Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
20. aprill 2004


UUDISED





Aprillikuu Eesti Loodus tegeleb toonekurega

Kevadise pesaehituse aegu on paras tutvustada meie selle aasta lindu - valge-toonekurge. Margus Ots kirjutab Eesti Looduse sel ndalal ilmuvas numbris tema Eestisse saabumisest alles poolteist sajandit tagasi, tema rnnuteedest ja tulevikuvljavaadetest. Toomas Jriado rgib ra toonekuremargi saamisloo, Jaanus Elts aga kutsub kiki appi uut linnuatlast tegema.
Urmas Kokassaar avab ergutavalt mjuva taime - guaraana-pauliinia saladused ja Leho Tedersoo tirib pevavalgele aasta puu varjatud kooselu mkoriisaseentega.
Selle aasta esimest psukest uute kaitsealade "sajus" Euroopa Liidu knnisel tutvustab Roland Mr.
Rainar Kurbel valmistab orhideellatuse: ta on pannud ajakirja kesklaotusele kigi 36 Eestis kasvava kpalise portreed. Riinu Rannap hoiatab: peagi vib ka seni tavalist rabakonna oodata kre nukker saatus. Maret Saar teeb vga ainulaadset td: tema see ongi, kes uurib hku, et igel ajal hoiatada allergikuid neid ohustava ietolmu eest.
Seekordse reisikirja on saatnud Nele Ingerpuu, lle Reier ja Meelis Prtel Costa Ricast. Nad leiavad, et looduslikku mitmekesisust saab paremini rahaks teha kui banaane.
Helen Alume annab levaate viimastel kmnenditel Eesti Looduses phjalikumalt tutvustatud vlismaistest paikadest. See on hva abimees neile, kes kavatsevad ette vtta mne kaugema loodusreisi. Nagu ikka, ei puudu ka tjuhendid, raamatututvustused, snnipevad ja muudki huvitavat.

Vaata homme http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/

Loodusajakiri







Leevre Hiietamm paistab jlle vlja

Prast laupevast talgutd paistab Leevre Hiietamm jlle kenasti vlja. Tema all elutsev sipelgakogukond on saanud kaitseks aiakese, ja tamm enda krvale rohelise tammelehesildi. Ajakirja Loodus talgusari alustas Raplamaal Loodna vallas. Siin, Leevre maadel, kasvab metsaserval tore ja vimas tamm, keda kll mbritseva vsa tttu polnud vlja nhagi. Tamme tpset vanust me veel ei tea, metsameeste arvamuse kohaselt jb see 300 ja 500 aasta vahele. mbermdu siiski mtsime, see on 552 sentimeetrit. Ja krgus 20 meetrit. Ning nagu hele plistammele kohane, on ka Leevre omal tore nsus. Talguliste seas oli ka palju kohalikku rahvast. Koduloolane Ilmar Jesoo ja Lembitu Tarangu juhtimisel tutvuti lhikonna imedega, Leevre kla rahvas aga llatas oma lkke- ja puhkepaigaga.
Talgufondi lheb ajakirja Loodus igalt ostetud numbrilt kroon. Leevre tammel hoitakse silma peal ka edaspidi, jrgmised talgud suunduvad aga mnda teise Raplamaa paika, mis veidi unustusse vajunud ja hoolt vajab.

Loodusajakiri


Rattaretk pab hoida vikest jala- ja kummijlge

"Jaksad vndata, jaksad ka hoolida!" Selline viks olla he peaga jalgratturi moto.
Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Alutaguse?" vntab 7.-9. maini mitte ainult uute paikade, hea muusika ja huvitavate arutelude jahile. heks suureks eesmrgiks on jtta endast maha nii vike mrk, kui suudetakse. Selleks rakendatakse teist korda retkede ajaloos keskkonnajuhtimisssteemi toel vlja ttatud sihikindlat taktikat.
Roheliste asjatundjad on melnud nii sginude, mgitaara kui ka laagriplatside vimalikult keskkonnahoidlikule palgele. Alati on korraldajaid looduse puhastamisel abistanud ka vabatahtlikud, loodetavasti ei tule ndki neist puudu. Ja kllap ei tule turvameestelgi loodust mnest hoolimatust inimolendist puhastada.
Registreerimine rattaretkele kogub hoogu, jnud on vaid see ndal ja jrgmine. ige hilistele rkajatele veel tkk maindalat lisaks.

Loodusajakiri


SNDMUS



Ida-Virumaa tstusmaastik
Laupeval, 24. aprillil 2004

Aprillikuine reis viib meid tutvuma Ida-Virumaa tstusmaastikega. Tallinna Tehnikalikooli meinstituudi dotsent Ingo Valgma lahkab Ida-Virumaa tstuse hetkeolukorda ja seletab lahti tstusmaastikke.

NARVA - tutvume elektrijaamaga.
SILLAME - radioaktiivsete jtmete hoidla.
SOMPA - mis jb jrele kaevandusasulast prast kaevanduse sulgemist.

Vljasit Sakala parklast kl 09.00, tagasi Tallinna juame kl 22.00 (kestus 13 tundi).
Hind 290 krooni, Horisondi tellijale 265 krooni.
Hinna sees bussisit vastavalt marsruudile, reisijuhi teenused. Igale osavtjale tasuta ks MT Loodusajakirja vljaanne. Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee vi telefonil 6482271.

Loodusajakiri




Lindude rnne Psaspea neemel
Phapeval, 25. aprillil

Kevadine retk Psaspea neemele. Matka juhib ornitoloog Tiit Randla. Psaspea neem on lindude rnde vaatlemise paigana ks paremaid Lnemere res. Sealt kulgeb arktiliste veelindude rnne Valgemere-Lnemere trassil. Rndekogumid koondavad miljoneid linde: aule, stkaid, kaure, merivarte, vaeraid, laglesid. Sageli vaadeldakse seal haruldasi linde: kaljukajakaid, jkaure, nne. Psaspea lhimbrus on looduslikult veetlev - Nva luiterannikud Keibust Rooslepani ning Riguldi jesuue Haversi kohal on vrt matkapaigad kigile loodushuvilistele.

PSASPEA NEEM - lindude rnde koondumispaik.
NVA MAASTIKUKAITSEALA - tpiline Loode-Eesti rannikumaastik.
RIGULDI JESUUDME PIIRKOND - hea rannikulindude vaatluspaik.

Buss vljub kl 9.00 Estonia teatri vastast parklast. Tagasi juame umbes kl 19.00. Vileivad ja jook kaasa!
Osavtumaks ajakirjade Kodu & Aed, Horisont, Eesti Loodus, Loodus ja Eesti Mets tellijatele 250 krooni. Sama palju maksab reis ka tellijate kuni kahele pereliikmele. Bussis slle mahtuva lapse vib kaasa vtta tasuta. Kigile teistele on hind 350 krooni.
Registreerumine ajakirja Kodu & Aed telefonil 6676087 (Elo Jakobson) vi e-postiga elo@forma.ee

Loodusajakiri









ASJATUNDJA

Kas Keskonnaministeeriumis on meldud sellele, et majakavaht on tihti ainus inimene saarel vi vheasustatud paigas rannikul ja tal viks olla mitu rolli, sealhulgas loodusvahi oma?

Vaata ka majakavahtide teema ksitlust 6. ja 13. aprilli uudiskirjas http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15


Monika Kopti, Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja:

Nustume vikesaarte komisjoni liikme Andres Lipstokiga, et oleks mistlik, kui ks inimene tidaks vikesaarel mitut rolli.

Selles osas, kuidas ametkondi koordineerida, ootame vikesaarte komisjoni ettepanekuid. Komisjoni on koondatud erinevate ministeeriumide esindajad ning seega esindab see ministeeriumide hishuve.


KSIMUSED JA VASTUSED

Kus on Eestis kige misatihedam ala?

Raplamaal, Loodna vallas. Siin on pesitseb vhem kui paarikmnekilomeetrise lbimduga alal tosinkond misat. Need on Leevre, Sooniste, Knda, Kohatu, Sipa, Loodna, Keesle, Luiste, Maidla, Koluvere, Teenuse ja Parbo ning Paju vikemisad. Koluvere pole kll Loodna vallas, kuid selle piiril ometi. Enamik on viksemat sorti misad, mis pole leidnud teed teatmeteostesse ega reisijuhtidesse. Tuntumad on Maidla, Sipa, Teenuse, Koluvere. Misarohkuse phjus on selles, et siitkaudu kulges soode vahele pigistatud iidne hendustee Lnemaa ja Harjumaa vahel. Elu liikus ja sai kuidagi ka pldu pidada.

Allikas: Ilmar Jesoo, Loodna koduloolane.


KIIRKOMMENTAAR

Idioodi jrjekindlus viib sihile

Kena kevad kes, ja Emake maa lume alt vljas. Praegu on omamoodi ilus aeg mda Eesti viketeid ringi liikuda. Pole vga porine. Ja neb kaugele vlja. Ning metsatukad on eri vrvi kui mne Pallase meistri akvarellil.
Suvel kipub vaateid varjutama lputu ja lohutu teerevsa. Siiski-siiski. On ilmunud mrke, et hakkavad vallateedki jlle oma teerevsast lahti saama. Nii nagu see niteks Raplamaal mitmel pool on. Ja tore lugu, et isegi suuremate maanteede res pole silmata nii palju rmpsu, kui veel paari aasta tagustel kevadetel. Hakka vi uskuma, et idioodi jrjekindlus teeb oma t. Sest eks ole ju Eesti teerte puhastamise kampaaniad ks tore idioodi jrjekindluse nide, mis laienenud nd juba pikema aja peale ja kllap judnud nii mnegi kiirrisustaja kenasse peakolusse vlja.

Tiit Kndler





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012