UUDISTAJA
2. mai 2007

UUDISTAJA SOOVITAB

---

EESTI UUDISEID

---

Lumi 30. aprilli hommikul kell 7 Tartus. Foto: Toomas Jüriado


Aprillilumi

Paiguti lausa suvesooja märtsi järel tuli aprill hoopis tavapärasem - heitliku ja kiiresti muutuva ilmaga, nagu aprill olema peabki. Veel kuu mõnel viimaselgi päeval sai tunda nii külma vihma kui ka üle kahekümne pügala ulatunud päevasooja; mõnel pool mürises ka aasta esimene äike. 30. aprillil sadas aga mitmel pool maha õhuke lumekirme, mis küll niisama kiiresti ka kadus. Laia lund tuli ka maikuu esimesel tööpäeval.

Uudistaja

---

Parimad teaduse populariseerijad valitud

26. aprillil kuulutati välja Eesti Teaduse Populariseerimise auhinna 2007. aasta võitjad. Konkursi peakorraldaja, sihtasutuse Archimedes projektijuhi Terje Tuisu sõnul on auhinna eesmärgiks väärtustada teaduse populariseerimist, ergutada teadust avalikkusele tutvustavaid tegevusi ning avaldada tunnusust sellesuunalise silmapaistva töö eest.

Konkursile laekunud 28 kandidaadi hulgast valis žürii üheksa auhinna saajat. 40 000 kroonise I preemia võitis OÜ Haridusmeedia ETV saatesarja BioNina eest. Kuueteistkümnest 30-minutilisest seeriast koosnevale sarjale tõi edu teemade mitmekülgne ja sügav käsitlus ning professionaalne teostus. Saatesari valmis koostöös Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooliga ning Euroopa Liidu osalisel rahastamisel.

Samuti tunnistati I preemia vääriliseks Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) emeriitprofessor Leo Võhandu oma pikaajalise tegevuse eest matemaatika ja informaatika populariseerimisel. Laureaadi eriliseks oskuseks tulebki pidada küllalt keeruliste matemaatiliste probleemide üldarusaadavat esitamist. Esimene populaarteaduslik artikkel matemaatika rakendustest ilmus Võhandu sulest juba 1964. Viis aastat hiljem avaldas ta ajakirjas Horisont esimese laiemale lugejaskonnale mõeldud eestikeelse programmeerimisõpetuse. Viimasel ajal on Võhandu selgitanud tehisintellekti uusimaid probleeme.

II preemia suurusega 15 000 krooni pälvisid Ivar Puura, Tõnu Meidla, Oive Tinn ja Heikki Bauert. Nende projekti "Evolutsioon ja kivistised sõnas ja pildis" raames anti välja kaks raamatut ja DVD, mis annavad süsteemse ülevaate kümmekonnast levinumast fossiilirühmast. Süvendatud huvi nii kivististe kui elu arengu vastu on äratanud populaarteaduslikud artiklid Eesti Looduses ja aimeraamatutes aastatel 2002-2007. Samuti pälvis II preemia TTÜ füüsikainstituudi professor Jüri Krustok kauaaegse eduka tegevuse eest teaduse populariseerimisel. Tema sulest on ilmunud üle 100 populaarteadusliku artikli Eesti päevalehtedes ja ajakirjades.

III preemia suurusega 10 000 krooni võitsid Rein Pullerits, Uno Mäeorg ja Natalia Nekrassova vabariiklike ja rahvusvaheliste keemiaolümpiaadide eduka rakendamise eest teaduse populariseerimisel; Energiakeskus (SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus) 2006. aastal läbiviidud ürituste eest; Aivar Leito ja autorite kollektiiv eesti- ja inglisekeelsete sookureraamatute eest; teaduskeskus AHHAA Teadlaste Öö ürituste korraldamise eest Eestis, Tallinna ülikooli keskaja keskus koos ETVga populaarteaduslike tegevuste eest 2006. aastal

Žüriid juhtis akadeemik Georg Liidja, osalesid akadeemik Ene Ergma, riigikogulane ja meediaekspert Hannes Rumm, haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Sirje Kivi, sihtasutuse Archimedes juhatuse liige Ülle Must, Tartu ülikooli teaduskooli direktriss Viire Sepp ja Eesti noorte teadlaste akadeemia esindaja Dmitri Teperik.

Auhinda rahastab haridus- ja teadusministeerium, seda annavad iga-aastaselt välja SA Archimedes ja Eesti teaduste akadeemia.

SA Archimedes

---

Foto: Toomas Jüriado


Maaülikool avas uue peamaja

27. aprillil lõikasid (fotol alates paremalt) Tartu ülikooli esindajana professor Ain Heinaru, teadus- ja haridusministeeriumi asekantsler Kristjan Haller, Eesti maaülikooli rektor professor Alar Karis, Tartumaa maavanem Esta Tamm ja esimest päeva ametis olnud Tartu linnapea Urmas Kruuse läbi lindi maaülikooli uue õppe-haldushoone juures.

1984. aastal arhitekt Valve Pormeistri projekti järgi ehitatud hoone Kreutzwaldi 1A ümberehituse on projekteerinud arhitekt Roman Smuškin, ehitanud aktsiaselts Eviko. 5597-ruutmeetrise põrandapinnaga majas on 146 ruumi: maaülikooli raamatukogu, aula, arhiiv, majandus- ja sotsiaalinstituudi õppe- ja tööruumid, haldusüksused, kohvik. Tudengite käsutuses on viis auditooriumi (üks 120-, üks 60- ja kolm 30-kohalist) ning kolm arvutiklassi. Ehitus läks maksma 80 miljonit krooni, sisustusele kulus 13 miljonit. Pärast ametlikku osa oli huvilistel võimalik põhjaliku noorenduskuuri läbinud majaga tutvuda.

Maaülikool/Loodusajakiri

---

Piilukaamera must-toonekure kodus

Kotkaklubi ja ornitoloogiaühing panid EAGLELIFE projekti raames abiliste toel satelliitsaatjaga märgistatud must-toonekure Tooni pesa juurde veebikaamera.
Muidugi on sellel teol ka teaduslik eesmärk: kogu materjal salvestatakse hilisema analüüsi tarbeks. Ühtlasi saab üldsus kiigata Tooni pesa poole ja kuulata pesametsast kostvaid hääli võrgupaigas www.ilm.ee/~uploader/loodus/?leht=art0704toonipaevik26. Kommentaarideta variant on EENeti pealehel http://www.eenet.ee/EENet/.
Veebikaamera paigaldati märtsis, enne pesaomanike saabumist. Toonekurepaar ilmus 15. aprilli õhtul ja alates järgmisest päevast algas vilgas ehitustegevus. Esimene muna muneti 20. aprilli pärastlõunal.
Ettevõtet toetavad aktsiaselts Kernel, Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrk EENet, portaalid ilm.ee ja looduskalender.ee ning muidugi ka Euroopa Komisjon kui EAGLELIFE projekti rahastaja.
Kui tehnika vastu peab ja Tooni pesitsus edukalt laabub, on plaanis jälgida Tooni pesaelu niikaua, kuni pojad augustis pesast lahkuvad.

Kotkaklubi

---

Harjumaal koristati kaldareostust

25. aprillil lõpetas päästekeskus koos vabatahtlikega päev varem avastatud kaldareostuse koristamise Harjumaal Keila-Joa lähistel.
Koristustöödel osalesid peale Põhja-Eesti päästekeskuse Eestimaa looduse fondi 17 vabatahtlikku. Üle kahekilomeetriselt alalt koguti kokku umbes tonni jagu liivaseguseid naftasaadusi.

Päev varem lõpetati reostuskorjetööd ka samas piirkonnas asuvas Meremõisa rannas, kus koos vabatahtlikega koristati kolme ja poole kilomeetri pikkuselt alalt ligi kaks tonni liivaseguseid naftasaadusi. Koristustööd vältasid kaks päeva.
Päästetöid juhtinud päästekeskuse koolitus- ja logistikakeskuse juhataja Janek Lassi sõnul on Tallinna ja Harjumaa reservpäästerühma ning Eestimaa looduse fondi vabatahtlike kaasamine kõikidel päevadel tõhusaks abiks olnud ning tulemustega võib igati rahule jääda. "Loodetavasti toimib selline koostöövorm, kus päästekeskuse poolt on tagatud korjetöödeks vajalik tehnika, logistika ning juhtimine, ka tulevikus," märkis Lass.
Keskkonnainspektsioon on võtnud reostuskolletest proovid ning algatanud juhtumitega seoses menetluse.

Põhja-Eesti päästekeskus

---

Loodukaitsekeskus soetab mootorpaadi

Riiklik looduskaitsekeskus (LKK) korraldas riigihanke mootorpaadi ostmiseks. Kaheksat inimest mahutava paadi põhiotstarve on pääseda kiiresti ja operatiivselt Harju-Rapla regiooni väikesaartele nagu Prangli, Aegna jt. Lisaks kasutatakse paati samas piirkonnas seire-ja uurimistegevuse ning muude kaitsealadel vajalike tööde jaoks. Sõidukit saavad vajadusel kasutada ka teised looduskaitsekeskuse regioonid.
Tegu on tänavu juba teise LKK-le hangitava veesõidukiga - märtsis lõppenud riigihanke käigus valiti välja merekaater looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooni jaoks.

Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus


TASUB MINNA

---

Keskkonnatelk alustas viiendat hooaega

1. mail algas Kuusalu mailaadal keskkonnatelgi viies hooaeg.
Keskkonnatelk koondab enda katuse alla mitmesuguseid keskkonnateadlikke organisatsioone ja firmasid, et anda telgikülastajatele säästva mõtteviisi sõnum.

Keskkonnatelgi eesmärk on parandada inimeste teadlikkust ning levitada säästvat elu- ja mõtteviisi. Sel hooajal on keskkonnatelk üleval 12 Eestimaa paigas, eeskätt laatadel, vabaõhuüritustel, valla või linna tähtsündmustel.
Püütakse propageerida jätkusuutlikke ja tervislikke eluviise: levitatakse teavet, luuakse suhteid eri organisatsioonide vahel, arendatakse loodushoidlikku mõtteviisi, tutvustatakse jätkusuutlikku käitumist, selgitatakse keskkonnaprobleemide tekkepõhjusi ja olemust, et mõistetaks looduskaitse vajalikkust ning inimtegevuse mõju loodusele, tutvustatakse ja müüakse tervislikku toitu, näidatakse taluturismi võimalusi, propageeritakse mahepõllumajandust, korraldatakse aktiivõpet jne.

Keskkonnatelgis pakutakse huvitavat, põnevat ja õpetlikku tegevust eri sihtrühmadele: mänge, näidendeid, meisterdamisvõimalusi, teadmiste proove viktoriinides, loenguid ja ettekandeid.
Firmadele annab keskkonnatelk võimaluse tutvustada oma loodushoidlikku toodet või teenust ja pakkuda külastajaile harivat tegevust. Organisatsioonidel on veel võimalus ühineda keskkonnatelgiga. Järgmisena saab keskkonnatelki minna 5. mail Tartu kevadlaadal.

Keskkonnatelk on tegutsenud alates 2003. aastast ja seda korraldab MTÜ Ökokratt. 2004. aastal saadi keskkonnaministeeriumilt tunnustus "Keskkonnateoke 2004".
Samanimeline raadiosaade "Keskkonnatelk" on eetris Kuku raadios igal pühapäeval 10-11; saade kordub pühapäeval kell 22-23 ja neljapäeval kell 20-21.

MTÜ Ökokratt

---

Vaata rattalt, kuidas Tallinn valgub üle ääre!

Briti nõukogu, Eesti roheline liikumine (ERL) ja Eesti Päevaleht korraldavad maikuu neljal neljapäeval "Rohelise unistuse" rattaretked Tallinna lähiümbrusesse, et juhtida tähelepanu valglinnastumise temaatikale.
Rattaretked algavad Tallinnast 17.30, jõuavad kella 19 paiku sihtpunkti, kus tehakse pikem peatus, kinnitatakse keha ning lahatakse esinejate ja filmide abil valglinnastumise mõnd tahku. Retkedest osavõtt on tasuta.
Juba 3. mail toimub esimene rattaretk Harkusse, kus valglinnastumise arhitektuuri ja esteetika üle diskuteerivad arhitektuuriteadlane Andres Kurg ning arhitekt Oliver Alver. Loe lisa ja registreeru www.britishcouncil.org/et/estonia-green-fairytale.htm.

ERL

---

Foto: Toomas Jüriado


Tartus peetakse 17. ja 18. mail Linné juubelikonverents

17.-18. mail tuleb Tartus suure Rootsi loodusteadlase Carl von Linné 300. sünni-aastapäevale ja Tartu ülikooli (TÜ) loodusmuuseumi 205. aastapäevale pühendatud konverents.
Konverents algab mõlemal päeval kell 10; 17. mail on hommikupoolne toimumiskoht TÜ aula ja õhtul TÜ loodusmuuseum, 18. mail aga TÜ raamatukogu konverentsisaal. Esimese päeva ettekanded üldteemal "Biosüstemaatika 21. sajandil" peetakse inglise keeles, sest kohal on rohkesti külalisi ja esineb mitu külalislektorit. Kell 11.45 istutatakse TÜ botaanikaaeda mälestuspuu ja harakkuljus (Linnaea borealis L., fotol).
Teise päeva ettekanded on eesti keeles ja nende üldteema on "Eesti elurikkuse uurituse hetkeseis ja tulevik".
Info ja registreerimine aadressil unite.ut.ee/conference

TÜ


MAAILMAST

---

Järgmisel nädalal on rändlindude päev

12.-13. mail tähistatakse ÜRO kahe keskkonnaprogrammi, Afro-Euraasia rändsete veelindude lepingu AEWA ja rändliikide konventsiooni CMS eestvõttel teist maailma rändlindude päev (WMBD). Seekord on neile kahele organisatsioonile partnerina toeks kaks võimsat rahvusvahelist keskkonnaühendust: linnukaitseühingute liit BirdLife International ja märgalade kaitsele pühendunud Wetlands International.
Mulluses esimeses, Kenyas avatud samanimeliste ürituste tsüklis osales 46 maailma riiki. Tänavu on rändlindude päeva teema "Rändlinnud muutuvas kliimas". Mõistagi mõjutab soojenev ilm rändolendeid eriti tugevasti: kaovad nende pesitus- ja puhkepaigad, muutuvad rändeteed, suureneb toidukonkurents paiksete liikidega.
Rändlinnupäeva kohta on esinduslik neljas keeles võrgupaik www.worldmigratorybirdday.org, kust saab teada, mis neil päevil üle maailma toimub ja ka oma ettevõtmisi registreerida. Seda viimast paluvad korraldajad kindlasti teha, et saada ürituse ulatusest võimalikult täielik pilt. Lastele peaks huvi pakkuma rahvusvaheline joonistusvõistlus.

Convention on Wetlands/Uudistaja

---

Hiinlased saavad sugeda "tiigriveini" pärast

Hiinlased on järjekordselt pälvinud maailma looduskaitsjate meelepaha, seekord asjaoluga, et nad lubavad kasvatada tiigreid nn. tiigriveini tootmiseks. Nimelt valitseb seal maal kindel veendumus, et kui riisiveini sisse kastetakse tiigri skelett, muutub joovastav jook ühtaegu ka jõudu andvaks.

Nepalis aset leidnud rahvusvahelisel tiigrisümpoosionil püüdsid Hiina esindajad saada luba kaubelda taas tiigriluude ja -nahkadega. Kõik teised Aasia riigid, esmajoones tiigri kahanevate loodusasurkondadega Nepal ja Bangladesh, astusid sellele soovile aga lausa üksmeelselt vastu. Muidugi pole "tiigrivein" kaugeltki ainus ja kindlasti mitte ka peamine põhjus, miks triibuliste suurkiisude arv aina kahaneb, aga olukord on sedavõrd halb, et tähelepanu väärivad kõik asjaolud.
Vaidlused keskendusid Hiina nn. tiigrifarmidele. Neis elab tuhandeid tiigreid, kes omanike silmakirjalikul kinnitusel "lõbustavad publikut". Looduskaitsjad aga teavad, et tegelikult on need "lõbustusasutused" tiigriveini tootmisbaasid. Maailma looduskaitseliidu ekspertide kinnitusel ei jääks vangtiigrid looduses mingil juhul ellu; farmid loovad aga kattevarjuna soodsa pinna ka looduses elavate tiigrite salaküttidele ning luude ja nahkadega kaubitsejaile.

Carnivore Conservation

---

Saint Lucia vaalajahilembus kahandab turismiedu

2006. aastal käis pisikeses (622 km²) maalilise loodusega Kariibi saareriigis Saint Lucias üle seitsme protsendi vähem turiste kui varasematel hooaegadel. Peaminister John Compton kinnitab, et viga on vales reklaamipoliitikas ja saarel kasvanud kuritegevuses. Seevastu organisatsioon nimega Cyber Divers Society (CDS) kinnitab oma veebikirjas, et languse on tinginud just CDS algatatud boikott Saint Luciale kui vaalajahti toetavale riigikesele.
Teatavasti on Jaapan suutnud just Kariibi mere ja Vaikse ookeani väikeriikide seast leida - mõnegi allika kinnitusel lihtlabase äraostmise teel - mitu liitlast, toetamaks nende taotlusi alustada taas ametlikku vaalajahti. Just nende riikide häälte toel rahvusvahelises vaalapüügikomisjonis IWC saab Jaapan jätkata oma nn. teaduspüüki, mille käigus tapetakse igal aastal vähemalt tuhat vaala ja üle 20 000 delfiini.
Nüüd teavad eksperdid kinnitada, et Saint Lucia, kes reklaamib ennast ökopuhkuste sihtmaana, mitte ainult ei toeta jaapanlaste taotlusi, vaid jahib vaalalisi ka ise. Vaalakaitsjad on pidanud ilmselt just oma veendumuste tõttu kandma saarel koguni inimohvreid: 2003. aastal tapsid tundmatud isikud 53-aastase kirgliku loomaõiguste aktivisti Jane Tipsoni.

CDS




Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---