Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
2. mai 2007


UUDISTAJA SOOVITAB
















EESTI UUDISEID

---

Lumi 30. aprilli hommikul kell 7 Tartus. Foto: Toomas Jriado


Aprillilumi

Paiguti lausa suvesooja mrtsi jrel tuli aprill hoopis tavaprasem - heitliku ja kiiresti muutuva ilmaga, nagu aprill olema peabki. Veel kuu mnel viimaselgi peval sai tunda nii klma vihma kui ka le kahekmne pgala ulatunud pevasooja; mnel pool mrises ka aasta esimene ike. 30. aprillil sadas aga mitmel pool maha huke lumekirme, mis kll niisama kiiresti ka kadus. Laia lund tuli ka maikuu esimesel tpeval.

Uudistaja




Parimad teaduse populariseerijad valitud

26. aprillil kuulutati vlja Eesti Teaduse Populariseerimise auhinna 2007. aasta vitjad. Konkursi peakorraldaja, sihtasutuse Archimedes projektijuhi Terje Tuisu snul on auhinna eesmrgiks vrtustada teaduse populariseerimist, ergutada teadust avalikkusele tutvustavaid tegevusi ning avaldada tunnusust sellesuunalise silmapaistva t eest.

Konkursile laekunud 28 kandidaadi hulgast valis rii heksa auhinna saajat. 40 000 kroonise I preemia vitis O Haridusmeedia ETV saatesarja BioNina eest. Kuueteistkmnest 30-minutilisest seeriast koosnevale sarjale ti edu teemade mitmeklgne ja sgav ksitlus ning professionaalne teostus. Saatesari valmis koosts Tartu likooli ja Eesti maalikooliga ning Euroopa Liidu osalisel rahastamisel.

Samuti tunnistati I preemia vriliseks Tallinna tehnikalikooli (TT) emeriitprofessor Leo Vhandu oma pikaajalise tegevuse eest matemaatika ja informaatika populariseerimisel. Laureaadi eriliseks oskuseks tulebki pidada kllalt keeruliste matemaatiliste probleemide ldarusaadavat esitamist. Esimene populaarteaduslik artikkel matemaatika rakendustest ilmus Vhandu sulest juba 1964. Viis aastat hiljem avaldas ta ajakirjas Horisont esimese laiemale lugejaskonnale meldud eestikeelse programmeerimispetuse. Viimasel ajal on Vhandu selgitanud tehisintellekti uusimaid probleeme.

II preemia suurusega 15 000 krooni plvisid Ivar Puura, Tnu Meidla, Oive Tinn ja Heikki Bauert. Nende projekti "Evolutsioon ja kivistised snas ja pildis" raames anti vlja kaks raamatut ja DVD, mis annavad ssteemse levaate kmmekonnast levinumast fossiilirhmast. Svendatud huvi nii kivististe kui elu arengu vastu on ratanud populaarteaduslikud artiklid Eesti Looduses ja aimeraamatutes aastatel 2002-2007. Samuti plvis II preemia TT fsikainstituudi professor Jri Krustok kauaaegse eduka tegevuse eest teaduse populariseerimisel. Tema sulest on ilmunud le 100 populaarteadusliku artikli Eesti pevalehtedes ja ajakirjades.

III preemia suurusega 10 000 krooni vitsid Rein Pullerits, Uno Meorg ja Natalia Nekrassova vabariiklike ja rahvusvaheliste keemiaolmpiaadide eduka rakendamise eest teaduse populariseerimisel; Energiakeskus (SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus) 2006. aastal lbiviidud rituste eest; Aivar Leito ja autorite kollektiiv eesti- ja inglisekeelsete sookureraamatute eest; teaduskeskus AHHAA Teadlaste rituste korraldamise eest Eestis, Tallinna likooli keskaja keskus koos ETVga populaarteaduslike tegevuste eest 2006. aastal

riid juhtis akadeemik Georg Liidja, osalesid akadeemik Ene Ergma, riigikogulane ja meediaekspert Hannes Rumm, haridus- ja teadusministeeriumi nunik Sirje Kivi, sihtasutuse Archimedes juhatuse liige lle Must, Tartu likooli teaduskooli direktriss Viire Sepp ja Eesti noorte teadlaste akadeemia esindaja Dmitri Teperik.

Auhinda rahastab haridus- ja teadusministeerium, seda annavad iga-aastaselt vlja SA Archimedes ja Eesti teaduste akadeemia.

SA Archimedes




---

Foto: Toomas Jriado


Maalikool avas uue peamaja

27. aprillil likasid (fotol alates paremalt) Tartu likooli esindajana professor Ain Heinaru, teadus- ja haridusministeeriumi asekantsler Kristjan Haller, Eesti maalikooli rektor professor Alar Karis, Tartumaa maavanem Esta Tamm ja esimest peva ametis olnud Tartu linnapea Urmas Kruuse lbi lindi maalikooli uue ppe-haldushoone juures.

1984. aastal arhitekt Valve Pormeistri projekti jrgi ehitatud hoone Kreutzwaldi 1A mberehituse on projekteerinud arhitekt Roman Smukin, ehitanud aktsiaselts Eviko. 5597-ruutmeetrise prandapinnaga majas on 146 ruumi: maalikooli raamatukogu, aula, arhiiv, majandus- ja sotsiaalinstituudi ppe- ja truumid, haldusksused, kohvik. Tudengite ksutuses on viis auditooriumi (ks 120-, ks 60- ja kolm 30-kohalist) ning kolm arvutiklassi. Ehitus lks maksma 80 miljonit krooni, sisustusele kulus 13 miljonit. Prast ametlikku osa oli huvilistel vimalik phjaliku noorenduskuuri lbinud majaga tutvuda.

Maalikool/Loodusajakiri




Piilukaamera must-toonekure kodus

Kotkaklubi ja ornitoloogiahing panid EAGLELIFE projekti raames abiliste toel satelliitsaatjaga mrgistatud must-toonekure Tooni pesa juurde veebikaamera.
Muidugi on sellel teol ka teaduslik eesmrk: kogu materjal salvestatakse hilisema analsi tarbeks. htlasi saab ldsus kiigata Tooni pesa poole ja kuulata pesametsast kostvaid hli vrgupaigas www.ilm.ee/~uploader/loodus/?leht=art0704toonipaevik26. Kommentaarideta variant on EENeti pealehel http://www.eenet.ee/EENet/.
Veebikaamera paigaldati mrtsis, enne pesaomanike saabumist. Toonekurepaar ilmus 15. aprilli htul ja alates jrgmisest pevast algas vilgas ehitustegevus. Esimene muna muneti 20. aprilli prastlunal.
Ettevtet toetavad aktsiaselts Kernel, Eesti hariduse ja teaduse andmesidevrk EENet, portaalid ilm.ee ja looduskalender.ee ning muidugi ka Euroopa Komisjon kui EAGLELIFE projekti rahastaja.
Kui tehnika vastu peab ja Tooni pesitsus edukalt laabub, on plaanis jlgida Tooni pesaelu niikaua, kuni pojad augustis pesast lahkuvad.

Kotkaklubi




Harjumaal koristati kaldareostust

25. aprillil lpetas pstekeskus koos vabatahtlikega pev varem avastatud kaldareostuse koristamise Harjumaal Keila-Joa lhistel.
Koristustdel osalesid peale Phja-Eesti pstekeskuse Eestimaa looduse fondi 17 vabatahtlikku. le kahekilomeetriselt alalt koguti kokku umbes tonni jagu liivaseguseid naftasaadusi.

Pev varem lpetati reostuskorjetd ka samas piirkonnas asuvas Meremisa rannas, kus koos vabatahtlikega koristati kolme ja poole kilomeetri pikkuselt alalt ligi kaks tonni liivaseguseid naftasaadusi. Koristustd vltasid kaks peva.
Pstetid juhtinud pstekeskuse koolitus- ja logistikakeskuse juhataja Janek Lassi snul on Tallinna ja Harjumaa reservpsterhma ning Eestimaa looduse fondi vabatahtlike kaasamine kikidel pevadel thusaks abiks olnud ning tulemustega vib igati rahule jda. "Loodetavasti toimib selline koostvorm, kus pstekeskuse poolt on tagatud korjetdeks vajalik tehnika, logistika ning juhtimine, ka tulevikus," mrkis Lass.
Keskkonnainspektsioon on vtnud reostuskolletest proovid ning algatanud juhtumitega seoses menetluse.

Phja-Eesti pstekeskus




Loodukaitsekeskus soetab mootorpaadi

Riiklik looduskaitsekeskus (LKK) korraldas riigihanke mootorpaadi ostmiseks. Kaheksat inimest mahutava paadi phiotstarve on pseda kiiresti ja operatiivselt Harju-Rapla regiooni vikesaartele nagu Prangli, Aegna jt. Lisaks kasutatakse paati samas piirkonnas seire-ja uurimistegevuse ning muude kaitsealadel vajalike tde jaoks. Sidukit saavad vajadusel kasutada ka teised looduskaitsekeskuse regioonid.
Tegu on tnavu juba teise LKK-le hangitava veesidukiga - mrtsis lppenud riigihanke kigus valiti vlja merekaater looduskaitsekeskuse Prnu-Viljandi regiooni jaoks.

Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus


TASUB MINNA

Keskkonnatelk alustas viiendat hooaega

1. mail algas Kuusalu mailaadal keskkonnatelgi viies hooaeg.
Keskkonnatelk koondab enda katuse alla mitmesuguseid keskkonnateadlikke organisatsioone ja firmasid, et anda telgiklastajatele sstva mtteviisi snum.

Keskkonnatelgi eesmrk on parandada inimeste teadlikkust ning levitada sstvat elu- ja mtteviisi. Sel hooajal on keskkonnatelk leval 12 Eestimaa paigas, eesktt laatadel, vabahuritustel, valla vi linna thtsndmustel.
Ptakse propageerida jtkusuutlikke ja tervislikke eluviise: levitatakse teavet, luuakse suhteid eri organisatsioonide vahel, arendatakse loodushoidlikku mtteviisi, tutvustatakse jtkusuutlikku kitumist, selgitatakse keskkonnaprobleemide tekkephjusi ja olemust, et mistetaks looduskaitse vajalikkust ning inimtegevuse mju loodusele, tutvustatakse ja makse tervislikku toitu, nidatakse taluturismi vimalusi, propageeritakse mahepllumajandust, korraldatakse aktiivpet jne.

Keskkonnatelgis pakutakse huvitavat, pnevat ja petlikku tegevust eri sihtrhmadele: mnge, nidendeid, meisterdamisvimalusi, teadmiste proove viktoriinides, loenguid ja ettekandeid.
Firmadele annab keskkonnatelk vimaluse tutvustada oma loodushoidlikku toodet vi teenust ja pakkuda klastajaile harivat tegevust. Organisatsioonidel on veel vimalus hineda keskkonnatelgiga. Jrgmisena saab keskkonnatelki minna 5. mail Tartu kevadlaadal.

Keskkonnatelk on tegutsenud alates 2003. aastast ja seda korraldab MT kokratt. 2004. aastal saadi keskkonnaministeeriumilt tunnustus "Keskkonnateoke 2004".
Samanimeline raadiosaade "Keskkonnatelk" on eetris Kuku raadios igal phapeval 10-11; saade kordub phapeval kell 22-23 ja neljapeval kell 20-21.

MT kokratt




Vaata rattalt, kuidas Tallinn valgub le re!

Briti nukogu, Eesti roheline liikumine (ERL) ja Eesti Pevaleht korraldavad maikuu neljal neljapeval "Rohelise unistuse" rattaretked Tallinna lhimbrusesse, et juhtida thelepanu valglinnastumise temaatikale.
Rattaretked algavad Tallinnast 17.30, juavad kella 19 paiku sihtpunkti, kus tehakse pikem peatus, kinnitatakse keha ning lahatakse esinejate ja filmide abil valglinnastumise mnd tahku. Retkedest osavtt on tasuta.
Juba 3. mail toimub esimene rattaretk Harkusse, kus valglinnastumise arhitektuuri ja esteetika le diskuteerivad arhitektuuriteadlane Andres Kurg ning arhitekt Oliver Alver. Loe lisa ja registreeru www.britishcouncil.org/et/estonia-green-fairytale.htm.

ERL




---

Foto: Toomas Jriado


Tartus peetakse 17. ja 18. mail Linn juubelikonverents

17.-18. mail tuleb Tartus suure Rootsi loodusteadlase Carl von Linn 300. snni-aastapevale ja Tartu likooli (T) loodusmuuseumi 205. aastapevale phendatud konverents.
Konverents algab mlemal peval kell 10; 17. mail on hommikupoolne toimumiskoht T aula ja htul T loodusmuuseum, 18. mail aga T raamatukogu konverentsisaal. Esimese peva ettekanded ldteemal "Biosstemaatika 21. sajandil" peetakse inglise keeles, sest kohal on rohkesti klalisi ja esineb mitu klalislektorit. Kell 11.45 istutatakse T botaanikaaeda mlestuspuu ja harakkuljus (Linnaea borealis L., fotol).
Teise peva ettekanded on eesti keeles ja nende ldteema on "Eesti elurikkuse uurituse hetkeseis ja tulevik".
Info ja registreerimine aadressil unite.ut.ee/conference

T


MAAILMAST

---

Jrgmisel ndalal on rndlindude pev

12.-13. mail thistatakse RO kahe keskkonnaprogrammi, Afro-Euraasia rndsete veelindude lepingu AEWA ja rndliikide konventsiooni CMS eestvttel teist maailma rndlindude pev (WMBD). Seekord on neile kahele organisatsioonile partnerina toeks kaks vimsat rahvusvahelist keskkonnahendust: linnukaitsehingute liit BirdLife International ja mrgalade kaitsele phendunud Wetlands International.
Mulluses esimeses, Kenyas avatud samanimeliste rituste tsklis osales 46 maailma riiki. Tnavu on rndlindude peva teema "Rndlinnud muutuvas kliimas". Mistagi mjutab soojenev ilm rndolendeid eriti tugevasti: kaovad nende pesitus- ja puhkepaigad, muutuvad rndeteed, suureneb toidukonkurents paiksete liikidega.
Rndlinnupeva kohta on esinduslik neljas keeles vrgupaik www.worldmigratorybirdday.org, kust saab teada, mis neil pevil le maailma toimub ja ka oma ettevtmisi registreerida. Seda viimast paluvad korraldajad kindlasti teha, et saada rituse ulatusest vimalikult tielik pilt. Lastele peaks huvi pakkuma rahvusvaheline joonistusvistlus.

Convention on Wetlands/Uudistaja




Hiinlased saavad sugeda "tiigriveini" prast

Hiinlased on jrjekordselt plvinud maailma looduskaitsjate meelepaha, seekord asjaoluga, et nad lubavad kasvatada tiigreid nn. tiigriveini tootmiseks. Nimelt valitseb seal maal kindel veendumus, et kui riisiveini sisse kastetakse tiigri skelett, muutub joovastav jook htaegu ka judu andvaks.

Nepalis aset leidnud rahvusvahelisel tiigrismpoosionil pdsid Hiina esindajad saada luba kaubelda taas tiigriluude ja -nahkadega. Kik teised Aasia riigid, esmajoones tiigri kahanevate loodusasurkondadega Nepal ja Bangladesh, astusid sellele soovile aga lausa ksmeelselt vastu. Muidugi pole "tiigrivein" kaugeltki ainus ja kindlasti mitte ka peamine phjus, miks triibuliste suurkiisude arv aina kahaneb, aga olukord on sedavrd halb, et thelepanu vrivad kik asjaolud.
Vaidlused keskendusid Hiina nn. tiigrifarmidele. Neis elab tuhandeid tiigreid, kes omanike silmakirjalikul kinnitusel "lbustavad publikut". Looduskaitsjad aga teavad, et tegelikult on need "lbustusasutused" tiigriveini tootmisbaasid. Maailma looduskaitseliidu ekspertide kinnitusel ei jks vangtiigrid looduses mingil juhul ellu; farmid loovad aga kattevarjuna soodsa pinna ka looduses elavate tiigrite salakttidele ning luude ja nahkadega kaubitsejaile.

Carnivore Conservation




Saint Lucia vaalajahilembus kahandab turismiedu

2006. aastal kis pisikeses (622 km2) maalilise loodusega Kariibi saareriigis Saint Lucias le seitsme protsendi vhem turiste kui varasematel hooaegadel. Peaminister John Compton kinnitab, et viga on vales reklaamipoliitikas ja saarel kasvanud kuritegevuses. Seevastu organisatsioon nimega Cyber Divers Society (CDS) kinnitab oma veebikirjas, et languse on tinginud just CDS algatatud boikott Saint Luciale kui vaalajahti toetavale riigikesele.
Teatavasti on Jaapan suutnud just Kariibi mere ja Vaikse ookeani vikeriikide seast leida - mnegi allika kinnitusel lihtlabase raostmise teel - mitu liitlast, toetamaks nende taotlusi alustada taas ametlikku vaalajahti. Just nende riikide hlte toel rahvusvahelises vaalapgikomisjonis IWC saab Jaapan jtkata oma nn. teaduspki, mille kigus tapetakse igal aastal vhemalt tuhat vaala ja le 20 000 delfiini.
Nd teavad eksperdid kinnitada, et Saint Lucia, kes reklaamib ennast kopuhkuste sihtmaana, mitte ainult ei toeta jaapanlaste taotlusi, vaid jahib vaalalisi ka ise. Vaalakaitsjad on pidanud ilmselt just oma veendumuste tttu kandma saarel koguni inimohvreid: 2003. aastal tapsid tundmatud isikud 53-aastase kirgliku loomaiguste aktivisti Jane Tipsoni.

CDS




Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012