Saaremaa hte vhestest metsastunud luitealadest. Hiiumaal veti kaitse alla 3064 hektari suurune Kpu looduskaitseala, mis jaguneb 20 sihtkaitsevndiks ja 4 piiranguvndiks.
Lne-Virumaal kinnitati Mdapea tammiku maastikukaitseala kaitse-eeskiri: uuendati kaitseala kaitsekorda ja laiendati kaitseala pindala.
Mruste justumise jrel kinnitatakse eri maamaksumrad, mis tulenevad majanduspiirangutest.

Keskkonnaministeerium




Eerik Kumari looduskaitsepreemia

Keskkonnaministeerium ootab taotlusi Eerik Kumari nimelisele looduskaitsepreemiale. Looduskaitsekuu raames on preemiat vlja andnud alates 1989. aastast, et tsta esile isikute ja asutuste td looduslike koosluste, liikide ja ksikobjektide kaitsel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel ja propageerimisel. Esimese preemia sai Fred Jssi, mdunud aastal tunnustati pikaajalise looduskaitselise tegevuse ning aktiivse lindude kaitsmise, uurimise ja tutvustamise populariseerimise eest Tiit Randlat.

Kandideerida vivad ksikisikud, kollektiivid, asutused ja organisatsioonid, kes on teinud td looduslike koosluste, liikide vi looduskaitse objektide kaitsel, sellealaste teadmiste levitamisel ja propageerimisel. les seada vib nii enda kui ka mne teise isiku vi organisatsiooni kandidatuuri. Vrikaimat kandidaati ootab 30 000 krooni preemiaraha.

Preemia taotlejal tuleb ministeeriumile esitada kas konkreetne t, pikaajalise tegevuse kokkuvte, projektilahendus, teadust, kunsti- vi kirjandusteos, publitsistika, raadio- vi teleprogramm, film jne. Esitatavad td peavad olema eelnevalt kas avaldatud, eksponeeritud, rakendatud vi saanud selleks soovituse.

Taotlusi looduskaitse preemia omistamiseks oodatakse 2. maini 2007 aadressil Keskkonnaministeerium, looduskaitse osakond, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn.

Keskkonnaministeerium




---

E-uudised pllumehele

Maalikool alustas koosts pllumajandus-kaubanduskojaga elektroonilise uudiskirja "Pllumehe e-uudised" vljaandmist.
E-ajakiri edastab pllumeestele peale Eesti teadusuudiste ka refereeringuid teiste riikide pllumajandusajakirjadest, ajalehtedest, raamatutest, veebilehtedelt ja muudest infoallikatest. Ajakirja vljaandja on Eesti maalikool. Ajakirja toimetab pllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorant Erkki Meorg. Pllumajandus-kaubanduskoda toetas ettevalmistustid, sealhulgas vajalike materjalide tellimist ja ostmist 100 000 krooniga.
Loe uut ajakirja maalikooli kodulehekljelt

Maalikool




Loodusfotod Internetis ja Linnahallis

Vistlusele Looduse Aasta Foto saadeti tnavu rekordiline arv tid - ligi 5000 fotot pea 600 autorilt. Rein Marani juhitud rii (Mati Hiis, Kaupo Kikkas, Tiit Leito, Tiit Lepp, Peep Puks, Tiit Psuke, Sirje Tooma ja Aleksei Turovski) on oma valiku teinud. Nd saavad ka kik loodusfotohuvilised vrgupaigas http://www.looduseomnibuss.ee/lafoto/ oma lemmikuid valida. Hletus lpeb 14. aprillil kell 14.00
Pildiallkirjadeks on autorite poolt pandud failinimed jrgmisel kujul: kategooria_pildi_allkiri_mrgusna.laiend.

Vitjate vljakuulutamine ja Tantsivate Huntide jagamine algab 15. aprillil kell 14.00 Tallinna Linnahallis. Sisse pseb juba kaks tundi varem - eelnevalt saab vaadata looduspiltide ja fototehnika nitusi. Loodusfotopeva avab Fred Jssi. Suurelt ekraanilt saab nha 500 valitud pilti, mida tnavu ilmestab muusika Sven Grnbergilt. Peva juhivad ja laulavad Marko Matvere ja Astrid Bning.

Pileteid makse enne rituse algust kohapeal. Hind tiskasvanutele 50 krooni, pilastele, lipilastele ja pensionridele 30 krooni. Koolieelikutele ning samuti kigile vistlusest osavtjatele on sisseps tasuta.

Looduse Omnibuss




---

Margil on vikeluik

Alates 2001. aastast on Eesti Post vlja andnud ornitoloogiahingu aasta linnuga postmarke. 5. mail tuleb kiivitaja, pld- ja koduvarblase, haraka, valge-toonekure, kanakulli ja hnilase krvale luik, tpsemalt vikeluik.
Alates kolmandast margist on neid kujundanud Vladimir Taiger, nii ka tnavu. Kaks esimest aasta linnu marki tegid Signe Viilik ja Janno Poopuu. Mark on tavaprast suurt ruutformaati ja tema nimivrtus on 4.40.
Aasta linde on tnavu tegelikult kolm: kollanokalised vike- ja laululuik ning oran˛i nokaga khmnokk-luik. Margile valis kunstnik neist vikeluige, kelle jaoks Eesti on lausa erakordse thtsusega rndepeatuspaik. lejnud kahe luigeliigi portreed on aga tavaprase esimese peva mbriku pildil (fotol). Ilmub ka maksikaart.
Reedel, 30. mrtsil avati Tartus postimuuseumis nitus "Aasta lind - luik".

Loodusajakiri/Eesti Post


KOOLITUS

Eesti ja Lti loodusharidusprojekt pakub koolitust petajatele

Interreg III B projekti "Loodushariduse ja uesppe edendamine piirilese koost kaudu" (vt. niteks 20. mrtsi Uudistaja) raames tuleb kaks uesppekoolitust phikooli ja gmnaasiumi petajatele ning loodusevahendajatele Eestis ja Ltis.
Tartu keskkonnahariduse keskuse ja Peipsi koostkeskuse korraldatav esimene koolitus leiab aset 19.-20. aprillil Kurgjrve spordibaasis (http://www.hot.ee/nommespordiklubi/kurgjarve.html); oodatud on phikooli ja gmnaasiumi petajad ning loodusevahendajad Tartu-, Plva-, Vru- ja Valgamaalt. Transport Tartust, Vrust ja Plvast korraldatakse osalejatele tasuta.
Rhma vib kuuluda kuni 25 osalejat, nende vljaselgitamiseks tuleb saata oma uesppe kogemuse kirjeldus (kuni 1 A4 leheklg) 12. aprilliks Kersti Sgeli e-posti aadressile kersti.sogel@teec.ee.
Teine koolitus tuleb neljal augustipeval Ltis Gauja rahvuspargis, kus tkeeleks on inglise keel. Sellelegi koolitusele kandideerimiseks tuleb saata oma uesppe kogemuse kirjeldus ja tpsustada, millisel koolitusel soovite osaleda.
Peale juba mainitud e-maili aadressi kersti.sogel@teec.ee saab infot ka telefoni teel: 736 6120 ja 5676 4005.
Koolituste eesmrk on tutvustada looduses ppimise vimalusi mitmesuguste uesppe programmide kaudu, mis on valminud Eesti-Lti koosts.

Tartu KKHK


KUHU MINNA

Konverents mereteadusest

Thistamaks Eesti mereinstituudi asutamise 15. aastapeva ning Tartu likooli 375. aastapeva, korraldab Tartu likooli Eesti mereinstituut konverentsi "Eesti mereteadus 2007". Konverents peetakse 10. aprillil algusega kell 10 hotellis Tallink (Laikmaa 5, Tallinn).
Konverentsi eesmrk on tutvustada Eesti mereteadlaste uuemaid saavutusi ning arutada mereteaduse lhiaja arenguperspektiive. Esinema on kutsutud mereteaduste eri valdkondade juhtteadlased. Kuulama on oodatud kik huvilised. Konverentsist osavtt on tasuta. Kuna kohtade arv on aga piiratud, palutakse enne registreerida.
Pevakava leiate vrgupaigast www.sea.ee.

Eesti mereinstituut




Ndalavahetusel linnuvaatlusele

Kordame Uudistajas juba ilmunud teadet, et kmnendat aastat kutsub Eesti ornitoloogiahing (EO) lihavttephade ajal (7. ja 8. aprillil) kiki inimesi loodusesse linde vaatlema. rituse eesmrk ei ole tsiteaduslik ning linnuvaatluspevadel kaasalmine eeldab ige vhe: tuleb lihtsalt nende kahe peva jooksul leida aega linde vaadelda, olgu siis tunnisel jalutuskigul vi kogu ndalavahetuse vltaval linnuretkel. Mrts oli tnavu erakordselt linnulaulurohke, ehk on siis ka seekordsed vaatlused tavalisest pnevamad.

Kirja viks panna kik laupeva pikesetusust kuni phapeva pikeseloojanguni kohatud linnuliigid ning iga liigi isendite (hinnanguline) arv. Kindlasti tuleks juurde mrkida vaatluste tegemise koht, aga miks mitte ka kirjeldused oma huvitavamatest linnuelamustest. Kokkuvtted vaatlustest palutakse saata EO kontorisse hiljemalt 1. maiks kas kirja teel aadressil pk. 227, 50002 Tartu, "Linnuvaatlus" vi elektronpostiga: andrus.kuus@eoy.ee. Linnuvaatluse materjalid on kttesaadaval EO vrgupaigas www.eoy.ee/arhiiv/2007/vaatlus.

EO




Teadusfotod lenurmel

12. aprillil algusega kell 14.30 avatakse lenurmel Eesti pllumajandusmuuseumi mesindusmajas fotonitus "Taimekasvatusteadus ja teadlased nhtuna lbi Ants Benderi fotoobjektiivi".

Pllumajandusdoktor Ants Bender ttab Jgeva sordiaretuse instituudis liblikieliste heintaimede sordiaretajana, samuti on ta pllumajandusministeeriumi juures tegutseva katseasjanduse nukogu esimees. Nitus annab mitmeklgse levaate Benderi pikaajalise t erinevatest aspektidest. Vljapanek tutvustab erinevate heintaimede aretusmeetodeid, Jgeval aretatud murusorte, loodusest kogutud lhtematerjali ning sordiaretaja ksutuses olevaid tppismasinaid. Fotodel on avatud liblikielisi tolmeldavate meemesilaste ja kimalaste t peensused, mis tavajlgija silmade eest enamasti varjatuks jvad.

Lisaks kajastab nitus katseasjanduse nukogu ettevtmisi: ekskursioone teadus - ja arendusasutustega, teenekate teadlaste uurimustulemuste ja iga-aastase konkursi Parim taimekasvatuslik katse" esitlusi, samuti ppepevi.
Klastama on oodatud kik huvilised.

Pllumajandusministeerium


MAAILMAST

Miljonid Euroopa ohustatud loodusele

28. mrtsil teatati Brsselist, et lbirkijad Euroopa Nukogust ja europarlamendist on judnud kokkuleppele: Euroopa ohustatud liikide ja elupaikade kaitsele eraldatakse 785 miljonit eurot.
Tegemist on senist edukat LIFE-Nature rahastusprogrammi jtkava finantsskeemiga LIFE+ Nature and Biodiversity, mis kaasrahastab Euroopa jaoks esmaoluliste liikide ja elupaikade kaitset. Maaomanikud ja -kasutajad saavad vimaluse leida rahaabi uuenduslikele kaitseviisidele, mis aitaks silitada nende maa loodusvrtusi. Senisest suuremat thelepanu loodetakse eraldatud raha toel prata mere-elupaikade thusamale kaitsele.
LIFE+ Nature and Biodiversity on osa suuremast LIFE+-skeemist, sisuliselt Euroopa Liidu keskkonnaeelarvest aastaiks 2007-2013. LIFE+ koguvrtus on kaks miljardit eurot ehk 0,23 protsenti riikide henduse eelarvest.

Euroopa Liidu loodusdirektiivi jrgi vajavad prioriteetset kaitset 70 vtmeelupaika, 50 loomaliiki ja -alamliiki ning 205 taimeliiki ja -alamliiki; neile lisandub 51 linnuliiki ja -alamliiki linnudirektiivist. Olgu eldud, et Euroopa Komisjoni hinnangute kohaselt vajab Euroopa looduskaitsevrgustiku Natura 2000 vajalikul tasemel kaitstus kokku 6,1 miljardit eurot aastas. Sestap on selge, et pelgalt LIFE+ rahaga pole vimalik seatud sihte saavutada. Aga Natura jaoks on toetust vimalik saada ka EL maaelu-arengu, tuke- ja kalandusfondidest ning muidugi peavad oma osa andma liikmesriigid ise.
Linnukaitseorganisatsioonide hendus BirdLife International avaldas ka mainitud 785 euro ligikaudse vimaliku jaotuse riikide vahel. Eesti taga seisab arv 14,27 miljonit; Ltil ja Leedul niteks vastavalt 9,56 ja 9,72 miljonit. Saadav rahaosa oleneb suuresti sellest, kui palju on hel vi teisel maal loodud Natura 2000 hoiualasid. Olgu muidugi lisatud, et raha pole ette tagatud, vaid eeldab konkurentsivimelisi taotlusprojekte.

BirdLife/Loodusajakiri




---
Foto: www.invasive.org

Austraalias leitakse aina suuremaid aagasid

Austraalia keskkonnaseltsi FrogWatch liikmed pdsid 26. mrtsil riigi phjaosa sadamalinnast Darwinist aaga (Bufo marinus), kes kaalus 861 grammi. Mni ajakirjanik on looma suurust vrrelnud jalgpalli, teine vikese koeraga.
Aagad toodi Ladina-Ameerikast Austraaliasse 1930. aastail, kuna neist loodeti abi paari suhkruroo juuri kahjustanud mardikaliigi trjes. Putukaist vrkrnkonn eriti ei hoolinud, pealegi leiti juuresdikute vastu hiljem thus insektitsiid. Kll aga hakkas tulnukas esiteks maiustama kohaliku fauna muude esindajatega, kes aga suhu mahtusid, ning teiseks kiiresti sigima ja levima (vt. niteks "Lehed ja thed 2006", lk. 36). Tegemist on pealegi rmiselt mrgise kahepaiksega, kellel seetttu looduslikke vaenlasi niisama hsti kui pole.
Aaga vohangut ei nnestu vaos hoida muul moel kui ainult inimese aktiivse sekkumisega. FrogWatch'i vabatahtlikud surmavad krnkonni ssihappegaasiga; edasi neutraliseeritakse nende kehas sisalduvad mrgid ning valmistatakse massiivsetest kahepaiksetest le jnud ainest videtavalt vga head vetist. Just jrjekordsel pgiretkel saadigi ktte 38 sentimeetrit pikk isend.
Ehmatav on see, et tegemist oli isasloomaga; emased on viimaseist ldjuhul suuremad. he FrogWatch'i liikme snul ei tahaks ta sugugi kohtuda "selle looma vanema ega". On ammu selge, et Austraalia olud on ohtlikke aagade jaoks limalt soodsad ja vimalus veelgi suuremaid isendeid kohata pole sugugi vlistatud.

National Geographic online/Loodusajakiri






Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012