Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
19. juuni 2007


UUDISTAJA SOOVITAB





Loodusesõber lainetes, akvaariumis ja pudelivees

Kuum suvi on ukse ees ja juunikuu Loodusesõbra number tahab leida vastust küsimusele, miks me ostame poest pudeliga vett. Miks nõustume selle toote puhul maksma kohati tuhat korda kõrgemat hinda kui koduse kraanivee eest? On kaks võimalust: inimesed kas kahtlevad koduse kraanivee puhtuses (mõningal juhul põhjendatult) või on tegu ajupesuga. Sel teemal võtab jõuliselt sõna veespetsialist Erna Sepp, kes peab pudelivee äri ülekiidetud trendinähtuseks. Samal lainel: ajakirjanik Madli Zobel ostis koju seitse eri sorti pudelivett, pani nad avatuna aknalauale seisma ja uuris pärast vee maitset. Kui maitse jäi seisnuna samaks, kas võiks siis kahtlustada säilitusainete olemasolu tootes? Kodune katse ei võimalda muidugi suuri järeldusi teha, aga pakub mõtlemisainet mitmes küsimuses, mis puudutab vee säilitamist, puhastamist ja hinda.

Vees leidub ka muud huvitavat: Tiit Hunt kirjutab juunikuise sooja järvesopi vee-elukatest ja ühtlasi pajatab kalade pildistamise eripärast. Hää foto saad siis, kui viitsid ringi sõita, akvaarium auto pakiruumis, ja olla valmis kalameeste kutse peale kohale tormama, kui mõni huvitav isend võrku püütud.

Juuninumbriga anname kaasa ka tasuta CD, mis on meie ajakirja jaoks esmakordne. Aga asjal on oma mõte: tegu on ekstra loodusesõbrale mõeldud muusikaplaadiga: džässmuusikud improviseerivad live'is koos hund-lüürasaba, küürvaala ja teadusnimetust Garrulax leucolophus kandva värvulisega. Peale selle kuuleb plaadil ammu unustatud pille ja vanu lindistusi. Kokku kõlavad elektroonika ja vaalade muusika. Džässklarnetisti David Rothenbergi plaadi valmimisele aitas kaasa Robert Jürjendal ning mitu teist muusikut. Mõnusat suvist kuulamist!

Loodusesõber






Elu koos seentega

Eesti Looduse juuninumbri kaaneloos tutvustab Ave Suija samblike kahetist olemust: pealtnäha taime meenutav organism on tegelikult seene ja vetika kooselu vorm, mis on süstemaatikutele ja ökoloogidele parajalt peamurdmist andnud. Sambliku fotobiondiga võrreldes on inimese suhted seentega küllalt kauged, aga oma igapäevases elus ei pääse me seente eest kuhugi. Meie kodudes alaliselt elavatest hallitusseentest ja nendega seotud ohtudest kirjutavad Kalle Pilt, Helle Järv ja Jane Oja. Hallitusest hoopis enam armastatud on metsaseened. Seenelkäijale mõeldes on viimasel ajal avaldatud hulk kirjandust. Ligi paarikümne seeneraamatu vahel aitab valida seenevana Erast Parmasto.

Inimesega eluruumi jagavaid pisikesi loomi tutvustava sarja esimese artiklis kirjutab Mati Martin soomukatest - niisketes toanurkades pesitsevatest ürgsetest putukatest. Kuuejalgsete hulka kuulub taas ka Euroopa harulduste rubriigis kirjeldatav väike-punalamesklane - mardikas, kes meil sõltub vanadest haabadest. Sven Zacek toob lugejani pildikesi soorüdi rändest. Soolalembene merikapsas sobib salatisse, teab Urmas Kokassaar.

Hüdrogeoloog Hella Kink hoiatab kuivendajaid veesäilitusaladena tähtsate soode rikkumise eest. Matkaraja rubriigis kirjeldatud Meenikunno rabamaastik kuulub selliste hulka, kuhu huvilisi voorib juba üleliia. Hoopis vähem tuntud loodusimet - Kalametsa kanjonit - soovitab Põhja-Lätisse vaatama minna Tapio Vares. Pärnumaal asuva Kurese maastikukaitseala minevikku ja nukravõitu tänapäeva heidab pilgu Kurese küla peremees ja sulane Urmas Vahur.

Eesti Loodust sirvinud Ott Luuk











EESTI UUDISEID

Keskkonnaministeerium sai abiministri

14. juunil nimetas valitsus keskkonnaministeeriumi abiministrina ametisse Rita Annuse; Annus asus tööle 18. juunil.
Ettepaneku nimetada Rita Annuse abiministriks tegi keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Valikus lähtus Tamkivi eelkõige Rita Annuse pikaajalisest töökogemusest keskkonnaministeeriumi süsteemis. Varem on Annus töötanud keskkonnaministeeriumi õigusbüroo juristina, õigusbüroo ja õigusosakonna juhatajana (1996-2003) ning olnud ametis maa-ameti juhtkonna nõuniku ja peadirektori asetäitja kohusetäitjana. Rita Annus on lõpetanud 1996. aastal Tartu ülikooli õigusteaduse erialal ja 2001. aastal Kesk-Euroopa ülikooli keskkonnateaduste ja -poliitika alal.

Keskkonnaministeerium




Kaheksa laevafirmat lõpetavad puhastamata heitvee laskmise Läänemerre

Maailma looduse fond (WWF) ja Eestimaa looduse fond (ELF) kutsusid Läänemerel tegutsevaid laevandusettevõtteid loobuma laevade heitvee laskmisest Läänemerre.

Laevanduskompaniisid kutsuti ühinema vabatahtliku leppega mitte lasta heitvett merre ka rahvusvahelistes vetes, kus see on praegu seaduslik. Laevanduskompaniid peaksid kindlustama, et heitvesi puhastatakse pardal või tuuakse kaldal asuvatesse puhastusseadmetesse. Eeskujulikku keskkonnapoliitikat näidates liitus avaldusega kaheksa laevafirmat, Eestist Lindaliini AS ja AS Tallink Grupp. Kokku pöörduti 50 laevakompanii poole kuuel Läänemeremaal. WWF ja ELF loodavad avaldusega innustada kõiki Läänemerel opereerivaid laevafirmasid säästma Läänemerd reostusest ja töötlema puhastamata heitvett pardal või sadamates.

WWF uuring näitab, et enamik Läänemerel opereerivaid ristlus- ja reisilaevu ei saa vabatahtlikult lõpetada heitvee laskmist Läänemerre. Aastas tekib laevadel vähemalt 1,6 miljardit liitrit "halli heitvett" (dušši- ja pesuvesi), mis lastakse otse Läänemerre. Reisilaevade tualettides tõmmatakse vett üle 100 miljoni korra igal aastal ja osa seal tekkivast puhastamata "mustast heitveest" jõuab otse Läänemerre.

---

Reisi- ja ristluslaevadel sõidab Läänemerel igal aastal umbkaudu 80 miljonit reisijat ja see arv kasvab. Laevadelt aasta jooksul lastav heitvesi sisaldavad kuni 460 tonni lämmastikku ja 150 tonni fosforit, mis soodustab vetikate, sealhulgas toksiliste sinivetikate õitsengut ja halvendab vee kvaliteeti. Laevade heitvesi sisaldab ka baktereid, viirusi ja teisi haigustekitajaid, samuti puhastusvahendeid ja raskmetalle.
Puhastamata heitvesi soodustab Läänemere eutrofeerumist, mis vähendab vee hapnikusisaldust ja kokkuvõttes võib põhjustada teiste veeorganismide, sealhulgas kalade surma. Toitaineliiasus on tõsine oht Läänemere bioloogilisele mitmekesisusele.

ELF




---
Foto: Toomas Jüriado

Via Hanseatica turismiprojekt tutvustas ennast arengutöötajaile

Juuni esimesel nädalal sõitis mööda Via Hanseatica trassi Leedus, Lätis ja Eestis bussitäis kolme Balti riigi maakondade arengu- ja turismitöötajaid. Tutvuti Via Hanseatica Baltimaade turismiprojekti (VHB) käigus tehtuga.

Euroopa Liidu Interreg III B projekt, mille juhtpartner on sihtasutus Lõuna-Eesti Turism, lõpeb septembris konverentsiga, aga on küllaltki tõenäoline, et teoks saab ka jätkuprojekt. Kokku on projekti tööväljas Eestist veidi väiksem, 43 000-ruutkilomeetrine piirkond umbes 1300 turismiobjektiga. Tasapisi paigutatakse nende juurde VHB logo kandvaid viitasid ja paigaldatakse piirkonnakaarte. Neist kaartidest esimest valminut said tutvumisretkel käinud vaadata Läti Valkas (fotol). Valmimisjärgus on VHB veeb, kuhu tuleb nii võimalus virtuaalretkeks kui ka turismipiirkonna interaktiivne kaart.

Kuus päeva väldanud retk võimaldas üle vaadata muidugi vaid murdosa projektiga haaratud turismiobjektidest. Leedus tutvuti näiteks Panemune lossi, Jurbarkase majutusasutustega ja Kleboniške vabaõhumuuseumiga, käidi Šiauliai külje all Ristimäel ja roniti Šiauliai katedraali torni, Lätis lõunastati Blankenfelde mõisas, matkati Tervete looduspargis, vaadati Turaida, Cesise ja Valmiera lossi ja/või lossivaremeid, Eestis nauditi vesiravilamõnusid Otepää "Bernhardis", käidi suusapealinna muuseumeis ja aktiivturismi paikades, tõusti Tartu Jaani kiriku torni ja laskuti Kohtla kaevandusmuuseumisse.

Uudistaja




---
Lunn. Foto: www.ebnitalia.it

Eesti linnuliiginimestik aina pikeneb

17. juunil märkas Jukka Ojala Sõrve säärel Eestile uut linnuliiki lunni (Fratercula arctica).
Eesti linnuharulduste komisjoni esimehe Margus Otsa kinnitusel satub see Arktikas pesitsev liik Läänemerele ülimalt harva. Lind ujus kalda lähedal ja kõik liigi määramiseks vajalikud tunnused olevat kenasti ära nähtud. Tegemist on ju pealegi liigiga, keda tema iseäraliku välimuse tõttu on peaaegu võimatu kellegi teisega segi ajada. Kui nähtud linnu täpsem kirjeldus haruldustekomisjoni jõuab ja vaatlus seal kinnitatakse, on see Eestis 367. linnuliik.

Riiklik looduskaitsekeskus (LKK) teatas aga haruldase lammitildri pesast Silma looduskaitsealal Läänemaal. Nelja munaga pesa leidnud LKK liigikaitse peaspetsialisti Ivar Ojaste sõnul on tegu lammitildri kolmanda kindla pesitsusjuhtumiga Eestis. Esimene oli 2000. aastal Pärnumaal, mil leiti pesakond kolme pojaga, teine aga 2002. aastal Tartumaal.

Linnuhuviliste arvutilist/LKK/Uudistaja




Tartus kohtub maailma loomatervishoiuteaduse eliit

17.-21. juunini kestab Tartus XIII rahvusvaheline loomatervishoiu kongress, mille korraldajaks on Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.
Korralduskomitee esimees, rahvusvahelise loomatervishoiu ühingu ISAH asepresident ja maaülikooli õppejõud Andres Aland ütles, et kongressil käsitletakse põllumajandusloomade pidamistingimuste, tervise ning heaolu vahelisi seoseid, analüüsitakse loomade tervise ja tootmise kasumlikkuse seoseid erinevate pidamissüsteemide kasutamisel. Arutluse all on ka uued arengud ja võimalused loomade transpordil ning automaatsel täppispidamisel, loomade tervise seos toiduohutuse ja rahvatervisega jpm.

Maaülikool




---
Jäärja metskonna kontor. Foto: Jüri Pere/RMK

Jäärja metskonna keskus võitis "iludusvõistluse"

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) kaunim metskonnakeskus 2007. aastal on Edela regiooni Jäärja metskonnas (fotol).
Kaunima metskonnakeskuse konkurss peeti juba neljandat aastat; keskusi hinnatakse kahes etapis: esmalt regioonides ja siis kogu RMK tasandil. Tähelepanu pööratakse neljale aspektile: terviklikule ruumimõjule, heakorrale, haljastusele ja väikevormidele.
Jäärja võit tuli tihedas rebimises Pikknurme metskonna keskusega, mis on kaunis kui piparkoogimaja, võluva haljastusega ja hästi korras. "Aga kui kõiki taustategureid kaaluda, siis tundub mulle, et Jäärja vajab rohkem esiletõstmist," märkis RMK haldusjuht Toomas Mendelson. Tiitlile konkureerisid veel Anija, Kihelkonna, Laiuse ja Loobu metskonna kontorid.
Jäärja keskus esitatakse ka vabariigi presidendi patroneeritavale "Kaunima kodu" konkursile. Fotosid konkursil osalenud metskonnakeskustest saab vaadata RMK fotogaleriist foto.rmk.ee/KINNISVARA/.

RMK




Euroopa Liidus heideti 2005. aastal õhku vähem kasvuhoonegaase

Euroopa Ühenduse kasvuhoonegaaside inventuuri aastaaruandest, mille on koostanud Kopenhaagenis asuv Euroopa keskkonnaagentuur (EEA), selgub, et kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogused olid 2005. aastal väiksemad kui aasta varem.
Viieteistkümne n.-ö. vana EL riigi kohta vähenes heide kokku 0,8 protsendi ehk 35,2 miljoni tonni CO2 ekvivalendi võrra, peamiselt vähenes süsihappegaasi heide: 0,7 protsendi (26 miljoni tonni) võrra. 27 riigi kohta vähenesid heitkogused 0,7 protsendi ehk 37,9 miljoni tonni CO2 ekvivalendi võrra. Täpsema teabe leiab huviline EEA pressiteatest võrgupaigas
www.eea.europa.eu/pressroom/newsreleases/euroopa-liidus-heideti-2005-aastal-ohku-vahem-kasvuhoonegaase.

KKM info- ja tehnokeskus/EEA




Luuakse professor Olevi Kulli mälestusfond

22. juunil kirjutavad fondi asutajaliikmed ja sihtasutuse usalduskogu esimees Tartu ülikooli botaanikaaias alla TÜ sihtasutuse juurde loodava professor Olevi Kulli mälestusfondi statuudile.
Olevi Kull (22. juuni 1955 - 31. jaanuar 2007) lõpetas Eesti põllumajanduse akadeemia metsamajanduse erialal kaugõppes 1981. 1983 asus ta tööle TÜ ökosüsteemide laborisse. Aastatel 1990-1999 rajas ja juhatas Kull praeguse Tallinna ülikooli ökoloogia instituudi Tartu osakonda, alates 1999. aastast juhatas rakendusökoloogia professorina TÜ botaanika ja ökoloogia instituudi ökofüsioloogia õppetooli ning 2004. aastast ka instituuti.

Professor Olevi Kull oli üks nüüdisaegse Eesti rahvusvaheliselt tuntumaid teadlasi, kelle uurimused fotosüsteesiaparaadi ja lehestiku kohanemisvõimest valgusoludele on muutunud juba oma teadusvaldkonna klassikaks. Ühena vähestest Eesti teadlastest kuulus ta oma eriala ühe protsendi enim tsiteeritud teadlase hulka maailmas, tema teadustöid on tsiteeritud kokku üle tuhande korra.

Professor Olevi Kulli mälestusfond asutatakse sihiga toetada taimede ökofüsioloogia, metsaökoloogia ja ökosüsteemide ökoloogia eriala põhiõppe viimase aasta üliõpilaste, magistrantide, doktorantide ja järeldoktorantuuris õppivate noorteadlaste osalemist rahvusvahelistel teadusnõupidamistel ja töötamist erialaga seotud välismaa teadusasutuste juures.
Mälestusfondi statuut ning juhend fondi annetuste tegemiseks on üleval Tartu ülikooli sihtasutuse koduleheküljel www.ut.ee/sihtasutus/ rubriigi "Toeta haridust" jaotuses "Olemasolevad stipendiumid".

TÜ sihtasutus




---

Looduskaitsekuu lõppes kaitsealaraamatu esitlusega

15. juunil oli Tallinnas Nõmme spordikeskuses üle-eestilise looduskaitsekuu lõppu tähistanud üritus, kus esitleti raamatut "Eesti kaitsealad".
Raamatu autorid on Tiit Leito, Arne Ader ja Kai Kimmel. Kõigile loodushuvilistele mõeldud raamatus esitleb ja portreteerib raamatu koostaja loodusfotograaf Tiit Leito 80 Eestile iseloomulikku kaitseala. Raamatu on kujundanud kunstnik Kersti Tormis.

Kogumiku jaoks valiti välja kaitsealad, mis kõige paremini iseloomustavad viit maastikupiirkonda: Lääne-, Põhja-, Vahe-, Ida- ja Lõuna-Eestit. "Põhirõhk on nii sõnas kui pildis loodusväärtuste kirjeldamisel, mis üldjuhul on olnud ka kaitsealade moodustamise lähtealuseks. Fotode puhul on suurem rõhk maastikel, välja on püütud tuua nii tüüpiline kui ka neile ainuomane," selgitas Leito.
Leito sõnul on looduskaitse eri aspekte ja üksikuid kaitsealasid tutvustavaid raamatuid rohkesti ilmunud ka enne, kuid sellises mahus sisult terviklik väljaanne on esmakordne. Raamatu ilmumine on oluline ka seetõttu, et tänavu augustis tähistavad oma 50. sünnipäeva seitse kaitseala, neist suurimad on Viidumäe, Vilsandi, Matsalu ja Nigula.
Raamat valmis kaitsealade haldaja riikliku looduskaitsekeskuse (LKK) ja keskkonnaministeeriumi osavõtul ning keskkonnainvesteeringute keskuse rahastamisel.

LKK




Bernhard Schmidti nimeline preemia

Eesti teaduste akadeemia kuulutab välja võistluse Bernhard Schmidti nimelisele preemiale. 2001. aastal asutatud auhinnaga tõstetakse esile Eestis töötavate noorte teadlaste ja inseneride saavutusi arendustegevuses ja teaduslike uurimistulemuste evitamisel.
25 000 krooni suurune preemia antakse noorele teadlasele või insenerile (vanusega kuni 35 aastat) või ühise tööga seotud rühmale viimase kahe aasta jooksul tehtud teadus- ja arendustöö rakenduste eest Eesti majanduses.
Kandidaatide esitamise õigus on Eesti TA akadeemikutel, ülikoolide ja nende teaduskondade ning teadusasutuste nõukogudel, teadusseltside ja Eesti inseneride liidu juhatustel.
Taotlused koos töö detailse kirjeldusega ja lisamaterjalidega, sealhulgas teatega töö rakendusse juurutanud ettevõttelt, esitada Eesti TA juhatusele (Kohtu 6, 10130 Tallinn) hiljemalt 10. oktoobriks 2007.

Eesti TA




Tartu keskkonnahariduse keskus otsib loodusmaja direktorit

Tartu keskkonnahariduse keskus (TKKHK) kuulutas välja konkursi erahuvikooli Tartu loodusmaja direktori ametikohale.
Kandidaadil peab olema kõrgharidus ja juhtimiskogemus, analüüsi- ja otsustusvõime, väga head suhtlemisoskus, algatusvõime, organiseerimis- ja koostööoskus; ta peab tundma tööks vajalikke õigusakte, oskama kasutada arvutit ja vähemalt üht võõrkeelt.
Valitut ootab ees vastutusrikas huvitav töö, eneseteostusvõimalus arenevas organisatsioonis, sõbralik töökeskkond ja motiveeriv palgasüsteem ehk täistööajaline ametikoht tähtajalise lepinguga 5 aastaks.
Kasuks tuleb loodushariduslik taust ja varasem töökogemus noorsootöö- või haridusvaldkonnas.
Kandideerimiseks tuleb saata CV ning essee huvikooli arenguvõimalustest ja prioriteetidest (1 lk.) aadressil Tartu keskkonnahariduse keskus, Kompanii 10, Tartu 51007 Janika Ruusmaa (sihtasutuse juhataja) nimele või meiliga aadressil janika.ruusmaa@teec.ee.
Dokumendid tuleb esitada 16. juuliks, tööle asuda aga juba 2. augustil. Lisainfo saab telefonidel 736 6150 või 5668 8886.

TKKHK


TASUB MINNA

30. looduseuurijate päev tuleb Nõval

30. juunil ja 1. juulil on Nõval 30. Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) korraldatav looduseuurijate päev, seekord teemal "Põhja-Eesti klint".
Esimese päeva esinejate nimistus on Ivar Puura (Klindi kivimites talletunud elu areng), Kalle Suuroja (Põhja-Eesti klint Eesti looduse sümbolina), Igor Tuuling ja Kaidi Tilk (Balti ja siluri klint Läänemere keskosas kui Ida-Euroopa lauskmaa kuestalaadse pinnamoe avaldusvormid), Tiit Randla (Nõva kandi loodusväärtustest), Jaak Jaagus ja Ain Kallis (Klindi mikrokliimast) ning Enno Kalde (Ilmatark ilmast). Õhtupooliku sisustab matk ja lõkkeõhtu.

Teisel päeval minnakse hommikusöögi järel ekskursioonile Pakri neemele; ekskursioone juhivad Igor Tuuling ja Ivar Puura.
Osalejad majutatakse Nõva põhikooli, Veskioja motelli ja motelli Gabriela. Ettetellimisel on võimalik osa võtta ühistoitlustusest (neli toidukorda maksab kokku 110 krooni). Osaluskulude eest tuleb ette tasuda kas LUS-i arveldusarvele (Eesti LUS'i a/a 101020002444000, SEB Ühispank) või LUS-i majas (Tartu, Struve 2).
Osavõtusoovist palutakse teatada hiljemalt 22. juuniks; samaks ajaks tuleb tasuda ka osaluskulud. Registreerimislehe võib saata LUS-i majja (Struve 2, 51003 Tartu); samuti saab osavõtust teatada e-posti teel aadressil elus@elus.ee. Kindlasti tuleks märkida soovid ühissõidu, ööbimise ja toitlustuse kohta. Lisainfot saab telefonidel 734 1935 ja 742 7011.

LUS




Lohusuu suvekool 2007

23.-27. juulil on Lohusuu põhikoolis Ida-Virumaal õues õppimise õpetajakoolitus. Õuesõppe koolitus toimub Lohusuus juba neljandat korda.
Koolitajateks on Rootsi Linköpingi Ülikooli õppejõud prof. Anders Szczepanski ja Janerick Mörck ning Eesti õuesõppe lektorid Eha Jakobson, Mart Laanpere, Kristel Vilbaste, Katrin Õunap ja Inna Järva. Kursust modereerib Mikk Sarv. Anders Szczepanski õpetas ka kolmel eelmisel aastal Lohusuus õuesõpet Eesti õpetajatele. Koolitusel said eelmisel aastal teadmisi ETV saatesarjas "Õpiõu" osalenud põhikoolide õpetajad.
Kursuse läbinud saavad õuesõpetaja tunnistuse. Õpinguid on võimalik jätkata magistriõppes Linköpingi ülikoolis. Ööbitakse Lohusuu põhikoolis; tagatud on kursuse tõlge nii eesti kui ka vene keelde.

Kursusel saab osaleda 25 õpetajat, registreeruda tuleb e-aadressil mikk@ilm.ee hiljemalt 1. juuliks. Info: telefonil 5557 7795 Mikk Sarv, mikk@ilm.ee, Heili Eiche heilieiche@hot.ee, 56658826. Koolitust toetab Euroopa Liidu sotsiaalfond sihtasutuse Innove kaudu.

Lohusuu põhikool


MAAILMAST

---
Kunstniku kujutlus inimesest Marsil. Pilt: ESA

Otsitakse vabatahtlikke Marsi-missioonile

Euroopa kosmoseagentuur (ESA) uurib võimalusi mehitatud ekspeditsioonide saatmiseks Marsile. Reaalsed missioonid jäävad esialgu unistuste valdkonda, kuid kosmoseränduri elu saavad valitud vabatahtlikud omal nahal proovida juba järgmisel aastal. Nimelt tahab ESA simuleeritud missiooni abil uurida, kuidas mõjub tulevaste meeskonnaliikmete psüühikale kauaaegne viibimine kosmoseaparaadi kitsastes, teistest inimestest isoleeritud tingimustes.

Sõit Marsile ja tagasi kestaks ligi kaks aastat. ESA simulatsioon koosneb ühest või kahest 105-päevasest eeluurimusest ning 520-päevasest simuleeritud missioonist, mille käigus jäljendatakse ka uurimistööd Marsi pinnal. Osavõtjate toiduratsioonid on sarnased rahvusvahelise kosmosejaama ISS pardal pakutavaga. Kogu simulatsioon viiakse läbi Moskvas, spetsiaalses katseehitises. ESA vajab iga simulatsiooni etapi jaoks nelja, seega kokku kahtteist vabatahtlikku. Kandidaatidele esitatavad nõuded on sarnased astronautide valikul kasutatavatele, kuigi füüsilisest tervisest enam pannakse rõhku stressitaluvusele ja psühholoogilistele teguritele.

ESA


KIIRKOMMENTAAR

Keeleseadus ei lase teavitada turiste

Üsna palju reisiva inimesena olen end ikka ja jälle leidnud kurvastamas selle üle, et ma ei saa aru, mida teeäärsed viidad mulle teatada üritavad: sel lihtsalt põhjusel, et ma ei valda - viimastest sõitudest näiteid valides - ei läti või leedu ega ammugi mitte ungari või rumeenia keelt. Aga enamasti on maanteede serva paigaldatud viidad ka turismiobjektide juurde just ikka ja ainult rahvuskeeltes.
Kui eelmisel aastal sattusin reisima koos Via Hanseatica Baltimaade turismiprojekti (VHB) rahvaga, siis oli muu hulgas juttu, et vaat nüüd saab ometi kord teha sellised suunaviidad, kus on peal mujaltki tulnuile informatiivsed kirjad. Praeguses Euroopas nähtavasti on enim rahvusvahelise keele staatuses inglise keel, loogiline oleks valida teiseks keeleks see.

Kui nüüd juuni alguse taas VHB-l olin, sain oma hiiglaslikuks kurvastuseks teada, et vähemalt Eestis kakskeelseid viitasid panna ei saa: maanteeamet pole nõus. Ja seda mitte mingist põikpäisest jonnist johtuvalt, vaid seetõttu, et keeleseadus ei luba. Tundub, et umbes samasugune seadus on paraku ka Lätis. Ehkki - seal riigis on mingi mööndus siiski leitud, sest näiteks Gauja rahvuspargi huviväärsuste juurde suunatakse nüüd tõesti nii läti kui ka inglise keeles.
Miks ükskeelseid kirju kandvate viitade seadus vastu võeti, on seletamatagi selge. Aga võib-olla on aeg nüüd küps teha turismi arengu huvides põhimõtteline ja täpselt piiritletud muudatus?

Toomas Jüriado


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet