UUDISTAJA
8. mai 2007

UUDISTAJA SOOVITAB

Maa all otsitakse selgust Universumi asjadele

Euroopa tuumauuringute keskuses (CERN) on valmimas maailma kalleim teadusaparaat - maa-alunesuur hadronite põrkur. Milleks seda ehitatakse, kirjutavad maikuu Horisondi artiklis "Suur jaht Higgsi bosonile" CERNis töötavad eesti füüsikud Andi Hektor ja Kristjan Kannike. Nad selgitavad, miks füüsikud just Higgsi bosonit jahivad ja kuidas põrkuris mustad augud tekkima hakkavad. Juttu on ka teaduse köögipoolest - ebaõnnestumisest põrkuri magnetite katsetamisel märtsi lõpus.

Atmosfääriuurija Kalju Eerme tutvustab paarimehi - hoovusi El Niño't ja La Niña't -, kes mõjutavad nii meie ilma kui osoonikihi paksust meie peade kohal. Sõjaajaloolane Kristjan Luts kirjutab eesti sõduritest USA mundris - pärast Teist maailmasõda läände jäänud meestest. Farmakoloog Anti Kalda kinnitab kirjutises "Kohv. Midagi enamat kui hommikune ärataja", et mõõdukas kohvijoomine terviseriske kaasa ei too, vaid ergutab, aitab mobiliseerida jõuvarusid ja koguni vähendab diabeedi ja Parkinsoni tõve riski.

Horisondi intervjuu on akadeemik Anto Raukasega teemal "Tuumajaam Eestisse - poolt või vastu?". Akadeemik Raukas rõhutab, et viimase aja sündmusi arvestades on Eestile ainsad reaalsed teed oma tuumajaam ja senine tugev põlevkivienergeetika.
Üksainus küsimus on esitatud teadusbussi Suur Vanker projektijuhile Kaido Reiveltile ja uurib, kuidas Suur Vanker Brüsselis Descartes'i teaduskommunikatsiooniauhinda vastu võtmas käis.
Kaili Kaseorg tutvustab Tartu ülikoolis kogunenud Eesti-Saksa õpilasakadeemia ettevõtmisi. Olümpiaadirubriigis on juttu tänavusest keemia- ja füüsikaolümpiaadist. Robotiehitaja Jüri Vain selgitab, mis juhtub, kui robotid parve koguda. Astronoom Tõnu Tuvikene annab ülevaate, kuidas aegade jooksul Päikest on uuritud. Ajaloolane Eero Medijainen on raamaturubriigi jaoks sirvinud "Eesti ajaloo atlast".
Enigmas tuleb rinda pista heksaminodega. Programmeerijatele pakume auhinnaks Delli Bluetooth-klaviatuuri ja hiirt.

Horisont

---

EESTI UUDISEID

---

Tartus anti üle Eesti suurim stipendium

8. mail andis Tartu ülikooli (TÜ) sihtasutus TÜ arstiteaduskonna noorele õppejõule Ülle Voogile pidulikult üle tänavuse Ernst Jaaksoni mälestusfondi 200 000 krooni suuruse stipendiumi.
Stipendiumi pälvinud Ülle Voog on Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ortopeedilise stomatoloogia noor õppejõud, kes jätkab stipendiumi toel oma uurimistööd Karolinska instituudis Rootsis. Tema uurimisvaldkond on alalõualiigese haiguste problemaatika. Ülle Voog kaitses Karolinska instituudis doktorikraadi 2003. aastal, 2006. a. kevadel pidas ta Tartu ülikooli arstiteaduskonnas venia legendi loengu teemal "Alalõualiiges ja süsteemne sidekoehaigus". Ülle Voog on juhendanud mitmeid arstiteaduskonna lõputöid ja möödunud aastast juhendab ka doktoritööd.

Ernst Jaaksoni mälestusfond loodi sihtasutuse juurde seitse aastat tagasi, kui Tartu ülikooli jõudis legendaarse diplomaadi Ernst Jaaksoni 8,6 miljoni krooni suurune pärand. See on Eestis senini suurim hariduse toetamiseks tehtud annetus eraisikult, samuti on suurim ka stipendium, mida mälestusfondist välja makstakse. Stipendiumi eesmärk on toetada välismaal kraadiõpet või teadusuuringuid jätkavaid Eesti doktorante, teadureid ja noori õppejõude.
Täpsem info TÜ Sihtasutuse toetuste ja stipendiumide kohta aadressil: www.ut.ee/sihtasutus.

TÜ

---

Rektorikandidaadid on selgunud

Esmaspäeval, 7. mail registreeris valimiskomisjon kandidaadid Tartu ülikooli rektori kohale: TÜ rakendusgeoloogia professor Volli Kalm, Eesti maaülikooli rektor professor Alar Karis ja TÜ praktilise filosoofia professor Margit Sutrop.

Volli Kalmu kandidatuuri seadsid üles TÜ õigus-, usu-, kehakultuuri-, haridus- ja matemaatika-informaatikateaduskond ning 17 ülikooli professorit. Alar Karise kandidatuuri tõstatasid arsti-, bioloogia-geograafia- ja füüsika-keemiateaduskond ning TÜ tehnoloogiainstituut. Margit Sutropi kandidatuuri toetasid filosoofia- ja sotsiaalteaduskond ning 22 ülikooli professorit.

24. mail kell 16 toimub ülikooli aulas kandidaatide väitluskoosolek. Rektori valib 31. mail 298-liikmeline valimiskogu, kuhu kuuluvad kõik ülikooli nõukogu liikmed, kõigi teaduskondade nõukogude liikmed ja kõik ülikooli korralised professorid. Valituks osutub kandidaat, kelle poolt hääletab vähemalt 150 valimiskogu liiget. Uus rektor peaks ametisse asuma 1.juulil.

TÜ

---

Foto: Toomas Jüriado


Kümme Läänemere maad edendavad loodusharidust

9.-10. mail peetakse Tartus ja Alatskivil loodushariduse edendamise rahvusvaheline konverents. See keskendub Läänemere riikide koostööle loodus- ja keskkonnahariduse vallas; käsitletakse ka üksikmaades ja rahvusvaheliselt koostatud strateegiaid.
Konverentsi avapäeval Tartus Sadamateatris esinevad haridusminister Tõnis Lukas, Baltic 21 ja Põhjamaade MN esindajad, samuti juhtivad loodushariduse edendajad Soomest, Rootsist, Venemaalt, Lätis ja Eestist. 10. mail vahetatakse Alatskivi looduskeskuses loodusõpetuse metoodika kogemusi: praktilisi õppusi juhendavad eri riikides töötavad õpetajad.

Konverentsi korraldab Euroopa Liidu riikidevahelise koostöö programmi Interreg IIIB projekt BSR EAGLE, mis on kolme aasta jooksul loonud võrgustikku loodushariduse keskustele ja looduse vahendajatele. Projektis osalevad kõik kümme Läänemere riiki - Soome, Taani, Rootsi, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Eesti kõrval ka Norra ja Venemaa - kokku ligi 50 partnerorganisatsiooniga. Projekti käigus on valminud säästlikku eluviisi toetava hariduse strateegiad Eesti ja Soomes, loodud looduskeskused Alatskivil, Hiiumaal Palade põhikoolis (fotol) ja Lätis Gauja rahvuspargis. Valminud on hulgaliselt uusi temaatilisi programme looduse õpetamiseks Norras, Rootsis, Eestis, Lätis, Leedus, Soomes ja Poolas; näitusi ja väljapanekuid, filme, raamatuid ja ajakirju. Valminud ja ellu rakendatud on ka uued loodusõpetuse metoodilised õppekavad Eestis ja Soomes. Suur osa projektist on olnud pühendatud koostöövõrgustiku rajamisele ja kogemuste vahetamisele.
Projekti üldine eelarve on üle 3 miljoni euro. Täpsemat teavet leiab projekti võrgupaigast www.bsreagle.net/.

BSR Eagle/Loodusajakiri

---

KIK peab sünnipäeva

Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) 7. aastapäeva seminar "Tervem elukeskkond - Ida-Virumaa" on 9. mail Jõhvi kontserdimaja suures saalis.
Enne seminari käivad osalejad ekskursioonil Kotinuka ja Uikala prügilas, seejärel esinevad kontserdimajas ettekannetega KIK-i ja KIK-i partnerite esindajad ning spetsialistid riigiasutustest.
Seminaripäeva lõpus antakse üle "Aasta sipelga" tiitel KIK-i 2006. aasta parimale koostööpartnerile ning järgneb pidulik bankett.

KIK

---

Käes on metsanädal

Esmaspäeval avati Võrus järjekordne metsanädal ja kuulutati Võru tänavuseks metsapealinnaks. Võru on neljas metsapealinna nimetuse saanud Eesti linn; mullu kandis seda tiitlit Kunda.

Põhjaliku ülevaate metsanädala sündmustest leiab võrgupaigast www.metsaselts.ee. Siin vaid mõned nopped programmist. Loodusmuuseumis on terve nädala vältel võimalus mängida täringumängu "Metsarajal", osaleda õuesõppetunnis muuseumi lähedal pargis ja käia metsasaalis ekskursioonil "Mets elukooslusena". Saaremaal Neeme külas Mihkel Ranna dendraariumis ootab külastajaid juhendaja, kes korraldab dendraariumi territooriumil matku. Rocca Al Mare vabaõhumuuseumis on avatud õpperada looduses, Kuie koolimajas peetakse muuseumitundi "Puud olid hellad velled", koostöös Matsalu loodusfilmide festivaliga saab vaadata filmiprogrammi, Pulga talu peres on kevadised talgupäevad, Kolu kõrtsis meisterdatakse aga putkest ja roost rahvapille. Riigikogus avati täna metsandusnäitus "Mets läheb peale", mis jääb üles kaheks nädalaks. Sangaste pargis oli talgupäev, millel istutati 80 istikut ja jalutati pargi õpperajal. Valgas avati autori osalusel Hendrik Relve fotonäitus "Helmeid maailma looduses".

9. mail on loodusõppe päev Elistveres. Homme peetakse Raplas seminar "Raiejäätmed kui seni kasutamata ressurss", Võrumaal Pähni looduskeskuses aga metsapäev, kuhu viiakse metsapealinna Võru koolide lapsi. 10. ja 11. mail saab Tallinna loomaaias minna kahetunnisele ekskursioonile, kus räägitakse metsades elavate loomade kooslustest. 11. mail on Saaremaal Karjalasmas teemapäev "Puud Eesti rahva keeles ja meeles". Võru kultuurimajas Kannel saavad lasteaiaealised lapsed kuulata metsamuinasjuttu, kohal on nii Raivo Järvi oma "Jutupliiatsiga" kui ka Uhtjärve ürgoru nõiariigi peanõid Uhti. Samas avatakse Võrumaa õpilaste metsajoonistuste võistluse näitus ja autasustatakse selle võistluse võitjaid; õhtul laulab kultuurimaja aias metsatöötajate meeskoor Forestalia, mille järel puhuvad jahimehed jahisarve ja ajavad jahimehejuttu. Maitsta saab kohapeal grillitavat metssiga rukkileiva ja kaljaga. Samuti reedel, 11. mail, kell 21 algab Tallinnas Raekoja platsil metsandust propageeriv vabaõhukontsert "Mets läheb peale", kus esinevad Metsatöll ja Taak.
Üritus on kõigile tasuta.

Laupäevaks on kavandatud pärandkultuuripäev Saaremaal Laugu metsavahimajas, kus tehakse tutvust Sagadi metsamuuseumi näitusega "Metsavahi amet läbi kolme sajandi". Võlsil avatakse viie kilomeetri pikkune metsarada, mis sobib matkamiseks nii suurtele kui ka väikestele. Pärast matka saab endale valmistada metsanädala meene.

Keskkonnaministeerium

---

Eestlane on tubli e-arveldama

Aktsiaselts Itella teatas läinud nädalal, et Eesti on eraisikute e-arvete kasutamisel Euroopas esikohal.
Enne kui Itella 2005. aastal e-arvete tellimisportaali arved.ee käivitas, oli e-arvete osakaal Eestis vaid 4,5 protsenti. Nüüd on e-arvete osa Eestis rohkem kui kahekordistunud: ligikaudu kümme ja pool protsenti kõikidest arvetest saadetakse eraisikutele täiselektrooniliselt. Selle numbriga on Eesti Euroopas esikohale jõudnud ning kaks aastat tagasi seatud eesmärk täidetud ja isegi ületatud.
Itella kaudu saadetavate e-arvete arv on samuti jõudsalt suurenenud ja jõudnud ligikaudu 170 000 e-arveni kuus. See on umbes 63 protsenti kõigist eraisikutele suunatud e-arvetest Eestis.
Portaali 2005. aasta avamiskampaania raames istutati iga uue e-arve eest Eesti riigimetsadesse üks puu. Selle tulemusena said metsad ligi 15 000 puu võrra rikkamaks.
Ka tänavu on plaanis samasugune tegevus. Nii saab iga portaaliga liitunu kaitsta Eestimaa metsi kahel moel. Esiteks jääb paberarvete hulga vähenedes suur hulk puid maha võtmata. Teiseks loodab Itella e-arvete tellijate kaasabil istutada juba suve algul metsadesse juurde tuhandeid puid.

Itella AS

---

RLKK Jõgeva-Tartu regiooni direktor Toomas Võime nõlva puhastamas. Foto: Toomas Jüriado


Kalmistu paljand saab taas nähtavaks

Riikliku looduskaitsekeskuse (RLKK) Jõgeva-Tartu regiooni töötajad hakkasid läinud nädalal korrastama üht Tartu vanimat looduskaitsealust objekti Kalmistu paljandit.
Tartu linnas Emajõe ürgoru vasakus kaldas kalmistu kohal asuv devoni punasest liivakivist Kalmistu paljand võeti kaitse alla juba 1957. aastal. Tänavaga kaheks osaks jagatud kaitsealuse paljandi pikkus on 300 meetrit, suurim kõrgus jalamilt ligi 5 meetrit. Ühelt poolt on tegemist väga atraktiivse ning ülimalt lihtsasti ligipääsetava objektiga, teisalt on paljand oluline keskdevoni Aruküla lademe litoloogilis-mineraloogilise ja kalafauna uurimise seisukohalt.
Paraku on osa nõlva aastate jooksul alla varisenud, kaasa on kahtlemata aidanud ka hoolimatud inimesed ning nüüd on paljand kohati mattunud varisenud pinnase ja murukamara alla. Et tuua põnev looduskaitseobjekt taas kogu ilus esile, hakatigi 3. mail liivakivi seina varjavat varist eemaldama.

Loodusajakiri

---

Fotod: Gert Kelu


Timberland korrastas puisniitu

Endla looduskaitseala ja Timberlandi ühisprojekti Timberland Earth Day raames korrastati aprillis talgute käigus üks kahest kaitseala puisniidust.
Osales 40 inimest, kes korjasid ühe hektari suurusel maa-alal kokku korjatud murdunud oksad, eemaldasid niitmist takistavad kännud, virnastasid saetud puud ning viisid kohale materjali uue laudtee tarvis. Koostöö jätkub kindlasti ka tulevikus: järgmine säärane ettevõtmine leiab aset sügisel.

Timberland

---

Loodusturismi ettevõtjate koolitus on menukas

Peipsi koostöökeskusel (PKTK) on käsil loodusturismi ettevõtjate koolituskursus. Üks viiepäevane kursus on Saaremaal Pilguse mõisas, teine Tartus ja Tartumaal Palupõhja looduskoolis.
Esimesel etapil, mis Saaremaal oli aprilli teises pooles, Palupõhjas aga läinud nädalal, andis Rein Kuresoo ülevaate Eesti loodusturismi ressursist, Sille Talvet tutvustas koostöö ja võrgustikus toimimise eeliseid ning Mart Reimann rääkis loodusturismi tootest ja turundusest. Tasub meenutada, et nii Kuresoo kui ka Talvet said alles eelmisel aastal omakorda tarkust juurde loodusturismi koolitajate kursusel, mille PKTK korraldas koostöös ettevõtluse arendamise sihtasutusega.

15.-16. mail Pilgusel ja 21.-22. mail Palupõhjas on nüüd aga ees kahepäevane esmaabi-treening doktor Andrus Lehtmetsa juhendusel. Sellesse kuulub nii teoreetiline kui ka praktiline osa.
Ehkki PKTK mõtles kursusi kokku seades esmajoones vastavate piirkondade - Saare- ja Läänemaa ning Lõuna-Eesti - ettevõtjatele, on huvi kursuste vastu olnud hoopis laialdasem.
Kursuste korraldamist toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

Uudistaja


VÕISTLUSI

---

Algab kolmas rahvusvaheline Läänemere fotokonkurss

Keskkonnaministeerium teatas eelmisel nädalal kolmandast rahvusvahelisest fotokonkursist "Kaitsmist väärt Läänemeri".
Osaleda võivad nii professionaalsed kui ka harrastus- ja noorfotograafid. Fotokonkursi korraldajad on Eesti ja Soome keskkonnaministeerium ning Peterburi linna looduskasutuse, keskkonnakaitse ja ökoloogilise turvalisuse komitee. Võistluse lõpptähtaeg on selle aasta 31. august, pärast seda koguneb Eesti hindamistöörühm ja valib igas kategoorias välja kümme fotot, mis saadetakse Helsingisse lõppkonkursile. Ühtlasi valitakse välja keskkonnaministeeriumi eripreemia saajad kolmes kategoorias.
Rahvusvaheline žürii teeb oma valiku septembri lõpus Helsingis. Võitjad tehakse teatavaks oktoobri keskpaigas Tallinnas fotonäituse avamisel.
Tänavuse konkursi auhinnafond on üle 100 000 krooni.
Täpsemaid konkursitingimusi saab uurida võrgupaigast www.envir.ee/484269.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

---

Digifotokonkurss "Mets õpetab!" otsib rahva lemmikut

Oma esimeses fotokonkursi "Mets õpetab!" kuulutas välja ka MTÜ Ökokratt.
Kuni 31. maini kestval võistlusel saavad osaleda kõik Ökokrati haridusprojekti "Mets õpetab!" kaasatud haridusasutused viies vanuserühmas lasteaiast kuni gümnaasiumini.
Fotosid hindab žürii, kuhu kuuluvad loodusfotograafid Tiit Hunt ja Peeter Vissak, ajakirjanik Kadri Valner ja ajakirja Hea laps kujundaja Vivika Kalt.
Peale žürii saavad võistlustöödele anda oma hääle ka kõik InfoTauruse portaalis registreerunud kasutajad. Nõnda selguvad rahva lemmikud.
Fotokonkursi võitjad selguvad 9. juunil rahvusooperis Estonia toimuval Ökokrati haridusprojekti "Mets õpetab!" lõpukonverentsil.

MTÜ Ökokratt

---

Palun joonista mulle teadlane!

Just sellise teemaga arvutijoonistuste võistluse kuulutasid esmaspäeval välja teaduskeskus AHHAA ja EENet.
Pildile püüdmist ootavad filoloogid, matemaatikud, filosoofid, bioloogid, teoloogid, semiootikud, sillauurijad, ökoloogid, arheoloogid, geoloogid, kunstiajaloolased, metsa-uurijad, farmakoloogid, mäeteadlased, statistikaprofessorid, ajaloolased, füüsikadoktorid, meditsiiniteadlased, geneetikud, konna-uurijad, keemikud, astronoomid, botaanikud, turu-uurijad, majandusteadlased, biomeedikud, informaatikud, materjalitehnoloogid, patoloogid, emeriitteadlased, tuleviku-uurijad ning kõik teised targad ja tublid teadustegelased.

Võistlus toimub kolmes vanuserühmas: kuni 12-aastased, 13-18-aastased, 19-aastased ja vanemad. Joonistusi saab esitada hiljemalt 20. septembrini 2007 võrgupaigas www.eenet.ee/konkurss/. Samas on üleval ka tingimused ning lingid, mis peaksid aitama leida vajalikku graafikatarkvara.

Võitjad selguvad Teadlaste Ööl - 28. septembril 2007. Auhinnafondis on kolm sülearvutit ja muud toredat. Premeeritakse ka agaramaid juhendajaid. Parimad pildid lähevad edasi üle-euroopalisele võistlusele.

EENet/AHHAA


TASUB MINNA

---

Teadmisi vee-elustikust

Tartu ülikooli (TÜ) loodusmuuseumi huvipäevade sarja järgmine üritus "Vee-elustiku huvipäev" on 16. mail kell 17.15 TÜ zooloogiamuuseumis (Vanemuise 46). Mati Martini, Aivo Tamme ja Külli Kalamehe juhendusel tutvutakse vees elavate putukate ja teiste selgrootutega pildis ja praktikas ning kuulatakse ettekannet vee-elustikust. Üks rühm saab uurida Vanemuise tiigi elustikku. info: kulli.kalamees-pani@ut.ee

TÜ loodusmuuseum


MAAILMAST

---

Envisati tehtud pildilt on näha, kuidas Austraalia kagunurgas Victoria osariigis möllavate metsapõlengute kohalt tõuseb suitsupilv. 7. detsember 2006. Foto: ESA


Siin suitsu, seal tuld

Euroopa kosmoseagentuuri ESA teadlased jälgisid tehiskaaslase Envisat abil metsatulekahjudest tõusva vingugaasi (CO) liikumist lõunapoolkeral. Nimelt leiti Austraalia kohal ebatavaliselt kõrge CO kontsentratsioon - liiga palju vingu isegi selle mandri kurikuulsate põlengute jaoks. Süüdlasse leidmiseks tuli kaardistada kahe aasta andmed CO kohta kogu lõunapoolkeral. Tulemused olid üllatavad: Kesk-Austraalia kohal hõljunud CO oli pärit 13 000km kauguselt Lõuna-Ameerikast. Isegi Austraalia oma põlengualade kohal põhjustasid kuni 30% CO liiast tulekahjud Lõuna-Ameerikas. Õhureostus riigipiire ei tunnista.

ESA

---

Vaglad kaasaegse meditsiini teenistuses

Kärbsevaklade haavu puhastavast tegevusest on ilmselt kuulnud igaüks, aga enamasti seostatakse seda vaid möödunud aegade sõjakoledustega. Tegelikult tunneb vaklade vastu elavat huvi ka Lääne meditsiin. Nimelt on selgunud, et teatud tüüpi haavade puhul saab "vastseteraapiast" rohkem abi kui medikamentidest. Nii ongi viimase kümnendi jooksul siin-seal seda primitiivset meetodit taas hakatud gangreeni ravimisel kasutama.

Vaglateraapia üheks peamiseks sihtrühmaks on diabeetikud, kellel halvenenud verevarustuse tõttu võivad tekkida raskesti paranevad jalahaavandid. Sellised haavandid nakatuvad kergesti mitmesuguste bakteritega. Pealegi levivad tänapäeval üha laiemalt antibiootikumidele vastupidavad bakteritüved, mille vastu tavalised ravivõtted ei aita. Ühendkuningriigis tehtud katsetused annavad aga lootust, et tagasihoidlikust vaglast on abi ka superbakterite vastu. Kurikuulsa nn. haiglainfektsioonide põhjustaja - metitsilliini taluva Staphylococcus aureus`e tüvega nakatunud kolmeteistkümnest patsiendist paranesid tosina haavandid pärast 3-5 vaglakuuri. Kas efekt tuleneb lihtsalt surnud koe kõrvaldamisest või eritavad kärbsevastsed mingit antibakteriaalset ainet, pole veel kindel. Selgus võib aga saabuda peagi. Suhkurtõve all kannatajatele pühendunud heategevusorganisatsioon andis Manchesteris baseeruvale töörühmale hiljuti ligi 100 000 naela uurimistöö jätkamiseks ning mõne kuu pärast ongi plaanis katse 65 patsiendiga. Näib, et usk võikasse ravimeetodisse on taastumas.

Nature

---

Eredaima supernoova võis "süüdata" antiaine

18. septembril 2006 märgati supernoovat, mis sai "nimeks" SN 2006gy. Kiiresti sai selgeks, et tegu on erakordse juhtumiga - esiteks oli plahvatus mitu korda eredam kui ükski seni jälgitud samalaadne katastroof. Suure kauguse tõttu Maast jõudis meieni küll vähem valgust kui mõne lähedasema sündmuse puhul, aga teadlaste hinnangul vabanes selle tähe plahvatuses 100 korda rohkem energiat kui supernoovades keskmiselt. Esialgu arvati, et plahvatuse põhjustas valge kääbustähe kokkupõrge punase hiiuga.

Andmete hoolikal uurimisel leiti, et plahvatuse tugevus ja eraldunud kiirgus pakutud teooriaga siiski hästi ei sobi. On võimalik, et SN 2006gy põhjustas mehhanism,mida aga seni töös pole nähtud. 1960. aastatel esitatud idee kohaselt võivad väga massiivsed tähed laguneda, kui nende sisemuses oleva ülikõrge rõhu, temperatuuri ja gammakiirguse toimel hakkavad tekkima aine ja antiaine osakeste paarid. Erinevalt tavalisest supernoovast ei pole selline täht oma kütust jõudnud ära põletada ning järgneva plahvatuse käigus paisatakse maailmaruumi suures koguses radioaktiivset materjali. Arvatakse, et SN 2006gy-na plahvatanud täht pidi olema kuni 150 korda raskem kui Päike.

Praeguste seisukohtade järgi oli selliseid hiiglasi väga palju Universumi esimeses tähepõlvkonnas. SN 2006gy võib olla hea mudel sellest, kuidas need varased tähed oma elukäigu lõpetasid ja maailmaruumi raskeid elemente pihustasid. Ilma hajunud raskete elementideta poleks aga kujuteldav ka tahkete planeetide teke.

New Scientist News






Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---