Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
28. august 2007


EESTI UUDISEID



Alar Karis seatakse ametisse

Reede, 31. augusti keskpäeval algab Tartu ülikooli aulas rektor professor Alar Karise inauguratsioon, millest võtavad osa Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.
Ametiraha annab rektor Karisele üle president Toomas Hendrik Ilves. Peale presidendi ning haridus- ja teadusministri võtavad sõna TÜ rektori endine kohusetäitja professor Tõnu Lehtsaar ja Tallinna tehnikaülikooli rektor ning rektorite nõukogu esimees professor Peep Sürje. Tseremooniast võtab osa ka TÜ endine rektor kaitseminister Jaak Aaviksoo. Muidugi peab inauguratsioonikõne professor Alar Karis.
Inauguratsioon toimub Tartu ülikooli nõukogu avatud istungi raames. Esineb Tartu ülikooli kammerkoor dirigent Triin Kochi juhatusel.







Auhinnad aasta õppejõududele

Esmaspäeval 3. septembril Tartu ülikooli (TÜ) aulas toimuval uue õppeaasta avaaktusel tunnustatakse teist aastat järjest nelja peamise õppevaldkonna aasta parimaid õppejõude.
TÜ 2006./2007. õppeaasta parimaks õppejõuks tunnistati humaniora valdkonnas filosoofiateaduskonna keelekeskuse inglise keele õpetaja Inga Kuznetsova, realia et naturalia valdkonnas füüsika-keemiateaduskonna orgaanilise keemia assistent Sirje Mäeorg ja
medicina valdkonnas arstiteaduskonna inimese anatoomia dotsent Kersti Kokk. Socialia valdkonnas pälvis aasta õppejõu auhinna juba teist aastat järjest haridusteaduskonna inglise keele didaktika lektor Kristel Ruutmets.
Statuudi kohaselt antakse aasta õppejõu auhind eelnenud õppeaastal TÜ-s töölepingu alusel õppetööd läbi viinud isikule. Igas õppevaldkonnas tunnustatakse üht õppejõudu, kes on ainekursuste hindamise küsitluse kohaselt saanud üliõpilastelt kõige kõrgemaid hinnanguid ja kelle ainekursus(t)e kohta on õppeaasta jooksul täidetud vähemalt 50 ankeeti.
Aasta õppejõu erikujundusega hõbedast kihilise rinnamärgi autor on ehtekunstnik Katrin Veegen. Auhinna märgile lisatakse rahaline preemia TÜ professori ühe miinimumkuupalga ulatuses. Laureaadid esinevad järgneva õppeaasta jooksul avaliku loenguga.
TÜ aasta õppejõu auhinna kohta vt. http://www.ut.ee/tudeng/kvaliteet/aasta_oppejou_auhind.






Prügi kotti, kott kaasa!

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna eestvõttel algas 21. augustil 12. septembrini kestev prahistamisvastane kampaania ”Prügi kotti, kott kaasa!”, mille siht on teavitada üldsust metsade prügistamisest.
Kampaania keskendub eeskätt matka- ja loodusreiside korraldajatele, keda koolitatakse kolmel bussireisil Lääne-, Viru- ja Põlvamaale. Bussikoolituse käigus kõnelevad keskkonnaministeeriumi jäätmemajanduse spetsialistid, bussis näidatakse õpetlikku teemakohast videomaterjali. Käiakse prügilates ja koristatakse talgute korras peatuskohti. Bussikoolituse tarbeks valmistatud DVD-d jagab ministeerium hiljem koolidele. Ministeerium loodab, et kampaanias osalejad annavad bussikoolituste käigus saadud info edasi loodusreisidel osalejatele, mis omakorda aitab kaasa sellele, et keskkond muutub puhtamaks.
Kampaania ühe osana on Olerexi bensiinijaamades saadaval ka eesti- ja venekeelsete üleskutsetega paberprügikotid, mis tuletavad inimestele meelde, et prügi ei jäetaks metsa alla, vaid see tuleb panna kotti ning kaasa võtta. Avalikkust teavitatakse kampaania vältel ka meedia ja Interneti kaudu.
Möödunud aastal kogus riigimetsa majandamise keskus (RMK) riigimetsast kokku 588 tonni prügi. Selle äravedamiseks oleks vaja 30 rongivagunit ja kui selline kogus ladestada näiteks korvpalliväljakule, kataks kogu väljakut kahekorruselise maja kõrgune kuhi. Metsamehed, maaomanikud, kohalikud omavalitsused ja riigiametid kulutavad prügi koristamisele kokku hinnanguliselt vähemalt 15 miljonit krooni aastas.
Projekti rahastab keskkonnainvesteeringute keskus. Vaata ka http://www.envir.ee/2389.


Keskkonnaministeerium



Lofo fotokonkursile laekus 2493 võistlustööd

Tänavu esimest korda toimuvale fotoajakirja Lofo, loodusfotoportaali Looduspilt.ee ja fototeenuse Nagi korraldatavale Timberlandi Metsiku Looduse fotokonkursile laekus kokku 2493 võistlustööd 531 osalejalt.
Kümnest kategooriast populaarseimaks osutus looduse loova nägemise võistlusklass, kus osales 574 tööd täiskasvanute ja 141 tööd noorte klassis. Žürii, kuhu kuuluvad Tiit Lepp (ajakiri Cheese), Sven Začek ja Jaak Põder (ajakiri Lofo), teeb oma otsuse lähinädalatel.
Timberlandi Metsiku Looduse fotokonkursi võitjad kuulutatakse välja lõpuõhtul, mis algab 9. septembril Tallinnas Estonia kontserdisaalis kell 15. Õhtu külalisena esitab slaidiprogrammi ja peab ettekande Jari Peltomäki, Soome tuntumaid linnufotograafe. Peaauhindu on kutsutud üle andma president Toomas Hendrik Ilves.
Täpsemat infot lõpuõhtu kohta saab võrgupaigast http://www.lofo.nagi.ee/
Lõpuõhtu pilet maksab 50 krooni, alla 11-aastased lapsed pääsevad saali tasuta.
Konkursi parimate tööde näitus on pärast lõpuõhtut avatud Tartus aadressil Lossi 21/23.


Lofo 
 





Foto: Janar Kull

Põlva ökofestivali fotokonkursi võitis Janar Kull

Eelmises Uudistajas kirjutasime möödunud nädalal peetud Põlvamaa ökofestivalist “Rohelisem elu 2007”.
Korraldajate kinnitusel lõi kaasa 3000–4000 inimest. Ilmgi ei pääsenud segama: festivali peapäeval laupäeval tibas vaid kümmekond piiska ja ka tuul ei olnud liiga tugev. Osalus kursustel ja töötubades oli agar; Räpina paberivabriku kogumispunkti toodi üle nelja ja poole tonni vanapaberit; ainuüksi kogumisvõistluse võitja tõi 1041 kilo.
Laupäeval, ökofestivali lõpuüritusel Põlva kaubanduskeskuse parklas anti üle ka festivali fotovõistluse auhinnad. Žürii arvates tegi parima foto (pildil) Janar Kull; ära märgiti Maarja Vilsari, Rivo Rebase ja Aigar Kull. Publikule meeldis kõige enam Rivo Rebase foto; autor pälvis selle eest MTÜ-lt Loodusajakiri Eesti Looduse aastatellimuse.


Põlvamaa arenduskeskus/Loodusajakiri



Rahvusvaheline rooseminar Matsalus

30. augustist 1. septembrini on Lihulas ja Matsalu rahvuspargis Eesti ja Soome Interreg IIIA koostööprojekti “Reed strategy in Finland and Estonia” lõpuseminar.
Avapäeval räägitakse Lihula kultuurimajas rooalade klassifikatsioonist, rookatustest, pilliroo kasutusest energeetikas ja veekaitses, roostikust kui liigirohkest elupaigast, roolõikuse masinatest ja rookasutusest Natura-aladel. Esinejate seas on eestlaste ja soomlaste kõrval ka külalisi Prantsusmaalt ja Hollandist.
Teisel seminaripäeval tegutsetakse töötubades ja uuritakse stendiettekandeid, 1. septembril sõidetakse aga ekskursioonile – vaatama Matsalu roostikke ja rookatuseid.
Vaata lähemalt http://www.matsalu.ee/?id=868.


PKÜ



MAAILMAST

Veelinnuasurkondade suurused veebist leitavad

Keskkonnaorganisatsiooni Wetlands International kodulehelt on end kasutajaks registreerides võimalik alla laadida veelindude populatsioonide arvukushinnangu (WPE – Waterbird Population Estimates) viimase, 2006. aastal väljaande ilmunud raamatu Excel-tabelid ja allikaviited.
WPE on parim kokkuvõte hetketeadmistest asurkondade suuruse ja muutussuundade kohta. Muu hulgas on see oluline ka nn. ühe-protsendi-künnise määramiseks, mis on tähtis kriteerium näiteks märgala kuulutamisel Ramsari alaks. Viimases, mullu ilmunud neljandas väljaandes WPE4 on need andmed olemas 1200 asurkonna ehk 52 protsendi kohta populatsioonide koguhulgast.
WPE on raamatuna tellitav näiteks firmalt Natural History Book Service (http://www.nhbs.com/title.php?tefno=35661), autorikaitse põhjustel seda aga veebist alla laadida ei saa. Nüüd siis ongi Wetlands International need vajalikud andmed kättesaadavaks teinud võrgupaigas http://www.wetlands.org/event.aspx?id=318e62d4-b171-4f99-b77f-fda289041f6a.


Ramsari konventsioon




Hispaania lubab tuulepargid merre

Maailma mahult teine tuuleenergia tootja Hispaania võttis vastu seaduse, mis lubab tuuleparke ehitada ka merre. Ennustatakse, et aastal 2020 jõuab Hispaania meretuuleparkide võimsus 2000–3000 megavatini.
Praegune Hispaania tuuleparkide koguvõimsus on 11 730 megavatti. Riigi tööstusministri Carlos Montana sõnul on Hispaania poolsaar, mida kolmest küljest piirab meri – seega maailmas üks eelistatumaid paiku, kuhu ehitada meretuuleparke. Ministeeriumi eestvõttel alustatakse nüüd ranniku-uuringuid sihiga leida paremad kohad ja teha ühtaegu kindlaks parkide mõju maastikele. Kui ehituskohad on kindlaks määratud, on igal arendajal kohustus rajada vähemalt 50-megavatise võimsusega park, mis ei tohi rikkuda keskkonda.
Senine põhiline argument meretuuleparkide vastu on olnud eelkõige võimalik visuaalne reostus ja selle ebasoodne mõju riigi turismisektorile. Seetõttu toodetakse peaaegu kogu tuuleelekter praegu maismaal. Hispaania mandriosas on üle 400 tuulepargi kokku 12 000 turbiiniga ja need paiknevad üle kogu riigi, välja arvatud Madridi, Extremadura ja Cantabria piirkond. Nad annavad kokku kaheksa protsenti riigi elektrivajadusest, varustades kuut miljonit kodu. CO2-heidet kahandab see üle üheksa protsendi. Niiviisi jääb Hispaania tuuleelektri tootjana alla ainult Saksamaale.
Aga meres on praegu vaid katseturbiinid Cadizi ja Huelva Castelloni kandis ning Ebro jõe deltas.

RenewableEnergyAccess.com





Indias õilmitseb ebaseaduslik loomakaubandus

Maailma looduskaitsefondi WWF ja maailma looduskaitseliidu IUCN looduslike liikidega kauplemist jälgiva organi TRAFFIC andmeil on sedalaadi kaubandus Indias tõusuteel: tiigreid ja teisi haruldasi loomi tappes ja nendega sahkerdades teenitakse miljoneid dollareid.
TRAFFIC-i India haru juht Samir Sinha ütleb, et tegemist on tohutu ja mitmepalgelise äriga, kus müüakse kõike alates haruldastest ravimtaimedest ja liblikatest paabulindude ja tiigriteni. Keegi ei tea selle kaubanduse tegelikku mahtu, aga kõik märgid näitavad, et see on kasvuteel.
Vast enim on tuntud salakaubanduse katastroofiline mõju tiigrite arvukusele: kui veel sajand tagasi oli neid suuri kasse umbes 40 000, siis nüüd ainult kuni 1500. Aga Kagu-Aasia maadesse ja Hiinasse müüakse edukalt ka leoparde, ninasarvikuid, roomajaid, linde ja putukaid, samuti haruldasi puu- ja teiste taimede liike. Tiigrite ja leopardide kehaosadel on Aasias hea minek. Nende nahkadest valmistatakse festivalikostüüme, luid ja siseorganeid kasutab aga rahvalik meditsiin. Kuna Hiinas on elujärg tunduvalt paranenud, suureneb ka ostujõud. Tiigrinahk võivat rahvusvahelisel turul maksta juba kuni 20 000 dollarit.
Aeg-ajalt on küll teateid, et konfiskeeritud on suuri salakaubapartiisid ja arreteeritud smugeldajaid, aga peaaegu alati on tegemist olnud n.-ö. prügikalaga ja tegelikel traaditõmbajatel õnnestub ikka jääda kulisside taha.
Interpol hindab, et keelatud kaubakäive looduslike liikide ja neist valmistatud saadustega võib maailmas igal aastal küündida 12 miljardi dollarini.


care2

 



Ilmaekstreemsus on kogu maailmas saanud normiks

Financial Times loetles septembris algava ÜRO kõrgetasemelise kliimamuutusteteemalise kohtumise eel selle aasta ilmaäärmusi, mis näivad muutuvat üha igapäevasemaks. Ehkki sellised ekstreemsused on osa kliima loomulikust varieeruvusest, näib nende sagenemine käivat üht jalga kliima soojenemisega.
Rahvusvahelise kliimamuutuste paneeli arvates muutuvad ilmamuutused pöördumatuks, kui temperatuur ületab tööstusperioodi eelse kolme kraadi võrra. Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni kinnitusel oli maapinna temperatuur tänavu jaanuaris keskmisest kõrgem 1,89°, aprillis aga 1,37°.
Ilmaäärmuste näiteid leiab tänavu kogu maailmast. Tohutud sademed hukutasid Lõuna-Aasias sadu inimesi ja jätsid kodu, põllusaagi, koduloomade ja varata miljoneid. Esimene teadaolev Araabia merele küündinud orkaan Gonu, mis jõudis juuni alguses Omaani ligi 148-kilomeetrise tunnikiiruseni küündinud tuulega, mõjutas vähemalt 20 000 araablase elu.
Juunikuu vihmad Lõuna-Hiinas tõid muret 13,5 miljonile inimesele; Inglismaal ja Walesis oli maist juulini kõige märjem aeg alates 1766. aastast, mil selliseid andmeid hakati üles tähendama. Saksamaal oli mai alates 1901. aastast samuti kõige sademeterohkem, aprill seevastu aga kõige kuivem.
Pöörased uputused olid ka Mosambiigis ja Niilusel; nelja ja poole meetrini küündinud tõusulained Maldiividel ujutasid üle 68 saart. Ida-, eriti Kagu-Euroopat tabas juunis ja juulis meeletu kuumalaine: näiteks Moskvas mõõdeti suurim soe (32,9°) pärast 1891. aastat, Lõuna-Aafrikas sadas aga maha esimene tõsisem, 25 sentimeetrini küündinud lumi pärast 1981. aastat.


care2/ft.com




Toimetanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet