Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
16. mai 2007


UUDISTAJA SOOVITAB













EESTI UUDISEID

---
Foto: Eesti teaduste akadeemia


Eerik Kumari preemia 19. laureaat on Loit Reintam

Esmaspeval Tallinna botaanikaaias toimunud looduskaitsekuu avaritusel andis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi le tnavuse Eerik Kumari looduskaitsepreemia. Komisjon valis jrjekorras juba 19. preemia laureaadiks teeneka mullateadlase ja bioloogiadoktori akadeemik Loit Reintami.

Kauaaegne Eesti maalikooli ppejud (100 semestrit ppejuametit!) Loit Reintam on tuhandetele lipilastele petanud mullateadust, mullageograafiat, muldade kaardistamist ja hindamist, koloogiat, keskkonna- ja looduskaitset. Ta on olnud agronoomiateaduskonna dekaan, mullateaduse ja agrokeemia kateedri juhataja, koloogia ja agrokeemia ppetooli juhataja, mullateaduse ja agrokeemia instituudi professor. Praegu on Loit Reintam kll pensionil, kuid jtkab aktiivset teadustegevust, olles ka TA looduskaitse komisjoni liige.

Keskkonnaministeerium on looduskaitsekuu raames Eerik Kumari preemiat vlja andnud alates 1989. aastast. Esimese preemia sai Fred Jssi, mdunud aastal tunnustati pikaajalise looduskaitsetegevuse ning aktiivse lindude kaitsmise, uurimise ja tutvustamise eest Tiit Randlat.

Keskkonnaministeerium




Looduskaitsekuu keskendub plispuudele

Esmaspeval avatud looduskaitsekuu kestab 5. juunini ning selle juhtlause on Puud rahva meeles ja keeles".
Looduskaitsekuu ritusi korraldavad nii keskkonnateenistused kui ka riikliku looduskaitsekeskuse piirkondlikud ksused, rituste kava leiab keskkonnaministeeriumi kodulehekljelt www.envir.ee.

Keskkonnaministeerium




---

Ristna loodusmaja ppevljakul. Fotod: Toomas Jriado


Hiiumaa sai juurde looduskeskuse

Reedel, 11. mail avati riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Hiiumaa puhkealal Ristna looduskeskus.
Keskuse tarvis renoveeriti phjalikult kunagi metsavahimajaks ehitatud hoone, milles viimati tegutses aastail 1990-1998 Kpu algkool. Majas asuva ekspositsiooni phiautori Tiit Leito kinnitusel on maja remondi kigus lausa tundmatuseni muutunud. Maja juurde rajati metsanduse ppevljak, kust algab tee looduse pperajale.
Avamisel knelesid RMK arendusdirektor Andres Onemar ja juhatuse liige Olav Etverk, Krgessaare vallavanem Jaanus Valk, Hiiu Lehe toimetaja Harda Roosna - kunagine Kpu algkooli juhataja, kes ti kooli sellesse majja, ja mitmed teised.

---

Loodusmaja ekspositsiooni tutvustavad Tiit Leito ja Kpu poolsaare LIFE-Nature projekti juht Tuuli Tammla

Hoone tegi korda Dago Ehitus; t lks maksma 1,75 miljonit krooni. Keskuses hakatakse tutvustama esmajoones metsi ja metsandust. Koos Orjaku linnutorniga, kus saab tundma ppida linde ja uurida rannaniite, Salinmmes paikneva philiselt merele keskendunud looduskeskuse ja mai lpul BSR Eagle projekti raames Palade phikooli ruumes avatava esmajoones biosfri kaitsealasid esitleva keskusega moodustab Ristna loodusmaja tulevikus loodetavasti kompleksse terviku, mis vimaldab Hiiu saare loodust ja hiidlast selle keskel igati tundma ppida.
RMK ssteemis on sja avatud kompleks kaheksas loodusmaja.

Uudistaja




Vhipgivimalused on teada

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi allkirjastas 7. mail mruse, mis kinnitab selle aasta vhipgitingimused ning pgitasu mrad, kalastuskaartide taotlemise korra ja piirarvu.

"Tegemist on mullu 4. detsembril vlja antud mruse "Ajutised pgikitsendused, kalapgiiguse tasu, kalastuskaartide piirarv ja kalastuskaardi vljaandja mramine harrastuslikul kalapgil 2007. aastal" muutmisega," tles keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus. "Muudetud mruse jrgi tohib tnavu vhki pda augustikuus, vhipk on lubatud lisaks Harju, Jgeva, Plva, Tartu, Valga, Vru ning Saare maakonnale ka Viljandi maakonnas ning pda tohib vaid selliseid vhke, kelle pikkus otsaorgi tipust laka lpuni on 11 sentimeetrit vi le selle," loetles Tuus vhipgi tingimusi. Vhipk on 2007. aastal vhivarude halva seisukorra tttu keelatud Hiiu, Ida-Viru, Jrva, Lne, Lne-Viru, Prnu ja Rapla maakonnas.

Mrus kehtestab ka harrastuskalapgiiguse tasu vhipgivahenditega. Olenevalt maakonnast ulatub kasutada lubatud vhipgivahendi pevade piirarv 100-st kuni 500-ni (Saare maakonnas) ja harrastusliku kalapgiiguse tasu heks pevaks he vhipgivahendiga on valdavalt 30 krooni.

htlasi lihtsustati mrusega kalastuskaardi taotlemise vimalusi allveepgil harpuunpssi ja harpuuniga Saadjrvel ning Kuremaa jrvel ning lheliste pgil Jrvamaa forellijgedel ning Phja-Eesti lhejgedel. Ndsest vivad lheliste pgiks ning allveepgiks Kuremaa jrvel ja Saadjrvel anda kalastuskaarte kik keskkonnateenistused.

Keskkonnaministeerium




Naftapahandusi jb vhemaks

Keskkonnaministeerium vahendas 7. mail Lnemere merekeskkonna kaitse konventsiooni juhtorgani HELCOM avaldatud raporti, mille kohaselt naftasaaduste ebaseaduslike merrepumpamiste juhtumite arv Lnemerel suurenes 2006. aastal veidi, kuid oli aegade jooksul siiski ks viksemaid.

HELCOM-i liikmesriikide iga-aastase raporti jrgi avastati eelmisel aastal vaatluslendudel kokku 236 naftalaiku. Vaatluslende korraldavad kik Lnemere-rsed riigid, mullu ulatus seirelendude arv kokku 5128 lennutunnini. 2005. aastal avastati 224 rikkumist ja lennutunde oli kokku 5637. Alates 1999. aastast ongi need kaks parimat tulemust. Laevadelt naftasaaduste tahtlikku merrepumpamist on jlgitud huseirelendude raames alates 1988. aastast. Kige rohkem reostusi tuvastati 1989. aastal, kui 3491 lennutunni jooksul registreeriti 763 reostust. Alates 1999. aastast on naftasaaduste merrepumpamiste arv hoolimata laevaliikluse kiirest kasvust pidevalt vhenenud.

HELCOM-i tegevjuht Anne Christine Brusendorffi snul on heade tulemuste taga kaitsemeetmete kompleksi ehk Lnemere strateegia ellurakendamine, mida HELCOM-i liikmesriigid on jrginud alates 1990. aastate lpust.
Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna broo juhataja Silver Vahtra snutsi suurendas Eesti piirivalve eelmisel aastal seirelendude hulka helt korralt ndalas kolmele. See parandas levaadet Eesti merealadel toimuvast.

Peamiselt avastati ebaseaduslikke merrepumpamisi philistel laevateedel. Kuni 86 protsenti merereostustest olid viksemad kui ks kuupmeeter li. Vaid ks reostus oli suurem kui 100 kuupmeetrit li (Edela-Lnemeres) ja kaks thjakslaadimist olid le kmne kuupmeetri (Soome lahes). Vrdluseks: 2005. aastal avastati kaks merereostust suurusega le 100 kuupmeetri ning neli le kmne kuupmeetri.
HELCOMi 2006. aasta raportit ebaseaduslikest naftasaaduste merrelaskmisest saab lugeda aadressilt www.helcom.fi/stc/files/shipping/spills2006.pdf.

Keskkonnaministeerium




KIK sai seitsmeseks

9. mail thistas keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) oma 7. aastapeva Jhvis seminariga "Tervem elukeskkond - Ida-Virumaa" ning Kotinuka ja Uikala prgilate hisklastusega. KIKi juhataja Kalev Auna snul on KIKi vahendusel Eesti looduse kaitsmiseks ja taastamiseks tehtavad investeeringud aasta-aastalt suurenenud. "Mdunud aastal letas KIKi eelarve esmakordselt miljardi krooni piiri. See on mrk nii riigi jukuse kasvust kui paremini korraldatud seadusandlusest. htlasi nitab antud piirjoone letamine KIKi kasvanud vimekust efektiivselt jaotada Eesti riigi eelarvest ning Euroopa Liidu fondidest saadavaid summasid," mrkis Aun.

---

Klli Kalamees-Pani Aasta Sipelgaga. Foto: Toomas Kukk

Peva lpus anti le traditsiooniline auhind Aasta Sipelgas. Tosina nominendi hulgast plvis keskkonna tervendamise alast td vrtustava tiitli Tartu keskkonnahariduse keskus (TKKHK).
Kalev Auna kinnitusel on TKKHK teostanud nii maakondlikul kui riiklikul tasandil olulisi keskkonnaharidust ja uespet edendavaid tegevusi. "Tartu keskkonnahariduse keskus on tegutsenud KIKi keskkonnateadlikkuse programmi maakondliku koostpartnerina pea neli aastat. Selle ajaga on tartlased saanud silmapaistvaks eeskujuks Eesti keskkonnaharidusmaastikul," tles Aun.

TKKHK koordinaatori Klli Kalamees-Pani snul on Aasta Siplega auhind tartlastele suureks tunnustuseks. "Oleme nii Tartu maakonnas kui mujalgi teinud mitmeid vga head vastuvttu leidnud keskkonnateemalisi ritusi. Niteks tiskasvanutele suunatud keskkonnabussi kivitamine ning koolinoorte hulgas vga aktiivse vastuvtu leidnud komaja konkursi korraldamine," lausus Kalamees-Pani.

Tnavused Aasta Sipelga nominendi olid Eesti bioloogiapetajate hing, Eesti metsatstuse liit, Eesti ornitoloogiahing, Elva linnavalitsus, Jrvamaa keskkonnateenistus, Kehtna vallavalitsus, looduskaitsehing Kotkas, RLKK Hiiu-Lne regioon, Tallinna Nmme noortemaja, AS Valga Vesi ja AS Weerec.

Seminari ettekanded leiate KIKi veebist: kik.ee/?op=body&id=2&art=133.

KIK




Veeb vahendab biomassi ja bioenergia teavet

Alates maikuust on avatud biomassi ja bioenergia alast tegevust tutvustav veebileht www.bioenergybaltic.ee. Materjalid veebilehe jaoks on kokku pannud maaelu edendamise sihtasutus. Veebilehelt leiab infot biomassi ja bioenergia uuringutest, igusaktidest, hindadest ja toetustest ning levaate valdkonnaga tegelevatest ministeeriumidest, teadusasutustest ja hingutest. Samuti toimib veebilehel foorum, kus kik asjast huvitatud saavad teha ettepanekuid, kuidas bioenergiat laiemalt kasutusele vtta.
Veebileht on koostatud dokumendi "Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007-2013" alusel. Arengukava peamine eesmrk on luua kodumaise biomassi ja bioenergia tootmise arenguks soodsad tingimused, et vhendada Eesti energeetilist sltuvust imporditavatest ressurssidest ja fossiilsetest ktustest.

Maaelu edendamise sihtasutus




Selgusid pilaste teadustde konkursi vitjad

10. mail kuulutati vlja tnavuse Eesti pilaste teadustde riikliku konkursi vitjaid. Vistlusele esitati 51 td, neist 12 phikooli ja 39 gmnaasiumi tasemel. 33 td esindasid reaal- ja loodus- ning lejnud 18 sotsiaal- ja humanitaarteadusi. Auhinnafond oli 50 000 krooni ning tavapraselt anti preemiad eraldi gmnaasiumi ja phikooli astmes.

I preemia (6000 krooni) plvisid gmnaasiumiastmes Mihkel Aamer Prnu Koidula gmnaasiumist tga "Eesti keele vokaalisntesaator", Hillar Liiv Saaremaa hisgmnaasiumist tga "Luna-urvalind Srves" ja Eleri Krtner Hugo Treffneri gmnaasiumist tga "Universumi ja elu tekke mistmisest Hugo Treffneri gmnaasiumi abituuriumis". Mihkel Aamer ja Hillar Liiv lhevad Eestit esindama Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil, mis toimub sel aastal Valencias Hispaanias.

Gmnaasiumiastme II preemia (4500 krooni) plvis Maria Orb Jgeva hisgmnaasiumist t "Katlakivi tekke vhendamine magnetseadmega" eest. Lisaks rahalisele preemiale saab Maria Orb vimaluse minna oma tga konkureerima maailma esinduslikumale noorte teadusmessile Intel International Science and Engineering Fair 2008 USAs. Eesti osaleb esimest korda ritusel, kuhu tnavu oodatakse kokku ligi 1500 osalejat. Auhinnafond on le 4 miljoni dollari.

Phikooliastme I preemia plvis Uku-Laur Tali Tartu Kommertsgmnaasiumist t "liblikate sdaeelistused Phja-Muhu kadastikus" eest ning II preemia sai Signe Toom Saaremaa hisgmnaasiumist t "Kimalaste liigid ja toidutaimede eelistused Saaremaal" eest. III preemia (1250 krooni) plvisid Prnu Kuninga Tnava Phikoolist Karl-Ott Juhanson ja Vegard Kruusla tga "Prnu Kuninga Tnava Phikooli pilaste lugemiseelistused"

Diplomite ja eripreemiate saajate ning tunnustatud juhendajate nimed leiate haridusministeeriumi veebist: www.hm.ee/index.php?047873.

pilaste teadustde riiklik konkurss on toimunud juba 6 aastat. Nende aastate jooksul on konkursile esitatud 282 td 358lt autorilt, kes on prit 87 koolist. Aastate jooksul on noortele ja parimate juhendajatele preemiatena jagatud kokku 270 000 krooni ja palju eripreemiaid ning muid tunnustusi.
"Vib elda, et peaaegu kik, kes aastate jooksul on konkursil nidanud hid tulemusi ja vitnud preemiaid, on tnaseks jtkamas pinguid ja aktiivset teadusega tegelemist likoolis, esimesed on judnud juba osalema ka lipilaste teadustde konkursile ning ks meie laureaat peaks sel kevadel judma magistrikraadini," lisas konkursi korraldaja Terje Tuisk sihtasutusest Archimedes.

Haridus- ja teadusministeerium




---

Mne ndala eest peatus Jrvamaal Vissuvere kandis see laululuigepaar. Kas nad ka pesitsema jid, peaks varsti selguma. Foto: Ott Luuk


Luigepesad ootavad kokkuarvamist

Et Eesti ornitoloogiahing (EO) on valinud luiged selle aasta lindudeks, tahetakse senisest suuremat thelepanu prata khmnokk-luige ja laululuige pesitsemisele: nii saab korrigeerida nende kahe liigi pesitsusaegse arvukuse hinnanguid.

Viimati tehti seda 2003. aastal; tulemused on avaldatud EO hlekandjas Hirundo nr. 2/2003. Toona hinnati, et Eestis pesitseb 2500-3000 paari khmnokk- ja 40-60 paari laululuiki. Ornitoloogidel on alust arvata, et need arvud on muutunud. htlasi loodetakse pesitsevate luikede loendusest olulist lisa kimasolevale linnuatlase tle.
Seetttu kutsub EO kiki huvilisi liituma luigepesade ja pesakondade loendusega. Selleks on koostatud lihtne ankeet, mis peatselt juab EO kodulehekljele www.eoy.ee. Muidugi on teretulnud ka kik vabas vormis les thendatud vaatlused.


EO


LOODUSHARIDUS

---

Konverentsi avapeval osalesid arutlusringis (vasakult) projekti ldkoordinaator Reet Kokovkin, haridusminister Tnis Lukas, Soome sstvat arengut toetava haridusstrateegia ks koostaja Maija Venlinen, Phjamaade ministrite nukogu Eesti esinduse direktor Carita Pettersson ja Ivar Puura Tartu likoolist. Foto: Toomas Jriado


Tartus ja Alatskivil arutleti loodushariduse le

9.-10. mail oli Tartus ja Alatskivil loodushariduse edendamise rahvusvaheline konverents projekti BSR Eagle raames.
Euroopa Liidu riikidevahelise koost programmi Interreg IIIB projekt BSR Eagle on kolme aasta jooksul loonud vrgustikku loodushariduse keskustele ja looduse vahendajatele. Projektis osalevad kik kmme Lnemere riiki: Soome, Taani, Rootsi, Saksamaa, Poola, Leedu, Lti ja Eesti krval ka Norra jaVenemaa; kokku ligi 50 partnerorganisatsiooniga. Projekti kigus on valminud sstlikku eluviisi toetava hariduse strateegiad Eestis ja Soomes, loodud looduskeskused Alatskivil, Hiiumaal Palade phikoolis ja Ltis Gauja rahvuspargis. Valminud on hulgaliselt uusi temaatilisi programme looduse petamiseks Norras, Rootsis, Eestis, Ltis, Leedus, Soomes ja Poolas; nitusi ja vljapanekuid, filme, raamatuid ja ajakirju. Valminud ja ellu rakendatud on ka uued looduspetuse metoodilised ppekavad Eestis ja Soomes. Suur osa projektist on olnud phendatud koostvrgustiku rajamisele ja kogemuste vahetamisele. See keskendub Lnemere riikide koostle loodus- ja keskkonnahariduse vallas; ksitletakse ka ksikmaades ja rahvusvaheliselt koostatud strateegiaid.

Uudistaja




pilased saavad vistelda Lnemere tundmises

Eestimaa looduse fond (ELF) korraldab 24.-25. mail pilastele veebiviktoriini Lnemerest. Auhinnaks on reis Keri saarele.
Osalema on palutud klassid Lnemerega piirnevate maakondade (Harju-, Hiiu-, Ida-Viru-, Lne-, Lne-Viru-, Prnu- ja Saaremaa) koolidest kahes vanuserhmas: 4.-8. ja 10.-11. klass. Viktoriinis osalemiseks tuleb registreeruda e-posti aadressil agni@elfond.ee. Viktoriini ksimused ilmuvad 24. mail heks pevaks ELF-i kodulehele aadressil www.elfond.ee/viktoriin. Ksimustele vivad vastata muidugi kik, kuid auhinnasaajatena lhevad kirja siiski eelregistreerunud vistkonnad.
Peaauhinda vlja ei kuulutata: kolm parimat klassi vi rhma saavad auhinnaks hepevase seiklusmatka Keri saarele.

ELF


THELEPANEK

Karkjalga iga pev ei ne

Linnuhuviliste arvutilistist oli eelmise ndalal lpul Margus Otsa, Aivar Veide ja teiste vahendusel lugeda, et Haapsalus vis nha kahte karkjalga (Himantopus himantopus).
Linnuharulduste komisjoni esimehe Margus Otsa kinnitusel on selle efektse vlimusega kurvitsalise Eestile lhimad pesitsusalad Vahemere ja Musta mere res. "Linnuharulduste komisjon on senini kinnitanud vaid kaks Eesti vaatlust: 11.05.1997 Paljassaares Tallinnas 1 isend (vaatleja Peep Lassmann) ja 15.06.2002 Srve srel, Saaremaal 2 isendit (vaatlejad Juha Lehtinen ja Mati Martinson)," teatas Ots. Tohutu vaatlejate vrguga Soomeski on Otsa kinnitusel seni kokku kinnitatud vaid seitse karkjala vaatlust aastaist 1996,1998 ja 1999. Niisiis on tegemist meie kandis testi haruldase tiivulisega.

Uku Paal pani Tartu linnuklubi veebile les ka Haapsalu lahel Tahu rannas nhtud karkjala pildi.

Uudistaja


TASUB MINNA

Tallinnas on reedeni linnulaulukuulamise hommikud

Looduse Omnibussi, Loodusringi, Looduskalendri, Tallinna linnuklubi ja Eestimaa looduse fondi eestvttel on selle ndala kigi tpevade hommikuil vimalik kuulata linnulaulu Tallinna linnuklubi liikmete juhendusel.
Esmaspeval ja teisipeval olid juhendajad Tiit Vohta ja Peep Veedla. Neljapeval ja reedel minnakse linnulaulu kuulama taas kell 6.30; juhendaja on Ingrid Aus. Neljapeval siirdutakse Merimetsa Selveri eest Stroomi metsa, reedel aga Rocca al Mare Prisma eest Rocca al Mare tiivuliste laulikute juurde. Osavtt on tasuta.

Loodusring




Kuidas ehitada savist

Tallinnas ehituskeskuses (Rvala pst. 8) on neljapeval, 17. mail kell 10 savipev.
Rgitakse savi kasutamisest ehituses (Jaan Miljan Eesti maalikoolist), kohalikest looduslikest materjalidest piirdekonstruktsioonides ja nende soojapidavusest (Kristina Akermann), kohalike soojustusmaterjalide omadustest vrdluses tstustoodetega (Martti-Jaan Miljan), ehituskeraamika vimalustest, krgtellistest, massiivseintest ja kergkruusast (Peep Veske) ning savikrohvidest ja saviseinast (Tnu Mauring Tartu likooli tehnoloogiainstituudist). Peva lpetab saviehituse jututuba, kus sna saab iga soovija.
Osavtutasu 500 krooni saab maksta arvega vi sularahas. Registreerimine ja info tel 660 4555 ning vrgupaigas www.ehituskeskus.ee.

Ehituskeskus




---

Kobarhatsint - silmarm kevadisel lillepeenral. Foto: Ott Luuk


Kevadine lilleilu Tallinna botaanikaaias

Ndalavahetusel, 18. - 20. maini toimub Tallinna botaanikaaia palmimajas amplitaimede ja kevadlillede nitus.
Ilmad on muutunud soojemaks ning loodus kutsub ue. Paras aeg on hakata mtlema sellele, kuidas oma rdusid ja terrasse lilledega kaunimaks ja hubasemaks muuta. Nitusel on vimalik tutvuda lbi aegade armastatud fuksia, pelargooni ja petuuniaga kui ka ebatavalisemate ripptaimedega nagu padipsas, kard-hbepael, roomav metsvits jt. Teise poole nitusest hlmavad tulbid tuntud lillekasvataja Arvi Paali erakogust ning hatsindid, pvililled, kobarhatsindid, lased ja linnupiimad botaanikaaia kollektsioonist. Jagatakse praktilist nu, milliseid taimi kodu kaunistamiseks valida ja kuidas neid hooldada.
Eriti meeldima hakanud eksponaadid on vimalik endale rdule vi terrassile osta. Koju saate need kaasa vtta peale nituse lppu.
Palmimaja on avatud iga pev kell 11.00-18.00.

Tallinna botaanikaaed


MAAILMAST

---

Medal Norbert Wieneri portreega. Foto: ASC


Tunnustus vliseesti teadlasele

Mrtsi lpus toimunud Ameerika kberneetikaseltsi (American Society for Cybernetics - ASC) aastakonverentsil sai vliseesti kberneetik-semiootik Pille Bunnell (1944) prestii˛ika auhinna - Wieneri kuldmedali. Kuulsa USA matemaatiku Norbert Wieneri (1894-1964) jrgi nime saanud medaliga tunnustatakse pikaajalist td kberneetika arengu heaks kas uurimuste vi ulatusliku toetuse kaudu.

Bunnelli puhul tsteti esile tema vljapaistvat ja thendusrikast panust nii kberneetikateadusse kui ASC ellu. koloogi taustaga Bunnell ti kberneetika valdkonda arusaamad vastutusest, autonoomsusest ja sltuvusest, ka inimese emotsioonidest ja tajust. Tema tegevus andis kberneetikaseltsile uue hingamise ning aitas hingul vastu vtta internetiajastu vljakutseid. Bunnell on praegu ASC asepresident.

ASC/Uudistaja




Tartu teadlane selgitab Austraalia asustamist

Eesti teaduste akadeemia 2006. aasta lipilastde I teadusauhinna laureaadi, Arhangelskist prit Narva keskkooli kasvandiku Georgi Hudjaovi (praegu Tartu likooli doktorant) poolt juhitava trhma teadustulemused on ratanud rahvusvahelist thelepanu. Nende hiljutist publikatsiooni ksitleti hiljuti niteks maineka teadusajakirja Science vrguvljaande uudiskljel.

Tnapevani pole lplikult selge, millal ja kuidas esimesed inimesed meie planeedi kaugematesse nurkadesse judsid. Vaidlusalune on ka Austraalia koloniseerimine: paleontoloogid pole judnud ksmeelele, kas manner asustati heainsa sisserndega vi mitme lainega. Viimase oletuse poolt rgib peamiselt see, et Roheliselt Mandrilt on leitud vga erineva kehaehitusega inimfossiile. Seejuures on vanimad fossiilid vliselt lhedasemad kaasaegsele inimesele ning mnedel hilisemast perioodist prit leidudel on hoopis primitiivsemaid jooni.

Hudjaovi rhm aga ei uurinud vanu konte, vaid mitmesaja austraallase ja Uus-Guinea saareelaniku geene - tpsemalt vaid emaliini pidi pranduvat mitokondriaalset DNA-d. Teades mutatsioonide tekke sagedust, vib geneetiliste erinevuste jrgi hinnata erinevate populatsioonide lahknemise aega. Selgus, et plisaustraallaste ja melaneeslaste esiemad lksid Aasia populatsioonist lahku juba 50 000 aasta eest ning enne eurooplaste saabumist mingeid olulisi lisandusi austraallaste geenitiiki polnudki. Uus-Guinea ja Austraalia populatsioonide vahel katkes side umbes 20 000 aastat tagasi, kuigi maasild saare ja mandri vahel vajus merre vaid 8000 aasta eest.

Thelepanuvrseks peetakse Hudjaovi leidude puhul austraalia-melaneesia himude rmiselt kauakestvat isolatsiooni. Samuti toetavad tema tulemused teooriat, mille kohaselt kigi kaasaegsete inimeste eellased on sna hiljuti Aafrikast vlja rnnanud, mitte aga erinevates piirkondades lokaalselt arenenud varasematest hominiididest.

Science/ETA


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012