UUDISTAJA
29. mai 2007

UUDISTAJA SOOVITAB

---

CARL LINNÉ 300

---

Fotod: Toomas Jüriado

Linné-nädalalt Uppsalas


Praeguseni kehtivale elusolendite klassifitseerimise süsteemile aluse pannud suure Rootsi loodusteadlase Carl von Linné kauaaegne õpi- ja töökohalinn Uppsala kirendas läinud nädalal rohketest lilledest ning loosungites ja plakatitest "Grattis, Linné!" (Õnne sünnipäevaks, Linné!) ja "Mr. Flower Power" (Härra Lillevõim).

Linné sünnipäevaks, 23. maiks tulid Uppsalasse Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf kuninganna Silvia ja kroonprintsess Victoriaga ning teinegi kroonitud paar, teaduse- ja Rootsi-huviline Jaapani keiser Akihito ja keisrinna Michiko. Nad viibisid mälestusteenistusel Uppsala toomkirikus, kus Rootsi kuningapere asetas Linné hauale rahvusvärvides pärja.
Ühiselt osaleti ka pidustustel ülikooli aulas, kus kuninglik akadeemiline orkester mängis ajaloolist muusikat ja teoks sai rahvusvaheliselt tuntud Rootsi helilooja Jan Sandströmi Linné sõnadele kirjutatud koori-, oreli- ja orkestriteose "Cantus Adoratum" esiettekanne, ning suurejoonelisel banketil Uppsala lossis (ülemisel fotol).



Üks juubelinädala viimaseid ettevõtmisi oli Linné kuulsa kolleegi Nils Rosén von Rosensteini nime saanud pargi avamine Uppsala muuseumi kõrval Fyrise jõe ääres (fotol) 24. mail, päev hiljem ÜRO eelmise peasekretäri Kofi Annani osalusel peetud diskussioon ning teadusliku esinduslikkuse mõttes kindlasti kõige väljapaistvama sündmusena Uppsala ülikooli vast valitud audoktorite austamine 26. mail. Üks kuulsaimaid audoktorite seas on küllap DNA kaksikheeliksi avastaja James Watson (fotol vasakult teine; tema kõrval vasakul oli pressikonverentsi laua taga Linné kuldmedali pälvinud Londoni Linné ühingu aseesimees Jennifer Edmonds, paremal aga Linnéd "oma aja rokkstaariks" nimetanud Ameerika etnobotaanik Paul Cox ning samuti audoktoriks valitud ja Linné kuldmedali saanud Kanada didaktik Douglas Roberts).





Nädala visuaalselt võib-olla efektseimast juubelitähistusest said osa kõik need, kes astusid läbi linnapargi (Stadsträdgården) rosaariumist, kus ühe korraga õitses kümme tuhat tulpi kuuekümnest sordist, rääkimata tulpide vahele alustaimestikuks istutatud muudest lilledest. Pidustused päädisid pühapäeval peoga botaanikaaias, kus esinesid tudengiansamblid ning lõpuks 100-liikmeline bigbänd, kelle muusika saatel lennutati taevasse suurejooneline ilutulestik.

Uudistaja


EESTI UUDISEID

---

Kurb pilt: leegid purevad bioloogide armastatud töö- ja õppehoonet. Foto: Olev Mihkelmaa


Laelatu välibaas hävis tules

23. mai õhtul teatati põlengust Puhtu-Laelatu looduskaitsealal asuvas riikliku looduskaitsekeskuse (LKK) Hiiu-Lääne regioonile kuuluvas välibaasis. Tulekahju tagajärjel sai maja väga tugevalt kahjustada. Ühtegi inimest põlengu puhkemise ajal hoones ei viibinud.

Õhtul kell 20.19 teatas juhuslik möödakäija, et välibaasi rookatuse räästa alt tõuseb suitsu. Hoonet sõitsid kustutama 6 päästeautot. Täiesti hävis hoone teine korrus, esimene korrus sai veekahjustusi. Tuletõrjujatel õnnestus päästa raamatuid ja suurem osa esimesel korrusel asunud mööblist, mis LKK töötajate poolt viidi Penijõele. Laelatu liigirikas puisniit kannatada ei saanud, vaid lähimad puud said leekidest kõrvetada.

Tegu oli ajaloolise hoonega. Juba tuntud geobotaanik Kalju Pork tahtis sinna rajada baasi väärtuslike niitude uurimiseks. Igal suvel toimusid Laelatul bioloogiatudengite praktikumid, baas oli sagedaseks töökohaks botaanikutele ja ökoloogidele. Hoones said peavarju niidul töötanud talgulised ja õppepäevadel osalejad.

Maja valmis 1983. aastal peamiselt kohaliku metsavahi Elmar Velskeri kätetööna. 2000. aastal hinnati hoone väärtuseks 1,4 miljonit krooni. 2003. aastal välibaas remonditi, sealhulgas paigaladati uued elektrisüsteem. Sellest tulenevalt ei usu LKK töötajad, et tuli võis nädalapäevad tühjana valve all seisnud majas iseenesest alguse saada. Tulekahju põhjusi asus selgitama Lääne-Eesti päästekeskus. Maja oli kindlustatud, mis annab lootust, et looduskaitsjatel on võimalik baas lähemas tulevikus uuesti üles ehitada.

LKK/Uudistaja

---

Kevadkool kommunikatsioonist

Teoreetilise bioloogia huvilised kogunesid 33. teoreetilise bioloogia kevadkooli 18.-20. mail Läänemaal Mihkli talus Mäekülas, et ühiselt arutleda kommunikatsiooni teooria üle.
Üle 50 osaleja kuulas kahel päeval ettekandeid kommunikatsioonist enne elu teket, semiootikute käsitlusviisist, fotobioloogiast, statistika kommunikatsioonist mittespetsialistidele, tRNA evolutsioonist ning paljudel muudel asjassepuutuvail teemadel. Jaan Pruulmann esitas oma ettekandes õnne valemi (pildil). Hommikustel silmad-lahti-käikudel tutvusid huvilised Kalevi Kulli, Tõnu Ploompuu ja Toomas Kuke juhendusel kodumaa taime- ja linnuriigi silmapaistvamate esindajatega. Esimese päeva õhtusel silmad-kinni-käigul oli võimalus kuulata nahkhiiri Lauri Lutsari juhatusel.


Foto: Toomas Kukk

Traditsioonilise kevadkooli artiklikogumiku on seekord toimetanud Silver Rattasepp ja Timo Maran, kevadkooli põhiline promootor oli LUSi teoreetilise bioloogia sektsiooni esimees Ivar Puura. Kevadkoolis kuulutati välja ka järgmised kaks Eesti eluteaduse hoidja auhinna saajat: Jaan Viidalepp klassikalise liblikateaduse hoidmise eest ning Aleksei Turovski loomade kultuuri tutvustamise eest. Teoreetilise bioloogia kevadkooli toetas rahaliselt keskkonnainvesteeringute keskus.

Eesti Loodus/Uudistaja

---

Miljonid Arnold Kristjuhani ja Marko Vendelini uuringute toetuseks

Maailma suurim heategevuslik biomeditsiinifond Wellcome Trust otsustas määrata 15,3 miljoni krooni suuruse International Senior Research Fellow' stipendiumi Tartu ülikooli (TÜ) molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vanemteaduri Arnold Kristjuhani uurimisprojektile, mille tulemused peaks tulevikus kaasa aitama geneetiliste haiguste ravile.
Arnold Kristjuhani teadusprojekti eesmärk on selgitada, kuidas on reguleeritud geneetilise informatsiooni avaldumine rakkudes. See aitaks mõista, millised on meie võimalused mõjutada geenide avaldumist eri geneetiliste haiguste raviks.

TÜ teadusprorektori Ain Heinaru sõnul on järjekordse Wellcome Trust'i stipendiumi määramine suur tunnustus TÜ tugevale teaduspotentsiaalile. Varem on International Senior Research Fellow' stipendiumi saanud veel kaheksa TÜ teadlast. Toetus katab projekti teostamiseks vajalike materjalide, seadmete ja palgarahade vajaduse järgneva viie aasta jooksul. Arnold Kristjuhan alustab tööd projektiga alates 2008. aasta jaanuarist.


Sama au osaliseks sai tänavu veel Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) küberneetika instituudi vanemteadur Marko Vendelin. Tema uurimisrühm saab 17,2 miljonit krooni toetust südamelihase energiavahetuse uurimiseks.

"Viimastel aastatel on avastatud rida uusi tahke südamelihase rakkudevaheliste struktuuride vastasmõjudes, mille selgitamine vajab veel edasist uurimist. Niivõrd suure ja maineka rahvusvahelise heategevusfondi nagu Wellcome Trusti otsus finantseerida Marko Vendelini lähiaastateks planeeritud uuringuid südamerakkude struktuursete ja funktsionaalsete seoste selgitamisel näitab TTÜ küberneetika instituudi mittelineaarsete protsesside analüüsi keskuses seni tehtu kõrget teaduslikku taset ja hinnangut uurimisgrupi teaduslikule potentsiaalile tervikuna", kinnitas TTÜ küberneetika instituudi teadussekretär Mati Kutser.

TÜ/TTÜ

---

Tartu ülikooli nõukogu valis viis audoktorit

Tartu ülikooli (TÜ) nõukogu valis 25. mai istungil viis audoktorit, kes promoveeritakse ülikooli aastapäevaaktusel 1. detsembril.
Ülikooli audoktoriteks valiti üks maailma juhtivaid tsiviilõiguse asjatundjaid, Osnabrücki ülikooli professor Christian von Bar, Põhjamaade nimekamaid ajaloolasi, Uppsala ülikooli professor Torkel Jansson, üks maastikuökoloogia suunanäitajaid maailmas, Genti ülikooli professor Marc Antrop, Florida ülikooli orgaanilise keemia professor Alan Roy Katritzky ja Stockholmi majandusülikooli professor Ari Kokko.

TÜ

---

Looduskaitsjad valisid Saare looduse hoidja

Riikliku looduskaitsekeskuse (LKK) Saare regioon valis tänavuseks Saare looduse hoidjaks looduskaitsja ja botaaniku Mari Reitalu.

Reitalu sai tiitli pikaajalise ja kaaluka panuse eest Saaremaa looduse hoidmisel. Looduskaitsekeskuse tänukirja said looduskaitset toetava mitmekülgse loodusharidustöö eest õpetajad Inge Vahter ja Mart Mölder, metsainsener Silvi Filippov suure südamega tehtud töö eest Saaremaa metsade hoidmisel, keskkonnakaitsja Veiko Maripuu inimeste kaasamise ja innustamise eest saarte pärandkoosluste hoidmisel, talunik Kalev Au Laidevahe looduskaitseala hooldamise eest ning OÜ Teetormaja loodushoidliliku ja paindliku IT-teenuse pakkumise eest.
Saare looduse hoidja tiitel ja tänukirjad anti looduskaitsekuud tähistaval seminaril "Puud kui elurikkuse tugisambad", mis peeti 24. mail Kuressaare linnuse kapiitlisaalis.

LKK

---

Hiiumaal avati Palade looduskeskus

25. mai avati Hiiumaal pidulikult Palade looduskeskus. Hiiu maavalitsuse ja Pühalepa valla koostööd looduskeskuse loomisel toetasid Euroopa Liidu ja Eesti fondid: Interreg IIIB, KIK, EAS, MAAKAR.
Looduskeskuses esitletav temaatiline ekspositsioon tutvustab UNESCO programmiala "Inimene ja biosfäär" (MAB); Lääne-Eesti saared on MAB-i osa aastast 1989. Ekspositsiooni kavandas tunnustatud Hiiu looduskaitsja ja -fotograaf Tiit Leito. Looduskeskuse idee pärineb Palade põhikooli loodusõpetajalt Karin Poolalt. Looduskeskuse avas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.
Avamisel esitleti raamatut "Uurimisretked Väinamere laidudele" ja toimus esimene õppus: slaidiprogramm Väinamere laidude loodusest.

Hiiu maavalitsus/Uudistaja

---

Foto: LKK


Hiiu lammastele toodi tõhusam meresõiduriist

22. mail toodi Hiiumaa laidude kaitsealale Salinõmme keskkonnainvesteeringute keskuse rahastusel Suursadamas aktsiaseltsis Dagomar ehitatud puksiirparve raudkere (fotol). Nüüd jääb vaid puitosa peale ehitada ning lambavedu laidudele võib alata. Mullu karjatati Saarnakil 170 ja Hanikatsil 295 lammast.
Hiiumaa laidude maastikukaitseala laidudel on 35 hektarit niidetavaid ja üle 130 hektari karjatatavaid alasid. See kaitseala on Eestis ainus, kus meretagustel inimasustuseta väikesaartel jätkatakse nii suurel pindalal pärandkoosluste hooldamist.

LKK/Uudistaja

---

Põnevaid linnu-uudiseid

Linnuhuviliste arvutilisti viimase nädala sõnumeist on tähelepanuväärseim vahest teade selle kohta, et Margus Ots, Uku Paal ja Ranno Puumets püstitasid läinud pühapäeval, 27. mail Eesti uue 24 tunni linnuvaatluse rekordi: nähti-kuuldi 194 liiki, kahe võrra rohkem kui aasta varem.

Ots kinnitas telefonikommentaaris Uudistajale, et valdavalt sandipoolsete ilmade vahele sattus linnuvaatlusteks lausa ideaalilähedane ööpäev ja seetõttu oligi võimalik rekordini jõuda. Tavalisematest liikidest jäänud nägemata vaid sabatihane, rüüt, väikerüdi ja raudkull, see-eest oli meeldiv üllatus kuulda lausa nelja kakuliiki ning saada kirja ka tamme-kirjurähni ja valgetiib-viire taolised haruldused. Rekordi püstitamiseks tuli meestel läbi sõita 625 kilomeetrit!

Mõni päev enne rekordi püstitamist linnuhuviliste postiloendisse saadetud kirjas tõdes Ots, et Euroopa rekordini pole Eestis enam ka teoreetiliselt võimalik jõuda. Hispaanlased on selle kasvatanud nimelt 217 liigini. Eesti kohta kirjutab Ots aga nii: "Ülimalt hea õnne korral on Eestis võimalik 24 tunni jooksul kokku saada ca 205 liiki, aga seegi on pigem teoreetiliselt võimalik. Reaalselt juhtub ikka nii, et terve rida tavalisi liike jääb nägemata/kuulmata. Nt eelmise aasta rekordtulemusest jäi välja leevike."

Ots ei tea, et Hispaania ja Eesti kõrval kusagil Euroopas veel üle 190 liigi oleks ööpäeva jooksul kohatud. Selle nädala juhatas linnuhuvilistele aga põneva tulnukana sisse stepi-pääsujooksur (Glareola nordmanni). Eesti jaoks uue liigi avastasid Räpina lähistelt Raiglast soomlased Timo Pettay ja Jan Nordblad.


Siidhaigur. Foto: Reimo Rander

Läinud lähinädalatel märgatud liikidest tuleb esmajoones märkida punapea-õgijat (Lanius senator), keda nägi 18. mail Ida-Virumaal Auveres Eerik Leibak, ning siidhaigur (Egretta garzetta), kes laskis ennast paljudel linnusõpradel imetella Ilmatsalus. Punapea-õgija linnuharulduste komisjoni kinnitatud vaatlusi on Eestis varem olnud kolm, siidhaigrut on enne kindlalt nähtud vaid ühel korral, 2005. aasta sügisel Hiiumaal.

Linnuhuviliste arvutilist/Uudistaja

---

Kokkuvõtted kevadisest linnuvaatlusest

7.-8. aprillil toimunud kevadise linnuvaatluse tulemusel jõudis Eesti ornitoloogiaühingu kontorisse 70 nimekirja, mille koostamises osales 123 inimest.

Kokku vaadeldi ligi 101 000 lindu (seni suurim loendatud isendite hulk!) vähemalt 148 liigist. Nende hulka ei ole esialgu arvatud puna-harksaba (Milvus milvus) ja karbuskajakat (Larus melanocephalus), kelle vaatlused vajavad esmalt haruldustekomisjoni kinnitust, ning veel mõnda liiki, kes polnud vaatluse ajaks arvatavasti meile jõudnud või kelle määramisel oli eksimise tõenäosus suur.

Kõige pikemad liiginimekirjad saatsid Rein, Renno, Külli ja Kaidi Nellis ning Tiit Vohta (100 liiki), Indrek ja Irja Tammekänd (90), Kalle Muru, Olev Merivee ja Rein Mikk (88). Keskmiselt märgiti ühes nimekirjas 37 liiki. Enim isendeid (15 450) kohtasid Uku Paal, Margus Ots ja Remo Savisaar; järgnesid Indrek ja Irja Tammekänd (11 960 isendit) ning Rein Pärg ja Vilja Padonik (7700).

Kõige arvukamad linnud olid haned: loendati 17 563 rabahane, 11 163 suur-laukhane ning 19 974 täpselt määramata hane. Järgnesid naerukajakas , tuttvart ja metsvint. Kõige sagedamini nimekirjades esinenud liikideks olid rasvatihane, hallvares, harakas, sinikael-part ja kuldnokk. Huvitavamatest liikidest on märgitud näiteks lühinokk-hane, kanada lagle, kirjuhaha, must-toonekure, suur-konnakotka, kalakotka, väikepistriku, kassikaku, roherähni, tamme-kirjurähni ja kukkurtihase vaatlusi. Nimekirjade täieliku koondtabeli leiate ornitoloogiaühingu võrgupaigast. Kokkuvõtte koostajad ei vastuta liigimäärangute õigsuse eest. Kui keegi vaatlejatest leiab nimekirjast puuduvat mõne liigi, kelle määramise õigsuses ollakse kindel, tuleks teatada EOÜ kontorisse.

EOÜ


JUUBILAR

---

Endel Tulving 80

26. mail täitus kaheksakümnes eluaasta Endel Tulvingul. Petseris juristi perekonnas sündinud Endel Tulving on tuntuim ja tsiteerituim eesti soost teadlane, kes on oluliselt muutnud ja kujundanud psühholoogia tänapäevast nägu.

1949. aastal Kanadasse emigreerumise järel asus ta õppima Toronto ülikoolis psühholoogia erialal. 1957 omandas Tulving Harvardi ülikoolis doktorikraadi. Ta on pidanud professoriametit Toronto ja Yale`i ülikoolides, olnud Toronto ülikooli psühholoogiaosakonna dekaan ning toimetanud ajakirja Journal of Verbal Learning and Verbal Behavior. 1992. aastast on ta Toronto ülikooli emeriitprofessor ning jätkab uurimistööd Rotmani uurimisinstituudis tunnetusprotsesside neuropsühholoogia osakonna juhatajana. Igal aastal veedab professor Tulving paar kuud külalisprofessorina Washingtoni ülikoolis ning mõned nädalad Tallinnas.

Professor Tulving alustas 1960. aastatel esimesena mälestuste taaselustamise uurimist. Ta eristas vähemalt kahte mälusüsteemi: episoodiline mälu aitab meeles pidada isiklikult kogetud sündmusi, semantiline (tähenduslik) mälu aga fakte ja teadmisi maailma kohta. Veel kirjeldas ta mäluliiki, mida nüüd tuntakse praimingu, teadvustamata mälu all. Inimkultuurile on Endel Tulvingu oletuse kohaselt ainuomane autobiograafiline mälu - kronesteesia, mis eeldab võimet tajuda ja teadvustada aega.

Endel Tulving on avaldanud üle 200 teadusartikli ja mitu raamatut. Ta on Eesti, USA, Rootsi, Euroopa akadeemiate välisliige, Kanada ja Londoni kuninglike ühingute liige, paljude ülikoolide, sealhulgas Tartu ülikooli audoktor. 2000. aastast on professor Tulving Valgetähe II klassi teenetemärgi kavaler.

Eesti TA


TASUB MINNA

---

Mahepeenralt tervele perele

Sellist nime kannab Tartu keskkonnahariduse keskuse (TKKHK) järjekordne keskkonnaõhtu, mis on neljapäeval, 31. mail algusega kell 18 TKKHK saalis (Kompanii 10).
Esineb Margo Mansberg Eesti mahepõllumajanduse sihtasutusest. Jutuks tuleb see, kuidas koduaias mahedalt väetada ja kahjureid tõrjuda, miks eelistada ja kust leida ökoloogilist toitu, milline on maheaianduse olukord ning arenguvõimalused Eestis ja mujal, mis on kõige populaarsem mahetootmisharu, kuidas toetatakse mahetootjat. Muidugi saab esitada ka küsimusi mahepõllunduse kohta.
Nagu teisedki selle keskkonnainvesteeringute toetajatud sarja üritused, on ka see õhtu osalejatele tasuta.

TKKHK

---

Balti keskkonnafoorum kutsub koostööseminarile

7. juunil toimub Tallinnas hotellis Oru (Narva mnt 120B) seminar "Huvigruppide vaheline koostöö seoses veepoliitika ja ohtlike ainetega ", mille korraldab Balti keskkonnafoorum (BEF) projekti "VVOde koostöö puhta veekeskkonna saavutamiseks" raames. Projekti rahastavad keskkonnainvesteeringute keskus ja Hollandi kuningriigi suursaatkonna MATRA/KNIP programm.

Seminari eesmärk on arendada riigiasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide koostööd ja dialoogi veepoliitika ja ohtlike ainete alal ning arutada ühiselt veemajanduskavade, seire ja avalikkuse kaasamisega seonduvaid küsimusi.
Seminaril saab osaleda tasuta. Väljastpoolt Tallinna tulijatele hüvitatakse vajaduse korral ka bussi- või rongipiletite kulud. Seminar algab kell 10 ja lõpeb umbes kell 17.

BEF


MAAILMAST

---

Malta jätkab linnutapatalguid

BirdLife International (BLI) avalikustas läinud nädalal raporti "Malta saarte linnujahi ja -püügi rahvusvaheline tähendus", milles on analüüsitud BirdLife Malta linnurõngastuse andmebaasi. Nähtub, et kevadel ja sügisel üle Malta rändavad linnud saabuvad vähemalt 48 maalt, millest 36 Euroopas ja 12 Aafrikas.

Analüüs kinnitab, et Maltal kannavad kaotusi röövlinnud, kelle kaitseks on rohkesti vaeva nähtud Rootsis, Soomes ja Saksamaal, või näiteks vintlased, kes on saanud rõnga jalga Tšehhimaal ja Ungaris. Üldse on Maltal lastud linde, kes on rõngastatud 37 riigis, ja püütud 19 maal märgistatud tiivulisi.
Raport loodab juhtida maailma tähelepanu Maltal toimuvale, et üldine surve võimaldaks saareriigi rahvuslikuks uhkuseks peetavale kacca'le ehk linnujahile ometi kord piiri panna.

BLI/Uudistaja

---

Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---