Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
23. mai 2007


UUDISTAJA SOOVITAB





Linné ja tema lill

Juba maikuu Eesti Looduse kaant ehtivat harakkuljust nähes on loodusteadusest huvitatuile ilmselt selge, et juttu tuleb Carl von Linnést. Ajakirja põhilood ongi pühendatud suure rootslase sünniaastapäevale. Hans Trass vaeb Linné pärandit botaanikas ja taimesüstemaatikas, aga ka teistes teadusvalkondades. Botaanik Aino Kalda tutvustab lähemalt Linné lemmiklille, harilikku harakkuljust. Linné kauaaegne kodulinn Uppsala on tänapäevalgi tasemel teaduskeskus ja meeldiv elupaik, teab Ülo Väli. Bioloog Toomas Frey vaatab suure botaaniku kodumajja Uppsala ülikooli botaanikaaias ning Hammarbys. Loodusteaduste ajaloo uurija Linda Kongo hindab Linné ja tema õpilaste mõju teaduse arengule Baltimaades.

Tartu ülikooli magistrant Marko Prous selgitab kaasaegse süstemaatika vahendite abil, milline loomarühm on kõige liigirikkam. Euroopas killustunud levikuga, aga meil end veel üsna hästi tundvate mosaiikliblikate elust kirjutab Mati Martin. Intervjuu on seekord kliimauurija Jaak Jaagusega. Nikolai Laanetu arvab, et Setumaal võib elada Eesti jaoks kolmas maoliik - silenastik.

Katre Palo soovitab käia matkamas Läti piiri ääres asuvas pisikeses, aga huvitavas Teringi soos ning Kerli Nõu õpetab, kuidas loodusehuviline Interneti kaudu mugavalt Eestis kättesaamatut varustust soetada saab. Gümnasist Rene Viskar näitab koolivaheajal tehtud loodusfotosid. Tõnu Ploompuu pakub välja oma selgituse maanteeäärseid puid vaevavate kahjustuste kohta. Toomas Jüriado kirjutab lähemalt ka Uudistaja veergudel kajastamist leidnud loodusharidusprojektist BSR Eagle.

Mainumbris kuulutab Eesti Loodus välja ka tavapärase fotovõistluse, arvult juba kaheksanda. Tööde esitamise tähtaeg on 25. oktoober - pildistada on aega kogu suvi.

Eesti Loodust sirvinud Ott Luuk









CARL LINNÉ 300

---
Pilt: www.postmuseum.posten.se

Rootsis ...

23. mail kulmineeruvad Uppsalas Carl Linné 300. sünniaastapäeva pidustused.
Silmapaistva teadusemehe juubelinädal juhatati 19. mail sisse Smålandis, Råshulti külas, kus Linné 23. mail 1707 vaimuliku perekonna vanima pojana ilmale tuli. Mitu üritust oli ka tema lapsepõlvekodus Stenbrohultis ning Möckelnäsis, kus valminud kasvuhooned ja Linné aed on esimene osa tulevasest teadmiskeskusest.
Aga esmaspäevast on pidustused kandunud Uppsalasse. Selle Põhja-Euroopa vanima ülikooliga linnas möödus suurem osa teadusemehe elust. 1728. aastal ei saanud 21-aastast noormeest kuidagi jõukaks pidada; ometi leidis ta võimaluse õpinguid alustada. Lausa sümboolne on see, et Linné töökohaks sai nüüd tema enda nime kandev ülikooli botaanikaaed. Noorele aednikule oli lõpuks määratud saada Uppsala ülikooli rektoriks ja tuntuimaks professoriks. 1751. aastal ilmunud peateoses "Philosophia botanica" pani ta aluse tänaseni kehtivale elusolendite klassifitseerimise süsteemile.

Täna tuleb Uppsalasse Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf kuninganna Silvia, kroonprintsess Victoria ja printsess Madeleine'iga. Plaanide kohaselt saadab Rootsi kuninglikku perekonda teinegi kroonitud paar: Jaapani keiser Akihito ja keisrinna Michiko. Nad osalevad mälestusteenistusel Uppsala 1435. aastal sisse õnnistatud katedraalis ja pidustustel ülikoolis, kus kantakse ette ajaloolist muusikat ja saab teoks ka rahvusvaheliselt tuntud Rootsi helilooja Jan Sandströmi koori- ja orkestriteose esiettekanne. Õhtupoolikul on kuninglike paaride osalusel bankett Uppsala lossis.


---
Akadeemik Hans Trass äsja istutatud harakkuljust kastmas . Foto: Toomas Jüriado

... ja Eestis

17.-18. mail peeti Tartus Linné juubelit märkinud konverents, mille esimese päeva üldteema oli "Biosüstemaatika 21. sajandil", teisel päeval räägiti aga Eesti elurikkuse uurituse hetkeseisust ja tulevikust. Konverents märkis ühtaegu ka Tartu ülikooli loodusmuuseumi 205. aastapäeva.

Esimesel, ingliskeelsete ettekannetega päeval, esinesid Urmas Kõljalg ja Maido Remm Tartu, Gunnar Broberg Lundi, Karl-Henrik Larsson Göteborgi ja Niklas Wahlberg Turu ülikoolist. Teisel päeval kuulati Tartu ülikooli ja maaülikooli ning looduseuurijate seltsi ja keskkonnaministeeriumi info-tehnokeskuse asjatundjate ettekandeid.

Esimese konverentsipäeva lõunavaheajal istutati TÜ botaanikaaeda Linné õunapuu ja harakkuljus. See õrnuke kena lill - Linnaea borealis - oli väidetavasti suure teadlase lemmiklill: paljudel piltidel on teda kujutatud just nimelt harakkuljusega käes.

Loodusajakiri


EESTI UUDISEID

Loodusajakirjad KUKU raadios

Alates 3. maist on KUKU raadio programmis neljapäeviti kell 12.35 ajakirju Eesti Loodus, Horisont, Loodusesõber ja Eesti Mets välja andva MTÜ Loodusajakiri saade.

Iga saate pikkus on kümmekond minutit ja selles tutvustatakse mõnda ühes või teises ajakirjas käsitletud leidnud teemat. 3. mail rääkis vastutav väljaandja Indrek Rohtmets sissejuhatavalt Loodusajakirjast ja tema väljaannetest üldisemalt, 10. mail võeti aga jutuks juba üks teema vastilmunud Horisondist. Nimelt pajatas Toomas Tiivel sellest, mida kirjutas Anti Kalda artiklis "Kohv - midagi enamat kui hommikune ärataja". 17. mai saade võttis kõneks päev varem trükist ilmunud Eesti Looduse põhiteema: peatoimetaja Toomas Kukk rääkis Carl von Linné tähtsusest loodusteadustele ning ütles mõne sõna ka samal päeval Tartus alanud Linné juubelikonverentsist Tartus. Sellel nädalal peaksid esialgsete plaanide kohaselt jutuainet pakkuma aasta linnud luiged, kellest Eesti Loodus kirjutab aasta jooksul ilmselt korduvalt.

Võrgupaigast www.u-pop.ee/kuku/realaudio/ on KUKU-t võimalik ka Internetis reaalajas kuulata.

Uudistaja




Keskkonnakahju tuleb tekitajal heastada

17. mail kiitis valitsus heaks keskkonnaministeeriumis koostatud keskkonnavastutuse seaduse eelnõu, mis saadetakse Riigikokku esimesele lugemisele.
Keskkonnavastutuse seaduse eelnõu järgib keskkonnaõiguse ühte olulisemat printsiipi "saastaja maksab", mille kohaselt peab keskkonnale kahju tekitanud isik kandma kõik kahju heastamisega seonduvad kulud.

Keskkonnakahju tekitaja võib eelnõu järgi olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Kui tal ei ole võimalik taastada olukorda, mis oli enne kahju tekkimist, siis tuleb tal luua võimalikult samaväärne olukord.
Keskkonnakahjuks peetakse seaduses vaid teatud keskkonnaelementidele tekitatud kahju (riigis või EL tasandil kaitstavad elupaigad ja linnu-, looma- ning taimeliigid, looduskaitseseaduse alusel kaitstavad alad, pinna- ja põhjavesi ning pinnas). Kahju peab olema olulise tähtsusega, näiteks mõjutama elupaiga või liigi jätkusuutlikkust ja elujõulisust; muutma pinna- või põhjavee seisundit jne.

Sellise kahju puhul, mida ei peeta keskkonnakahjuks keskkonnavastutuse seaduse tähenduses, peab kahju tekitaja maksma rahalist hüvitist praegu kehtivate regulatsioonide järgi.
Keskkonnakahju ja kahju ohu juhtumeid hakkavad eelnõu järgi menetlema keskkonnaministeeriumi maakondlikud keskkonnateenistused, kellele kahju tekitajal tuleb kahjust teatada.

Keskkonnaministeerium




Pärnu kandist on leitud 37 surnud hüljest

Sel kevadel on alates jääminekust kuni tänaseni riikliku looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regioonile teatatud 37 surnud hülgest, neist 25 on leitud viimase nädala jooksul.
Hülgekorjused avastati rannajoonelt Reiust kuni Valgerannani. LKK seire ja teadustöö spetsialist Ivar Jüssi ütles, et suure tõenäosusega on tegu kalavõrkudesse uppunud hüljestega, kelle kalurid on sealt välja visanud. Hülgekorjused kogunevad just Valgeranna kanti, sest seal on lahesopp.
LKK töötajad toimetavad avalikest kohtadest leitud surnud hülged karudele mõeldud sertifitseeritud söögiplatsidele. Surnuna leitud kaitsealuste loomade koristus on esimest korda LKK kohustus alates selle aasta märtsist, mil jõustusid looduskaitseseaduse muudatused. Varem tegelesid sellega keskkonnateenistused või kohalikud omavalitsused.
Eelmisel aasta jooksul leiti Pärnu piirkonnast 40 surnud hüljest. Varasemate aastate kogemuse põhjal maksab ühe hülgekorjuse koristamine 2000-4000 krooni.

Riiklik looduskaitsekeskus




Archimedes aitab võimekaid välisdoktorante

Alates 2007/2008 õppeaastast rahastab sihtasutus Archimedes kaheksa välisdoktorandi õpinguid Eesti ülikoolide juures. Kõik rahastatavad õppekohad on bioteaduste ja füüsikaliste loodusteaduste õppesuunal. Iga doktorandi õpingute rahastamiseks maksab SA Archimedes nelja doktorantuuriaasta jooksul välja keskmiselt 850 000 krooni.

Archimedese akadeemiliste mobiilsustoetuste keskuse juhi Katrin Kiisleri sõnul on stipendiumiskeemi eesmärk aidata motiveeritud tippspetsialistide astumist Eesti ülikoolide doktoriõppesse ning seeläbi toetada ülikoolide rahvusvahelistumist. "Kavas on suurendada välisdoktorantidele suunatud täiendavate õppekohtade arvu järgneva viie aasta jooksul viiekümneni," lisas Kiisler.

Välisdoktorantidele välja makstav õppetoetuse suurus on võrdne riikliku koolitustellimuse raames õppivate doktorantide õppetoetusega, mis tuleval õppeaastal on 6000 krooni kuus. Lisaks kaetakse iga-aastased reisikulud, ravikindlustus ja elamisloa riigilõiv. Ülikoolile eraldatav õpperaha makstakse samuti riikliku koolitustellimuse määradega sarnastel alustel.

Välisdoktorantide õpingute täiendavat toetamist alustati 2006/07 õppeaastal, mil toetus eraldati kahele tudengile. 2007/2008 õppeaastal õpib skeemi raames Eesti ülikoolides koos varem alustanutega juba 10 välisdoktoranti, kellest kuus õpivad Tartu ülikoolis, kolm maaülikoolis ja üks Tallinna tehnikaülikoolis.

SA Archimedes




Väätsal peeti fotojahti

18. mail kogunesid Järvamaale loodusfotograafid, et RMK Väätsa jahipiirkonnas pidada maha kümnes loomafotovõistlus "Vereta jaht".
RMK ja Eesti loodusmuuseumi eestvedamisel reedest pühapäevani peetud ürituse käigus pildistasid Eesti parimad loodusfotograafid loomi, linde ja putukaid. "Kõiki loomi nii vees, maal või õhus võib ilma eelistusteta fotojahtida. Otsime seekord piltides rohkem eripärast ja originaalset nii vormis kui värvis", selgitas ettevõtmise üks peakorraldajaid, loodusmuuseumi peazooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt. Erinevalt varasematest aastatest võistluslooma ette ei määratud. Loomade leidmisel olid abiks RMK elukutselised jäägrid.

Väätsale tulid piltnikud ümmargust sünnipäeva pidama selle pärast, et kümme aastat tagasi peeti päris esimene "Vereta jaht" just Väätsal.
Kokku võttis jahist osa 30 piltnikku, veidi rohkem kui varasematel aastatel. Esmakordselt osalevad fotokonkursil ka välisriikides viibinud fotograafide tööd: paralleelselt Väätsal toimuva fotojahiga pildistati veel Tšehhis, Ameerika Ühendriikides, Lõuna-Aafrikas, Jaapanis ja Austraalias.
Kolme päeva fotosaagist valib iga osaleja kuni kümme esindustööd. Nende seast selekteerib ˛ürii omakorda välja 50 huvitavamat fotot, millega on kõigil huvilistel võimalik tutvuda sügisesel fotonäitusel loodusmuuseumis. Ka võitjad kuulutatakse välja sügisel. Hunt märkis, et tulemusi ei oska ta veel ennustada, sest pildid saadetakse ära kuu jooksul. "Kuid mitmel inimesel jäi küll karu päris hästi peale, jäi ka rebast, kobrast, metssigu, põtru, kitsi," sõnas ta.

RMK/Järva Teataja




Üliõpilaste teadustööde konkurss 2007

Eesti teaduste akadeemia annab tänavu paremate üliõpilastööde autoritele kuni 20 auhinda (į 3000 - 5000 kr).
Teadustööde võistlusel võivad osaleda Eesti ülikoolide õppurid ja eesti päritolu üliõpilased välismaa ülikoolides, kes töö esitamisel jätkavad ülikoolis diplomi-, bakalaureuse- või magistriõpet või on lõpetanud need ajavahemikus 1.09.2006-31.08.2007.

Konkursile võib esitada õpingute ajal lõpetatud ning vormistatud teadustöid, samuti nende tulemuste põhjal avaldatud teaduspublikatsioone, milles üliõpilane on ainus või esimene autor. Esitatavad tööd võivad olla vormistatud ka diplomi-, bakalaureuse- või magistritööna.
Konkursikomisjon valib auhinnatud tööde autorite seast esinejad talvel toimuvale üliõpilastööde konverentsile.

Vastu võetakse köidetud töid, mille koos isikliku kirjaliku avalduse ja vajalike isikuandmetega (nimi, aadress, õppeasutus, eriala, kursus, telefoninumber, e-post) esitavad või postiga saadavad tööde autorid ise. Tööle olgu lisatud juhendaja kirjalik arvamus. Võõrkeelne töö peab sisaldama ka eestikeelset pealkirja ja lühikokkuvõtet.
Töid võetakse vastu 28. septembrini Eesti teaduste akadeemia aadressil Kohtu 6, 10130 Tallinn.

Eesti TA




Taas fotovõistlused

Matsalu rahvuspark ja Looduse Omnibuss kutsuvad kõiki loodusfotohuvilisi osalema fotovõistlusel "Matsalu 50", tähistamaks 50 aasta möödumist Matsalu looduskaitseala loomisest.
Fotovõistlusele on oodatud osalema kõik loodusfotohuvilised - nii täiskasvanud, noored kui ka lapsed - fotodega, millel on jäädvustatud Matsalu loodusväärtusi, pärandkultuuri ja ilu. Võistluse auhinnafond on 75 000 krooni ning sellele lisanduvad preemiareisid ja loodusfotolaagrid Matsalus. Tööde esitamise tähtaeg on 3. september.
Võistlustöid hindab tunnustatud fotograafidest, kunstnikest ja loodusetundjatest koosnev rahvusvaheline žürii eesotsas Rein Maraniga. Võitjad kuulutatakse välja 5. Matsalu rahvusvahelisel loodusfilmide festivalil 19. septembril Lihulas.
Konkursi eeskirju saab uurida Looduse Omnibussi veebilt www.looduseomnibuss.ee/?uudis=649.

Aegsasti on Looduse Omnibuss välja pannud ka konkursi Looduse Aasta Foto 2008 eeskirjad. Elektrooniline vorm digitaalsete võistlustööde esitamiseks avatakse 3. augustil, lõpptähtaeg on aga 10. veebruar 2008.

Looduse Omnibuss


TASUB MINNA

Linnalapsed loodusesse

Tartu kutsehariduskeskus, Tartu keskkonnahariduse keskus (TKKHK) ja Anne noortekeskus korraldavad 11.-16. juunil linnalapse looduslaagri 7-15-aastastele koolilastele.
Kavas on taime-, taaskasutuse-, vee- ja loomapäev, retk Palupõhja looduskooli, orienteerumismängud Lille pargis ja Tartu vanalinnas, lodjasõit Emajõel, seiklusmäng Jänese matkarajal, muidugi ka pidu - ning palju muud toredat ja harivat.
Registreeruda saab TKKHK-s (Tartu, Kompanii 10), telefon 736 6120, teec@teec.ee. Osalustasu on 750 krooni.

TKKHK




Ettekandeid mereloodusest ja inimesest

Eesti teaduste akadeemia looduskaitse komisjon (TA LKK), Tartu ülikooli Eesti mereinstituut ja keskkonnaministeerium korraldavad ettekande-arutluspäeva "Inimene ja Eesti ranniku unikaalne mereloodus", mis algab 31. mail kell 11 Tallinnas keskkonnaministeeriumi saalis (Narva mnt. 7A).
Ettekandjate seas on Evald Ojaveer, Toomas Saat, Heli Shpilev ja Henn Ojaveer mereinstituudist, Ivar Jüssi ja Kaja Lotman riiklikust looduskaitsekeskusest, Valter Petersell Eesti geoloogiakeskusest ning Risto Tanner keemilise ja bioloogilise füüsika instituudist.


TA LKK




Bioenergia loeng maaülikoolis

Eesti maaülikooli taastuvenergia keskus kutsub huvilisi kuulama külalislektori Katri Pahkala (MTT Agrifood Research Finland) loengut teemal "Bioenergia põllukultuuridest". Loeng on inglise keeles ja algab 14. juunil kell 10 EMÜ metsamajas (Kreutzwaldi 5, Tartu) ruumis 0B2. Lähem teave ja registreerimine: elis.vollmer@emu.ee.

Maaülikool




Linnusõpradel tulevad suvepäevad

Eesti ornitoloogiaühing kutsub oma liikmeid traditsioonilistele suvepäevadele, mida seekord peetakse 16. ja 17. juunil Mõedaku spordibaasis Lääne-Virumaal. Ürituse kava, registreerumislehe ning juhised toimumispaika jõudmiseks leiate EOÜ võrgupaigast www.eoy.ee/arhiiv/2007/suvepaev.html.

EOÜ


MAAILMAST

---

Foto: ELTIS


Freiburg - linn pigem lastele kui autodele

1996. aastal hakkas Saksamaa Freiburgi linna tsiviilinseneritalitus rakendama uut tüüpi meetodeid, et vähendada ja rahustada liiklust elamurajoonides.
Kõik on rangelt vabatahtlik: kui mingi elamupiirkonna tänava inimesed tahavad, et liiklus kahaneks ka nende kodude juures, tuleb neil koguda allkirju ja saata nimekiri linna volikogule. Insenerid vaatavad järele, kas on võimalik sel tänaval liiklust piirata. Kui vajalikud tingimused on täidetud, korraldatakse küsitlus, kusjuures suurem kaal kaasa rääkida on lastega peredel. Kui üldine arvamus on positiivne, värvitakse tänavale vajalikud jooned, paigaldatakse liikluse pidurdajad ja liiklusmärgid.

Ilmselgelt eelistavad reeglid sellistes linnaosades mängivaid lapsi: autod tohivad liikuda vaid jalakäija kiirusega, parkimine on lubatud ainult selleks eraldatud aladel, see-eest tohivad jalakäijad käia ja lapsed mängida kõikjal tänaval. Muidugi on hädavajalik täielik vastastikune tähelepanelikkus.
Küllalt paljud freiburglased olid alul skeptilised, kartes, et parkimisvõimalused kuivavad kokku ja mänguhoos lapsed muutuvad liiga lärmakaks. Ometi on nüüdseks uuele liikluskorraldusele üle läinud juba 150 tänavat.

ELTIS




Kolmkümmend räpaseimat elektrijaama

Maailma looduse fondi WWF raportist Dirty Thirty, mis allalaaditav võrgupaigast assets.panda.org/downloads/european_dirty_thirty_may_2007.pdf, saab uurida, millised kolmkümmend Euroopa jõujaama on saastavaimad.
Need 30 elektrijaama "tootsid" mullu kokku 393 miljonit tonni süsihappegaasi ehk terve kümnendiku selle gaasi koguheitest Euroopa Liidus maades. Kõigis jaamades põletatakse kivisütt, kümnes kõige hullemas eriti palju süsinikdioksiidi andvat pruunsütt ligniiti.
Kurva nimistu liidrid on Kreeka jaamad Agios Dimitrios ja Kardia, neile järgneb Saksamaa Niederaußem. Dirty Thirty hulgas on kümme jaama nii Ühendkuningriigist kui ka Saksamaalt ja neli Poolast. Üks jaam esindab Hispaaniat, Tšehhit, Portugali ja Itaaliat. Patuste elektritootjate omanike seas valdavad Saksamaa RWE ja EON, Rootsi Vattenfall ja Prantsusmaa EDF.

IEMA/WWF




Iga kuuendat Euroopa imetajat ähvardab väljasuremine

Euroopa Komisjoni poolt tellitud ülevaade Euroopa imetajate käekäigust (vt. ec.europa.eu/environment/nature/conservation/species/ema/index.htm) andis küllaltki masendavaid tulemusi: pea kuuendik liikidest on väljasuremisohus. Veerandi liikide puhul täheldati arvukuses selget langustrendi ning vaid kaheksa protsendi liikide juhul veenduti, et asurkond suureneb. Ibeeria ilvesest on ülemaailmse looduskaitseühenduse IUCN andmetel saanud planeedi ohustatuim kaslane ning vahemere munkhülgest ohustatuim hüljes. Mereimetajatega on lood ilmselt halvemad, kui selgitada õnnestus: ligi poolte liikide kohta ei suudetud leida piisaval hulgal andmeid.

Väheste kosujate hulgas oli looduskaitsjate rõõmuks euroopa piison. Edusammud väljasuremise äärel olnud piisoni päästmisel näitavad IUCNi juhi Julia Marton-Lefévre`i sõnul, et imetajate langustrendi on veel võimalik peatada ja ümbergi pöörata. Peamised ohutegurid Euroopa imetajapopulatsioonidele on elupaikade hävimine ja reostus. Mereloomade jaoks on reostatud vee kõrval oluline probleem kalapüügivahenditesse takerdumine.

IUCNi koostatud ülevaade on hetkel kõige ulatuslikum Euroopa imetajate ohustatust käsitlev töö - kõigi Mandri-Euroopa liikide olukord hinnati rahvusvahelise punase raamatu kriteeriumide järgi. Uurijad rõhutavad, et populatsioonide allakäigu peatamiseks peab Euroopa Liit oma looduskaitse-alased seisukohad ka reaalselt töösse rakendama, arendama liikide kaupa tegevuskavad ning muutma loodushoiu prioriteediks oma maakasutuspoliitikas. Pressiteade ilmus parajasti kaitsealade võrgustiku Natura 2000 viieteistkümnendaks aastapäevaks.

IUCN


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet