Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
25. aprill 2007


UUDISTAJA SOOVITAB





Puud ilmastiku rmuste vaevas

Viimastel aastatel on Eesti ilmastik mitmel korral hambaid nidanud ja kannatajate seas on ka vga pikaealised ja vastupidavad organismid - puud. Eesti Looduse aprillinumbri esimeses loos otsivad maalikooli teadlased Mrt Hanso ja Rein Drenkhan seoseid ebatavaliste kliimatingimuste ja puuhaiguste leviku vahel.
Pille Tomson kirjutab alepletamisest meie phjanaabrite juures. Karjalas on see iidne maaharimisviis taaselustatud kui ainulaadsete prandmaastike kujundaja. Maailmakuulsa botaaniku Gustav Hegi elu ja td meenutab bioloog Toomas Frey. Aasta puust saarest saab peale vrtusliku puidu ka toidulisa ning loodusravivahendeid, petab Urmas Kokassaar.
Uhaku karstiala vaatamisvrsusi innustab avastama geograaf Taavi Pae. Seekord tutvustatav kaitseala jb lausa Prnu linna sisse, matkarada see-eest aga viib Poruni rgmetsa. Indrek Rohtmets jagab linnuelamusi Tansaaniast.
Euroopa haruldustest tutvume karvasjalg-kaku kekiguga, loomapiltnik Sven Zacek toob lugeja ette hoopis sagedamini kohatava looma - pdra. Oive Tinn kirjeldab kodumaises diktoneemakildas peituvat, kuid vljasurnud pisikest olevust, graptoliiti. Intervjuust vetikauurija Erich Kukega saab mndagi teada Tartus asuvast vetikate ikonoteegist, mis omalaadsete seas on ks esinduslikumaid maailmas.
Ajakirjast leiab veel postri Margot Kaselt, raamatulevaated, kroonika, snumeid meilt ja mujalt.

Eesti Loodust sirvinud Ott Luuk













EESTI UUDISEID

---

---

Peaauhinna plvinud td ja nende autorid vistkondadest "koPesa" ja "Saepuru". Fotod: Toomas Jriado


Atlantises ngi komaju

Laupeval sai Tartus Atlantise konverentsikeskuses vaadata paarikmmet komaja maketti, mille olid meisterdanud le-eestilisel koolitusel ja konkursil "Meie oma komaja" osalenud pilased.
Koolituse kuulutas sgisel vlja Tartu keskkonnahariduse keskus (TKKHK) koos Eestimaa looduse fondi ja Tartu Tamme gmnaasiumiga; kaasa lid koloogilisest ehitamisest ja keskkonnahoidlikust elustiilist huvitatud 7.-12. klassi pilased le terve Eesti. Viie hise ppepeva jooksul omandatu ja omaenda fantaasialennu toel pandigi nd maketid kokku.

Ideede puudust noortel meistritel polnud: nha sai kll konoortekeskust, -lasteaeda, -klubi, -baari, -restorani, -rulaparki; koguni kasutajate fsilistest harjutustest energiat saavat kojusaali. kophimtteid tuli rakendada ka makettide ehitamisel: vimalikult rohkesti kasutati mitmelaadseid learuseid vi lausa ra visatud materjale ja esemeid.
riil polnud sugugi kerge otsust langetada. Vlja jagati hulk tunnustuskirju ja eriauhindu; peaauhinna plvisid aga Prnu neiud (vistkond "koPesa") oma lasteaia ning Mereme ja Obinitsa phikooli poisid (vistkond "Saepuru") noortekeskuse eest. Peaauhinnaks on neljapevane reis Mohni saarele.
Koolitusest ja konkursist saab rohkem teada projekti veebilehelt okomaja.edu.ee. Peagi vib sealt uurida ka vistluse tulemusi ning vaadata meeleoluka lpurituse pilte.

TKKHK/Uudistaja




Keskkonnauurimistde konkursil olid taas edukaimad saarlased

12.-13. aprillil peeti Eesti noorsoot keskuse (ENTK) korraldatud leriigiline pilaste keskkonnauurimistde konverents, millel tutvustasid stendiettekandes oma uurimusi 27 t autorid.
Kokku laekus konkursile 29 td, 36 pilaselt 11 eesti ja vene ppekeelega koolist. Parimad selgusid kirjaliku t ja stendiettekande kokkuvttes. Tid hinnati kolmes vanuseastmes.

VI-VIII klassi pilastest jagasid esikohta Signe Toom Saaremaa hisgmnaasiumist (SG; "Kimalaste liigid ja toidutaimede eelistused Saaremaal", juhendajad Inge Vahter ja Mart Mlder) ning Janno Tilk Kuressaare gmnaasiumist (KG; "Ilmavaatlused ja -vrdlused juuni 2006 - jaanuar 2007", juh. Sirje Kereme). III koha plvisid Kaisa Papp ja Liisa Saaremel (SG) ja ergutuspreemia Gelianna Tugunova (Narva Kreenholmi gmnaasium).

IX-X klassi esikolmikus oli ruumi ainult saarlastele: I - Annika Soom (SG, "Taimkatte muutustest Kaali meteoriidikraatri nlvadel", juh. Inge Vahter, Mart Mlder ja Krista Takkis); II - Kaja Pukk (SG) ja III - Triin Jgi (KG).
XI-XII klassi pilaste seas otsustas rii anda kaks esimest preemiat. Need plvisid Maria Orb Jgeva hisgmnaasiumist ("Katlakivi tekke vhendamine magnetseadmega", juh. Neeme Katt) ning Hillar Liiv (SG, "Luna-urvalind Srves", juh. Inge Vahter, Mart Mlder ja Mati Martinson). Kolmanda koha said Julia Kuko Narva 6. keskkoolist ja Kadri Rennel Vinni-Pajusti gmnaasiumist ning ergutuspreemia Grete Kindel Lihula gmnaasiumist; Jaana Kurgpld ja Kristel Otsason (KG); Maili Lehtpuu Kohtla-Jrve Jrve gmnaasiumist ning Anastassia Pavelkovit ja Darja Rbkina Narva 6. keskkoolist. Parima kujundusega stendiks tunnistati Saaremaa tdruku Signe Toomi kimalase-t.
Kigi uurimuste autorid on kutsutud 25.-29. juunini Pivarootsis toimuvasse suvelaagrisse.

ENTK




Metsamajandajad kingivad raamatuid

20. aprillil andsid riigimetsa majandamise keskuse (RMK) juhatuse esindajad Tartus haridus- ja teadusministeeriumis ministrile koolide tarbeks smboolselt le 6000 raamatut "Vike metsanduskursus". Selle kirjutas pilaste vaatenurga avardamiseks EM metsanduse emeriitprofessor Ivar Etverk RMK tellimusel. Tulevikus on plaanis see raamat tlkida ka vene keelde.

RMK on loodusharidusega tegelnud kaheksa aastat. pilastele korraldatakse RMK looduskeskustes le Eesti enamasti tasuta loodusprogramme ja pakutakse vimalusi loodusradadel liikumiseks ning uesppeks. Mdunud kevadel kingiti koolidele metsa eluringi tutvustav umbes 12 minutit kestev DVD-formaadis ppefilm, mis valmis Unifilmis philiselt saatesarja "Osoon" tarbeks salvestatud materjalide phjal. Juba teist aastat korraldab RMK pilastele ka loodusmngu "Metsasemu". RMK metsaeksperdid osalevad MT kokratt keskkonnaharidusprojektis "Mets petab!", peale selle korraldab RMK tnavu kevadel metsandala raames ldhariduskoolidele metsanduslikke mitmevistlusi.

RMK




---

Maaleht ti Looduse Lehe

Linud neljapevase Maalehe vahel ilmus uue ajalehe Looduse Leht esimene number.
Kuni eelmise aastani detsembrini samuti Maalehe (ja mnda aega ka Eesti Pevalehe) vahel ilmunud Roheline Vrav on saanud uue ilmumiskoha - kultuurilehe Sirp lisana, mneti uue sisu - roheline kultuur - ja uue peatoimetaja - Juhani Pttsepp. Loodusleheta oli Maaleht siiski vaid kolm kuud.

Uue lehe veergudel leiab vrdlemisi palju Eesti looduskaitse seltsiga (ELKS) seotud materjale, sest just ELKS koos Maalehega uue vljaande taga seisabki. 12-lehekljelise vljaande keskmiselt laotuselt leiab seekord vistluse "Looduse aasta foto 2007" parimad pildid; pikematest artiklitest kidab thelepanu Jri Aarma kirjutis Looduse Omnibussi 8. aprilli retkest Matsallu, ornitoloog Eve Mgi tehtud levaade aasta linnust luigest ning Silja Ltteme lugu Malle Leisist ja tema piltidest.
Imepisike impressum annab teada, et lehe toimetaja on Viio Aitsam - Maalehe enda ajakirjanike seast see, kes kige rohkem loodusest kirjutab.

Uudistaja




---

Loodetavasti on see rebasepoiss oma vaktsiini juba sgisel ktte saanud. Foto: Ott Luuk


Taas vaktsineeritakse metsloomi

Phapeval, 22. aprillil algas veterinaar- ja toiduameti poolt lbi viidav metsloomade marutaudivastase suukaudse vaktsineerimise programmi kevadine kampaania. Vaktsineerimise eesmrk on vhendada marutaudi levikut metsloomade hulgas ning seelbi vltida koduloomade vi inimeste nakatumist marutppe. Pikemas perspektiivis loodetakse Eesti maruatudist tielikult vabastada. Metsloomade vaktsineerimine on hid tulemusi andnud Soomes, veitsis, Belgias, Itaalias, Prantsusmaal ja mujalgi.

Marutaud on nrvissteemi kahjustav ge viirushaigus, mis lpeb nakatunu surmaga. Maruataudi esineb kogu Eestis, samuti on see levinud naaberriikides Ltis ja Venemaal. Rebaste ja khrikute- viiruse kandjate - arv on viimastel aastatel suurenenud. Laboratoorselt diagnoositud marutaudijuhte loomadel on viimasel ajal olnud palju. Rekordilisel 2003. aastal leiti marutaud 813 juhul, neist 697 mets- ja 116 koduloomal. Aastal 2004 diagnoositi 314, 2005 - 266, ning 2006 - 114 juhtu. Eestis suri viimati marutppe inimene 1986. aastal.

Metsloomi vaktsineeritakse kaks korda aastas. Kevadel saavad vaktsineeritud tiined emasloomad ja sgisel nende pojad. Vaktsineerimisi tuleb jtkata, kuni marutaudijuhte enam ei diagnoosita. Kui Lti ja Venemaa ei saavu meiega samaaegselt marutaudivaba staatust, jtkatakse Soome eeskujul vaktsiini klvamist piirialadel (30-50 km). Vaktsineerimisprogrammi senised tulemused on vga head. 2006. aasta vaktsineerimise efektiivsuse kontrolli esialgsete andmete phjal vib arvata, et vaktsiini on snud 85 % sihtgrupi loomadest. Kesoleva aasta kolme esimese kuu jooksul avastati marutbi vaid hel loomal.

Rebaste ja khrikute vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid tahkeid peopesasuurusi stasid, mis koosnevad kalajahul phinevast peibutisest ning selle sisse peidetud vaktsiinikapslist. Sdapalasid klvatakse hust lennukiga tihedusega 20 tkki ruutkilomeetrile. Vaktsiinipalu ei tohi anda koduloomadele.

Veterinaar- ja toiduamet




Nelja maaelu arengukava toetuse tingimused kinnitatud

Pllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas ebasoodsamate piirkondade toetuse, pllumajandusliku keskkonnatoetuse, Natura 2000 alal asuva pllumajandusmaa toetuse ja poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse tingimuste mrused. PRIA vtab kigi loetletud toetuste taotlusi vastu 9. maist 29. maini.

Ebasoodsate piirkondade toetuse eesmrk on silitada pllumajandus aladel, kus mullaviljakus, asustuse tihedus ja pllumajanduslikust tegevusest tulev sissetulek on madalam riigi keskmisest. Eestis asuvad ebasoodsates piirkondades 101 valda, mille pindala moodustab umbes pool kogu riigi territooriumist. Toetuse mr on 391 krooni hektari kohta aastas. Toetust saavad taotleda kik, kes on vtnud vi vtavad kohustuse tegeleda antud aladel pllumajandusega vhemalt viie aasta jooksul.

Pllumajandusliku keskkonnatoetuse eesmrk on soodustada keskkonnahoidliku pllumajanduse viljelemist, sealhulgas bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse silitamist. Viieaastane toetus jaguneb kolmeks meetmeks: keskkonnasbralik tootmine, mahepllumajanduslik tootmine ja ohustatud tugu looma (eesti maatugu veis, eesti hobune, tori hobune, eesti raskeveohobune) pidamine.

Natura 2000 alal asuva pllumajandusmaa toetuse eesmrk on hvitada neil aladel looduskaitseseaduse nuete tttu saamata jnud tulu. Toetuse mr on 502 krooni hektari kohta aastas. Toetus asendab eelmisel aastal rakendunud keskkonnaalaste kitsenduste toetust ja seda saavad taotleda pllumajandusega tegelevad isikud.

Poollooduslike koosluse hooldamise toetuse eesmrk on silitada Natura 2000 aladel asuvaid traditsioonilisi maastikke ja bioloogilist mitmekesisust ning alal hoida kultuuriprandit. Toetuse mr puisniidu hooldamise eest on 3 600 krooni hektari kohta aastas, toetuse mr kigi lejnud koosluste hooldamise eest on 2 800 krooni hektari kohta. Varasemalt on nende koosluste hooldamiseks makstud loodushoiutoetust.

Toetuste taotlemisega seonduv teave lisatakse PRIA kodulehelehe (www.pria.ee), mrusi saab lugeda pllumajandusministeeriumi vrgupaigast www.agri.ee/index.php?item=1512&action=press&id=2528.

Pllumajandusministeerium


THELEPANEK

Suula visas Eestit

Eesti linnuharulduste komisjoni esimees Margus Ots teatas 20. aprillil linnuhuviliste arvutilistis, et hommikul ngid Juha Saari ja Petri Pietilinen Prnumaal Kablis suula vanalindu, kes toimetas koos kormoranidega ja liikus hiljukesi Lti poole.
Hiljem nnestus liharuldast eksiklalist nha ka mnel teisel kiiresti levitatud info peale kohale rutanud linnuhuvilisel. Otsa snul on tegemist "kva haruldusega, kes Lnemerele satub harva. Eestis on suulat varem kohatud ldse kokku seitse korda, viimati 2000. aastal Osmussaarel". 22. aprillil oli suula taas Kablis.
Kablis nhtud suula pilti saab vaadata vrgupaigas http://tarsiger.com/home/index.php?pic_id=muu1177060374&lang=fin.
"Maisematest" uudistest on sama postiloend teada andnud ka esimeste suitsupsukeste (21. aprillil Ilmatsalus ja 22. aprillil Soomaal) ja vike-lehelindude tulekust. Uudistaja sattus viimati mainitud liiki sel aastal esimest korda kuulma 21. aprillil Tartumaal Vapramel.

Linnuhuvilised/Uudistaja


TASUB MINNA

komoekunstnik Reet Aus esineb Tartus

Kolmapeval, 25. aprillil kell 18 esineb Tartu keskkonnahariduse keskuses (Kompanii 109 keskkonnahtul "Keskkonnasbralik mtteviis moemaailmas" moekunstnik Reet Aus, kes kneleb tekstiili- ja moetstuse kitsaskohtadest ning rivaste taaskasutusest oma moeloomingus.
Mned jutuks tulevad teemad: millised on moe- ja tekstiilitstuse keskkonnaprobleemid; milline viks olla lahendus; millised kangad sstavad nii loodust kui ka tervist, kuidas luua uut moodsat ja kauakestvat, kasutamata selleks htegi tkikest uut materjali.
Sisseps keskkonnainvesteeringute keskuse toetatud loodushtule on prii.

TKKHK


MAAILMAST

Kriimustame teemanti

Teemant on tuntud looduslikest materjalidest suurima kvadusega, mistttu teda kasutatakse teiste kvade materjalide likamiseks ja puurimiseks. Paraku on aga ka teemandil puudusi: niteks rauda sisaldavate materjalide likamisel reageerib kiiresti prlev liketera rauaga (moodustub raudkarbiid). Seni kasutusel olnud alternatiivseid materjale saab enamasti toota vaid rmiselt krge rhu all, mis on kallis ja tlikas. Selline on niteks boornitriid, milles boori ja lmmastiku aatomid on paigutunud kuubilisse kristallstruktuuri.

Rhm California likooli materjaliteadlasi seadis endale eesmrgiks sihipraselt disainida uusi soodsate omadustega likvu materjale. Uurijad judsid kiiresti jreldusele, et otsida tuleb metalli, millel aatomitel oleks palju elektrone ning vime moodustada lhikesi jiku kovalentseid sidemeid. Valik langes reeniumile, mis on vga suure tihedusega ja krge sulamistemperatuuriga metall. Kvaduse suurendamiseks asendati kristallstruktuuris osa metalli aatomeid boori omadega. Sellist materjali - reeniumdiboriidi - on teistel phjustel valmistatud varemgi, aga selle kvadust polnud keegi mtnud. Teadlaste rahuloluks olid esialgsed nitajad vrreldavad boornitriidi omadega, kusjuures reeniumdiboriidi saamine on suhteliselt lihtne ka normaalsete rhkude juures.
Olgugi, et mdetud kvadus jb teemandi omale tublisti alla, leiti, et teatud oludes on reeniumdiboriidiga vimalik teemanti kriimustada. See vihjab, et kristalli kvadus sltub ju rakendamise suunast.

Nature




Amuuri leopard lheneb hukule

Mdunud kolmapeval teatas WWF veebruaris ja mrtsis lbi viidud jljeloenduste phjal, et vabas looduses on jrel vaid 25-34 amuuri leopardi. Arvatakse, et pikemaajaliseks ellujmiseks oleks tarvis vhemalt sajapealist populatsiooni. Sajandi jooksul on amuuri leopardi levila kokku kuivanud ning vabalt elab neid veel vaid Primorje edelaosas. htset ja vajalike piirangutega kaitseala pole aga seni loodud.
Tnavusel loendusel leiti 7-9 isaslooma, 3-7 ksikut emaslooma, 4 emaslooma kokku 5-6 pojaga ja 6-8 isendit, keda jlgede phjal tpsemalt identifitseerida polnud vimalik. 35 vlitlist viisid loendasid jlgi kokku umbes 5000 ruutkilomeetri suurusel alal.

Jrelejnud leopardide "kaitstust" ilmestab hsti vaid paar peva peale mainitud pressiteadet tehtud korrektuur: ks vhestest tiskasvanud emaleopardidest leiti tapetuna. Maailma ohustatuimat kaslast oli tulistatud ning seejrel raske esemega pekstud. Arutu tapat lkkas leopardid jrjekordse sammukese kuulsustetu lpu poole.

WWF




Hiigelkivistis osutus seeneks

le sajandi olid teadlastele mistatuseks mitmel pool maailmas leitud kogukaid puutvesid meenutavad fossiilid. Need ajavahemikus 420-350 miljonit aastat tagasi elanud organismid kasvasid kuni kuue meetri krguseks. Tnapevagi mistes vimas kasv oli Prototaxites`eks nimetatud organismide eluajal aga lausa hiiglaslik: tollased maismaataimed ei kasvanud paarist meetrist krgemaks ning loomadest olid kuiva maa vallutanud vaid mned selgrootute rhmad.
Keemiliste analside ja fossiili siseehituse phjal on alust arvata, et esialgu varaseks okaspuuks peetud sammasjas Prototaxites oli hoopis seen. Selle kasuks rgib eesktt erinevate ssiniku isotoopide sisaldus fossiilis, mis erineb mrgatavalt sama ajastu taimedest.

New Scientist News




Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012