Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
16. mai 2007


UUDISTAJA SOOVITAB













EESTI UUDISEID

---
Foto: Eesti teaduste akadeemia


Eerik Kumari preemia 19. laureaat on Loit Reintam

Esmaspäeval Tallinna botaanikaaias toimunud looduskaitsekuu avaüritusel andis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi üle tänavuse Eerik Kumari looduskaitsepreemia. Komisjon valis järjekorras juba 19. preemia laureaadiks teeneka mullateadlase ja bioloogiadoktori akadeemik Loit Reintami.

Kauaaegne Eesti maaülikooli õppejõud (100 semestrit õppejõuametit!) Loit Reintam on tuhandetele üliõpilastele õpetanud mullateadust, mullageograafiat, muldade kaardistamist ja hindamist, ökoloogiat, keskkonna- ja looduskaitset. Ta on olnud agronoomiateaduskonna dekaan, mullateaduse ja agrokeemia kateedri juhataja, ökoloogia ja agrokeemia õppetooli juhataja, mullateaduse ja agrokeemia instituudi professor. Praegu on Loit Reintam küll pensionil, kuid jätkab aktiivset teadustegevust, olles ka TA looduskaitse komisjoni liige.

Keskkonnaministeerium on looduskaitsekuu raames Eerik Kumari preemiat välja andnud alates 1989. aastast. Esimese preemia sai Fred Jüssi, möödunud aastal tunnustati pikaajalise looduskaitsetegevuse ning aktiivse lindude kaitsmise, uurimise ja tutvustamise eest Tiit Randlat.

Keskkonnaministeerium




Looduskaitsekuu keskendub põlispuudele

Esmaspäeval avatud looduskaitsekuu kestab 5. juunini ning selle juhtlause on „Puud rahva meeles ja keeles".
Looduskaitsekuu üritusi korraldavad nii keskkonnateenistused kui ka riikliku looduskaitsekeskuse piirkondlikud üksused, ürituste kava leiab keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt www.envir.ee.

Keskkonnaministeerium




---

Ristna loodusmaja õppeväljakul. Fotod: Toomas Jüriado


Hiiumaa sai juurde looduskeskuse

Reedel, 11. mail avati riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Hiiumaa puhkealal Ristna looduskeskus.
Keskuse tarvis renoveeriti põhjalikult kunagi metsavahimajaks ehitatud hoone, milles viimati tegutses aastail 1990-1998 Kõpu algkool. Majas asuva ekspositsiooni põhiautori Tiit Leito kinnitusel on maja remondi käigus lausa tundmatuseni muutunud. Maja juurde rajati metsanduse õppeväljak, kust algab tee looduse õpperajale.
Avamisel kõnelesid RMK arendusdirektor Andres Onemar ja juhatuse liige Olav Etverk, Kõrgessaare vallavanem Jaanus Valk, Hiiu Lehe toimetaja Harda Roosna - kunagine Kõpu algkooli juhataja, kes tõi kooli sellesse majja, ja mitmed teised.

---

Loodusmaja ekspositsiooni tutvustavad Tiit Leito ja Kõpu poolsaare LIFE-Nature projekti juht Tuuli Tammla

Hoone tegi korda Dago Ehitus; töö läks maksma 1,75 miljonit krooni. Keskuses hakatakse tutvustama esmajoones metsi ja metsandust. Koos Orjaku linnutorniga, kus saab tundma õppida linde ja uurida rannaniite, Salinõmmes paikneva põhiliselt merele keskendunud looduskeskuse ja mai lõpul BSR Eagle projekti raames Palade põhikooli ruumes avatava esmajoones biosfääri kaitsealasid esitleva keskusega moodustab Ristna loodusmaja tulevikus loodetavasti kompleksse terviku, mis võimaldab Hiiu saare loodust ja hiidlast selle keskel igati tundma õppida.
RMK süsteemis on äsja avatud kompleks kaheksas loodusmaja.

Uudistaja




Vähipüügivõimalused on teada

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi allkirjastas 7. mail määruse, mis kinnitab selle aasta vähipüügitingimused ning püügitasu määrad, kalastuskaartide taotlemise korra ja piirarvu.

"Tegemist on mullu 4. detsembril välja antud määruse "Ajutised püügikitsendused, kalapüügiõiguse tasu, kalastuskaartide piirarv ja kalastuskaardi väljaandja määramine harrastuslikul kalapüügil 2007. aastal" muutmisega," ütles keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus. "Muudetud määruse järgi tohib tänavu vähki püüda augustikuus, vähipüük on lubatud lisaks Harju, Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Võru ning Saare maakonnale ka Viljandi maakonnas ning püüda tohib vaid selliseid vähke, kelle pikkus otsaorgi tipust laka lõpuni on 11 sentimeetrit või üle selle," loetles Tuus vähipüügi tingimusi. Vähipüük on 2007. aastal vähivarude halva seisukorra tõttu keelatud Hiiu, Ida-Viru, Järva, Lääne, Lääne-Viru, Pärnu ja Rapla maakonnas.

Määrus kehtestab ka harrastuskalapüügiõiguse tasu vähipüügivahenditega. Olenevalt maakonnast ulatub kasutada lubatud vähipüügivahendi ööpäevade piirarv 100-st kuni 500-ni (Saare maakonnas) ja harrastusliku kalapüügiõiguse tasu üheks ööpäevaks ühe vähipüügivahendiga on valdavalt 30 krooni.

Ühtlasi lihtsustati määrusega kalastuskaardi taotlemise võimalusi allveepüügil harpuunpüssi ja harpuuniga Saadjärvel ning Kuremaa järvel ning lõheliste püügil Järvamaa forellijõgedel ning Põhja-Eesti lõhejõgedel. Nüüdsest võivad lõheliste püügiks ning allveepüügiks Kuremaa järvel ja Saadjärvel anda kalastuskaarte kõik keskkonnateenistused.

Keskkonnaministeerium




Naftapahandusi jääb vähemaks

Keskkonnaministeerium vahendas 7. mail Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooni juhtorgani HELCOM avaldatud raporti, mille kohaselt naftasaaduste ebaseaduslike merrepumpamiste juhtumite arv Läänemerel suurenes 2006. aastal veidi, kuid oli aegade jooksul siiski üks väiksemaid.

HELCOM-i liikmesriikide iga-aastase raporti järgi avastati eelmisel aastal vaatluslendudel kokku 236 naftalaiku. Vaatluslende korraldavad kõik Läänemere-äärsed riigid, mullu ulatus seirelendude arv kokku 5128 lennutunnini. 2005. aastal avastati 224 rikkumist ja lennutunde oli kokku 5637. Alates 1999. aastast ongi need kaks parimat tulemust. Laevadelt naftasaaduste tahtlikku merrepumpamist on jälgitud õhuseirelendude raames alates 1988. aastast. Kõige rohkem reostusi tuvastati 1989. aastal, kui 3491 lennutunni jooksul registreeriti 763 reostust. Alates 1999. aastast on naftasaaduste merrepumpamiste arv hoolimata laevaliikluse kiirest kasvust pidevalt vähenenud.

HELCOM-i tegevjuht Anne Christine Brusendorffi sõnul on heade tulemuste taga kaitsemeetmete kompleksi ehk Läänemere strateegia ellurakendamine, mida HELCOM-i liikmesriigid on järginud alates 1990. aastate lõpust.
Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna büroo juhataja Silver Vahtra sõnutsi suurendas Eesti piirivalve eelmisel aastal seirelendude hulka ühelt korralt nädalas kolmele. See parandas ülevaadet Eesti merealadel toimuvast.

Peamiselt avastati ebaseaduslikke merrepumpamisi põhilistel laevateedel. Kuni 86 protsenti merereostustest olid väiksemad kui üks kuupmeeter õli. Vaid üks reostus oli suurem kui 100 kuupmeetrit õli (Edela-Läänemeres) ja kaks tühjakslaadimist olid üle kümne kuupmeetri (Soome lahes). Võrdluseks: 2005. aastal avastati kaks merereostust suurusega üle 100 kuupmeetri ning neli üle kümne kuupmeetri.
HELCOMi 2006. aasta raportit ebaseaduslikest naftasaaduste merrelaskmisest saab lugeda aadressilt www.helcom.fi/stc/files/shipping/spills2006.pdf.

Keskkonnaministeerium




KIK sai seitsmeseks

9. mail tähistas keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) oma 7. aastapäeva Jõhvis seminariga "Tervem elukeskkond - Ida-Virumaa" ning Kotinuka ja Uikala prügilate ühiskülastusega. KIKi juhataja Kalev Auna sõnul on KIKi vahendusel Eesti looduse kaitsmiseks ja taastamiseks tehtavad investeeringud aasta-aastalt suurenenud. "Möödunud aastal ületas KIKi eelarve esmakordselt miljardi krooni piiri. See on märk nii riigi jõukuse kasvust kui paremini korraldatud seadusandlusest. Ühtlasi näitab antud piirjoone ületamine KIKi kasvanud võimekust efektiivselt jaotada Eesti riigi eelarvest ning Euroopa Liidu fondidest saadavaid summasid," märkis Aun.

---

Külli Kalamees-Pani Aasta Sipelgaga. Foto: Toomas Kukk

Päeva lõpus anti üle traditsiooniline auhind Aasta Sipelgas. Tosina nominendi hulgast pälvis keskkonna tervendamise alast tööd väärtustava tiitli Tartu keskkonnahariduse keskus (TKKHK).
Kalev Auna kinnitusel on TKKHK teostanud nii maakondlikul kui riiklikul tasandil olulisi keskkonnaharidust ja õuesõpet edendavaid tegevusi. "Tartu keskkonnahariduse keskus on tegutsenud KIKi keskkonnateadlikkuse programmi maakondliku koostööpartnerina pea neli aastat. Selle ajaga on tartlased saanud silmapaistvaks eeskujuks Eesti keskkonnaharidusmaastikul," ütles Aun.

TKKHK koordinaatori Külli Kalamees-Pani sõnul on Aasta Siplega auhind tartlastele suureks tunnustuseks. "Oleme nii Tartu maakonnas kui mujalgi teinud mitmeid väga head vastuvõttu leidnud keskkonnateemalisi üritusi. Näiteks täiskasvanutele suunatud keskkonnabussi käivitamine ning koolinoorte hulgas väga aktiivse vastuvõtu leidnud ökomaja konkursi korraldamine," lausus Kalamees-Pani.

Tänavused Aasta Sipelga nominendi olid Eesti bioloogiaõpetajate ühing, Eesti metsatööstuse liit, Eesti ornitoloogiaühing, Elva linnavalitsus, Järvamaa keskkonnateenistus, Kehtna vallavalitsus, looduskaitseühing Kotkas, RLKK Hiiu-Lääne regioon, Tallinna Nõmme noortemaja, AS Valga Vesi ja AS Weerec.

Seminari ettekanded leiate KIKi veebist: kik.ee/?op=body&id=2&art=133.

KIK




Veeb vahendab biomassi ja bioenergia teavet

Alates maikuust on avatud biomassi ja bioenergia alast tegevust tutvustav veebileht www.bioenergybaltic.ee. Materjalid veebilehe jaoks on kokku pannud maaelu edendamise sihtasutus. Veebilehelt leiab infot biomassi ja bioenergia uuringutest, õigusaktidest, hindadest ja toetustest ning ülevaate valdkonnaga tegelevatest ministeeriumidest, teadusasutustest ja ühingutest. Samuti toimib veebilehel foorum, kus kõik asjast huvitatud saavad teha ettepanekuid, kuidas bioenergiat laiemalt kasutusele võtta.
Veebileht on koostatud dokumendi "Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007-2013" alusel. Arengukava peamine eesmärk on luua kodumaise biomassi ja bioenergia tootmise arenguks soodsad tingimused, et vähendada Eesti energeetilist sõltuvust imporditavatest ressurssidest ja fossiilsetest kütustest.

Maaelu edendamise sihtasutus




Selgusid õpilaste teadustööde konkursi võitjad

10. mail kuulutati välja tänavuse Eesti õpilaste teadustööde riikliku konkursi võitjaid. Võistlusele esitati 51 tööd, neist 12 põhikooli ja 39 gümnaasiumi tasemel. 33 tööd esindasid reaal- ja loodus- ning ülejäänud 18 sotsiaal- ja humanitaarteadusi. Auhinnafond oli 50 000 krooni ning tavapäraselt anti preemiad eraldi gümnaasiumi ja põhikooli astmes.

I preemia (6000 krooni) pälvisid gümnaasiumiastmes Mihkel Aamer Pärnu Koidula gümnaasiumist tööga "Eesti keele vokaalisüntesaator", Hillar Liiv Saaremaa ühisgümnaasiumist tööga "Lõuna-urvalind Sõrves" ja Eleri Kärtner Hugo Treffneri gümnaasiumist tööga "Universumi ja elu tekke mõistmisest Hugo Treffneri gümnaasiumi abituuriumis". Mihkel Aamer ja Hillar Liiv lähevad Eestit esindama Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil, mis toimub sel aastal Valencias Hispaanias.

Gümnaasiumiastme II preemia (4500 krooni) pälvis Maria Orb Jõgeva Ühisgümnaasiumist töö "Katlakivi tekke vähendamine magnetseadmega" eest. Lisaks rahalisele preemiale saab Maria Orb võimaluse minna oma tööga konkureerima maailma esinduslikumale noorte teadusmessile Intel International Science and Engineering Fair 2008 USAs. Eesti osaleb esimest korda üritusel, kuhu tänavu oodatakse kokku ligi 1500 osalejat. Auhinnafond on üle 4 miljoni dollari.

Põhikooliastme I preemia pälvis Uku-Laur Tali Tartu Kommertsgümnaasiumist töö "Ööliblikate söödaeelistused Põhja-Muhu kadastikus" eest ning II preemia sai Signe Toom Saaremaa ühisgümnaasiumist töö "Kimalaste liigid ja toidutaimede eelistused Saaremaal" eest. III preemia (1250 krooni) pälvisid Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolist Karl-Ott Juhanson ja Vegard Kruusla tööga "Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õpilaste lugemiseelistused"

Diplomite ja eripreemiate saajate ning tunnustatud juhendajate nimed leiate haridusministeeriumi veebist: www.hm.ee/index.php?047873.

Õpilaste teadustööde riiklik konkurss on toimunud juba 6 aastat. Nende aastate jooksul on konkursile esitatud 282 tööd 358lt autorilt, kes on pärit 87 koolist. Aastate jooksul on noortele ja parimate juhendajatele preemiatena jagatud kokku 270 000 krooni ja palju eripreemiaid ning muid tunnustusi.
"Võib öelda, et peaaegu kõik, kes aastate jooksul on konkursil näidanud häid tulemusi ja võitnud preemiaid, on tänaseks jätkamas õpinguid ja aktiivset teadusega tegelemist ülikoolis, esimesed on jõudnud juba osalema ka üliõpilaste teadustööde konkursile ning üks meie laureaat peaks sel kevadel jõudma magistrikraadini," lisas konkursi korraldaja Terje Tuisk sihtasutusest Archimedes.

Haridus- ja teadusministeerium




---

Mõne nädala eest peatus Järvamaal Vissuvere kandis see laululuigepaar. Kas nad ka pesitsema jäid, peaks varsti selguma. Foto: Ott Luuk


Luigepesad ootavad kokkuarvamist

Et Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) on valinud luiged selle aasta lindudeks, tahetakse senisest suuremat tähelepanu pöörata kühmnokk-luige ja laululuige pesitsemisele: nii saab korrigeerida nende kahe liigi pesitsusaegse arvukuse hinnanguid.

Viimati tehti seda 2003. aastal; tulemused on avaldatud EOÜ häälekandjas Hirundo nr. 2/2003. Toona hinnati, et Eestis pesitseb 2500-3000 paari kühmnokk- ja 40-60 paari laululuiki. Ornitoloogidel on alust arvata, et need arvud on muutunud. Ühtlasi loodetakse pesitsevate luikede loendusest olulist lisa käimasolevale linnuatlase tööle.
Seetõttu kutsub EOÜ kõiki huvilisi liituma luigepesade ja pesakondade loendusega. Selleks on koostatud lihtne ankeet, mis peatselt jõuab EOÜ koduleheküljele www.eoy.ee. Muidugi on teretulnud ka kõik vabas vormis üles tähendatud vaatlused.


EOÜ


LOODUSHARIDUS

---

Konverentsi avapäeval osalesid arutlusringis (vasakult) projekti üldkoordinaator Reet Kokovkin, haridusminister Tõnis Lukas, Soome säästvat arengut toetava haridusstrateegia üks koostaja Maija Venäläinen, Põhjamaade ministrite nõukogu Eesti esinduse direktor Carita Pettersson ja Ivar Puura Tartu ülikoolist. Foto: Toomas Jüriado


Tartus ja Alatskivil arutleti loodushariduse üle

9.-10. mail oli Tartus ja Alatskivil loodushariduse edendamise rahvusvaheline konverents projekti BSR Eagle raames.
Euroopa Liidu riikidevahelise koostöö programmi Interreg IIIB projekt BSR Eagle on kolme aasta jooksul loonud võrgustikku loodushariduse keskustele ja looduse vahendajatele. Projektis osalevad kõik kümme Läänemere riiki: Soome, Taani, Rootsi, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Eesti kõrval ka Norra jaVenemaa; kokku ligi 50 partnerorganisatsiooniga. Projekti käigus on valminud säästlikku eluviisi toetava hariduse strateegiad Eestis ja Soomes, loodud looduskeskused Alatskivil, Hiiumaal Palade põhikoolis ja Lätis Gauja rahvuspargis. Valminud on hulgaliselt uusi temaatilisi programme looduse õpetamiseks Norras, Rootsis, Eestis, Lätis, Leedus, Soomes ja Poolas; näitusi ja väljapanekuid, filme, raamatuid ja ajakirju. Valminud ja ellu rakendatud on ka uued loodusõpetuse metoodilised õppekavad Eestis ja Soomes. Suur osa projektist on olnud pühendatud koostöövõrgustiku rajamisele ja kogemuste vahetamisele. See keskendub Läänemere riikide koostööle loodus- ja keskkonnahariduse vallas; käsitletakse ka üksikmaades ja rahvusvaheliselt koostatud strateegiaid.

Uudistaja




Õpilased saavad võistelda Läänemere tundmises

Eestimaa looduse fond (ELF) korraldab 24.-25. mail õpilastele veebiviktoriini Läänemerest. Auhinnaks on reis Keri saarele.
Osalema on palutud klassid Läänemerega piirnevate maakondade (Harju-, Hiiu-, Ida-Viru-, Lääne-, Lääne-Viru-, Pärnu- ja Saaremaa) koolidest kahes vanuserühmas: 4.-8. ja 10.-11. klass. Viktoriinis osalemiseks tuleb registreeruda e-posti aadressil agni@elfond.ee. Viktoriini küsimused ilmuvad 24. mail üheks ööpäevaks ELF-i kodulehele aadressil www.elfond.ee/viktoriin. Küsimustele võivad vastata muidugi kõik, kuid auhinnasaajatena lähevad kirja siiski eelregistreerunud võistkonnad.
Peaauhinda välja ei kuulutata: kolm parimat klassi või rühma saavad auhinnaks ühepäevase seiklusmatka Keri saarele.

ELF


TÄHELEPANEK

Karkjalga iga päev ei näe

Linnuhuviliste arvutilistist oli eelmise nädalal lõpul Margus Otsa, Aivar Veide ja teiste vahendusel lugeda, et Haapsalus võis näha kahte karkjalga (Himantopus himantopus).
Linnuharulduste komisjoni esimehe Margus Otsa kinnitusel on selle efektse välimusega kurvitsalise Eestile lähimad pesitsusalad Vahemere ja Musta mere ääres. "Linnuharulduste komisjon on senini kinnitanud vaid kaks Eesti vaatlust: 11.05.1997 Paljassaares Tallinnas 1 isend (vaatleja Peep Lassmann) ja 15.06.2002 Sõrve säärel, Saaremaal 2 isendit (vaatlejad Juha Lehtinen ja Mati Martinson)," teatas Ots. Tohutu vaatlejate võrguga Soomeski on Otsa kinnitusel seni kokku kinnitatud vaid seitse karkjala vaatlust aastaist 1996,1998 ja 1999. Niisiis on tegemist meie kandis tõesti haruldase tiivulisega.

Uku Paal pani Tartu linnuklubi veebile üles ka Haapsalu lahel Tahu rannas nähtud karkjala pildi.

Uudistaja


TASUB MINNA

Tallinnas on reedeni linnulaulukuulamise hommikud

Looduse Omnibussi, Loodusringi, Looduskalendri, Tallinna linnuklubi ja Eestimaa looduse fondi eestvõttel on selle nädala kõigi tööpäevade hommikuil võimalik kuulata linnulaulu Tallinna linnuklubi liikmete juhendusel.
Esmaspäeval ja teisipäeval olid juhendajad Tiit Vohta ja Peep Veedla. Neljapäeval ja reedel minnakse linnulaulu kuulama taas kell 6.30; juhendaja on Ingrid Aus. Neljapäeval siirdutakse Merimetsa Selveri eest Stroomi metsa, reedel aga Rocca al Mare Prisma eest Rocca al Mare tiivuliste laulikute juurde. Osavõtt on tasuta.

Loodusring




Kuidas ehitada savist

Tallinnas ehituskeskuses (Rävala pst. 8) on neljapäeval, 17. mail kell 10 savipäev.
Räägitakse savi kasutamisest ehituses (Jaan Miljan Eesti maaülikoolist), kohalikest looduslikest materjalidest piirdekonstruktsioonides ja nende soojapidavusest (Kristina Akermann), kohalike soojustusmaterjalide omadustest võrdluses tööstustoodetega (Martti-Jaan Miljan), ehituskeraamika võimalustest, kärgtellistest, massiivseintest ja kergkruusast (Peep Veske) ning savikrohvidest ja saviseinast (Tõnu Mauring Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudist). Päeva lõpetab saviehituse jututuba, kus sõna saab iga soovija.
Osavõtutasu 500 krooni saab maksta arvega või sularahas. Registreerimine ja info tel 660 4555 ning võrgupaigas www.ehituskeskus.ee.

Ehituskeskus




---

Kobarhüatsint - silmarõõm kevadisel lillepeenral. Foto: Ott Luuk


Kevadine lilleilu Tallinna botaanikaaias

Nädalavahetusel, 18. - 20. maini toimub Tallinna botaanikaaia palmimajas amplitaimede ja kevadlillede näitus.
Ilmad on muutunud soojemaks ning loodus kutsub õue. Paras aeg on hakata mõtlema sellele, kuidas oma rõdusid ja terrasse lilledega kaunimaks ja hubasemaks muuta. Näitusel on võimalik tutvuda läbi aegade armastatud fuksia, pelargooni ja petuuniaga kui ka ebatavalisemate ripptaimedega nagu padipõõsas, kard-hõbepael, roomav metsvits jt. Teise poole näitusest hõlmavad tulbid tuntud lillekasvataja Arvi Paali erakogust ning hüatsindid, püvililled, kobarhüatsindid, ülased ja linnupiimad botaanikaaia kollektsioonist. Jagatakse praktilist nõu, milliseid taimi kodu kaunistamiseks valida ja kuidas neid hooldada.
Eriti meeldima hakanud eksponaadid on võimalik endale rõdule või terrassile osta. Koju saate need kaasa võtta peale näituse lõppu.
Palmimaja on avatud iga päev kell 11.00-18.00.

Tallinna botaanikaaed


MAAILMAST

---

Medal Norbert Wieneri portreega. Foto: ASC


Tunnustus väliseesti teadlasele

Märtsi lõpus toimunud Ameerika küberneetikaseltsi (American Society for Cybernetics - ASC) aastakonverentsil sai väliseesti küberneetik-semiootik Pille Bunnell (1944) prestii˛ika auhinna - Wieneri kuldmedali. Kuulsa USA matemaatiku Norbert Wieneri (1894-1964) järgi nime saanud medaliga tunnustatakse pikaajalist tööd küberneetika arengu heaks kas uurimuste või ulatusliku toetuse kaudu.

Bunnelli puhul tõsteti esile tema väljapaistvat ja tähendusrikast panust nii küberneetikateadusse kui ASC ellu. Ökoloogi taustaga Bunnell tõi küberneetika valdkonda arusaamad vastutusest, autonoomsusest ja sõltuvusest, ka inimese emotsioonidest ja tajust. Tema tegevus andis küberneetikaseltsile uue hingamise ning aitas ühingul vastu võtta internetiajastu väljakutseid. Bunnell on praegu ASC asepresident.

ASC/Uudistaja




Tartu teadlane selgitab Austraalia asustamist

Eesti teaduste akadeemia 2006. aasta üliõpilastööde I teadusauhinna laureaadi, Arhangelskist pärit Narva keskkooli kasvandiku Georgi Hudjašovi (praegu Tartu ülikooli doktorant) poolt juhitava töörühma teadustulemused on äratanud rahvusvahelist tähelepanu. Nende hiljutist publikatsiooni käsitleti hiljuti näiteks maineka teadusajakirja Science võrguväljaande uudisküljel.

Tänapäevani pole lõplikult selge, millal ja kuidas esimesed inimesed meie planeedi kaugematesse nurkadesse jõudsid. Vaidlusalune on ka Austraalia koloniseerimine: paleontoloogid pole jõudnud üksmeelele, kas manner asustati üheainsa sisserändega või mitme lainega. Viimase oletuse poolt räägib peamiselt see, et Roheliselt Mandrilt on leitud väga erineva kehaehitusega inimfossiile. Seejuures on vanimad fossiilid väliselt lähedasemad kaasaegsele inimesele ning mõnedel hilisemast perioodist pärit leidudel on hoopis primitiivsemaid jooni.

Hudjašovi rühm aga ei uurinud vanu konte, vaid mitmesaja austraallase ja Uus-Guinea saareelaniku geene - täpsemalt vaid emaliini pidi päranduvat mitokondriaalset DNA-d. Teades mutatsioonide tekke sagedust, võib geneetiliste erinevuste järgi hinnata erinevate populatsioonide lahknemise aega. Selgus, et põlisaustraallaste ja melaneeslaste esiemad läksid Aasia populatsioonist lahku juba 50 000 aasta eest ning enne eurooplaste saabumist mingeid olulisi lisandusi austraallaste geenitiiki polnudki. Uus-Guinea ja Austraalia populatsioonide vahel katkes side umbes 20 000 aastat tagasi, kuigi maasild saare ja mandri vahel vajus merre vaid 8000 aasta eest.

Tähelepanuväärseks peetakse Hudjašovi leidude puhul austraalia-melaneesia hõimude äärmiselt kauakestvat isolatsiooni. Samuti toetavad tema tulemused teooriat, mille kohaselt kõigi kaasaegsete inimeste eellased on üsna hiljuti Aafrikast välja rännanud, mitte aga erinevates piirkondades lokaalselt arenenud varasematest hominiididest.

Science/ETA


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet