Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
20. aprill 2004


UUDISED





Aprillikuu Eesti Loodus tegeleb toonekurega

Kevadise pesaehituse aegu on paras tutvustada meie selle aasta lindu - valge-toonekurge. Margus Ots kirjutab Eesti Looduse sel nädalal ilmuvas numbris tema Eestisse saabumisest alles poolteist sajandit tagasi, tema rännuteedest ja tulevikuväljavaadetest. Toomas Jüriado räägib ära toonekuremargi saamisloo, Jaanus Elts aga kutsub kõiki appi uut linnuatlast tegema.
Urmas Kokassaar avab ergutavalt mõjuva taime - guaraana-pauliinia saladused ja Leho Tedersoo tirib päevavalgele aasta puu varjatud kooselu mükoriisaseentega.
Selle aasta esimest pääsukest uute kaitsealade "sajus" Euroopa Liidu künnisel tutvustab Roland Müür.
Rainar Kurbel valmistab orhideeüllatuse: ta on pannud ajakirja kesklaotusele kõigi 36 Eestis kasvava käpalise portreed. Riinu Rannap hoiatab: peagi võib ka seni tavalist rabakonna oodata kõre nukker saatus. Maret Saar teeb väga ainulaadset tööd: tema see ongi, kes uurib õhku, et õigel ajal hoiatada allergikuid neid ohustava õietolmu eest.
Seekordse reisikirja on saatnud Nele Ingerpuu, Ülle Reier ja Meelis Pärtel Costa Ricast. Nad leiavad, et looduslikku mitmekesisust saab paremini rahaks teha kui banaane.
Helen Alumäe annab ülevaate viimastel kümnenditel Eesti Looduses põhjalikumalt tutvustatud välismaistest paikadest. See on hüva abimees neile, kes kavatsevad ette võtta mõne kaugema loodusreisi. Nagu ikka, ei puudu ka tööjuhendid, raamatututvustused, sünnipäevad ja muudki huvitavat.

Vaata homme http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/

Loodusajakiri







Leevre Hiietamm paistab jälle välja

Pärast laupäevast talgutööd paistab Leevre Hiietamm jälle kenasti välja. Tema all elutsev sipelgakogukond on saanud kaitseks aiakese, ja tamm enda kõrvale rohelise tammelehesildi. Ajakirja Loodus talgusari alustas Raplamaal Loodna vallas. Siin, Leevre maadel, kasvab metsaserval tore ja võimas tamm, keda küll ümbritseva võsa tõttu polnud välja nähagi. Tamme täpset vanust me veel ei tea, metsameeste arvamuse kohaselt jääb see 300 ja 500 aasta vahele. Ümbermõõdu siiski mõõtsime, see on 552 sentimeetrit. Ja kõrgus 20 meetrit. Ning nagu ühele põlistammele kohane, on ka Leevre omal tore õõnsus. Talguliste seas oli ka palju kohalikku rahvast. Koduloolane Ilmar Jõesoo ja Lembitu Tarangu juhtimisel tutvuti lähikonna imedega, Leevre küla rahvas aga üllatas oma lõkke- ja puhkepaigaga.
Talgufondi läheb ajakirja Loodus igalt ostetud numbrilt kroon. Leevre tammel hoitakse silma peal ka edaspidi, järgmised talgud suunduvad aga mõnda teise Raplamaa paika, mis veidi unustusse vajunud ja hoolt vajab.

Loodusajakiri


Rattaretk püüab hoida väikest jala- ja kummijälge

"Jaksad vändata, jaksad ka hoolida!" Selline võiks olla ühe peaga jalgratturi moto.
Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Alutaguse?" väntab 7.-9. maini mitte ainult uute paikade, hea muusika ja huvitavate arutelude jahile. Üheks suureks eesmärgiks on jätta endast maha nii väike märk, kui suudetakse. Selleks rakendatakse teist korda retkede ajaloos keskkonnajuhtimissüsteemi toel välja töötatud sihikindlat taktikat.
Roheliste asjatundjad on mõelnud nii sööginõude, müügitaara kui ka laagriplatside võimalikult keskkonnahoidlikule palgele. Alati on korraldajaid looduse puhastamisel abistanud ka vabatahtlikud, loodetavasti ei tule nüüdki neist puudu. Ja küllap ei tule turvameestelgi loodust mõnest hoolimatust inimolendist puhastada.
Registreerimine rattaretkele kogub hoogu, jäänud on vaid see nädal ja järgmine. Õige hilistele ärkajatele veel tükk mainädalat lisaks.

Loodusajakiri


SÜNDMUS



Ida-Virumaa tööstusmaastik
Laupäeval, 24. aprillil 2004

Aprillikuine reis viib meid tutvuma Ida-Virumaa tööstusmaastikega. Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituudi dotsent Ingo Valgma lahkab Ida-Virumaa tööstuse hetkeolukorda ja seletab lahti tööstusmaastikke.

NARVA - tutvume elektrijaamaga.
SILLAMÄE - radioaktiivsete jäätmete hoidla.
SOMPA - mis jääb järele kaevandusasulast pärast kaevanduse sulgemist.

Väljasõit Sakala parklast kl 09.00, tagasi Tallinna jõuame kl 22.00 (kestus 13 tundi).
Hind 290 krooni, Horisondi tellijale 265 krooni.
Hinna sees bussisõit vastavalt marsruudile, reisijuhi teenused. Igale osavõtjale tasuta üks MTÜ Loodusajakirja väljaanne. Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee või telefonil 6482271.

Loodusajakiri




Lindude ränne Põõsaspea neemel
Pühapäeval, 25. aprillil

Kevadine retk Põõsaspea neemele. Matka juhib ornitoloog Tiit Randla. Põõsaspea neem on lindude rände vaatlemise paigana üks paremaid Läänemere ääres. Sealt kulgeb arktiliste veelindude ränne Valgemere-Läänemere trassil. Rändekogumid koondavad miljoneid linde: aule, sõtkaid, kaure, merivarte, vaeraid, laglesid. Sageli vaadeldakse seal haruldasi linde: kaljukajakaid, jääkaure, änne. Põõsaspea lähiümbrus on looduslikult veetlev - Nõva luiterannikud Keibust Rooslepani ning Riguldi jõesuue Haversi kohal on väärt matkapaigad kõigile loodushuvilistele.

PÕÕSASPEA NEEM - lindude rände koondumispaik.
NÕVA MAASTIKUKAITSEALA - tüüpiline Loode-Eesti rannikumaastik.
RIGULDI JÕESUUDME PIIRKOND - hea rannikulindude vaatluspaik.

Buss väljub kl 9.00 Estonia teatri vastast parklast. Tagasi jõuame umbes kl 19.00. Võileivad ja jook kaasa!
Osavõtumaks ajakirjade Kodu & Aed, Horisont, Eesti Loodus, Loodus ja Eesti Mets tellijatele 250 krooni. Sama palju maksab reis ka tellijate kuni kahele pereliikmele. Bussis sülle mahtuva lapse võib kaasa võtta tasuta. Kõigile teistele on hind 350 krooni.
Registreerumine ajakirja Kodu & Aed telefonil 6676087 (Elo Jakobson) või e-postiga elo@forma.ee

Loodusajakiri









ASJATUNDJA

Kas Keskonnaministeeriumis on mõeldud sellele, et majakavaht on tihti ainus inimene saarel või väheasustatud paigas rannikul ja tal võiks olla mitu rolli, sealhulgas loodusvahi oma?

Vaata ka majakavahtide teema käsitlust 6. ja 13. aprilli uudiskirjas http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15


Monika Kopti, Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja:

Nõustume väikesaarte komisjoni liikme Andres Lipstokiga, et oleks mõistlik, kui üks inimene täidaks väikesaarel mitut rolli.

Selles osas, kuidas ametkondi koordineerida, ootame väikesaarte komisjoni ettepanekuid. Komisjoni on koondatud erinevate ministeeriumide esindajad ning seega esindab see ministeeriumide ühishuve.


KÜSIMUSED JA VASTUSED

Kus on Eestis kõige mõisatihedam ala?

Raplamaal, Loodna vallas. Siin on pesitseb vähem kui paarikümnekilomeetrise läbimõõduga alal tosinkond mõisat. Need on Leevre, Sooniste, Käända, Kohatu, Sipa, Loodna, Keesle, Luiste, Maidla, Koluvere, Teenuse ja Parbo ning Paju väikemõisad. Koluvere pole küll Loodna vallas, kuid selle piiril ometi. Enamik on väiksemat sorti mõisad, mis pole leidnud teed teatmeteostesse ega reisijuhtidesse. Tuntumad on Maidla, Sipa, Teenuse, Koluvere. Mõisarohkuse põhjus on selles, et siitkaudu kulges soode vahele pigistatud iidne ühendustee Läänemaa ja Harjumaa vahel. Elu liikus ja sai kuidagi ka põldu pidada.

Allikas: Ilmar Jõesoo, Loodna koduloolane.


KIIRKOMMENTAAR

Idioodi järjekindlus viib sihile

Kena kevad käes, ja Emake maa lume alt väljas. Praegu on omamoodi ilus aeg mööda Eesti väiketeid ringi liikuda. Pole väga porine. Ja näeb kaugele välja. Ning metsatukad on eri värvi kui mõne Pallase meistri akvarellil.
Suvel kipub vaateid varjutama lõputu ja lohutu teeäärevõsa. Siiski-siiski. On ilmunud märke, et hakkavad vallateedki jälle oma teeäärevõsast lahti saama. Nii nagu see näiteks Raplamaal mitmel pool on. Ja tore lugu, et isegi suuremate maanteede ääres pole silmata nii palju rämpsu, kui veel paari aasta tagustel kevadetel. Hakka või uskuma, et idioodi järjekindlus teeb oma töö. Sest eks ole ju Eesti teeäärte puhastamise kampaaniad üks tore idioodi järjekindluse näide, mis laienenud nüüd juba pikema aja peale ja küllap jõudnud nii mõnegi kiirrisustaja kenasse peakolusse välja.

Tiit Kändler





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet