Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
23. mai 2007


UUDISTAJA SOOVITAB





Linn ja tema lill

Juba maikuu Eesti Looduse kaant ehtivat harakkuljust nhes on loodusteadusest huvitatuile ilmselt selge, et juttu tuleb Carl von Linnst. Ajakirja philood ongi phendatud suure rootslase snniaastapevale. Hans Trass vaeb Linn prandit botaanikas ja taimesstemaatikas, aga ka teistes teadusvalkondades. Botaanik Aino Kalda tutvustab lhemalt Linn lemmiklille, harilikku harakkuljust. Linn kauaaegne kodulinn Uppsala on tnapevalgi tasemel teaduskeskus ja meeldiv elupaik, teab lo Vli. Bioloog Toomas Frey vaatab suure botaaniku kodumajja Uppsala likooli botaanikaaias ning Hammarbys. Loodusteaduste ajaloo uurija Linda Kongo hindab Linn ja tema pilaste mju teaduse arengule Baltimaades.

Tartu likooli magistrant Marko Prous selgitab kaasaegse sstemaatika vahendite abil, milline loomarhm on kige liigirikkam. Euroopas killustunud levikuga, aga meil end veel sna hsti tundvate mosaiikliblikate elust kirjutab Mati Martin. Intervjuu on seekord kliimauurija Jaak Jaagusega. Nikolai Laanetu arvab, et Setumaal vib elada Eesti jaoks kolmas maoliik - silenastik.

Katre Palo soovitab kia matkamas Lti piiri res asuvas pisikeses, aga huvitavas Teringi soos ning Kerli Nu petab, kuidas loodusehuviline Interneti kaudu mugavalt Eestis kttesaamatut varustust soetada saab. Gmnasist Rene Viskar nitab koolivaheajal tehtud loodusfotosid. Tnu Ploompuu pakub vlja oma selgituse maanteerseid puid vaevavate kahjustuste kohta. Toomas Jriado kirjutab lhemalt ka Uudistaja veergudel kajastamist leidnud loodusharidusprojektist BSR Eagle.

Mainumbris kuulutab Eesti Loodus vlja ka tavaprase fotovistluse, arvult juba kaheksanda. Tde esitamise thtaeg on 25. oktoober - pildistada on aega kogu suvi.

Eesti Loodust sirvinud Ott Luuk









CARL LINN 300

---
Pilt: www.postmuseum.posten.se

Rootsis ...

23. mail kulmineeruvad Uppsalas Carl Linn 300. snniaastapeva pidustused.
Silmapaistva teadusemehe juubelindal juhatati 19. mail sisse Smlandis, Rshulti klas, kus Linn 23. mail 1707 vaimuliku perekonna vanima pojana ilmale tuli. Mitu ritust oli ka tema lapseplvekodus Stenbrohultis ning Mckelnsis, kus valminud kasvuhooned ja Linn aed on esimene osa tulevasest teadmiskeskusest.
Aga esmaspevast on pidustused kandunud Uppsalasse. Selle Phja-Euroopa vanima likooliga linnas mdus suurem osa teadusemehe elust. 1728. aastal ei saanud 21-aastast noormeest kuidagi jukaks pidada; ometi leidis ta vimaluse pinguid alustada. Lausa smboolne on see, et Linn tkohaks sai nd tema enda nime kandev likooli botaanikaaed. Noorele aednikule oli lpuks mratud saada Uppsala likooli rektoriks ja tuntuimaks professoriks. 1751. aastal ilmunud peateoses "Philosophia botanica" pani ta aluse tnaseni kehtivale elusolendite klassifitseerimise ssteemile.

Tna tuleb Uppsalasse Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf kuninganna Silvia, kroonprintsess Victoria ja printsess Madeleine'iga. Plaanide kohaselt saadab Rootsi kuninglikku perekonda teinegi kroonitud paar: Jaapani keiser Akihito ja keisrinna Michiko. Nad osalevad mlestusteenistusel Uppsala 1435. aastal sisse nnistatud katedraalis ja pidustustel likoolis, kus kantakse ette ajaloolist muusikat ja saab teoks ka rahvusvaheliselt tuntud Rootsi helilooja Jan Sandstrmi koori- ja orkestriteose esiettekanne. htupoolikul on kuninglike paaride osalusel bankett Uppsala lossis.


---
Akadeemik Hans Trass sja istutatud harakkuljust kastmas . Foto: Toomas Jriado

... ja Eestis

17.-18. mail peeti Tartus Linn juubelit mrkinud konverents, mille esimese peva ldteema oli "Biosstemaatika 21. sajandil", teisel peval rgiti aga Eesti elurikkuse uurituse hetkeseisust ja tulevikust. Konverents mrkis htaegu ka Tartu likooli loodusmuuseumi 205. aastapeva.

Esimesel, ingliskeelsete ettekannetega peval, esinesid Urmas Kljalg ja Maido Remm Tartu, Gunnar Broberg Lundi, Karl-Henrik Larsson Gteborgi ja Niklas Wahlberg Turu likoolist. Teisel peval kuulati Tartu likooli ja maalikooli ning looduseuurijate seltsi ja keskkonnaministeeriumi info-tehnokeskuse asjatundjate ettekandeid.

Esimese konverentsipeva lunavaheajal istutati T botaanikaaeda Linn unapuu ja harakkuljus. See rnuke kena lill - Linnaea borealis - oli videtavasti suure teadlase lemmiklill: paljudel piltidel on teda kujutatud just nimelt harakkuljusega kes.

Loodusajakiri


EESTI UUDISEID

Loodusajakirjad KUKU raadios

Alates 3. maist on KUKU raadio programmis neljapeviti kell 12.35 ajakirju Eesti Loodus, Horisont, Loodusesber ja Eesti Mets vlja andva MT Loodusajakiri saade.

Iga saate pikkus on kmmekond minutit ja selles tutvustatakse mnda hes vi teises ajakirjas ksitletud leidnud teemat. 3. mail rkis vastutav vljaandja Indrek Rohtmets sissejuhatavalt Loodusajakirjast ja tema vljaannetest ldisemalt, 10. mail veti aga jutuks juba ks teema vastilmunud Horisondist. Nimelt pajatas Toomas Tiivel sellest, mida kirjutas Anti Kalda artiklis "Kohv - midagi enamat kui hommikune rataja". 17. mai saade vttis kneks pev varem trkist ilmunud Eesti Looduse phiteema: peatoimetaja Toomas Kukk rkis Carl von Linn thtsusest loodusteadustele ning tles mne sna ka samal peval Tartus alanud Linn juubelikonverentsist Tartus. Sellel ndalal peaksid esialgsete plaanide kohaselt jutuainet pakkuma aasta linnud luiged, kellest Eesti Loodus kirjutab aasta jooksul ilmselt korduvalt.

Vrgupaigast www.u-pop.ee/kuku/realaudio/ on KUKU-t vimalik ka Internetis reaalajas kuulata.

Uudistaja




Keskkonnakahju tuleb tekitajal heastada

17. mail kiitis valitsus heaks keskkonnaministeeriumis koostatud keskkonnavastutuse seaduse eelnu, mis saadetakse Riigikokku esimesele lugemisele.
Keskkonnavastutuse seaduse eelnu jrgib keskkonnaiguse hte olulisemat printsiipi "saastaja maksab", mille kohaselt peab keskkonnale kahju tekitanud isik kandma kik kahju heastamisega seonduvad kulud.

Keskkonnakahju tekitaja vib eelnu jrgi olla nii fsiline kui ka juriidiline isik. Kui tal ei ole vimalik taastada olukorda, mis oli enne kahju tekkimist, siis tuleb tal luua vimalikult samavrne olukord.
Keskkonnakahjuks peetakse seaduses vaid teatud keskkonnaelementidele tekitatud kahju (riigis vi EL tasandil kaitstavad elupaigad ja linnu-, looma- ning taimeliigid, looduskaitseseaduse alusel kaitstavad alad, pinna- ja phjavesi ning pinnas). Kahju peab olema olulise thtsusega, niteks mjutama elupaiga vi liigi jtkusuutlikkust ja elujulisust; muutma pinna- vi phjavee seisundit jne.

Sellise kahju puhul, mida ei peeta keskkonnakahjuks keskkonnavastutuse seaduse thenduses, peab kahju tekitaja maksma rahalist hvitist praegu kehtivate regulatsioonide jrgi.
Keskkonnakahju ja kahju ohu juhtumeid hakkavad eelnu jrgi menetlema keskkonnaministeeriumi maakondlikud keskkonnateenistused, kellele kahju tekitajal tuleb kahjust teatada.

Keskkonnaministeerium




Prnu kandist on leitud 37 surnud hljest

Sel kevadel on alates jminekust kuni tnaseni riikliku looduskaitsekeskuse Prnu-Viljandi regioonile teatatud 37 surnud hlgest, neist 25 on leitud viimase ndala jooksul.
Hlgekorjused avastati rannajoonelt Reiust kuni Valgerannani. LKK seire ja teadust spetsialist Ivar Jssi tles, et suure tenosusega on tegu kalavrkudesse uppunud hljestega, kelle kalurid on sealt vlja visanud. Hlgekorjused kogunevad just Valgeranna kanti, sest seal on lahesopp.
LKK ttajad toimetavad avalikest kohtadest leitud surnud hlged karudele meldud sertifitseeritud sgiplatsidele. Surnuna leitud kaitsealuste loomade koristus on esimest korda LKK kohustus alates selle aasta mrtsist, mil justusid looduskaitseseaduse muudatused. Varem tegelesid sellega keskkonnateenistused vi kohalikud omavalitsused.
Eelmisel aasta jooksul leiti Prnu piirkonnast 40 surnud hljest. Varasemate aastate kogemuse phjal maksab he hlgekorjuse koristamine 2000-4000 krooni.

Riiklik looduskaitsekeskus




Archimedes aitab vimekaid vlisdoktorante

Alates 2007/2008 ppeaastast rahastab sihtasutus Archimedes kaheksa vlisdoktorandi pinguid Eesti likoolide juures. Kik rahastatavad ppekohad on bioteaduste ja fsikaliste loodusteaduste ppesuunal. Iga doktorandi pingute rahastamiseks maksab SA Archimedes nelja doktorantuuriaasta jooksul vlja keskmiselt 850 000 krooni.

Archimedese akadeemiliste mobiilsustoetuste keskuse juhi Katrin Kiisleri snul on stipendiumiskeemi eesmrk aidata motiveeritud tippspetsialistide astumist Eesti likoolide doktorippesse ning seelbi toetada likoolide rahvusvahelistumist. "Kavas on suurendada vlisdoktorantidele suunatud tiendavate ppekohtade arvu jrgneva viie aasta jooksul viiekmneni," lisas Kiisler.

Vlisdoktorantidele vlja makstav ppetoetuse suurus on vrdne riikliku koolitustellimuse raames ppivate doktorantide ppetoetusega, mis tuleval ppeaastal on 6000 krooni kuus. Lisaks kaetakse iga-aastased reisikulud, ravikindlustus ja elamisloa riigiliv. likoolile eraldatav pperaha makstakse samuti riikliku koolitustellimuse mradega sarnastel alustel.

Vlisdoktorantide pingute tiendavat toetamist alustati 2006/07 ppeaastal, mil toetus eraldati kahele tudengile. 2007/2008 ppeaastal pib skeemi raames Eesti likoolides koos varem alustanutega juba 10 vlisdoktoranti, kellest kuus pivad Tartu likoolis, kolm maalikoolis ja ks Tallinna tehnikalikoolis.

SA Archimedes




Vtsal peeti fotojahti

18. mail kogunesid Jrvamaale loodusfotograafid, et RMK Vtsa jahipiirkonnas pidada maha kmnes loomafotovistlus "Vereta jaht".
RMK ja Eesti loodusmuuseumi eestvedamisel reedest phapevani peetud rituse kigus pildistasid Eesti parimad loodusfotograafid loomi, linde ja putukaid. "Kiki loomi nii vees, maal vi hus vib ilma eelistusteta fotojahtida. Otsime seekord piltides rohkem eriprast ja originaalset nii vormis kui vrvis", selgitas ettevtmise ks peakorraldajaid, loodusmuuseumi peazooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt. Erinevalt varasematest aastatest vistluslooma ette ei mratud. Loomade leidmisel olid abiks RMK elukutselised jgrid.

Vtsale tulid piltnikud mmargust snnipeva pidama selle prast, et kmme aastat tagasi peeti pris esimene "Vereta jaht" just Vtsal.
Kokku vttis jahist osa 30 piltnikku, veidi rohkem kui varasematel aastatel. Esmakordselt osalevad fotokonkursil ka vlisriikides viibinud fotograafide td: paralleelselt Vtsal toimuva fotojahiga pildistati veel Tšehhis, Ameerika hendriikides, Luna-Aafrikas, Jaapanis ja Austraalias.
Kolme peva fotosaagist valib iga osaleja kuni kmme esindustd. Nende seast selekteerib ˛rii omakorda vlja 50 huvitavamat fotot, millega on kigil huvilistel vimalik tutvuda sgisesel fotonitusel loodusmuuseumis. Ka vitjad kuulutatakse vlja sgisel. Hunt mrkis, et tulemusi ei oska ta veel ennustada, sest pildid saadetakse ra kuu jooksul. "Kuid mitmel inimesel ji kll karu pris hsti peale, ji ka rebast, kobrast, metssigu, ptru, kitsi," snas ta.

RMK/Jrva Teataja




lipilaste teadustde konkurss 2007

Eesti teaduste akadeemia annab tnavu paremate lipilastde autoritele kuni 20 auhinda (į 3000 - 5000 kr).
Teadustde vistlusel vivad osaleda Eesti likoolide ppurid ja eesti pritolu lipilased vlismaa likoolides, kes t esitamisel jtkavad likoolis diplomi-, bakalaureuse- vi magistripet vi on lpetanud need ajavahemikus 1.09.2006-31.08.2007.

Konkursile vib esitada pingute ajal lpetatud ning vormistatud teadustid, samuti nende tulemuste phjal avaldatud teaduspublikatsioone, milles lipilane on ainus vi esimene autor. Esitatavad td vivad olla vormistatud ka diplomi-, bakalaureuse- vi magistritna.
Konkursikomisjon valib auhinnatud tde autorite seast esinejad talvel toimuvale lipilastde konverentsile.

Vastu vetakse kidetud tid, mille koos isikliku kirjaliku avalduse ja vajalike isikuandmetega (nimi, aadress, ppeasutus, eriala, kursus, telefoninumber, e-post) esitavad vi postiga saadavad tde autorid ise. Tle olgu lisatud juhendaja kirjalik arvamus. Vrkeelne t peab sisaldama ka eestikeelset pealkirja ja lhikokkuvtet.
Tid vetakse vastu 28. septembrini Eesti teaduste akadeemia aadressil Kohtu 6, 10130 Tallinn.

Eesti TA




Taas fotovistlused

Matsalu rahvuspark ja Looduse Omnibuss kutsuvad kiki loodusfotohuvilisi osalema fotovistlusel "Matsalu 50", thistamaks 50 aasta mdumist Matsalu looduskaitseala loomisest.
Fotovistlusele on oodatud osalema kik loodusfotohuvilised - nii tiskasvanud, noored kui ka lapsed - fotodega, millel on jdvustatud Matsalu loodusvrtusi, prandkultuuri ja ilu. Vistluse auhinnafond on 75 000 krooni ning sellele lisanduvad preemiareisid ja loodusfotolaagrid Matsalus. Tde esitamise thtaeg on 3. september.
Vistlustid hindab tunnustatud fotograafidest, kunstnikest ja loodusetundjatest koosnev rahvusvaheline rii eesotsas Rein Maraniga. Vitjad kuulutatakse vlja 5. Matsalu rahvusvahelisel loodusfilmide festivalil 19. septembril Lihulas.
Konkursi eeskirju saab uurida Looduse Omnibussi veebilt www.looduseomnibuss.ee/?uudis=649.

Aegsasti on Looduse Omnibuss vlja pannud ka konkursi Looduse Aasta Foto 2008 eeskirjad. Elektrooniline vorm digitaalsete vistlustde esitamiseks avatakse 3. augustil, lppthtaeg on aga 10. veebruar 2008.

Looduse Omnibuss


TASUB MINNA

Linnalapsed loodusesse

Tartu kutsehariduskeskus, Tartu keskkonnahariduse keskus (TKKHK) ja Anne noortekeskus korraldavad 11.-16. juunil linnalapse looduslaagri 7-15-aastastele koolilastele.
Kavas on taime-, taaskasutuse-, vee- ja loomapev, retk Paluphja looduskooli, orienteerumismngud Lille pargis ja Tartu vanalinnas, lodjasit Emajel, seiklusmng Jnese matkarajal, muidugi ka pidu - ning palju muud toredat ja harivat.
Registreeruda saab TKKHK-s (Tartu, Kompanii 10), telefon 736 6120, teec@teec.ee. Osalustasu on 750 krooni.

TKKHK




Ettekandeid mereloodusest ja inimesest

Eesti teaduste akadeemia looduskaitse komisjon (TA LKK), Tartu likooli Eesti mereinstituut ja keskkonnaministeerium korraldavad ettekande-arutluspeva "Inimene ja Eesti ranniku unikaalne mereloodus", mis algab 31. mail kell 11 Tallinnas keskkonnaministeeriumi saalis (Narva mnt. 7A).
Ettekandjate seas on Evald Ojaveer, Toomas Saat, Heli Shpilev ja Henn Ojaveer mereinstituudist, Ivar Jssi ja Kaja Lotman riiklikust looduskaitsekeskusest, Valter Petersell Eesti geoloogiakeskusest ning Risto Tanner keemilise ja bioloogilise fsika instituudist.


TA LKK




Bioenergia loeng maalikoolis

Eesti maalikooli taastuvenergia keskus kutsub huvilisi kuulama klalislektori Katri Pahkala (MTT Agrifood Research Finland) loengut teemal "Bioenergia pllukultuuridest". Loeng on inglise keeles ja algab 14. juunil kell 10 EM metsamajas (Kreutzwaldi 5, Tartu) ruumis 0B2. Lhem teave ja registreerimine: elis.vollmer@emu.ee.

Maalikool




Linnuspradel tulevad suvepevad

Eesti ornitoloogiahing kutsub oma liikmeid traditsioonilistele suvepevadele, mida seekord peetakse 16. ja 17. juunil Medaku spordibaasis Lne-Virumaal. rituse kava, registreerumislehe ning juhised toimumispaika judmiseks leiate EO vrgupaigast www.eoy.ee/arhiiv/2007/suvepaev.html.

EO


MAAILMAST

---

Foto: ELTIS


Freiburg - linn pigem lastele kui autodele

1996. aastal hakkas Saksamaa Freiburgi linna tsiviilinseneritalitus rakendama uut tpi meetodeid, et vhendada ja rahustada liiklust elamurajoonides.
Kik on rangelt vabatahtlik: kui mingi elamupiirkonna tnava inimesed tahavad, et liiklus kahaneks ka nende kodude juures, tuleb neil koguda allkirju ja saata nimekiri linna volikogule. Insenerid vaatavad jrele, kas on vimalik sel tnaval liiklust piirata. Kui vajalikud tingimused on tidetud, korraldatakse ksitlus, kusjuures suurem kaal kaasa rkida on lastega peredel. Kui ldine arvamus on positiivne, vrvitakse tnavale vajalikud jooned, paigaldatakse liikluse pidurdajad ja liiklusmrgid.

Ilmselgelt eelistavad reeglid sellistes linnaosades mngivaid lapsi: autod tohivad liikuda vaid jalakija kiirusega, parkimine on lubatud ainult selleks eraldatud aladel, see-eest tohivad jalakijad kia ja lapsed mngida kikjal tnaval. Muidugi on hdavajalik tielik vastastikune thelepanelikkus.
Kllalt paljud freiburglased olid alul skeptilised, kartes, et parkimisvimalused kuivavad kokku ja mnguhoos lapsed muutuvad liiga lrmakaks. Ometi on ndseks uuele liikluskorraldusele le linud juba 150 tnavat.

ELTIS




Kolmkmmend rpaseimat elektrijaama

Maailma looduse fondi WWF raportist Dirty Thirty, mis allalaaditav vrgupaigast assets.panda.org/downloads/european_dirty_thirty_may_2007.pdf, saab uurida, millised kolmkmmend Euroopa jujaama on saastavaimad.
Need 30 elektrijaama "tootsid" mullu kokku 393 miljonit tonni ssihappegaasi ehk terve kmnendiku selle gaasi koguheitest Euroopa Liidus maades. Kigis jaamades pletatakse kivistt, kmnes kige hullemas eriti palju ssinikdioksiidi andvat pruunstt ligniiti.
Kurva nimistu liidrid on Kreeka jaamad Agios Dimitrios ja Kardia, neile jrgneb Saksamaa Niederauem. Dirty Thirty hulgas on kmme jaama nii hendkuningriigist kui ka Saksamaalt ja neli Poolast. ks jaam esindab Hispaaniat, Tehhit, Portugali ja Itaaliat. Patuste elektritootjate omanike seas valdavad Saksamaa RWE ja EON, Rootsi Vattenfall ja Prantsusmaa EDF.

IEMA/WWF




Iga kuuendat Euroopa imetajat hvardab vljasuremine

Euroopa Komisjoni poolt tellitud levaade Euroopa imetajate kekigust (vt. ec.europa.eu/environment/nature/conservation/species/ema/index.htm) andis kllaltki masendavaid tulemusi: pea kuuendik liikidest on vljasuremisohus. Veerandi liikide puhul theldati arvukuses selget langustrendi ning vaid kaheksa protsendi liikide juhul veenduti, et asurkond suureneb. Ibeeria ilvesest on lemaailmse looduskaitsehenduse IUCN andmetel saanud planeedi ohustatuim kaslane ning vahemere munkhlgest ohustatuim hljes. Mereimetajatega on lood ilmselt halvemad, kui selgitada nnestus: ligi poolte liikide kohta ei suudetud leida piisaval hulgal andmeid.

Vheste kosujate hulgas oli looduskaitsjate rmuks euroopa piison. Edusammud vljasuremise rel olnud piisoni pstmisel nitavad IUCNi juhi Julia Marton-Lefvre`i snul, et imetajate langustrendi on veel vimalik peatada ja mbergi prata. Peamised ohutegurid Euroopa imetajapopulatsioonidele on elupaikade hvimine ja reostus. Mereloomade jaoks on reostatud vee krval oluline probleem kalapgivahenditesse takerdumine.

IUCNi koostatud levaade on hetkel kige ulatuslikum Euroopa imetajate ohustatust ksitlev t - kigi Mandri-Euroopa liikide olukord hinnati rahvusvahelise punase raamatu kriteeriumide jrgi. Uurijad rhutavad, et populatsioonide allakigu peatamiseks peab Euroopa Liit oma looduskaitse-alased seisukohad ka reaalselt tsse rakendama, arendama liikide kaupa tegevuskavad ning muutma loodushoiu prioriteediks oma maakasutuspoliitikas. Pressiteade ilmus parajasti kaitsealade vrgustiku Natura 2000 viieteistkmnendaks aastapevaks.

IUCN


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012