Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
8. mai 2007


UUDISTAJA SOOVITAB



Maa all otsitakse selgust Universumi asjadele

Euroopa tuumauuringute keskuses (CERN) on valmimas maailma kalleim teadusaparaat - maa-alunesuur hadronite prkur. Milleks seda ehitatakse, kirjutavad maikuu Horisondi artiklis "Suur jaht Higgsi bosonile" CERNis ttavad eesti fsikud Andi Hektor ja Kristjan Kannike. Nad selgitavad, miks fsikud just Higgsi bosonit jahivad ja kuidas prkuris mustad augud tekkima hakkavad. Juttu on ka teaduse kgipoolest - ebannestumisest prkuri magnetite katsetamisel mrtsi lpus.

Atmosfriuurija Kalju Eerme tutvustab paarimehi - hoovusi El Niño't ja La Niña't -, kes mjutavad nii meie ilma kui osoonikihi paksust meie peade kohal. Sjaajaloolane Kristjan Luts kirjutab eesti sduritest USA mundris - prast Teist maailmasda lnde jnud meestest. Farmakoloog Anti Kalda kinnitab kirjutises "Kohv. Midagi enamat kui hommikune rataja", et mdukas kohvijoomine terviseriske kaasa ei too, vaid ergutab, aitab mobiliseerida juvarusid ja koguni vhendab diabeedi ja Parkinsoni tve riski.

Horisondi intervjuu on akadeemik Anto Raukasega teemal "Tuumajaam Eestisse - poolt vi vastu?". Akadeemik Raukas rhutab, et viimase aja sndmusi arvestades on Eestile ainsad reaalsed teed oma tuumajaam ja senine tugev plevkivienergeetika.
ksainus ksimus on esitatud teadusbussi Suur Vanker projektijuhile Kaido Reiveltile ja uurib, kuidas Suur Vanker Brsselis Descartes'i teaduskommunikatsiooniauhinda vastu vtmas kis.
Kaili Kaseorg tutvustab Tartu likoolis kogunenud Eesti-Saksa pilasakadeemia ettevtmisi. Olmpiaadirubriigis on juttu tnavusest keemia- ja fsikaolmpiaadist. Robotiehitaja Jri Vain selgitab, mis juhtub, kui robotid parve koguda. Astronoom Tnu Tuvikene annab levaate, kuidas aegade jooksul Pikest on uuritud. Ajaloolane Eero Medijainen on raamaturubriigi jaoks sirvinud "Eesti ajaloo atlast".
Enigmas tuleb rinda pista heksaminodega. Programmeerijatele pakume auhinnaks Delli Bluetooth-klaviatuuri ja hiirt.

Horisont













EESTI UUDISEID

Tartus anti le Eesti suurim stipendium

8. mail andis Tartu likooli (T) sihtasutus T arstiteaduskonna noorele ppejule lle Voogile pidulikult le tnavuse Ernst Jaaksoni mlestusfondi 200 000 krooni suuruse stipendiumi.
Stipendiumi plvinud lle Voog on Tartu likooli arstiteaduskonna ortopeedilise stomatoloogia noor ppejud, kes jtkab stipendiumi toel oma uurimistd Karolinska instituudis Rootsis. Tema uurimisvaldkond on alalualiigese haiguste problemaatika. lle Voog kaitses Karolinska instituudis doktorikraadi 2003. aastal, 2006. a. kevadel pidas ta Tartu likooli arstiteaduskonnas venia legendi loengu teemal "Alalualiiges ja ssteemne sidekoehaigus". lle Voog on juhendanud mitmeid arstiteaduskonna lputid ja mdunud aastast juhendab ka doktoritd.

Ernst Jaaksoni mlestusfond loodi sihtasutuse juurde seitse aastat tagasi, kui Tartu likooli judis legendaarse diplomaadi Ernst Jaaksoni 8,6 miljoni krooni suurune prand. See on Eestis senini suurim hariduse toetamiseks tehtud annetus eraisikult, samuti on suurim ka stipendium, mida mlestusfondist vlja makstakse. Stipendiumi eesmrk on toetada vlismaal kraadipet vi teadusuuringuid jtkavaid Eesti doktorante, teadureid ja noori ppejude.
Tpsem info T Sihtasutuse toetuste ja stipendiumide kohta aadressil: www.ut.ee/sihtasutus.

T




Rektorikandidaadid on selgunud

Esmaspeval, 7. mail registreeris valimiskomisjon kandidaadid Tartu likooli rektori kohale: T rakendusgeoloogia professor Volli Kalm, Eesti maalikooli rektor professor Alar Karis ja T praktilise filosoofia professor Margit Sutrop.

Volli Kalmu kandidatuuri seadsid les T igus-, usu-, kehakultuuri-, haridus- ja matemaatika-informaatikateaduskond ning 17 likooli professorit. Alar Karise kandidatuuri tstatasid arsti-, bioloogia-geograafia- ja fsika-keemiateaduskond ning T tehnoloogiainstituut. Margit Sutropi kandidatuuri toetasid filosoofia- ja sotsiaalteaduskond ning 22 likooli professorit.

24. mail kell 16 toimub likooli aulas kandidaatide vitluskoosolek. Rektori valib 31. mail 298-liikmeline valimiskogu, kuhu kuuluvad kik likooli nukogu liikmed, kigi teaduskondade nukogude liikmed ja kik likooli korralised professorid. Valituks osutub kandidaat, kelle poolt hletab vhemalt 150 valimiskogu liiget. Uus rektor peaks ametisse asuma 1.juulil.

T




---
Foto: Toomas Jriado


Kmme Lnemere maad edendavad loodusharidust

9.-10. mail peetakse Tartus ja Alatskivil loodushariduse edendamise rahvusvaheline konverents. See keskendub Lnemere riikide koostle loodus- ja keskkonnahariduse vallas; ksitletakse ka ksikmaades ja rahvusvaheliselt koostatud strateegiaid.
Konverentsi avapeval Tartus Sadamateatris esinevad haridusminister Tnis Lukas, Baltic 21 ja Phjamaade MN esindajad, samuti juhtivad loodushariduse edendajad Soomest, Rootsist, Venemaalt, Ltis ja Eestist. 10. mail vahetatakse Alatskivi looduskeskuses looduspetuse metoodika kogemusi: praktilisi ppusi juhendavad eri riikides ttavad petajad.

Konverentsi korraldab Euroopa Liidu riikidevahelise koost programmi Interreg IIIB projekt BSR EAGLE, mis on kolme aasta jooksul loonud vrgustikku loodushariduse keskustele ja looduse vahendajatele. Projektis osalevad kik kmme Lnemere riiki - Soome, Taani, Rootsi, Saksamaa, Poola, Leedu, Lti ja Eesti krval ka Norra ja Venemaa - kokku ligi 50 partnerorganisatsiooniga. Projekti kigus on valminud sstlikku eluviisi toetava hariduse strateegiad Eesti ja Soomes, loodud looduskeskused Alatskivil, Hiiumaal Palade phikoolis (fotol) ja Ltis Gauja rahvuspargis. Valminud on hulgaliselt uusi temaatilisi programme looduse petamiseks Norras, Rootsis, Eestis, Ltis, Leedus, Soomes ja Poolas; nitusi ja vljapanekuid, filme, raamatuid ja ajakirju. Valminud ja ellu rakendatud on ka uued looduspetuse metoodilised ppekavad Eestis ja Soomes. Suur osa projektist on olnud phendatud koostvrgustiku rajamisele ja kogemuste vahetamisele.
Projekti ldine eelarve on le 3 miljoni euro. Tpsemat teavet leiab projekti vrgupaigast www.bsreagle.net/.

BSR Eagle/Loodusajakiri




KIK peab snnipeva

Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) 7. aastapeva seminar "Tervem elukeskkond - Ida-Virumaa" on 9. mail Jhvi kontserdimaja suures saalis.
Enne seminari kivad osalejad ekskursioonil Kotinuka ja Uikala prgilas, seejrel esinevad kontserdimajas ettekannetega KIK-i ja KIK-i partnerite esindajad ning spetsialistid riigiasutustest.
Seminaripeva lpus antakse le "Aasta sipelga" tiitel KIK-i 2006. aasta parimale koostpartnerile ning jrgneb pidulik bankett.

KIK




Kes on metsandal

Esmaspeval avati Vrus jrjekordne metsandal ja kuulutati Vru tnavuseks metsapealinnaks. Vru on neljas metsapealinna nimetuse saanud Eesti linn; mullu kandis seda tiitlit Kunda.

Phjaliku levaate metsandala sndmustest leiab vrgupaigast www.metsaselts.ee. Siin vaid mned nopped programmist. Loodusmuuseumis on terve ndala vltel vimalus mngida tringumngu "Metsarajal", osaleda uesppetunnis muuseumi lhedal pargis ja kia metsasaalis ekskursioonil "Mets elukooslusena". Saaremaal Neeme klas Mihkel Ranna dendraariumis ootab klastajaid juhendaja, kes korraldab dendraariumi territooriumil matku. Rocca Al Mare vabahumuuseumis on avatud pperada looduses, Kuie koolimajas peetakse muuseumitundi "Puud olid hellad velled", koosts Matsalu loodusfilmide festivaliga saab vaadata filmiprogrammi, Pulga talu peres on kevadised talgupevad, Kolu krtsis meisterdatakse aga putkest ja roost rahvapille. Riigikogus avati tna metsandusnitus "Mets lheb peale", mis jb les kaheks ndalaks. Sangaste pargis oli talgupev, millel istutati 80 istikut ja jalutati pargi pperajal. Valgas avati autori osalusel Hendrik Relve fotonitus "Helmeid maailma looduses".

9. mail on loodusppe pev Elistveres. Homme peetakse Raplas seminar "Raiejtmed kui seni kasutamata ressurss", Vrumaal Phni looduskeskuses aga metsapev, kuhu viiakse metsapealinna Vru koolide lapsi. 10. ja 11. mail saab Tallinna loomaaias minna kahetunnisele ekskursioonile, kus rgitakse metsades elavate loomade kooslustest. 11. mail on Saaremaal Karjalasmas teemapev "Puud Eesti rahva keeles ja meeles". Vru kultuurimajas Kannel saavad lasteaiaealised lapsed kuulata metsamuinasjuttu, kohal on nii Raivo Jrvi oma "Jutupliiatsiga" kui ka Uhtjrve rgoru niariigi peanid Uhti. Samas avatakse Vrumaa pilaste metsajoonistuste vistluse nitus ja autasustatakse selle vistluse vitjaid; htul laulab kultuurimaja aias metsattajate meeskoor Forestalia, mille jrel puhuvad jahimehed jahisarve ja ajavad jahimehejuttu. Maitsta saab kohapeal grillitavat metssiga rukkileiva ja kaljaga. Samuti reedel, 11. mail, kell 21 algab Tallinnas Raekoja platsil metsandust propageeriv vabahukontsert "Mets lheb peale", kus esinevad Metsatll ja Taak.
ritus on kigile tasuta.

Laupevaks on kavandatud prandkultuuripev Saaremaal Laugu metsavahimajas, kus tehakse tutvust Sagadi metsamuuseumi nitusega "Metsavahi amet lbi kolme sajandi". Vlsil avatakse viie kilomeetri pikkune metsarada, mis sobib matkamiseks nii suurtele kui ka vikestele. Prast matka saab endale valmistada metsandala meene.

Keskkonnaministeerium




Eestlane on tubli e-arveldama

Aktsiaselts Itella teatas linud ndalal, et Eesti on eraisikute e-arvete kasutamisel Euroopas esikohal.
Enne kui Itella 2005. aastal e-arvete tellimisportaali arved.ee kivitas, oli e-arvete osakaal Eestis vaid 4,5 protsenti. Nd on e-arvete osa Eestis rohkem kui kahekordistunud: ligikaudu kmme ja pool protsenti kikidest arvetest saadetakse eraisikutele tiselektrooniliselt. Selle numbriga on Eesti Euroopas esikohale judnud ning kaks aastat tagasi seatud eesmrk tidetud ja isegi letatud.
Itella kaudu saadetavate e-arvete arv on samuti judsalt suurenenud ja judnud ligikaudu 170 000 e-arveni kuus. See on umbes 63 protsenti kigist eraisikutele suunatud e-arvetest Eestis.
Portaali 2005. aasta avamiskampaania raames istutati iga uue e-arve eest Eesti riigimetsadesse ks puu. Selle tulemusena said metsad ligi 15 000 puu vrra rikkamaks.
Ka tnavu on plaanis samasugune tegevus. Nii saab iga portaaliga liitunu kaitsta Eestimaa metsi kahel moel. Esiteks jb paberarvete hulga vhenedes suur hulk puid maha vtmata. Teiseks loodab Itella e-arvete tellijate kaasabil istutada juba suve algul metsadesse juurde tuhandeid puid.

Itella AS




---
RLKK Jgeva-Tartu regiooni direktor Toomas Vime nlva puhastamas. Foto: Toomas Jriado


Kalmistu paljand saab taas nhtavaks

Riikliku looduskaitsekeskuse (RLKK) Jgeva-Tartu regiooni ttajad hakkasid linud ndalal korrastama ht Tartu vanimat looduskaitsealust objekti Kalmistu paljandit.
Tartu linnas Emaje rgoru vasakus kaldas kalmistu kohal asuv devoni punasest liivakivist Kalmistu paljand veti kaitse alla juba 1957. aastal. Tnavaga kaheks osaks jagatud kaitsealuse paljandi pikkus on 300 meetrit, suurim krgus jalamilt ligi 5 meetrit. helt poolt on tegemist vga atraktiivse ning limalt lihtsasti ligipsetava objektiga, teisalt on paljand oluline keskdevoni Arukla lademe litoloogilis-mineraloogilise ja kalafauna uurimise seisukohalt.
Paraku on osa nlva aastate jooksul alla varisenud, kaasa on kahtlemata aidanud ka hoolimatud inimesed ning nd on paljand kohati mattunud varisenud pinnase ja murukamara alla. Et tuua pnev looduskaitseobjekt taas kogu ilus esile, hakatigi 3. mail liivakivi seina varjavat varist eemaldama.

Loodusajakiri




---

---

Fotod: Gert Kelu


Timberland korrastas puisniitu

Endla looduskaitseala ja Timberlandi hisprojekti Timberland Earth Day raames korrastati aprillis talgute kigus ks kahest kaitseala puisniidust.
Osales 40 inimest, kes korjasid he hektari suurusel maa-alal kokku korjatud murdunud oksad, eemaldasid niitmist takistavad knnud, virnastasid saetud puud ning viisid kohale materjali uue laudtee tarvis. Koost jtkub kindlasti ka tulevikus: jrgmine srane ettevtmine leiab aset sgisel.

Timberland




Loodusturismi ettevtjate koolitus on menukas

Peipsi koostkeskusel (PKTK) on ksil loodusturismi ettevtjate koolituskursus. ks viiepevane kursus on Saaremaal Pilguse misas, teine Tartus ja Tartumaal Paluphja looduskoolis.
Esimesel etapil, mis Saaremaal oli aprilli teises pooles, Paluphjas aga linud ndalal, andis Rein Kuresoo levaate Eesti loodusturismi ressursist, Sille Talvet tutvustas koost ja vrgustikus toimimise eeliseid ning Mart Reimann rkis loodusturismi tootest ja turundusest. Tasub meenutada, et nii Kuresoo kui ka Talvet said alles eelmisel aastal omakorda tarkust juurde loodusturismi koolitajate kursusel, mille PKTK korraldas koosts ettevtluse arendamise sihtasutusega.

15.-16. mail Pilgusel ja 21.-22. mail Paluphjas on nd aga ees kahepevane esmaabi-treening doktor Andrus Lehtmetsa juhendusel. Sellesse kuulub nii teoreetiline kui ka praktiline osa.
Ehkki PKTK mtles kursusi kokku seades esmajoones vastavate piirkondade - Saare- ja Lnemaa ning Luna-Eesti - ettevtjatele, on huvi kursuste vastu olnud hoopis laialdasem.
Kursuste korraldamist toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

Uudistaja


VISTLUSI

Algab kolmas rahvusvaheline Lnemere fotokonkurss

Keskkonnaministeerium teatas eelmisel ndalal kolmandast rahvusvahelisest fotokonkursist "Kaitsmist vrt Lnemeri".
Osaleda vivad nii professionaalsed kui ka harrastus- ja noorfotograafid. Fotokonkursi korraldajad on Eesti ja Soome keskkonnaministeerium ning Peterburi linna looduskasutuse, keskkonnakaitse ja koloogilise turvalisuse komitee. Vistluse lppthtaeg on selle aasta 31. august, prast seda koguneb Eesti hindamistrhm ja valib igas kategoorias vlja kmme fotot, mis saadetakse Helsingisse lppkonkursile. htlasi valitakse vlja keskkonnaministeeriumi eripreemia saajad kolmes kategoorias.
Rahvusvaheline rii teeb oma valiku septembri lpus Helsingis. Vitjad tehakse teatavaks oktoobri keskpaigas Tallinnas fotonituse avamisel.
Tnavuse konkursi auhinnafond on le 100 000 krooni.
Tpsemaid konkursitingimusi saab uurida vrgupaigast www.envir.ee/484269.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja




Digifotokonkurss "Mets petab!" otsib rahva lemmikut

Oma esimeses fotokonkursi "Mets petab!" kuulutas vlja ka MT kokratt.
Kuni 31. maini kestval vistlusel saavad osaleda kik kokrati haridusprojekti "Mets petab!" kaasatud haridusasutused viies vanuserhmas lasteaiast kuni gmnaasiumini.
Fotosid hindab rii, kuhu kuuluvad loodusfotograafid Tiit Hunt ja Peeter Vissak, ajakirjanik Kadri Valner ja ajakirja Hea laps kujundaja Vivika Kalt.
Peale rii saavad vistlustdele anda oma hle ka kik InfoTauruse portaalis registreerunud kasutajad. Nnda selguvad rahva lemmikud.
Fotokonkursi vitjad selguvad 9. juunil rahvusooperis Estonia toimuval kokrati haridusprojekti "Mets petab!" lpukonverentsil.

MT kokratt




Palun joonista mulle teadlane!

Just sellise teemaga arvutijoonistuste vistluse kuulutasid esmaspeval vlja teaduskeskus AHHAA ja EENet.
Pildile pdmist ootavad filoloogid, matemaatikud, filosoofid, bioloogid, teoloogid, semiootikud, sillauurijad, koloogid, arheoloogid, geoloogid, kunstiajaloolased, metsa-uurijad, farmakoloogid, meteadlased, statistikaprofessorid, ajaloolased, fsikadoktorid, meditsiiniteadlased, geneetikud, konna-uurijad, keemikud, astronoomid, botaanikud, turu-uurijad, majandusteadlased, biomeedikud, informaatikud, materjalitehnoloogid, patoloogid, emeriitteadlased, tuleviku-uurijad ning kik teised targad ja tublid teadustegelased.

Vistlus toimub kolmes vanuserhmas: kuni 12-aastased, 13-18-aastased, 19-aastased ja vanemad. Joonistusi saab esitada hiljemalt 20. septembrini 2007 vrgupaigas www.eenet.ee/konkurss/. Samas on leval ka tingimused ning lingid, mis peaksid aitama leida vajalikku graafikatarkvara.

Vitjad selguvad Teadlaste l - 28. septembril 2007. Auhinnafondis on kolm slearvutit ja muud toredat. Premeeritakse ka agaramaid juhendajaid. Parimad pildid lhevad edasi le-euroopalisele vistlusele.

EENet/AHHAA


TASUB MINNA

Teadmisi vee-elustikust

Tartu likooli (T) loodusmuuseumi huvipevade sarja jrgmine ritus "Vee-elustiku huvipev" on 16. mail kell 17.15 T zooloogiamuuseumis (Vanemuise 46). Mati Martini, Aivo Tamme ja Klli Kalamehe juhendusel tutvutakse vees elavate putukate ja teiste selgrootutega pildis ja praktikas ning kuulatakse ettekannet vee-elustikust. ks rhm saab uurida Vanemuise tiigi elustikku. info: kulli.kalamees-pani@ut.ee

T loodusmuuseum


MAAILMAST

---
Envisati tehtud pildilt on nha, kuidas Austraalia kagunurgas Victoria osariigis mllavate metsaplengute kohalt tuseb suitsupilv. 7. detsember 2006. Foto: ESA


Siin suitsu, seal tuld

Euroopa kosmoseagentuuri ESA teadlased jlgisid tehiskaaslase Envisat abil metsatulekahjudest tusva vingugaasi (CO) liikumist lunapoolkeral. Nimelt leiti Austraalia kohal ebatavaliselt krge CO kontsentratsioon - liiga palju vingu isegi selle mandri kurikuulsate plengute jaoks. Sdlasse leidmiseks tuli kaardistada kahe aasta andmed CO kohta kogu lunapoolkeral. Tulemused olid llatavad: Kesk-Austraalia kohal hljunud CO oli prit 13 000km kauguselt Luna-Ameerikast. Isegi Austraalia oma plengualade kohal phjustasid kuni 30% CO liiast tulekahjud Luna-Ameerikas. hureostus riigipiire ei tunnista.

ESA




Vaglad kaasaegse meditsiini teenistuses

Krbsevaklade haavu puhastavast tegevusest on ilmselt kuulnud igaks, aga enamasti seostatakse seda vaid mdunud aegade sjakoledustega. Tegelikult tunneb vaklade vastu elavat huvi ka Lne meditsiin. Nimelt on selgunud, et teatud tpi haavade puhul saab "vastseteraapiast" rohkem abi kui medikamentidest. Nii ongi viimase kmnendi jooksul siin-seal seda primitiivset meetodit taas hakatud gangreeni ravimisel kasutama.

Vaglateraapia heks peamiseks sihtrhmaks on diabeetikud, kellel halvenenud verevarustuse tttu vivad tekkida raskesti paranevad jalahaavandid. Sellised haavandid nakatuvad kergesti mitmesuguste bakteritega. Pealegi levivad tnapeval ha laiemalt antibiootikumidele vastupidavad bakteritved, mille vastu tavalised ravivtted ei aita. hendkuningriigis tehtud katsetused annavad aga lootust, et tagasihoidlikust vaglast on abi ka superbakterite vastu. Kurikuulsa nn. haiglainfektsioonide phjustaja - metitsilliini taluva Staphylococcus aureus`e tvega nakatunud kolmeteistkmnest patsiendist paranesid tosina haavandid prast 3-5 vaglakuuri. Kas efekt tuleneb lihtsalt surnud koe krvaldamisest vi eritavad krbsevastsed mingit antibakteriaalset ainet, pole veel kindel. Selgus vib aga saabuda peagi. Suhkurtve all kannatajatele phendunud heategevusorganisatsioon andis Manchesteris baseeruvale trhmale hiljuti ligi 100 000 naela uurimist jtkamiseks ning mne kuu prast ongi plaanis katse 65 patsiendiga. Nib, et usk vikasse ravimeetodisse on taastumas.

Nature




Eredaima supernoova vis "sdata" antiaine

18. septembril 2006 mrgati supernoovat, mis sai "nimeks" SN 2006gy. Kiiresti sai selgeks, et tegu on erakordse juhtumiga - esiteks oli plahvatus mitu korda eredam kui kski seni jlgitud samalaadne katastroof. Suure kauguse tttu Maast judis meieni kll vhem valgust kui mne lhedasema sndmuse puhul, aga teadlaste hinnangul vabanes selle the plahvatuses 100 korda rohkem energiat kui supernoovades keskmiselt. Esialgu arvati, et plahvatuse phjustas valge kbusthe kokkuprge punase hiiuga.

Andmete hoolikal uurimisel leiti, et plahvatuse tugevus ja eraldunud kiirgus pakutud teooriaga siiski hsti ei sobi. On vimalik, et SN 2006gy phjustas mehhanism,mida aga seni ts pole nhtud. 1960. aastatel esitatud idee kohaselt vivad vga massiivsed thed laguneda, kui nende sisemuses oleva likrge rhu, temperatuuri ja gammakiirguse toimel hakkavad tekkima aine ja antiaine osakeste paarid. Erinevalt tavalisest supernoovast ei pole selline tht oma ktust judnud ra pletada ning jrgneva plahvatuse kigus paisatakse maailmaruumi suures koguses radioaktiivset materjali. Arvatakse, et SN 2006gy-na plahvatanud tht pidi olema kuni 150 korda raskem kui Pike.

Praeguste seisukohtade jrgi oli selliseid hiiglasi vga palju Universumi esimeses theplvkonnas. SN 2006gy vib olla hea mudel sellest, kuidas need varased thed oma elukigu lpetasid ja maailmaruumi raskeid elemente pihustasid. Ilma hajunud raskete elementideta poleks aga kujuteldav ka tahkete planeetide teke.

New Scientist News






Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012