UUDISTAJA
17. aprill 2007

UUDISTAJA SOOVITAB

Ajakiri Loodusesõber seemnemajast, rändliblikatest ja rattaretkest

Tänavuse maikuu roheliste rattaretk kannab pealkirja "Kuidas elad, Matsalu?". Ajakirja Loodusesõber aprillinumbri 64 leheküljest 14 ongi matkast ja Matsalust; põnevam teema kindlasti asjaolu, et retk kulgeb "rahvusvahelise lennukoridori" all - või kuidas teisiti nimetada Matsalu, millel on õnn võõrustada miljoneid rändlinde igal kevadel ja sügisel. Kui vaadata suurt maailmakaarti, kus rändlindude lennuteed peal, näeb too välja väga sarnane lennuliinide kaardiga: kindlad teed ja peatuspaigad tähistavad nende kulgu. Matsalu on lindude jaoks peaaegu sama tähtis koht kui Londoni Heathrow lennukeile. Meie lõunanaabritest näiteks nii olulisi rändeteid üle ei lähe. Paljud riigid ei näe iial oma pea kohal lendamas rändlinnuparvi. Seega, Matsalu rahvuspark on meie suur haruldus ja rikkus. Seda rikkust nüüd uudistama sõidamegi. Võtke kiiker ning fotoaparaatki kaasa: alanud on Matsalu 50. aastapäeva fotovõistlus, oodatud on ka rattaretkeliste pildid. Registreerimine matkale algas esmaspäeval, 16. aprillil.

Aprillinumbris teevad peale rändlindude ilma ka Eesti rändliblikad. Kokku on neid viis, kaunis admiral vast kõige tuntum. Need liblikad lendavad Eestisse suveks, kasvatavad siin üles mõne põlvkonna järglasi, aga talvituda neil meie maal üldjuhul ei õnnestu.
Putukateema tuleb ajakirjas sisse ka teise tooniga - kurikuulus vana putukamürk DDT, mis maailma elusloodusele palju pahandusi teinud, on maailma terviseorganisatsiooni otsusega taas lubatud. Miks? Sellele saab vastuse ajakirja aprillinumbrist.

Ja Loodusesõber vahendab veel olulist: inimeste ettevõtlikkusel ja fantaasial pole piire! Kutsume lugema artiklit ameerika noortest ökoarhitektidest, kes teostavad idee kasvatada paarist seemnest endale elumaja. Seemnest kasvatatakse puu, puutüvesid painutatakse sirgumise käigus nii, et moodustuks kaunis kaarjas maja tugisüsteem, mida täiendatakse saviseintega. Lugege ajakirjast lähemalt, kuidas see käib: mismoodi puuokste kasvamisel välditakse maja kooslagunemist ja mis aastal valmivad ameeriklaste esimesed puumajad.
Head lugemist!

Helen Arusoo,
toimetaja

---

EESTI UUDISEID

---

Marek Sammul peab ettekannet päranduskoosluste kaitse ühingu hiljutisel sünnipäevakonverentsil. Foto: Ott Luuk


Noore looduskaitsja auhinna sai Marek Sammul

Pühapäeval, fotovõistluse "Looduse aasta foto 2007" autasustamistseremoonial Tallinna linnahallis andis Eestimaa looduse fond (ELF) Marek Sammulile üle noore looduskaitsja auhinna.
Taimeökoloog Marek Sammul on Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur ning alates aastast 2004 Eesti looduseuurijate seltsi president.
Žürii nimetas Marek Sammuli põhiliseks saavutuseks teaduspõhise looduskaitse arendamist. 34-aastane Marek Sammul on olnud pärandkoosluste kaitse ühingu juhatuse liige aastatel 1997-2003 ning Jakob von Uexkülli keskuse asutajaliige 1993. aastal. Ta on looduskaitse arengukava (2005) üks autor ja järjekindel loodushariduse edendaja.

Noore looduskaitsja auhind loodi ELFi juurde 2005. aastal Kaja ja Aleksei Lotmani eestvõttel. Auhinna eesmärk on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Tänavu rahastasid auhinda OÜ Kumari Reisid ja ELF. Auhinnaga kaasneb stipendium 10 000 krooni.
Auhinna žüriisse kuulusid Kaja ja Aleksei Lotman, ELF-i nõukogu liige Mart Jüssi, ornitoloog Tiit Randla ja mullune auhinnasaaja Peep Mardiste.

ELF

---

Tõotatud maa. Foto: Anton Novo˛ilov


"Aasta looduse foto" võidupilt tehti tehismäel

Pühapäeval, 15. aprillil jagati Tallinna linnahallis Looduse Omnibussi ja Nordea panga fotovõistluse "Looduse aasta foto 2007" auhindu ehk Tantsivaid Hunte.
Esimest korda sel võistlusel välja antud Grand Prix' ehk Suure Hundi pälvis narvalane Anton Novožilov Kiviõli tehismäel tehtud pildiga "Tõotatud maa" (fotol). Peaauhinnaga käib kaasas preemiareis Londonisse Briti loodusmuuseumi ja BBC loodusajakirja korraldatava loodusfotokonkursi "Wildlife 2007" lõpuüritusele.
Nordea panga preemia sai Tauno Sirel. Rein Marani juhitud žürii otsuse põhjal osutusid oma vanuse- ja konkursiklassides parimaiks lastest Lembitu Valdmets, Kaarel Eelmaa, Monika Väliste ja Merily Salura; noortest Liis Serk, Juhan Ressar ja Madis Pajo ning täiskasvanutest Margus Muts, Tarmo Mikussaar, Sven Zacek, Jarek Jõepera, Anton Novožilov ja Tõnu Noorits.

Looduse Omnibuss/Uudistaja

---

TTÜ-s hakatakse välja töötama uusi energeetikalahendusi

Teisipäeval, 17. aprillil Tallinna allkirjastasid tehnikaülikooli (TTÜ) rektor Peep Sürje ja OÜ Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus koostöölepingu, mille järgi arendatakse välja pisielektrijaam ja vesinikul põhinev keskkonnahoidlik autokütus.

TTÜ elektroenergeetika instituudi professori Heiki Tammoja juhatusel valmib kütuseelemendil põhinev mitmekülgne mikroelektrijaam, mis toodab korraga nii elektri- kui ka soojusenergiat. „Antud projektis kütuseelemendi tehnoloogilise arendusega ei tegeleta, vaid uuritakse parimaid võimalusi juba saadaolevate lahenduste hulgast. Koos kaasaskantava vesiniku- või vedelgaasimahutiga moodustub täiuslik komplekt energia tootmiseks suvalises kohas. Eriti oluline on see piirkondades, kus elektrivõrk pole saadaval," selgitab koostööprojekti üks osaline, OÜ Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus.
„Eestis toodetakse umbes 90% elektrist vanamoodsates elektrijaamades, kus kasutegur on vaid 26%. Elektri ülekandmisel lõpptarbijani kaotame kadudena veel ca 4%, samuti on lisakaod soojusvõrkudes. Seega kaotame täna Eestis ligi 80% kütuste võimalikust energiast. Mikroelektrijaama abil soojuse ja elektri tootmisel saame kasuteguriks ca 80% ja kadudeks vastavalt 20%," lisab Kruus. Umbes pooleteise aastaga peaks valmis saama mikroelektrijaama prototüüp, mille põhjal on võimalik alustada elektrijaama seeriatootmist.

Koostöö viimases etapis otsitakse lahendusi, kuidas toota tuuleenergiast vesinikku ning seda koguda ja säilitada. „Vesinik on erakordselt keskkonnasõbralik ja suure tulevikuperspektiiviga autokütus. Arvestades tänapäeval üha suurenevat vajadust loodussõbraliku taastuvenergia järele, näeme just sellel projektiosal vägagi suurt rakendust," kinnitab koostööprojekti TTÜ eestvedaja, tehnoloogia- ja innovatsioonikeskuse juhataja Indrek Jakobson.

OÜ Nelja Energia on taastuvenergia ettevõte, mille tegevusvaldkond on tuulepargid ja nende arendus, ühtlasi teiste taastuvenergia liikide kasutuselevõtt. Projektis osaleb partnerina Norra energeetikakontsern Vardar.

TTÜ

---

Via Hanseatica käis Bernhardi juures

Läinud nädalal peeti Otepääl hotellis Bernhard Via Hanseatica Baltimaade turismipiirkonna projekti seminar.
Euroopa Liidu Interreg III B projekt, milles osalevad Eesti, Läti ja Leedu arenguorganisatsioonid, on jõudmas lõpusirgele; ees on veel hulga suunaviitade paigaldus, suvine tutvustusreis ettevõtjatele ja turismitöötajatele ning septembrikuine lõpukonverents. Kokku on projekti tööväljas Eestis veidi väiksem, 43 000-ruutkilomeetrine piirkond umbes 1300 turismiobjektiga. Mida seni on tehtud, sellega saab peagi tutvuda valmimisjärgus võrgupaigast www.viahanseatica.info, kuhu tuleb ka turismipiirkonna interaktiivne kaart. Nende ridade kirjutamise aegu avanes mainitud aadressi sisestamisel veel projekti juhtpartneri, Lõuna-Eesti turismikeskuse võrgupaiga asjakohane osa. Valminud on ka turismipiirkonna logo (pildil).
Otepääl arutati muu hulgas seda, mis saab pärast Interregi projekti lõppu; näiteks vaieldi, kas ollakse juba valmis kaasama ka ülejäänud Via Hanseatica riike - Venemaad, Poolat ja Saksamaad.

Uudistaja

---

Neljapäeval ilmub ülikirev lilleplokk

19. aprillil annab Eesti Post välja ploki "Suvised aialilled", kus on neli marki nimiväärtusega 4.40.
Kunstnike Ülle Marksi ja Jüri Kassi lillevalik on üsna ootamatu: meie suveõisi esindavad varajane pojeng (Paeonia officinalis), tiigerliilia (Lilium lancifolium), Pamiiri-Altai kibuvitsa sort (Rosa ecae 'Golden Chersonese') ja inglise iiris (Iris latifolia).

Eesti Post/Uudistaja

---

Kevad käes

Soojad tuuled toovad iga päev Eestisse üha uusi kevadekuulutajaid. Et kevade saabumisel sabast kinni saada, kutsub Eesti ornitoloogiaühing lapsi, nende vanemaid ja õpetajaid - seega ka täiskasvanud linnuvaatlejaid - osalema rahvusvahelises projektis „Kevad käes".

Osavõtjatel tuleb lihtsalt kevadel registreerida nelja liigi - valge-toonekure, suitsupääsukese, käo ja piiritaja esimese kohtamise kuupäev ning sisestada see veebilehele www.springalive.net „sisesta oma vaatlus" alla. (vt. ka teadet 27. veebruari Uudistajas - nüüdseks on võrgupaik kasutatav ka eestikeelsena).

Osalemine on individuaalne: kui näiteks koolist võtab kevadäratajate vaatlusest osa 30 õpilast, siis veebilehele peaks vaatlusi laekuma samuti 30. Hiljem on siduskaardilt võimalik jälgida, kuidas edeneb kevad Eestis ja mujal Euroopas. Täpsemaid juhtnööre, abimaterjale ning ideid jagab eelnimetatud koduleht ning küsida võib ka ornitoloogiaühingust e-posti teel monca@zbi.ee või telefonidel 489 2678 ja 5626 1004.

Kui Interneti-ühendust ei ole käepärast, saab ikkagi võistlusel osaleda. EOÜ saadab teile postiga vaatluslehe ja vajalikud materjalid ning sisestab ise hiljem teie vaatlused veebilehele. Samuti saadetakse teile kokkuvõte projekti tulemustest. Vaatlejad saavad mälestuseks kauni kleebise. Registreerumiseks saatke oma kontaktandmed aadressile monca@zbi.ee.

EOÜ


TÖÖPAKKUMINE

---

SEIT otsib juhatajat

Säästva Eesti instituut ehk Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskus (SEIT) SEIT võtab konkursi korras tööle juhataja.
Tööülesandeks on juhtida instituuti ja selle projekte, leida raha sihtasutuse tegevuseks, arendada koostöösidemeid riiklike institutsioonide, kohalike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning Stockholmi keskkonnainstituudi teiste keskustega.
Kandidaadilt eeldatakse kõrgharidust, soovitavalt akadeemilist kraadi keskkonna- või sotsiaalteadustes; vähemalt viieaastast töökogemust valdkondades, mis kattuvad instituudi tegevusaladega; juhtimis- ja meeskonnatöö kogemust, rahvusvahelise koostöö ja projektijuhtimise kogemust ning rahastamisallikate leidmise oskust; eesti, inglise ja vene keele oskust kõnes ja kirjas ning head suhtlemisoskust ja koostöövalmidust.

Konkursil osalemiseks tuleb saata sooviavaldus koos kandideerimise põhjenduse ja CV-ga, oma visioon SEIT arengust ning enda panusest sellesse (kuni 5 lk.) hiljemalt 27. aprilliks e-posti aadressil: vivika@seit.ee märgusõnaga "Juhataja". Sooviavaldus ja kaasnevad dokumendid palume esitada inglise keeles.
Teave: www.seit.ee ja telefonil 627 6100 (Vivika Jürna).

SEIT


KOOLITUS

---

Teadmisi jõgedest ja nende kaitsest

Tartu keskkonnahariduse keskuse (TKKHK) koolituspäev "Jõgede elustik ja kaitse" on 21. aprillil väljasõiduga kell 10 Kompanii 10 juurest Tartus.
Tutvutakse jõgede elustiku ja paljanditega Ahja ja Võhandu jõel ning jõgede kaitse probleemidega. Reovee puhastusega tutvutakse Põlva puhastusjaamas.
Juhendajad on entomoloog Jaan Luig ja geoloog Tõnu Pani TÜ loodusmuuseumist ning Olev Elmik Põlva veepuhastusjaamast.
Keskkonnainvesteeringute keskuse toetatud koolitus on tasuta, eelregistreerimine kylli.kalamees@teec.ee, tel. 736 6120.

TKKHK


RAAMAT

---

Põline partituur. Eesti teadlased horisondil
Rein Veskimäe
OÜ Reves Grupp, 264 lk

Ajakirjas Horisont 40 aastat reaalteaduste toimetajana töötanud Rein Veskimäe (sama vana on ka Horisont) sulest on ilmunud raamat "Põline partituur. Eesti teadlased horisondil". Selles on avaldatud intervjuud 22 Eesti akadeemikuga ja 22 lugu Eesti teadusest ning teadussaavutustest viimaste aastakümnete jooksul. Usutletavad on Harald Keres, Endel Lippmaa, Jaan Einasto, Jüri Engelbrecht, Ene Ergma, Enn Tõugu, Karl Rebane - kõik laiemale üldsusele tuntud akadeemikud. Aga ka materjaliteadlane ja päikeseenergeetika praeguse suuna rajaja Eestis ning paljudes Euroopa projektides osaleja Enn Mellikov, Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia akadeemik ja kauaaegne Nobeli preemiate komitee liige Indrek Martinson, USA eestlasest raketi- ja kosmoselaevade ehitaja Jyri Kork, Kuul käinud USA astronaut Edgar Mitchell jt. Raamatus on autor kirjutanud veel akadeemikutest Anto Raukasest ja Georg Liidjast, meditsiinidoktor Aili Pajust, (universumi)heliloojast-muusikust Urmas Sisaskist, Käsmu meremuuseumi rajajast Aarne Vaigust ja pisut ka iseendast.

Raamat annab ainulaadse ülevaate Eesti kultuuripildist, kajastatuna läbi paljude teaduskorüfeede prisma. Laiale lugejaskonnale mõeldud teos pakub mõndagi huvitavat astronoomiast, küberneetikast, füüsikast, informaatikast, kosmonautikast, geoloogiast, biofüüsikast, laserite rakendusest meditsiinis ja muust.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti rahvuskultuuri fond ning Eesti haridus- ja teadusministeerium.

Loodusajakiri

---

Keskkonnaülevaade nüüd ka inglise keeles

Ilmunud on ingliskeelne trükis "Environmental Review 2005: an Indicator-Based Summary", mis on kokkuvõte väljaandest "Keskkonnaülevaade 2005".
Kokkuvõttesse on koondatud materjal, mis vastab põhilistele Euroopas kasutusel olevatele keskkonnaindikaatoritele. Selliselt esitatud materjal annab lugejale võimaluse võrrelda Eesti keskkonnaseisundit ja selle suundumusi 2010. aastaks seatud eesmärkidega. Käsitletud on sääraseid valdkondi nagu õhk, vesi, jäätmed, looduslik mitmekesisus, kliimamuutused ja kalandus. Trükises kasutatud materjal põhineb andmetel aastani 2004.
Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse (ITK) välja antud eesti- ja ingliskeelsed trükised on kättesaadavad veebiväljaannetena aadressil www.keskkonnainfo.ee.

ITK


NÄITUSI

---

Islandi suursaadik avas Tartus näituse Islandi energeetikast

Islandi suursaadik Hannes Heimisson avas 12. aprillil Tartu ülikooli ajaloomuuseumis näituse Islandi energeetikast. Näitus "Uued võimalused taastuvenergia kasutamises - Islandi kogemus" jääb avatuks 6. maini.
Island on teatavasti võtnud suuna täielikuks üleminekuks vesinikuenergeetikale. Kuidas edenevad kütuseelemendi uuringud Eestis, sellest rääkis avamisel põgusalt Tartu ülikooli füüsikalise keemia instituudi juhataja professor Enn Lust.

Põhjamaade ministrite nõukogu esindus Eestis/Uudistaja

---

Näituse kuraator Mihkel Karu näitab näituse avamisel kataloogi; temast vasakul seisavad Tähtvere seltsi asutamise aktivistid, sisearhitekt Andres Kull ja Baeri majas töötava maaülikooli teadusajaloo keskuse juhataja Erki Tammiksaar. Foto: Toomas Jüriado


Nikolai Kusmin 100

Tartus Baeri majas (Veski 4) avati 10. aprillil Eesti arhitektuurimuuseumis koostatud näitus nimeka Tartus tegutsenud arhitekti Nikolai Kusmini loomingust.
1906. aastal sündinud Kusmini võib pidada üheks esimeseks Eestis hariduse saanud arhitektiks. Tema valdavalt funktsionalistlikus stiilis hoonete seas on tuntuimad Narva-Jõesuu puhkekodu ja hulk elamuid Tartus. Osalus Tallinna laululava ja selle ümbruse projektis tõi Kusminile 1965. aastal riikliku preemia.
Näitusel saab vaadata nii Kusmini projekte ja joonistusi kui ka hulga tema kavandatud hoonete fotosid. Saadaval on mahukas näitusekataloog. Näitus jääb avatuks 15. maini.
Üks Kusmini näituse Tartusse toomise tagamõtteid on asutada ülikoolilinnas peale edukalt tegutseva Supilinna seltsi ka Tähtvere selts: Kusmini projektide järgi on eriti palju maju ehitatud just Tähtverre.

Uudistaja


MAAILMAST

---

Rootsi tähistab Linné kolmesajandat sünniaastapäeva

Maailmakuulus Rootsi teadlane Carl von Linné sündis 23. mail 1707 Smålandi maakonna Kronobergi piirkonna Älmhulti valla Råshulti külas. Eesti Loodus pühendas Linné 200. surma-aastapäeval tema meenutuseks ligi 20 lehekülge (1978, 9: 548- 566), kus on ära toodud küllaltki põhjalik eluloo andmestik (E. Kukk), kirjeldatud selle ajastu maailmavaatelisi omapärasid (H. Kallak) ning tänapäevase eluslooduse teadusliku süstemaatika (V. Masing) ja ka taimesüstemaatika (L. Laasimer) kujunemist. Seega pole maailmakuulus teadlane eestikeelsele lugejale tundmatu.
Tänavune aastapäev - 300 aastat sünnist - on tähelepanu all kogu maailmas, eriti aga Rootsis. Valik juubeliüritusi:
10. mai - Linné päev Växjös: kohaliku kooli üritus tähistamaks Carolus Linneause arvelevõtmist selle kooli õpilasena (1717). Växjö linnateater alustab tänaseni säilinud koolimaja esisel peetavaid teadlase koolipõlve kujutavaid vabaõhuetendusi.
19. mai - rahvuslik festival Linnébygden Råshultis (Linné sünnitalus) avab juubelinädala.
21.- 22. - mai Smålandi Akadeemia ja Växjö linnavalitsuse sümpoosium "Linnaeus - reis Smålandis"
23. mai - Linné sünniaastapäeva pidustused Råshultis (sünnitalus) ja Älmhulti vallakeskuses.
27. mai - juubelinädala lõppüritus Virestadis.

Projekti Linnaeus 2007 võrgupaigast www.linnaeus2007.se/leiab nii Rootsis kui üle maailma toimuvate ürituste kalendri ning palju muudki huvitavat.

Toomas Frey/Uudistaja

---

Veebileht hakkab ühendama maailma ökoettevõtjaid

Tänavuse Maa päeva sündmuste seas peaks 22. aprillil aadressil www.greencorporate.com käivitatama veebivõrgustik Green Corporate Network.
Võrgustiku looja Chandra Kishore on seadnud ambitsioonika sihi kasvatada "ökoettevõtjate" (ingl. eco-preneurs) arv miljoni inimeseni. Tema meelest on parim tee selleni jõuda ühine veebileht, millega huvilised saavad praegu liituda.
Maa päeva tähistamise idee on pärit Ameerikast, Wisconsini senaatorilt Gaylord Nelsonilt ja selle esialgne siht oli murda arusaam, et inimtegevuse jäätmed ei tee keskkonnale midagi halba. Esimesel Maa päeval lõi üle USA kaasa 20 miljonit inimest. 20 aastat hiljem, aastal 1990 oli osalejaid kümme korda rohkem ja Maa päeva üritused toimusid 141 riigis. Toonast Maa päeva on hiljem nimetatud ka üheks määravaks teguriks, mis viis lõpuks 1992. aasta ÜRO nn. säästva arengu konverentsini Rio de Janeiros.
Aastal 2000, kui osalejamaade arv küündis 184 riigini, oli päeva keskmes globaalse soojenemise ja säästva energeetika teema; kliimamuutused on Maa päeva põhiteema ka tänavu. (Loe lähemalt www.earthday.net/).

Uudistaja

---

Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---