Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
19. juuni 2007


UUDISTAJA SOOVITAB





Loodusesber lainetes, akvaariumis ja pudelivees

Kuum suvi on ukse ees ja juunikuu Loodusesbra number tahab leida vastust ksimusele, miks me ostame poest pudeliga vett. Miks nustume selle toote puhul maksma kohati tuhat korda krgemat hinda kui koduse kraanivee eest? On kaks vimalust: inimesed kas kahtlevad koduse kraanivee puhtuses (mningal juhul phjendatult) vi on tegu ajupesuga. Sel teemal vtab juliselt sna veespetsialist Erna Sepp, kes peab pudelivee ri lekiidetud trendinhtuseks. Samal lainel: ajakirjanik Madli Zobel ostis koju seitse eri sorti pudelivett, pani nad avatuna aknalauale seisma ja uuris prast vee maitset. Kui maitse ji seisnuna samaks, kas viks siis kahtlustada silitusainete olemasolu tootes? Kodune katse ei vimalda muidugi suuri jreldusi teha, aga pakub mtlemisainet mitmes ksimuses, mis puudutab vee silitamist, puhastamist ja hinda.

Vees leidub ka muud huvitavat: Tiit Hunt kirjutab juunikuise sooja jrvesopi vee-elukatest ja htlasi pajatab kalade pildistamise eriprast. H foto saad siis, kui viitsid ringi sita, akvaarium auto pakiruumis, ja olla valmis kalameeste kutse peale kohale tormama, kui mni huvitav isend vrku ptud.

Juuninumbriga anname kaasa ka tasuta CD, mis on meie ajakirja jaoks esmakordne. Aga asjal on oma mte: tegu on ekstra loodusesbrale meldud muusikaplaadiga: dssmuusikud improviseerivad live'is koos hund-lrasaba, krvaala ja teadusnimetust Garrulax leucolophus kandva vrvulisega. Peale selle kuuleb plaadil ammu unustatud pille ja vanu lindistusi. Kokku klavad elektroonika ja vaalade muusika. Dssklarnetisti David Rothenbergi plaadi valmimisele aitas kaasa Robert Jrjendal ning mitu teist muusikut. Mnusat suvist kuulamist!

Loodusesber






Elu koos seentega

Eesti Looduse juuninumbri kaaneloos tutvustab Ave Suija samblike kahetist olemust: pealtnha taime meenutav organism on tegelikult seene ja vetika kooselu vorm, mis on sstemaatikutele ja koloogidele parajalt peamurdmist andnud. Sambliku fotobiondiga vrreldes on inimese suhted seentega kllalt kauged, aga oma igapevases elus ei pse me seente eest kuhugi. Meie kodudes alaliselt elavatest hallitusseentest ja nendega seotud ohtudest kirjutavad Kalle Pilt, Helle Jrv ja Jane Oja. Hallitusest hoopis enam armastatud on metsaseened. Seenelkijale meldes on viimasel ajal avaldatud hulk kirjandust. Ligi paarikmne seeneraamatu vahel aitab valida seenevana Erast Parmasto.

Inimesega eluruumi jagavaid pisikesi loomi tutvustava sarja esimese artiklis kirjutab Mati Martin soomukatest - niisketes toanurkades pesitsevatest rgsetest putukatest. Kuuejalgsete hulka kuulub taas ka Euroopa harulduste rubriigis kirjeldatav vike-punalamesklane - mardikas, kes meil sltub vanadest haabadest. Sven Zacek toob lugejani pildikesi soordi rndest. Soolalembene merikapsas sobib salatisse, teab Urmas Kokassaar.

Hdrogeoloog Hella Kink hoiatab kuivendajaid veesilitusaladena thtsate soode rikkumise eest. Matkaraja rubriigis kirjeldatud Meenikunno rabamaastik kuulub selliste hulka, kuhu huvilisi voorib juba leliia. Hoopis vhem tuntud loodusimet - Kalametsa kanjonit - soovitab Phja-Ltisse vaatama minna Tapio Vares. Prnumaal asuva Kurese maastikukaitseala minevikku ja nukravitu tnapeva heidab pilgu Kurese kla peremees ja sulane Urmas Vahur.

Eesti Loodust sirvinud Ott Luuk











EESTI UUDISEID

Keskkonnaministeerium sai abiministri

14. juunil nimetas valitsus keskkonnaministeeriumi abiministrina ametisse Rita Annuse; Annus asus tle 18. juunil.
Ettepaneku nimetada Rita Annuse abiministriks tegi keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Valikus lhtus Tamkivi eelkige Rita Annuse pikaajalisest tkogemusest keskkonnaministeeriumi ssteemis. Varem on Annus ttanud keskkonnaministeeriumi igusbroo juristina, igusbroo ja igusosakonna juhatajana (1996-2003) ning olnud ametis maa-ameti juhtkonna nuniku ja peadirektori asetitja kohusetitjana. Rita Annus on lpetanud 1996. aastal Tartu likooli igusteaduse erialal ja 2001. aastal Kesk-Euroopa likooli keskkonnateaduste ja -poliitika alal.

Keskkonnaministeerium




Kaheksa laevafirmat lpetavad puhastamata heitvee laskmise Lnemerre

Maailma looduse fond (WWF) ja Eestimaa looduse fond (ELF) kutsusid Lnemerel tegutsevaid laevandusettevtteid loobuma laevade heitvee laskmisest Lnemerre.

Laevanduskompaniisid kutsuti hinema vabatahtliku leppega mitte lasta heitvett merre ka rahvusvahelistes vetes, kus see on praegu seaduslik. Laevanduskompaniid peaksid kindlustama, et heitvesi puhastatakse pardal vi tuuakse kaldal asuvatesse puhastusseadmetesse. Eeskujulikku keskkonnapoliitikat nidates liitus avaldusega kaheksa laevafirmat, Eestist Lindaliini AS ja AS Tallink Grupp. Kokku prduti 50 laevakompanii poole kuuel Lnemeremaal. WWF ja ELF loodavad avaldusega innustada kiki Lnemerel opereerivaid laevafirmasid sstma Lnemerd reostusest ja ttlema puhastamata heitvett pardal vi sadamates.

WWF uuring nitab, et enamik Lnemerel opereerivaid ristlus- ja reisilaevu ei saa vabatahtlikult lpetada heitvee laskmist Lnemerre. Aastas tekib laevadel vhemalt 1,6 miljardit liitrit "halli heitvett" (dui- ja pesuvesi), mis lastakse otse Lnemerre. Reisilaevade tualettides tmmatakse vett le 100 miljoni korra igal aastal ja osa seal tekkivast puhastamata "mustast heitveest" juab otse Lnemerre.

---

Reisi- ja ristluslaevadel sidab Lnemerel igal aastal umbkaudu 80 miljonit reisijat ja see arv kasvab. Laevadelt aasta jooksul lastav heitvesi sisaldavad kuni 460 tonni lmmastikku ja 150 tonni fosforit, mis soodustab vetikate, sealhulgas toksiliste sinivetikate itsengut ja halvendab vee kvaliteeti. Laevade heitvesi sisaldab ka baktereid, viirusi ja teisi haigustekitajaid, samuti puhastusvahendeid ja raskmetalle.
Puhastamata heitvesi soodustab Lnemere eutrofeerumist, mis vhendab vee hapnikusisaldust ja kokkuvttes vib phjustada teiste veeorganismide, sealhulgas kalade surma. Toitaineliiasus on tsine oht Lnemere bioloogilisele mitmekesisusele.

ELF




---
Foto: Toomas Jriado

Via Hanseatica turismiprojekt tutvustas ennast arenguttajaile

Juuni esimesel ndalal sitis mda Via Hanseatica trassi Leedus, Ltis ja Eestis bussitis kolme Balti riigi maakondade arengu- ja turismittajaid. Tutvuti Via Hanseatica Baltimaade turismiprojekti (VHB) kigus tehtuga.

Euroopa Liidu Interreg III B projekt, mille juhtpartner on sihtasutus Luna-Eesti Turism, lpeb septembris konverentsiga, aga on kllaltki tenoline, et teoks saab ka jtkuprojekt. Kokku on projekti tvljas Eestist veidi viksem, 43 000-ruutkilomeetrine piirkond umbes 1300 turismiobjektiga. Tasapisi paigutatakse nende juurde VHB logo kandvaid viitasid ja paigaldatakse piirkonnakaarte. Neist kaartidest esimest valminut said tutvumisretkel kinud vaadata Lti Valkas (fotol). Valmimisjrgus on VHB veeb, kuhu tuleb nii vimalus virtuaalretkeks kui ka turismipiirkonna interaktiivne kaart.

Kuus peva vldanud retk vimaldas le vaadata muidugi vaid murdosa projektiga haaratud turismiobjektidest. Leedus tutvuti niteks Panemune lossi, Jurbarkase majutusasutustega ja Klebonike vabahumuuseumiga, kidi iauliai klje all Ristimel ja roniti iauliai katedraali torni, Ltis lunastati Blankenfelde misas, matkati Tervete looduspargis, vaadati Turaida, Cesise ja Valmiera lossi ja/vi lossivaremeid, Eestis nauditi vesiravilamnusid Otep "Bernhardis", kidi suusapealinna muuseumeis ja aktiivturismi paikades, tusti Tartu Jaani kiriku torni ja laskuti Kohtla kaevandusmuuseumisse.

Uudistaja




---
Lunn. Foto: www.ebnitalia.it

Eesti linnuliiginimestik aina pikeneb

17. juunil mrkas Jukka Ojala Srve srel Eestile uut linnuliiki lunni (Fratercula arctica).
Eesti linnuharulduste komisjoni esimehe Margus Otsa kinnitusel satub see Arktikas pesitsev liik Lnemerele limalt harva. Lind ujus kalda lhedal ja kik liigi mramiseks vajalikud tunnused olevat kenasti ra nhtud. Tegemist on ju pealegi liigiga, keda tema iseraliku vlimuse tttu on peaaegu vimatu kellegi teisega segi ajada. Kui nhtud linnu tpsem kirjeldus haruldustekomisjoni juab ja vaatlus seal kinnitatakse, on see Eestis 367. linnuliik.

Riiklik looduskaitsekeskus (LKK) teatas aga haruldase lammitildri pesast Silma looduskaitsealal Lnemaal. Nelja munaga pesa leidnud LKK liigikaitse peaspetsialisti Ivar Ojaste snul on tegu lammitildri kolmanda kindla pesitsusjuhtumiga Eestis. Esimene oli 2000. aastal Prnumaal, mil leiti pesakond kolme pojaga, teine aga 2002. aastal Tartumaal.

Linnuhuviliste arvutilist/LKK/Uudistaja




Tartus kohtub maailma loomatervishoiuteaduse eliit

17.-21. juunini kestab Tartus XIII rahvusvaheline loomatervishoiu kongress, mille korraldajaks on Eesti maalikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.
Korralduskomitee esimees, rahvusvahelise loomatervishoiu hingu ISAH asepresident ja maalikooli ppejud Andres Aland tles, et kongressil ksitletakse pllumajandusloomade pidamistingimuste, tervise ning heaolu vahelisi seoseid, analsitakse loomade tervise ja tootmise kasumlikkuse seoseid erinevate pidamisssteemide kasutamisel. Arutluse all on ka uued arengud ja vimalused loomade transpordil ning automaatsel tppispidamisel, loomade tervise seos toiduohutuse ja rahvatervisega jpm.

Maalikool




---
Jrja metskonna kontor. Foto: Jri Pere/RMK

Jrja metskonna keskus vitis "iludusvistluse"

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) kaunim metskonnakeskus 2007. aastal on Edela regiooni Jrja metskonnas (fotol).
Kaunima metskonnakeskuse konkurss peeti juba neljandat aastat; keskusi hinnatakse kahes etapis: esmalt regioonides ja siis kogu RMK tasandil. Thelepanu pratakse neljale aspektile: terviklikule ruumimjule, heakorrale, haljastusele ja vikevormidele.
Jrja vit tuli tihedas rebimises Pikknurme metskonna keskusega, mis on kaunis kui piparkoogimaja, vluva haljastusega ja hsti korras. "Aga kui kiki taustategureid kaaluda, siis tundub mulle, et Jrja vajab rohkem esiletstmist," mrkis RMK haldusjuht Toomas Mendelson. Tiitlile konkureerisid veel Anija, Kihelkonna, Laiuse ja Loobu metskonna kontorid.
Jrja keskus esitatakse ka vabariigi presidendi patroneeritavale "Kaunima kodu" konkursile. Fotosid konkursil osalenud metskonnakeskustest saab vaadata RMK fotogaleriist foto.rmk.ee/KINNISVARA/.

RMK




Euroopa Liidus heideti 2005. aastal hku vhem kasvuhoonegaase

Euroopa henduse kasvuhoonegaaside inventuuri aastaaruandest, mille on koostanud Kopenhaagenis asuv Euroopa keskkonnaagentuur (EEA), selgub, et kliimamuutusi phjustavate kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogused olid 2005. aastal viksemad kui aasta varem.
Viieteistkmne n.-. vana EL riigi kohta vhenes heide kokku 0,8 protsendi ehk 35,2 miljoni tonni CO2 ekvivalendi vrra, peamiselt vhenes ssihappegaasi heide: 0,7 protsendi (26 miljoni tonni) vrra. 27 riigi kohta vhenesid heitkogused 0,7 protsendi ehk 37,9 miljoni tonni CO2 ekvivalendi vrra. Tpsema teabe leiab huviline EEA pressiteatest vrgupaigas
www.eea.europa.eu/pressroom/newsreleases/euroopa-liidus-heideti-2005-aastal-ohku-vahem-kasvuhoonegaase.

KKM info- ja tehnokeskus/EEA




Luuakse professor Olevi Kulli mlestusfond

22. juunil kirjutavad fondi asutajaliikmed ja sihtasutuse usalduskogu esimees Tartu likooli botaanikaaias alla T sihtasutuse juurde loodava professor Olevi Kulli mlestusfondi statuudile.
Olevi Kull (22. juuni 1955 - 31. jaanuar 2007) lpetas Eesti pllumajanduse akadeemia metsamajanduse erialal kaugppes 1981. 1983 asus ta tle T kossteemide laborisse. Aastatel 1990-1999 rajas ja juhatas Kull praeguse Tallinna likooli koloogia instituudi Tartu osakonda, alates 1999. aastast juhatas rakenduskoloogia professorina T botaanika ja koloogia instituudi kofsioloogia ppetooli ning 2004. aastast ka instituuti.

Professor Olevi Kull oli ks ndisaegse Eesti rahvusvaheliselt tuntumaid teadlasi, kelle uurimused fotossteesiaparaadi ja lehestiku kohanemisvimest valgusoludele on muutunud juba oma teadusvaldkonna klassikaks. hena vhestest Eesti teadlastest kuulus ta oma eriala he protsendi enim tsiteeritud teadlase hulka maailmas, tema teadustid on tsiteeritud kokku le tuhande korra.

Professor Olevi Kulli mlestusfond asutatakse sihiga toetada taimede kofsioloogia, metsakoloogia ja kossteemide koloogia eriala phippe viimase aasta lipilaste, magistrantide, doktorantide ja jreldoktorantuuris ppivate noorteadlaste osalemist rahvusvahelistel teadusnupidamistel ja ttamist erialaga seotud vlismaa teadusasutuste juures.
Mlestusfondi statuut ning juhend fondi annetuste tegemiseks on leval Tartu likooli sihtasutuse kodulehekljel www.ut.ee/sihtasutus/ rubriigi "Toeta haridust" jaotuses "Olemasolevad stipendiumid".

T sihtasutus




---

Looduskaitsekuu lppes kaitsealaraamatu esitlusega

15. juunil oli Tallinnas Nmme spordikeskuses le-eestilise looduskaitsekuu lppu thistanud ritus, kus esitleti raamatut "Eesti kaitsealad".
Raamatu autorid on Tiit Leito, Arne Ader ja Kai Kimmel. Kigile loodushuvilistele meldud raamatus esitleb ja portreteerib raamatu koostaja loodusfotograaf Tiit Leito 80 Eestile iseloomulikku kaitseala. Raamatu on kujundanud kunstnik Kersti Tormis.

Kogumiku jaoks valiti vlja kaitsealad, mis kige paremini iseloomustavad viit maastikupiirkonda: Lne-, Phja-, Vahe-, Ida- ja Luna-Eestit. "Phirhk on nii snas kui pildis loodusvrtuste kirjeldamisel, mis ldjuhul on olnud ka kaitsealade moodustamise lhtealuseks. Fotode puhul on suurem rhk maastikel, vlja on ptud tuua nii tpiline kui ka neile ainuomane," selgitas Leito.
Leito snul on looduskaitse eri aspekte ja ksikuid kaitsealasid tutvustavaid raamatuid rohkesti ilmunud ka enne, kuid sellises mahus sisult terviklik vljaanne on esmakordne. Raamatu ilmumine on oluline ka seetttu, et tnavu augustis thistavad oma 50. snnipeva seitse kaitseala, neist suurimad on Viidume, Vilsandi, Matsalu ja Nigula.
Raamat valmis kaitsealade haldaja riikliku looduskaitsekeskuse (LKK) ja keskkonnaministeeriumi osavtul ning keskkonnainvesteeringute keskuse rahastamisel.

LKK




Bernhard Schmidti nimeline preemia

Eesti teaduste akadeemia kuulutab vlja vistluse Bernhard Schmidti nimelisele preemiale. 2001. aastal asutatud auhinnaga tstetakse esile Eestis ttavate noorte teadlaste ja inseneride saavutusi arendustegevuses ja teaduslike uurimistulemuste evitamisel.
25 000 krooni suurune preemia antakse noorele teadlasele vi insenerile (vanusega kuni 35 aastat) vi hise tga seotud rhmale viimase kahe aasta jooksul tehtud teadus- ja arendust rakenduste eest Eesti majanduses.
Kandidaatide esitamise igus on Eesti TA akadeemikutel, likoolide ja nende teaduskondade ning teadusasutuste nukogudel, teadusseltside ja Eesti inseneride liidu juhatustel.
Taotlused koos t detailse kirjeldusega ja lisamaterjalidega, sealhulgas teatega t rakendusse juurutanud ettevttelt, esitada Eesti TA juhatusele (Kohtu 6, 10130 Tallinn) hiljemalt 10. oktoobriks 2007.

Eesti TA




Tartu keskkonnahariduse keskus otsib loodusmaja direktorit

Tartu keskkonnahariduse keskus (TKKHK) kuulutas vlja konkursi erahuvikooli Tartu loodusmaja direktori ametikohale.
Kandidaadil peab olema krgharidus ja juhtimiskogemus, analsi- ja otsustusvime, vga head suhtlemisoskus, algatusvime, organiseerimis- ja koostoskus; ta peab tundma tks vajalikke igusakte, oskama kasutada arvutit ja vhemalt ht vrkeelt.
Valitut ootab ees vastutusrikas huvitav t, eneseteostusvimalus arenevas organisatsioonis, sbralik tkeskkond ja motiveeriv palgassteem ehk tistajaline ametikoht thtajalise lepinguga 5 aastaks.
Kasuks tuleb loodushariduslik taust ja varasem tkogemus noorsoot- vi haridusvaldkonnas.
Kandideerimiseks tuleb saata CV ning essee huvikooli arenguvimalustest ja prioriteetidest (1 lk.) aadressil Tartu keskkonnahariduse keskus, Kompanii 10, Tartu 51007 Janika Ruusmaa (sihtasutuse juhataja) nimele vi meiliga aadressil janika.ruusmaa@teec.ee.
Dokumendid tuleb esitada 16. juuliks, tle asuda aga juba 2. augustil. Lisainfo saab telefonidel 736 6150 vi 5668 8886.

TKKHK


TASUB MINNA

30. looduseuurijate pev tuleb Nval

30. juunil ja 1. juulil on Nval 30. Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) korraldatav looduseuurijate pev, seekord teemal "Phja-Eesti klint".
Esimese peva esinejate nimistus on Ivar Puura (Klindi kivimites talletunud elu areng), Kalle Suuroja (Phja-Eesti klint Eesti looduse smbolina), Igor Tuuling ja Kaidi Tilk (Balti ja siluri klint Lnemere keskosas kui Ida-Euroopa lauskmaa kuestalaadse pinnamoe avaldusvormid), Tiit Randla (Nva kandi loodusvrtustest), Jaak Jaagus ja Ain Kallis (Klindi mikrokliimast) ning Enno Kalde (Ilmatark ilmast). htupooliku sisustab matk ja lkkehtu.

Teisel peval minnakse hommikusgi jrel ekskursioonile Pakri neemele; ekskursioone juhivad Igor Tuuling ja Ivar Puura.
Osalejad majutatakse Nva phikooli, Veskioja motelli ja motelli Gabriela. Ettetellimisel on vimalik osa vtta histoitlustusest (neli toidukorda maksab kokku 110 krooni). Osaluskulude eest tuleb ette tasuda kas LUS-i arveldusarvele (Eesti LUS'i a/a 101020002444000, SEB hispank) vi LUS-i majas (Tartu, Struve 2).
Osavtusoovist palutakse teatada hiljemalt 22. juuniks; samaks ajaks tuleb tasuda ka osaluskulud. Registreerimislehe vib saata LUS-i majja (Struve 2, 51003 Tartu); samuti saab osavtust teatada e-posti teel aadressil elus@elus.ee. Kindlasti tuleks mrkida soovid hissidu, bimise ja toitlustuse kohta. Lisainfot saab telefonidel 734 1935 ja 742 7011.

LUS




Lohusuu suvekool 2007

23.-27. juulil on Lohusuu phikoolis Ida-Virumaal ues ppimise petajakoolitus. uesppe koolitus toimub Lohusuus juba neljandat korda.
Koolitajateks on Rootsi Linkpingi likooli ppejud prof. Anders Szczepanski ja Janerick Mrck ning Eesti uesppe lektorid Eha Jakobson, Mart Laanpere, Kristel Vilbaste, Katrin unap ja Inna Jrva. Kursust modereerib Mikk Sarv. Anders Szczepanski petas ka kolmel eelmisel aastal Lohusuus uespet Eesti petajatele. Koolitusel said eelmisel aastal teadmisi ETV saatesarjas "piu" osalenud phikoolide petajad.
Kursuse lbinud saavad uespetaja tunnistuse. pinguid on vimalik jtkata magistrippes Linkpingi likoolis. bitakse Lohusuu phikoolis; tagatud on kursuse tlge nii eesti kui ka vene keelde.

Kursusel saab osaleda 25 petajat, registreeruda tuleb e-aadressil mikk@ilm.ee hiljemalt 1. juuliks. Info: telefonil 5557 7795 Mikk Sarv, mikk@ilm.ee, Heili Eiche heilieiche@hot.ee, 56658826. Koolitust toetab Euroopa Liidu sotsiaalfond sihtasutuse Innove kaudu.

Lohusuu phikool


MAAILMAST

---
Kunstniku kujutlus inimesest Marsil. Pilt: ESA

Otsitakse vabatahtlikke Marsi-missioonile

Euroopa kosmoseagentuur (ESA) uurib vimalusi mehitatud ekspeditsioonide saatmiseks Marsile. Reaalsed missioonid jvad esialgu unistuste valdkonda, kuid kosmosernduri elu saavad valitud vabatahtlikud omal nahal proovida juba jrgmisel aastal. Nimelt tahab ESA simuleeritud missiooni abil uurida, kuidas mjub tulevaste meeskonnaliikmete pshikale kauaaegne viibimine kosmoseaparaadi kitsastes, teistest inimestest isoleeritud tingimustes.

Sit Marsile ja tagasi kestaks ligi kaks aastat. ESA simulatsioon koosneb hest vi kahest 105-pevasest eeluurimusest ning 520-pevasest simuleeritud missioonist, mille kigus jljendatakse ka uurimistd Marsi pinnal. Osavtjate toiduratsioonid on sarnased rahvusvahelise kosmosejaama ISS pardal pakutavaga. Kogu simulatsioon viiakse lbi Moskvas, spetsiaalses katseehitises. ESA vajab iga simulatsiooni etapi jaoks nelja, seega kokku kahtteist vabatahtlikku. Kandidaatidele esitatavad nuded on sarnased astronautide valikul kasutatavatele, kuigi fsilisest tervisest enam pannakse rhku stressitaluvusele ja pshholoogilistele teguritele.

ESA


KIIRKOMMENTAAR

Keeleseadus ei lase teavitada turiste

sna palju reisiva inimesena olen end ikka ja jlle leidnud kurvastamas selle le, et ma ei saa aru, mida teersed viidad mulle teatada ritavad: sel lihtsalt phjusel, et ma ei valda - viimastest situdest niteid valides - ei lti vi leedu ega ammugi mitte ungari vi rumeenia keelt. Aga enamasti on maanteede serva paigaldatud viidad ka turismiobjektide juurde just ikka ja ainult rahvuskeeltes.
Kui eelmisel aastal sattusin reisima koos Via Hanseatica Baltimaade turismiprojekti (VHB) rahvaga, siis oli muu hulgas juttu, et vaat nd saab ometi kord teha sellised suunaviidad, kus on peal mujaltki tulnuile informatiivsed kirjad. Praeguses Euroopas nhtavasti on enim rahvusvahelise keele staatuses inglise keel, loogiline oleks valida teiseks keeleks see.

Kui nd juuni alguse taas VHB-l olin, sain oma hiiglaslikuks kurvastuseks teada, et vhemalt Eestis kakskeelseid viitasid panna ei saa: maanteeamet pole nus. Ja seda mitte mingist pikpisest jonnist johtuvalt, vaid seetttu, et keeleseadus ei luba. Tundub, et umbes samasugune seadus on paraku ka Ltis. Ehkki - seal riigis on mingi mndus siiski leitud, sest niteks Gauja rahvuspargi huvivrsuste juurde suunatakse nd testi nii lti kui ka inglise keeles.
Miks kskeelseid kirju kandvate viitade seadus vastu veti, on seletamatagi selge. Aga vib-olla on aeg nd kps teha turismi arengu huvides phimtteline ja tpselt piiritletud muudatus?

Toomas Jriado


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012