Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
17. aprill 2007


UUDISTAJA SOOVITAB





Ajakiri Loodusesber seemnemajast, rndliblikatest ja rattaretkest

Tnavuse maikuu roheliste rattaretk kannab pealkirja "Kuidas elad, Matsalu?". Ajakirja Loodusesber aprillinumbri 64 lehekljest 14 ongi matkast ja Matsalust; pnevam teema kindlasti asjaolu, et retk kulgeb "rahvusvahelise lennukoridori" all - vi kuidas teisiti nimetada Matsalu, millel on nn vrustada miljoneid rndlinde igal kevadel ja sgisel. Kui vaadata suurt maailmakaarti, kus rndlindude lennuteed peal, neb too vlja vga sarnane lennuliinide kaardiga: kindlad teed ja peatuspaigad thistavad nende kulgu. Matsalu on lindude jaoks peaaegu sama thtis koht kui Londoni Heathrow lennukeile. Meie lunanaabritest niteks nii olulisi rndeteid le ei lhe. Paljud riigid ei ne iial oma pea kohal lendamas rndlinnuparvi. Seega, Matsalu rahvuspark on meie suur haruldus ja rikkus. Seda rikkust nd uudistama sidamegi. Vtke kiiker ning fotoaparaatki kaasa: alanud on Matsalu 50. aastapeva fotovistlus, oodatud on ka rattaretkeliste pildid. Registreerimine matkale algas esmaspeval, 16. aprillil.

Aprillinumbris teevad peale rndlindude ilma ka Eesti rndliblikad. Kokku on neid viis, kaunis admiral vast kige tuntum. Need liblikad lendavad Eestisse suveks, kasvatavad siin les mne plvkonna jrglasi, aga talvituda neil meie maal ldjuhul ei nnestu.
Putukateema tuleb ajakirjas sisse ka teise tooniga - kurikuulus vana putukamrk DDT, mis maailma elusloodusele palju pahandusi teinud, on maailma terviseorganisatsiooni otsusega taas lubatud. Miks? Sellele saab vastuse ajakirja aprillinumbrist.

Ja Loodusesber vahendab veel olulist: inimeste ettevtlikkusel ja fantaasial pole piire! Kutsume lugema artiklit ameerika noortest koarhitektidest, kes teostavad idee kasvatada paarist seemnest endale elumaja. Seemnest kasvatatakse puu, puutvesid painutatakse sirgumise kigus nii, et moodustuks kaunis kaarjas maja tugissteem, mida tiendatakse saviseintega. Lugege ajakirjast lhemalt, kuidas see kib: mismoodi puuokste kasvamisel vlditakse maja kooslagunemist ja mis aastal valmivad ameeriklaste esimesed puumajad.
Head lugemist!

Helen Arusoo,
toimetaja











EESTI UUDISEID

---

Marek Sammul peab ettekannet pranduskoosluste kaitse hingu hiljutisel snnipevakonverentsil. Foto: Ott Luuk


Noore looduskaitsja auhinna sai Marek Sammul

Phapeval, fotovistluse "Looduse aasta foto 2007" autasustamistseremoonial Tallinna linnahallis andis Eestimaa looduse fond (ELF) Marek Sammulile le noore looduskaitsja auhinna.
Taimekoloog Marek Sammul on Eesti maalikooli pllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur ning alates aastast 2004 Eesti looduseuurijate seltsi president.
rii nimetas Marek Sammuli philiseks saavutuseks teadusphise looduskaitse arendamist. 34-aastane Marek Sammul on olnud prandkoosluste kaitse hingu juhatuse liige aastatel 1997-2003 ning Jakob von Uexklli keskuse asutajaliige 1993. aastal. Ta on looduskaitse arengukava (2005) ks autor ja jrjekindel loodushariduse edendaja.

Noore looduskaitsja auhind loodi ELFi juurde 2005. aastal Kaja ja Aleksei Lotmani eestvttel. Auhinna eesmrk on toetada elujulise ja aatelise looduskaitse psimist Eestis lbi plvkondade. Tnavu rahastasid auhinda O Kumari Reisid ja ELF. Auhinnaga kaasneb stipendium 10 000 krooni.
Auhinna riisse kuulusid Kaja ja Aleksei Lotman, ELF-i nukogu liige Mart Jssi, ornitoloog Tiit Randla ja mullune auhinnasaaja Peep Mardiste.

ELF




---

Totatud maa. Foto: Anton Novo˛ilov


"Aasta looduse foto" vidupilt tehti tehismel

Phapeval, 15. aprillil jagati Tallinna linnahallis Looduse Omnibussi ja Nordea panga fotovistluse "Looduse aasta foto 2007" auhindu ehk Tantsivaid Hunte.
Esimest korda sel vistlusel vlja antud Grand Prix' ehk Suure Hundi plvis narvalane Anton Novoilov Kivili tehismel tehtud pildiga "Totatud maa" (fotol). Peaauhinnaga kib kaasas preemiareis Londonisse Briti loodusmuuseumi ja BBC loodusajakirja korraldatava loodusfotokonkursi "Wildlife 2007" lpuritusele.
Nordea panga preemia sai Tauno Sirel. Rein Marani juhitud rii otsuse phjal osutusid oma vanuse- ja konkursiklassides parimaiks lastest Lembitu Valdmets, Kaarel Eelmaa, Monika Vliste ja Merily Salura; noortest Liis Serk, Juhan Ressar ja Madis Pajo ning tiskasvanutest Margus Muts, Tarmo Mikussaar, Sven Zacek, Jarek Jepera, Anton Novoilov ja Tnu Noorits.

Looduse Omnibuss/Uudistaja




TT-s hakatakse vlja ttama uusi energeetikalahendusi

Teisipeval, 17. aprillil Tallinna allkirjastasid tehnikalikooli (TT) rektor Peep Srje ja O Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus koostlepingu, mille jrgi arendatakse vlja pisielektrijaam ja vesinikul phinev keskkonnahoidlik autoktus.

TT elektroenergeetika instituudi professori Heiki Tammoja juhatusel valmib ktuseelemendil phinev mitmeklgne mikroelektrijaam, mis toodab korraga nii elektri- kui ka soojusenergiat. Antud projektis ktuseelemendi tehnoloogilise arendusega ei tegeleta, vaid uuritakse parimaid vimalusi juba saadaolevate lahenduste hulgast. Koos kaasaskantava vesiniku- vi vedelgaasimahutiga moodustub tiuslik komplekt energia tootmiseks suvalises kohas. Eriti oluline on see piirkondades, kus elektrivrk pole saadaval," selgitab koostprojekti ks osaline, O Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus.
Eestis toodetakse umbes 90% elektrist vanamoodsates elektrijaamades, kus kasutegur on vaid 26%. Elektri lekandmisel lpptarbijani kaotame kadudena veel ca 4%, samuti on lisakaod soojusvrkudes. Seega kaotame tna Eestis ligi 80% ktuste vimalikust energiast. Mikroelektrijaama abil soojuse ja elektri tootmisel saame kasuteguriks ca 80% ja kadudeks vastavalt 20%," lisab Kruus. Umbes pooleteise aastaga peaks valmis saama mikroelektrijaama prototp, mille phjal on vimalik alustada elektrijaama seeriatootmist.

Koost viimases etapis otsitakse lahendusi, kuidas toota tuuleenergiast vesinikku ning seda koguda ja silitada. Vesinik on erakordselt keskkonnasbralik ja suure tulevikuperspektiiviga autoktus. Arvestades tnapeval ha suurenevat vajadust loodussbraliku taastuvenergia jrele, neme just sellel projektiosal vgagi suurt rakendust," kinnitab koostprojekti TT eestvedaja, tehnoloogia- ja innovatsioonikeskuse juhataja Indrek Jakobson.

O Nelja Energia on taastuvenergia ettevte, mille tegevusvaldkond on tuulepargid ja nende arendus, htlasi teiste taastuvenergia liikide kasutuselevtt. Projektis osaleb partnerina Norra energeetikakontsern Vardar.

TT




---

Via Hanseatica kis Bernhardi juures

Linud ndalal peeti Otepl hotellis Bernhard Via Hanseatica Baltimaade turismipiirkonna projekti seminar.
Euroopa Liidu Interreg III B projekt, milles osalevad Eesti, Lti ja Leedu arenguorganisatsioonid, on judmas lpusirgele; ees on veel hulga suunaviitade paigaldus, suvine tutvustusreis ettevtjatele ja turismittajatele ning septembrikuine lpukonverents. Kokku on projekti tvljas Eestis veidi viksem, 43 000-ruutkilomeetrine piirkond umbes 1300 turismiobjektiga. Mida seni on tehtud, sellega saab peagi tutvuda valmimisjrgus vrgupaigast www.viahanseatica.info, kuhu tuleb ka turismipiirkonna interaktiivne kaart. Nende ridade kirjutamise aegu avanes mainitud aadressi sisestamisel veel projekti juhtpartneri, Luna-Eesti turismikeskuse vrgupaiga asjakohane osa. Valminud on ka turismipiirkonna logo (pildil).
Otepl arutati muu hulgas seda, mis saab prast Interregi projekti lppu; niteks vaieldi, kas ollakse juba valmis kaasama ka lejnud Via Hanseatica riike - Venemaad, Poolat ja Saksamaad.

Uudistaja




---

Neljapeval ilmub likirev lilleplokk

19. aprillil annab Eesti Post vlja ploki "Suvised aialilled", kus on neli marki nimivrtusega 4.40.
Kunstnike lle Marksi ja Jri Kassi lillevalik on sna ootamatu: meie suveisi esindavad varajane pojeng (Paeonia officinalis), tiigerliilia (Lilium lancifolium), Pamiiri-Altai kibuvitsa sort (Rosa ecae 'Golden Chersonese') ja inglise iiris (Iris latifolia).

Eesti Post/Uudistaja




Kevad kes

Soojad tuuled toovad iga pev Eestisse ha uusi kevadekuulutajaid. Et kevade saabumisel sabast kinni saada, kutsub Eesti ornitoloogiahing lapsi, nende vanemaid ja petajaid - seega ka tiskasvanud linnuvaatlejaid - osalema rahvusvahelises projektis Kevad kes".

Osavtjatel tuleb lihtsalt kevadel registreerida nelja liigi - valge-toonekure, suitsupsukese, ko ja piiritaja esimese kohtamise kuupev ning sisestada see veebilehele www.springalive.net sisesta oma vaatlus" alla. (vt. ka teadet 27. veebruari Uudistajas - ndseks on vrgupaik kasutatav ka eestikeelsena).

Osalemine on individuaalne: kui niteks koolist vtab kevadratajate vaatlusest osa 30 pilast, siis veebilehele peaks vaatlusi laekuma samuti 30. Hiljem on siduskaardilt vimalik jlgida, kuidas edeneb kevad Eestis ja mujal Euroopas. Tpsemaid juhtnre, abimaterjale ning ideid jagab eelnimetatud koduleht ning ksida vib ka ornitoloogiahingust e-posti teel monca@zbi.ee vi telefonidel 489 2678 ja 5626 1004.

Kui Interneti-hendust ei ole keprast, saab ikkagi vistlusel osaleda. EO saadab teile postiga vaatluslehe ja vajalikud materjalid ning sisestab ise hiljem teie vaatlused veebilehele. Samuti saadetakse teile kokkuvte projekti tulemustest. Vaatlejad saavad mlestuseks kauni kleebise. Registreerumiseks saatke oma kontaktandmed aadressile monca@zbi.ee.

EO


TPAKKUMINE

---

SEIT otsib juhatajat

Sstva Eesti instituut ehk Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskus (SEIT) SEIT vtab konkursi korras tle juhataja.
Tlesandeks on juhtida instituuti ja selle projekte, leida raha sihtasutuse tegevuseks, arendada koostsidemeid riiklike institutsioonide, kohalike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning Stockholmi keskkonnainstituudi teiste keskustega.
Kandidaadilt eeldatakse krgharidust, soovitavalt akadeemilist kraadi keskkonna- vi sotsiaalteadustes; vhemalt viieaastast tkogemust valdkondades, mis kattuvad instituudi tegevusaladega; juhtimis- ja meeskonnat kogemust, rahvusvahelise koost ja projektijuhtimise kogemust ning rahastamisallikate leidmise oskust; eesti, inglise ja vene keele oskust knes ja kirjas ning head suhtlemisoskust ja koostvalmidust.

Konkursil osalemiseks tuleb saata sooviavaldus koos kandideerimise phjenduse ja CV-ga, oma visioon SEIT arengust ning enda panusest sellesse (kuni 5 lk.) hiljemalt 27. aprilliks e-posti aadressil: vivika@seit.ee mrgusnaga "Juhataja". Sooviavaldus ja kaasnevad dokumendid palume esitada inglise keeles.
Teave: www.seit.ee ja telefonil 627 6100 (Vivika Jrna).

SEIT


KOOLITUS

Teadmisi jgedest ja nende kaitsest

Tartu keskkonnahariduse keskuse (TKKHK) koolituspev "Jgede elustik ja kaitse" on 21. aprillil vljasiduga kell 10 Kompanii 10 juurest Tartus.
Tutvutakse jgede elustiku ja paljanditega Ahja ja Vhandu jel ning jgede kaitse probleemidega. Reovee puhastusega tutvutakse Plva puhastusjaamas.
Juhendajad on entomoloog Jaan Luig ja geoloog Tnu Pani T loodusmuuseumist ning Olev Elmik Plva veepuhastusjaamast.
Keskkonnainvesteeringute keskuse toetatud koolitus on tasuta, eelregistreerimine kylli.kalamees@teec.ee, tel. 736 6120.

TKKHK


RAAMAT

---

Pline partituur. Eesti teadlased horisondil
Rein Veskime
O Reves Grupp, 264 lk

Ajakirjas Horisont 40 aastat reaalteaduste toimetajana ttanud Rein Veskime (sama vana on ka Horisont) sulest on ilmunud raamat "Pline partituur. Eesti teadlased horisondil". Selles on avaldatud intervjuud 22 Eesti akadeemikuga ja 22 lugu Eesti teadusest ning teadussaavutustest viimaste aastakmnete jooksul. Usutletavad on Harald Keres, Endel Lippmaa, Jaan Einasto, Jri Engelbrecht, Ene Ergma, Enn Tugu, Karl Rebane - kik laiemale ldsusele tuntud akadeemikud. Aga ka materjaliteadlane ja pikeseenergeetika praeguse suuna rajaja Eestis ning paljudes Euroopa projektides osaleja Enn Mellikov, Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia akadeemik ja kauaaegne Nobeli preemiate komitee liige Indrek Martinson, USA eestlasest raketi- ja kosmoselaevade ehitaja Jyri Kork, Kuul kinud USA astronaut Edgar Mitchell jt. Raamatus on autor kirjutanud veel akadeemikutest Anto Raukasest ja Georg Liidjast, meditsiinidoktor Aili Pajust, (universumi)heliloojast-muusikust Urmas Sisaskist, Ksmu meremuuseumi rajajast Aarne Vaigust ja pisut ka iseendast.

Raamat annab ainulaadse levaate Eesti kultuuripildist, kajastatuna lbi paljude teaduskorfeede prisma. Laiale lugejaskonnale meldud teos pakub mndagi huvitavat astronoomiast, kberneetikast, fsikast, informaatikast, kosmonautikast, geoloogiast, biofsikast, laserite rakendusest meditsiinis ja muust.
Raamatu vljaandmist on toetanud Eesti rahvuskultuuri fond ning Eesti haridus- ja teadusministeerium.

Loodusajakiri




Keskkonnalevaade nd ka inglise keeles

Ilmunud on ingliskeelne trkis "Environmental Review 2005: an Indicator-Based Summary", mis on kokkuvte vljaandest "Keskkonnalevaade 2005".
Kokkuvttesse on koondatud materjal, mis vastab philistele Euroopas kasutusel olevatele keskkonnaindikaatoritele. Selliselt esitatud materjal annab lugejale vimaluse vrrelda Eesti keskkonnaseisundit ja selle suundumusi 2010. aastaks seatud eesmrkidega. Ksitletud on sraseid valdkondi nagu hk, vesi, jtmed, looduslik mitmekesisus, kliimamuutused ja kalandus. Trkises kasutatud materjal phineb andmetel aastani 2004.
Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse (ITK) vlja antud eesti- ja ingliskeelsed trkised on kttesaadavad veebivljaannetena aadressil www.keskkonnainfo.ee.

ITK


NITUSI

Islandi suursaadik avas Tartus nituse Islandi energeetikast

Islandi suursaadik Hannes Heimisson avas 12. aprillil Tartu likooli ajaloomuuseumis nituse Islandi energeetikast. Nitus "Uued vimalused taastuvenergia kasutamises - Islandi kogemus" jb avatuks 6. maini.
Island on teatavasti vtnud suuna tielikuks leminekuks vesinikuenergeetikale. Kuidas edenevad ktuseelemendi uuringud Eestis, sellest rkis avamisel pgusalt Tartu likooli fsikalise keemia instituudi juhataja professor Enn Lust.

Phjamaade ministrite nukogu esindus Eestis/Uudistaja




---

Nituse kuraator Mihkel Karu nitab nituse avamisel kataloogi; temast vasakul seisavad Thtvere seltsi asutamise aktivistid, sisearhitekt Andres Kull ja Baeri majas ttava maalikooli teadusajaloo keskuse juhataja Erki Tammiksaar. Foto: Toomas Jriado


Nikolai Kusmin 100

Tartus Baeri majas (Veski 4) avati 10. aprillil Eesti arhitektuurimuuseumis koostatud nitus nimeka Tartus tegutsenud arhitekti Nikolai Kusmini loomingust.
1906. aastal sndinud Kusmini vib pidada heks esimeseks Eestis hariduse saanud arhitektiks. Tema valdavalt funktsionalistlikus stiilis hoonete seas on tuntuimad Narva-Jesuu puhkekodu ja hulk elamuid Tartus. Osalus Tallinna laululava ja selle mbruse projektis ti Kusminile 1965. aastal riikliku preemia.
Nitusel saab vaadata nii Kusmini projekte ja joonistusi kui ka hulga tema kavandatud hoonete fotosid. Saadaval on mahukas nitusekataloog. Nitus jb avatuks 15. maini.
ks Kusmini nituse Tartusse toomise tagamtteid on asutada likoolilinnas peale edukalt tegutseva Supilinna seltsi ka Thtvere selts: Kusmini projektide jrgi on eriti palju maju ehitatud just Thtverre.

Uudistaja


MAAILMAST

Rootsi thistab Linn kolmesajandat snniaastapeva

Maailmakuulus Rootsi teadlane Carl von Linn sndis 23. mail 1707 Smlandi maakonna Kronobergi piirkonna lmhulti valla Rshulti klas. Eesti Loodus phendas Linn 200. surma-aastapeval tema meenutuseks ligi 20 leheklge (1978, 9: 548- 566), kus on ra toodud kllaltki phjalik eluloo andmestik (E. Kukk), kirjeldatud selle ajastu maailmavaatelisi omaprasid (H. Kallak) ning tnapevase eluslooduse teadusliku sstemaatika (V. Masing) ja ka taimesstemaatika (L. Laasimer) kujunemist. Seega pole maailmakuulus teadlane eestikeelsele lugejale tundmatu.
Tnavune aastapev - 300 aastat snnist - on thelepanu all kogu maailmas, eriti aga Rootsis. Valik juubeliritusi:
10. mai - Linn pev Vxjs: kohaliku kooli ritus thistamaks Carolus Linneause arvelevtmist selle kooli pilasena (1717). Vxj linnateater alustab tnaseni silinud koolimaja esisel peetavaid teadlase kooliplve kujutavaid vabahuetendusi.
19. mai - rahvuslik festival Linnbygden Rshultis (Linn snnitalus) avab juubelindala.
21.- 22. - mai Smlandi Akadeemia ja Vxj linnavalitsuse smpoosium "Linnaeus - reis Smlandis"
23. mai - Linn snniaastapeva pidustused Rshultis (snnitalus) ja lmhulti vallakeskuses.
27. mai - juubelindala lppritus Virestadis.

Projekti Linnaeus 2007 vrgupaigast www.linnaeus2007.se/leiab nii Rootsis kui le maailma toimuvate rituste kalendri ning palju muudki huvitavat.

Toomas Frey/Uudistaja




Veebileht hakkab hendama maailma koettevtjaid

Tnavuse Maa peva sndmuste seas peaks 22. aprillil aadressil www.greencorporate.com kivitatama veebivrgustik Green Corporate Network.
Vrgustiku looja Chandra Kishore on seadnud ambitsioonika sihi kasvatada "koettevtjate" (ingl. eco-preneurs) arv miljoni inimeseni. Tema meelest on parim tee selleni juda hine veebileht, millega huvilised saavad praegu liituda.
Maa peva thistamise idee on prit Ameerikast, Wisconsini senaatorilt Gaylord Nelsonilt ja selle esialgne siht oli murda arusaam, et inimtegevuse jtmed ei tee keskkonnale midagi halba. Esimesel Maa peval li le USA kaasa 20 miljonit inimest. 20 aastat hiljem, aastal 1990 oli osalejaid kmme korda rohkem ja Maa peva ritused toimusid 141 riigis. Toonast Maa peva on hiljem nimetatud ka heks mravaks teguriks, mis viis lpuks 1992. aasta RO nn. sstva arengu konverentsini Rio de Janeiros.
Aastal 2000, kui osalejamaade arv kndis 184 riigini, oli peva keskmes globaalse soojenemise ja sstva energeetika teema; kliimamuutused on Maa peva phiteema ka tnavu. (Loe lhemalt www.earthday.net/).

Uudistaja








Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012