UUDISTAJA
25. aprill 2007

UUDISTAJA SOOVITAB

Puud ilmastiku äärmuste vaevas

Viimastel aastatel on Eesti ilmastik mitmel korral hambaid näidanud ja kannatajate seas on ka väga pikaealised ja vastupidavad organismid - puud. Eesti Looduse aprillinumbri esimeses loos otsivad maaülikooli teadlased Märt Hanso ja Rein Drenkhan seoseid ebatavaliste kliimatingimuste ja puuhaiguste leviku vahel.
Pille Tomson kirjutab alepõletamisest meie põhjanaabrite juures. Karjalas on see iidne maaharimisviis taaselustatud kui ainulaadsete pärandmaastike kujundaja. Maailmakuulsa botaaniku Gustav Hegi elu ja tööd meenutab bioloog Toomas Frey. Aasta puust saarest saab peale väärtusliku puidu ka toidulisa ning loodusravivahendeid, õpetab Urmas Kokassaar.
Uhaku karstiala vaatamisväärsusi innustab avastama geograaf Taavi Pae. Seekord tutvustatav kaitseala jääb lausa Pärnu linna sisse, matkarada see-eest aga viib Poruni ürgmetsa. Indrek Rohtmets jagab linnuelamusi Tansaaniast.
Euroopa haruldustest tutvume karvasjalg-kaku käekäiguga, loomapiltnik Sven Zacek toob lugeja ette hoopis sagedamini kohatava looma - põdra. Oive Tinn kirjeldab kodumaises diktüoneemakildas peituvat, kuid väljasurnud pisikest olevust, graptoliiti. Intervjuust vetikauurija Erich Kukega saab mõndagi teada Tartus asuvast vetikate ikonoteegist, mis omalaadsete seas on üks esinduslikumaid maailmas.
Ajakirjast leiab veel postri Margot Kaselt, raamatuülevaated, kroonika, sõnumeid meilt ja mujalt.

Eesti Loodust sirvinud Ott Luuk

---

EESTI UUDISEID

---

Peaauhinna pälvinud tööd ja nende autorid võistkondadest "ÖkoPesa" ja "Saepuru". Fotod: Toomas Jüriado


Atlantises nägi ökomaju

Laupäeval sai Tartus Atlantise konverentsikeskuses vaadata paarikümmet ökomaja maketti, mille olid meisterdanud üle-eestilisel koolitusel ja konkursil "Meie oma ökomaja" osalenud õpilased.
Koolituse kuulutas sügisel välja Tartu keskkonnahariduse keskus (TKKHK) koos Eestimaa looduse fondi ja Tartu Tamme gümnaasiumiga; kaasa lõid ökoloogilisest ehitamisest ja keskkonnahoidlikust elustiilist huvitatud 7.-12. klassi õpilased üle terve Eesti. Viie ühise õppepäeva jooksul omandatu ja omaenda fantaasialennu toel pandigi nüüd maketid kokku.

Ideede puudust noortel meistritel polnud: näha sai küll ökonoortekeskust, -lasteaeda, -klubi, -baari, -restorani, -rulaparki; koguni kasutajate füüsilistest harjutustest energiat saavat ökojõusaali. Ökopõhimõtteid tuli rakendada ka makettide ehitamisel: võimalikult rohkesti kasutati mitmelaadseid ülearuseid või lausa ära visatud materjale ja esemeid.
Žüriil polnud sugugi kerge otsust langetada. Välja jagati hulk tunnustuskirju ja eriauhindu; peaauhinna pälvisid aga Pärnu neiud (võistkond "ÖkoPesa") oma lasteaia ning Meremäe ja Obinitsa põhikooli poisid (võistkond "Saepuru") noortekeskuse eest. Peaauhinnaks on neljapäevane reis Mohni saarele.
Koolitusest ja konkursist saab rohkem teada projekti veebilehelt okomaja.edu.ee. Peagi võib sealt uurida ka võistluse tulemusi ning vaadata meeleoluka lõpuürituse pilte.

TKKHK/Uudistaja

---

Keskkonnauurimistööde konkursil olid taas edukaimad saarlased

12.-13. aprillil peeti Eesti noorsootöö keskuse (ENTK) korraldatud üleriigiline õpilaste keskkonnauurimistööde konverents, millel tutvustasid stendiettekandes oma uurimusi 27 töö autorid.
Kokku laekus konkursile 29 tööd, 36 õpilaselt 11 eesti ja vene õppekeelega koolist. Parimad selgusid kirjaliku töö ja stendiettekande kokkuvõttes. Töid hinnati kolmes vanuseastmes.

VI-VIII klassi õpilastest jagasid esikohta Signe Toom Saaremaa ühisgümnaasiumist (SÜG; "Kimalaste liigid ja toidutaimede eelistused Saaremaal", juhendajad Inge Vahter ja Mart Mölder) ning Janno Tilk Kuressaare gümnaasiumist (KG; "Ilmavaatlused ja -võrdlused juuni 2006 - jaanuar 2007", juh. Sirje Kereme). III koha pälvisid Kaisa Papp ja Liisa Saaremäel (SÜG) ja ergutuspreemia Gelianna Tšugunova (Narva Kreenholmi gümnaasium).

IX-X klassi esikolmikus oli ruumi ainult saarlastele: I - Annika Soom (SÜG, "Taimkatte muutustest Kaali meteoriidikraatri nõlvadel", juh. Inge Vahter, Mart Mölder ja Krista Takkis); II - Kaja Pukk (SÜG) ja III - Triin Jõgi (KG).
XI-XII klassi õpilaste seas otsustas žürii anda kaks esimest preemiat. Need pälvisid Maria Orb Jõgeva ühisgümnaasiumist ("Katlakivi tekke vähendamine magnetseadmega", juh. Neeme Katt) ning Hillar Liiv (SÜG, "Lõuna-urvalind Sõrves", juh. Inge Vahter, Mart Mölder ja Mati Martinson). Kolmanda koha said Julia Kuško Narva 6. keskkoolist ja Kadri Rennel Vinni-Pajusti gümnaasiumist ning ergutuspreemia Grete Kindel Lihula gümnaasiumist; Jaana Kurgpõld ja Kristel Otsason (KG); Maili Lehtpuu Kohtla-Järve Järve gümnaasiumist ning Anastassia Pavelkovitš ja Darja Rõbkina Narva 6. keskkoolist. Parima kujundusega stendiks tunnistati Saaremaa tüdruku Signe Toomi kimalase-töö.
Kõigi uurimuste autorid on kutsutud 25.-29. juunini Pivarootsis toimuvasse suvelaagrisse.

ENTK

---

Metsamajandajad kingivad raamatuid

20. aprillil andsid riigimetsa majandamise keskuse (RMK) juhatuse esindajad Tartus haridus- ja teadusministeeriumis ministrile koolide tarbeks sümboolselt üle 6000 raamatut "Väike metsanduskursus". Selle kirjutas õpilaste vaatenurga avardamiseks EMÜ metsanduse emeriitprofessor Ivar Etverk RMK tellimusel. Tulevikus on plaanis see raamat tõlkida ka vene keelde.

RMK on loodusharidusega tegelnud kaheksa aastat. Õpilastele korraldatakse RMK looduskeskustes üle Eesti enamasti tasuta loodusprogramme ja pakutakse võimalusi loodusradadel liikumiseks ning õuesõppeks. Möödunud kevadel kingiti koolidele metsa eluringi tutvustav umbes 12 minutit kestev DVD-formaadis õppefilm, mis valmis Unifilmis põhiliselt saatesarja "Osoon" tarbeks salvestatud materjalide põhjal. Juba teist aastat korraldab RMK õpilastele ka loodusmängu "Metsasemu". RMK metsaeksperdid osalevad MTÜ Ökokratt keskkonnaharidusprojektis "Mets õpetab!", peale selle korraldab RMK tänavu kevadel metsanädala raames üldhariduskoolidele metsanduslikke mitmevõistlusi.

RMK

---

Maaleht tõi Looduse Lehe

Läinud neljapäevase Maalehe vahel ilmus uue ajalehe Looduse Leht esimene number.
Kuni eelmise aastani detsembrini samuti Maalehe (ja mõnda aega ka Eesti Päevalehe) vahel ilmunud Roheline Värav on saanud uue ilmumiskoha - kultuurilehe Sirp lisana, mõneti uue sisu - roheline kultuur - ja uue peatoimetaja - Juhani Püttsepp. Loodusleheta oli Maaleht siiski vaid kolm kuud.

Uue lehe veergudel leiab võrdlemisi palju Eesti looduskaitse seltsiga (ELKS) seotud materjale, sest just ELKS koos Maalehega uue väljaande taga seisabki. 12-leheküljelise väljaande keskmiselt laotuselt leiab seekord võistluse "Looduse aasta foto 2007" parimad pildid; pikematest artiklitest köidab tähelepanu Jüri Aarma kirjutis Looduse Omnibussi 8. aprilli retkest Matsallu, ornitoloog Eve Mägi tehtud ülevaade aasta linnust luigest ning Silja Lättemäe lugu Malle Leisist ja tema piltidest.
Imepisike impressum annab teada, et lehe toimetaja on Viio Aitsam - Maalehe enda ajakirjanike seast see, kes kõige rohkem loodusest kirjutab.

Uudistaja

---

Loodetavasti on see rebasepoiss oma vaktsiini juba sügisel kätte saanud. Foto: Ott Luuk


Taas vaktsineeritakse metsloomi

Pühapäeval, 22. aprillil algas veterinaar- ja toiduameti poolt läbi viidav metsloomade marutaudivastase suukaudse vaktsineerimise programmi kevadine kampaania. Vaktsineerimise eesmärk on vähendada marutaudi levikut metsloomade hulgas ning seeläbi vältida koduloomade või inimeste nakatumist marutõppe. Pikemas perspektiivis loodetakse Eesti maruatudist täielikult vabastada. Metsloomade vaktsineerimine on häid tulemusi andnud Soomes, Šveitsis, Belgias, Itaalias, Prantsusmaal ja mujalgi.

Marutaud on närvisüsteemi kahjustav äge viirushaigus, mis lõpeb nakatunu surmaga. Maruataudi esineb kogu Eestis, samuti on see levinud naaberriikides Lätis ja Venemaal. Rebaste ja kährikute- viiruse kandjate - arv on viimastel aastatel suurenenud. Laboratoorselt diagnoositud marutaudijuhte loomadel on viimasel ajal olnud palju. Rekordilisel 2003. aastal leiti marutaud 813 juhul, neist 697 mets- ja 116 koduloomal. Aastal 2004 diagnoositi 314, 2005 - 266, ning 2006 - 114 juhtu. Eestis suri viimati marutõppe inimene 1986. aastal.

Metsloomi vaktsineeritakse kaks korda aastas. Kevadel saavad vaktsineeritud tiined emasloomad ja sügisel nende pojad. Vaktsineerimisi tuleb jätkata, kuni marutaudijuhte enam ei diagnoosita. Kui Läti ja Venemaa ei saavu meiega samaaegselt marutaudivaba staatust, jätkatakse Soome eeskujul vaktsiini külvamist piirialadel (30-50 km). Vaktsineerimisprogrammi senised tulemused on väga head. 2006. aasta vaktsineerimise efektiivsuse kontrolli esialgsete andmete põhjal võib arvata, et vaktsiini on söönud 85 % sihtgrupi loomadest. Käesoleva aasta kolme esimese kuu jooksul avastati marutõbi vaid ühel loomal.

Rebaste ja kährikute vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid tahkeid peopesasuurusi söötasid, mis koosnevad kalajahul põhinevast peibutisest ning selle sisse peidetud vaktsiinikapslist. Söödapalasid külvatakse õhust lennukiga tihedusega 20 tükki ruutkilomeetrile. Vaktsiinipalu ei tohi anda koduloomadele.

Veterinaar- ja toiduamet

---

Nelja maaelu arengukava toetuse tingimused kinnitatud

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas ebasoodsamate piirkondade toetuse, põllumajandusliku keskkonnatoetuse, Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa toetuse ja poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse tingimuste määrused. PRIA võtab kõigi loetletud toetuste taotlusi vastu 9. maist 29. maini.

Ebasoodsate piirkondade toetuse eesmärk on säilitada põllumajandus aladel, kus mullaviljakus, asustuse tihedus ja põllumajanduslikust tegevusest tulev sissetulek on madalam riigi keskmisest. Eestis asuvad ebasoodsates piirkondades 101 valda, mille pindala moodustab umbes pool kogu riigi territooriumist. Toetuse määr on 391 krooni hektari kohta aastas. Toetust saavad taotleda kõik, kes on võtnud või võtavad kohustuse tegeleda antud aladel põllumajandusega vähemalt viie aasta jooksul.

Põllumajandusliku keskkonnatoetuse eesmärk on soodustada keskkonnahoidliku põllumajanduse viljelemist, sealhulgas bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilitamist. Viieaastane toetus jaguneb kolmeks meetmeks: keskkonnasõbralik tootmine, mahepõllumajanduslik tootmine ja ohustatud tõugu looma (eesti maatõugu veis, eesti hobune, tori hobune, eesti raskeveohobune) pidamine.

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa toetuse eesmärk on hüvitada neil aladel looduskaitseseaduse nõuete tõttu saamata jäänud tulu. Toetuse määr on 502 krooni hektari kohta aastas. Toetus asendab eelmisel aastal rakendunud keskkonnaalaste kitsenduste toetust ja seda saavad taotleda põllumajandusega tegelevad isikud.

Poollooduslike koosluse hooldamise toetuse eesmärk on säilitada Natura 2000 aladel asuvaid traditsioonilisi maastikke ja bioloogilist mitmekesisust ning alal hoida kultuuripärandit. Toetuse määr puisniidu hooldamise eest on 3 600 krooni hektari kohta aastas, toetuse määr kõigi ülejäänud koosluste hooldamise eest on 2 800 krooni hektari kohta. Varasemalt on nende koosluste hooldamiseks makstud loodushoiutoetust.

Toetuste taotlemisega seonduv teave lisatakse PRIA kodulehelehe (www.pria.ee), määrusi saab lugeda põllumajandusministeeriumi võrgupaigast www.agri.ee/index.php?item=1512&action=press&id=2528.

Põllumajandusministeerium


TÄHELEPANEK

---

Suula väisas Eestit

Eesti linnuharulduste komisjoni esimees Margus Ots teatas 20. aprillil linnuhuviliste arvutilistis, et hommikul nägid Juha Saari ja Petri Pietiläinen Pärnumaal Kablis suula vanalindu, kes toimetas koos kormoranidega ja liikus hiljukesi Läti poole.
Hiljem õnnestus üliharuldast eksikülalist näha ka mõnel teisel kiiresti levitatud info peale kohale rutanud linnuhuvilisel. Otsa sõnul on tegemist "kõva haruldusega, kes Läänemerele satub harva. Eestis on suulat varem kohatud üldse kokku seitse korda, viimati 2000. aastal Osmussaarel". 22. aprillil oli suula taas Kablis.
Kablis nähtud suula pilti saab vaadata võrgupaigas http://tarsiger.com/home/index.php?pic_id=muu1177060374&lang=fin.
"Maisematest" uudistest on sama postiloend teada andnud ka esimeste suitsupääsukeste (21. aprillil Ilmatsalus ja 22. aprillil Soomaal) ja väike-lehelindude tulekust. Uudistaja sattus viimati mainitud liiki sel aastal esimest korda kuulma 21. aprillil Tartumaal Vapramäel.

Linnuhuvilised/Uudistaja


TASUB MINNA

---

Ökomoekunstnik Reet Aus esineb Tartus

Kolmapäeval, 25. aprillil kell 18 esineb Tartu keskkonnahariduse keskuses (Kompanii 109 keskkonnaõhtul "Keskkonnasõbralik mõtteviis moemaailmas" moekunstnik Reet Aus, kes kõneleb tekstiili- ja moetööstuse kitsaskohtadest ning rõivaste taaskasutusest oma moeloomingus.
Mõned jutuks tulevad teemad: millised on moe- ja tekstiilitööstuse keskkonnaprobleemid; milline võiks olla lahendus; millised kangad säästavad nii loodust kui ka tervist, kuidas luua uut moodsat ja kauakestvat, kasutamata selleks ühtegi tükikest uut materjali.
Sissepääs keskkonnainvesteeringute keskuse toetatud loodusõhtule on prii.

TKKHK


MAAILMAST

---

Kriimustame teemanti

Teemant on tuntud looduslikest materjalidest suurima kõvadusega, mistõttu teda kasutatakse teiste kõvade materjalide lõikamiseks ja puurimiseks. Paraku on aga ka teemandil puudusi: näiteks rauda sisaldavate materjalide lõikamisel reageerib kiiresti pöörlev lõiketera rauaga (moodustub raudkarbiid). Seni kasutusel olnud alternatiivseid materjale saab enamasti toota vaid äärmiselt kõrge rõhu all, mis on kallis ja tülikas. Selline on näiteks boornitriid, milles boori ja lämmastiku aatomid on paigutunud kuubilisse kristallstruktuuri.

Rühm California ülikooli materjaliteadlasi seadis endale eesmärgiks sihipäraselt disainida uusi soodsate omadustega ülikõvu materjale. Uurijad jõudsid kiiresti järeldusele, et otsida tuleb metalli, millel aatomitel oleks palju elektrone ning võime moodustada lühikesi jäiku kovalentseid sidemeid. Valik langes reeniumile, mis on väga suure tihedusega ja kõrge sulamistemperatuuriga metall. Kõvaduse suurendamiseks asendati kristallstruktuuris osa metalli aatomeid boori omadega. Sellist materjali - reeniumdiboriidi - on teistel põhjustel valmistatud varemgi, aga selle kõvadust polnud keegi mõõtnud. Teadlaste rahuloluks olid esialgsed näitajad võrreldavad boornitriidi omadega, kusjuures reeniumdiboriidi saamine on suhteliselt lihtne ka normaalsete rõhkude juures.
Olgugi, et mõõdetud kõvadus jääb teemandi omale tublisti alla, leiti, et teatud oludes on reeniumdiboriidiga võimalik teemanti kriimustada. See vihjab, et kristalli kõvadus sõltub jõu rakendamise suunast.

Nature

---

Amuuri leopard läheneb hukule

Möödunud kolmapäeval teatas WWF veebruaris ja märtsis läbi viidud jäljeloenduste põhjal, et vabas looduses on järel vaid 25-34 amuuri leopardi. Arvatakse, et pikemaajaliseks ellujäämiseks oleks tarvis vähemalt sajapealist populatsiooni. Sajandi jooksul on amuuri leopardi levila kokku kuivanud ning vabalt elab neid veel vaid Primorje edelaosas. Ühtset ja vajalike piirangutega kaitseala pole aga seni loodud.
Tänavusel loendusel leiti 7-9 isaslooma, 3-7 üksikut emaslooma, 4 emaslooma kokku 5-6 pojaga ja 6-8 isendit, keda jälgede põhjal täpsemalt identifitseerida polnud võimalik. 35 välitöölist viisid loendasid jälgi kokku umbes 5000 ruutkilomeetri suurusel alal.

Järelejäänud leopardide "kaitstust" ilmestab hästi vaid paar päeva peale mainitud pressiteadet tehtud korrektuur: üks vähestest täiskasvanud emaleopardidest leiti tapetuna. Maailma ohustatuimat kaslast oli tulistatud ning seejärel raske esemega pekstud. Arutu tapatöö lükkas leopardid järjekordse sammukese kuulsustetu lõpu poole.

WWF

---

Hiigelkivistis osutus seeneks

Üle sajandi olid teadlastele mõistatuseks mitmel pool maailmas leitud kogukaid puutüvesid meenutavad fossiilid. Need ajavahemikus 420-350 miljonit aastat tagasi elanud organismid kasvasid kuni kuue meetri kõrguseks. Tänapäevagi mõistes võimas kasv oli Prototaxites`eks nimetatud organismide eluajal aga lausa hiiglaslik: tollased maismaataimed ei kasvanud paarist meetrist kõrgemaks ning loomadest olid kuiva maa vallutanud vaid mõned selgrootute rühmad.
Keemiliste analüüside ja fossiili siseehituse põhjal on alust arvata, et esialgu varaseks okaspuuks peetud sammasjas Prototaxites oli hoopis seen. Selle kasuks räägib eeskätt erinevate süsiniku isotoopide sisaldus fossiilis, mis erineb märgatavalt sama ajastu taimedest.

New Scientist News




Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---