Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

NDALA LEVAADE
13. aprill 2004


UUDISED





Ajakiri Loodus rndab Alutagusel, Eesti Siberis

Looduse aprillinumber on tavalisest tublisti paksem ja phendab suure osa oma mahust Eesti he tundmatuma paikkonna, Alutaguse tutvustamisele.
Mai alul suundub sinna Roheliste Rattaretke paarituhandeline vgi, kelle tarbeks antakse retke pevakava. Kuid suur Alutaguse rattateede kaart ja reisijuhised tulevad kasuks ka omaette matkajatele.
Tutvustatakse Alutaguse kotkaid, plispuid ja plismetsa, vhemtuntud paiku. Loodus jagab kodukoerad omaette klassideks sedapuhku kitumise jrgi. Alutaguse metsad on midagi erilist - nad kuuluvad Euraasia okasmetsade hiiglaslikku vndisse, mis saab alguse Alutaguse mailt ja ulatub Siberini vlja. Nii et Siber algab Alutaguselt.
Vt: http://www.loodusajakiri.ee/loodus/index.php?id=478&id_a=469

Loodus teeb tegemist ka kulupletamise ja karuputkedega. Soovitab enne pletamist ikka mitu-mitu korda jrele melda. Pab kalu mrraga ja uurib, mis kalu ldse saagiks saada viks. Tutvustab Eesti ainsat jahu jahvatavat tuuleveskit ja selle veskimeest. Reisib Tiilis maailma kuivemas paigas. Vrvib puitu linaliga ning mnnitrvaga. Tagatipuks ehitab Looduslaps keefirist patarei ja Seenevana majavammist kivisdiku.

Kulupletamisest vt: http://www.loodusajakiri.ee/loodus/index.php?id=488&id_a=469
Karuputkedest vt: http://www.loodusajakiri.ee/loodus/index.php?id=501&id_a=469

Loodusajakiri







Uudistaja Arhiiv
Ime kesk pist peva ja ist d


Vaata imet! Nd leiate meie Uudistaja pilgu alla jnud sndmused ja uudised les Uudistaja Arhiivist!



Loodusajakiri




Uus Cheese pildistab koos Hautalaga linde

Fotoalmanahhi Cheese vrske number 7/2004 esitleb pikalt ja laialt "Sigade revolutsiooni" pildistamise tulemusi. Siit leiame, et auhind Rahvusvaheline Pressifoto 2004 kuulub vaid neile, kes on pildistanud hda ja viletsust, verd ja pisaraid. Isegi higi pole. Ja loodusfotodest vitis metsatulekahju kustutamine lennukilt! Soome loodusfotograaf Hannu Hautale kirjutab lindude pildistamisest, et see pole luule, mis ei tule tuulest. Tuleb kll, just tuult ongi vaja! Eks npuniteid ole teisigi. Ja pnevaid portreesid ning fotosid - tahtsin juba elda, et meilt ja mujalt, kuid tlen parem, et siit ja sealt. hesnaga, Tiit Lepal, kes ka Eesti Looduse kljendaja, on ikka veel jaksu ja judu seda ainulaadset almanahhi vlja anda. Tasub tutvuda nii looduse kui pevapildi sbral. Ja pole kallis, 50 vaid. Ning seda siiani veel kroonides pealegi.
Eelmised numbrid vt http://www.cheese.ee

Loodusajakiri


SNDMUS

Tulge Leevre Hiietamme talgutele!

Thelepanu ei vri mitte ainult kuulus ja thtis, suurim ja krgeim. Thelepanu vrib iga elusolend. Ajakiri Loodus hes oma lugejatega on vtnud hoole alla unarusse jnud Leevre Hiietamme Raplamaal. Looduse iga ksikmgi numbri ostja annetab htlasi he krooni Tamme Kassasse. Selle raha toel saame laupevakud teoks teha.
Nii et tere tulemast Leevre Hiietamme juurde! Ja vana unustusse ning vssa vajunud hiietamm tnab Teid ka. Buss stardib Tallinnast 17. aprillil kell 9.00 Sakala keskuse parklast ja sidab lbi Rapla. Teisest kandist tulijatele oleme vrskesse Looduse numbrisse lisanud kaardi. Leevre tamme juures algab ritus kell 10.30. Kel on, vtku tkindad kaasa, liiast pole ka vike saekene. Et me eelnevalt oskaks arvestada, kui palju on tulijaid, andke meile oma osavtust teada hiljemalt 15. aprillil aadressil lugeja@loodusajakiri.ee vi telefonil 6115 320. Samuti mrkige juurde, kas tuleksite bussi peale Tallinnast vi Raplast.
Kohapeal pakume ka sa-juua, esineb tuntud rnnu- ja metsamees Hendrik Relve.

Loodusajakiri


Meenutatakse kuulsat Eesti astromehaanikut

Teisipeval, 13. aprillil algusega kell 11.00 toimub Akadeemia majas Toompeal Kohtu 6 seminar, kus meenutatakse kuulsat Naissaarelt prit optikut Bernhard Schmidti. Koloriitse tegelase elust ja tegutsemisest rgivad teadlased Tnu Viik, Mihkel Jeveer, Uno Veismann ja Vahur Mgi.
Bernhard Schmidt sndis 11. aprillil 1879. aastal Naissaarel, hiljem ttas Tallinnas, kus alustas ka oma taevavaatlusi. Siirdus siis Saksamaale, kus ttas surmani 1935. aastal Hamburgi observatooriumis. Kuigi Schmidtil polnud paremat kelaba, lihvis ta erakordselt tpselt teleskoobiltsi ja -peegleid. Murrangu ti tema 1930. aastal leiutatud teleskoobissteem, Schmidti kaamera. Tema nime kannab vikeplaneet nr 1743. Schmidti teleskoopide ehitamine jtkus ka prast tema surma 1935. aastal, selliseid suuri teleskoope on ehitatud USA-s, Hiinas. Nendega vaadeldakse suuri taevaalasid. Hispaanias on kolm Schmidti teleskoopidega varustatud observatooriumi hendatud htsesse automatiseeritud snkroonselt ttavasse ssteemi. Schmidti elukigust pajatab Jaan Krossi romaan "Vastutuulelaev".
Seminarile on oodatud kik asjahuvilised.

Loodusajakiri









ASJATUNDJA

Kas on meldud sellele, et majakavaht on tihti ainus inimene saarel vi vheasustatud paigas rannikul ja tal viks olla mitu rolli, sealhulgas loodusvahi oma?


Ene Padrik, Regionaalarengu osakond, Siseministeerium:

Siseministeeriumi regionaalarengu meetmetest jaotatakse projektiphiselt toetusi kohaliku arengu edendamiseks ja piirkondade konkurentsivime tstmiseks. Seega, kui esitatakse projekt, mille elluviimisel on majakavahtidel oma roll ning mille tegevused on mne toetusskeemi raames abiklblikud (niteks turismiga seonduv), siis neid tegevusi on vimalik rahastada.

Regionaalarengu meetmetest ei maksta palkasid, kll on vimalik katta projektijuhi ttasu.

Kui inimene on saarel vi vheasustatud paigas tihti ainus inimene, siis tidabki ta reeglina mitut rolli, kas siis formaalselt vi mitteformaalselt. Kige paremini haakub majakavahtide tegevus Teie poolt pakutud loodusvahi omaga. Kuna viimase puhul on tegemist Keskkonnaministeeriumi valitsemisala ksimusega, siis soovitan Teil prduda Keskkonnaministeeriumisse.


Andres Lipstok, Riigikogu liige, vikesaarte komisjoni liige:

Jah, on meldav. Vikesaarte komisjoni ks trhm, milline tegeleb iguslike ksimustega, just sellise saarevahi intstitutsiooni loomise vlja pakkuski ja esitab selle komisjonile ning lbi komisjoni regionaalminister unapuule. See nn saarevaht ei peaks olema mitte ainult majakavaht, vaid peaks titma mitut riiklikku jrelevalvet nudvat rolli. Milline on tema ametinimetus, kuidas ta finantseeritud saab ja milline on lesannete titmise juriidiline kate - need on ksimused edasiseks aruteluks.


KSIMUSED JA VASTUSED

Mis imeloom on infrapunasaun, mida mnda aega usinalt reklaamitakse?

Kige lhem ja otsesem vastus on, et kige tavalisem soome saun. Kuid miks otse ja odavalt ma, kui saab mber nurga ja kallimalt.
Vrskeim uudis on prit 8. aprilli Postimehe lisast "Ilu ja tervis", kus leidub sdantsoojendav lugu pealkirjaga "Salakaval infrapunakiirgus". Selgub, et Postimehe ajakirjanik on teinud maailmas originaalse uurimist ja avastanud, et "saunas infrapunakiired sgavale naha alla tungivad ja sealt mrgiseid jkaineid vlja utsitavad". Eriline, senitundmatu infrapunasaun "on ka thus tselluliidi vhendaja" ning "aitab kehast vlja viia rasva ja vett". Siinkohal on tore Postimehe teadlastele meelde tuletada, et iga soome saun ttab infrapuna ehk maakeeli eldult soojuskiirgusega. Ning kui palaval suvepeval janu ktte tuleb, eks ole sdi jllegi seesama mstiline infrapunakiirgus ehk lihtsalt suur soe, mis meie kehast vett vlja kupatab.
Ega vist ilmaasjata pealkirjasta "Ilu ja tervis" oma knealuse leiutiseklje hdlausega "Igahele oma". Vga laiahaardeline loosung. "Jedem das Seine!" hdis Gring oma koonduslaagrite armsatele asukatele. Ja eks klba hinne "igahele oma" ka kooliteadmiste hindamisel.
Nii et ostke oma infrapunasauna kraadiklaasi asemele infrapunamtja - tuleb kallim ktte.

Tiit Kndler, fsik, teadusajakirjanik


KIIRKOMMENTAAR

pi ues ja istu paigal!

Metsandala ks tore ettevtmine on leskutse koolidele - petada lapsi vahel ka ues. Viia tund loodusesse, olgu see siis mets, pargijupp vi kooliue nurgataguse vsastik. Seal saab seletada nii loodust kui selle uurimist, nii ajalugu kui vrkeelt.
Tore on. Kuid ega loodus siis tunne miskit uut. Uus on ikka hsti ja hoolsalt unustatud vana. Mletan algkoolipoiseast, kuidas loodusloo tundide tarbeks kisin iga pev ues ilmastikuolusid mtmas, pidasin sellekohast pevikutki. Seda polnud nneks vaja teha karjakaupa, sai ksi ja omadega rahulikult pilvi, tuult ja sademeid uurida.
Viimatine le-eestiline uesppimisekohane eestvtmine oli ju koost leilmse GLOBE projektiga. Sealgi kiakse ues, mdetakse niteks koolilhedaste veekogude olukorda ja muid keskkonnanitajaid. Ja ega siis ekskursioonid mnda ajaloolisse kodumaa paika, olgu linnamele vi misatesse kusagile kadunud ole. Kll aga tahaks nha seda niigi le koormatud keelepetajat, kes suudab oma tunde ues lbi viia ja selle peale veel jrgmisteks tundideks ellu jda.
GLOBE jeti haridusministeeriumi poolt toetamata ja varjusurmas ta psibki. Nd on siis vaja miskit uut. Koolimetskondade idee on muidugi tore asi. Aga huvitav kll, kust neid ueppeklasse ikka nii vga vtta, kui Eestit meie laste eest pidevalt lukku keeratakse? Vi kuidas nimetada teisiti seda ladusat minnalaskmist, millega istuv valitsus pealt vaatab meie looduskaunite paikade tarastamist? Nii et ues ppimine on tore kll, kui vaid seda uepealset klassiruumi laste eest pidevalt pisemaks ei tarastataks.
Pole siin muud, kui et pi ues ja istu paigal - muidu tuleb uusomanik ja valab le kurgi. Mis on teaduprast kah ks tore puuvili.

Vt http://ael.physic.ut.ee/globe/

Tiit Kndler





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012