Veelinnuasurkondade suurused veebist leitavad

Keskkonnaorganisatsiooni Wetlands International kodulehelt on end kasutajaks registreerides võimalik alla laadida veelindude populatsioonide arvukushinnangu (WPE – Waterbird Population Estimates) viimase, 2006. aastal väljaande ilmunud raamatu Excel-tabelid ja allikaviited.
WPE on parim kokkuvõte hetketeadmistest asurkondade suuruse ja muutussuundade kohta. Muu hulgas on see oluline ka nn. ühe-protsendi-künnise määramiseks, mis on tähtis kriteerium näiteks märgala kuulutamisel Ramsari alaks. Viimases, mullu ilmunud neljandas väljaandes WPE4 on need andmed olemas 1200 asurkonna ehk 52 protsendi kohta populatsioonide koguhulgast.
WPE on raamatuna tellitav näiteks firmalt Natural History Book Service (http://www.nhbs.com/title.php?tefno=35661), autorikaitse põhjustel seda aga veebist alla laadida ei saa. Nüüd siis ongi Wetlands International need vajalikud andmed kättesaadavaks teinud võrgupaigas http://www.wetlands.org/event.aspx?id=318e62d4-b171-4f99-b77f-fda289041f6a.

Ramsari konventsioon

Hispaania lubab tuulepargid merre

Maailma mahult teine tuuleenergia tootja Hispaania võttis vastu seaduse, mis lubab tuuleparke ehitada ka merre. Ennustatakse, et aastal 2020 jõuab Hispaania meretuuleparkide võimsus 2000–3000 megavatini.
Praegune Hispaania tuuleparkide koguvõimsus on 11 730 megavatti. Riigi tööstusministri Carlos Montana sõnul on Hispaania poolsaar, mida kolmest küljest piirab meri – seega maailmas üks eelistatumaid paiku, kuhu ehitada meretuuleparke. Ministeeriumi eestvõttel alustatakse nüüd ranniku-uuringuid sihiga leida paremad kohad ja teha ühtaegu kindlaks parkide mõju maastikele. Kui ehituskohad on kindlaks määratud, on igal arendajal kohustus rajada vähemalt 50-megavatise võimsusega park, mis ei tohi rikkuda keskkonda.
Senine põhiline argument meretuuleparkide vastu on olnud eelkõige võimalik visuaalne reostus ja selle ebasoodne mõju riigi turismisektorile. Seetõttu toodetakse peaaegu kogu tuuleelekter praegu maismaal. Hispaania mandriosas on üle 400 tuulepargi kokku 12 000 turbiiniga ja need paiknevad üle kogu riigi, välja arvatud Madridi, Extremadura ja Cantabria piirkond. Nad annavad kokku kaheksa protsenti riigi elektrivajadusest, varustades kuut miljonit kodu. CO2-heidet kahandab see üle üheksa protsendi. Niiviisi jääb Hispaania tuuleelektri tootjana alla ainult Saksamaale.
Aga meres on praegu vaid katseturbiinid Cadizi ja Huelva Castelloni kandis ning Ebro jõe deltas.

RenewableEnergyAccess.com

Indias õilmitseb ebaseaduslik loomakaubandus

Maailma looduskaitsefondi WWF ja maailma looduskaitseliidu IUCN looduslike liikidega kauplemist jälgiva organi TRAFFIC andmeil on sedalaadi kaubandus Indias tõusuteel: tiigreid ja teisi haruldasi loomi tappes ja nendega sahkerdades teenitakse miljoneid dollareid.
TRAFFIC-i India haru juht Samir Sinha ütleb, et tegemist on tohutu ja mitmepalgelise äriga, kus müüakse kõike alates haruldastest ravimtaimedest ja liblikatest paabulindude ja tiigriteni. Keegi ei tea selle kaubanduse tegelikku mahtu, aga kõik märgid näitavad, et see on kasvuteel.
Vast enim on tuntud salakaubanduse katastroofiline mõju tiigrite arvukusele: kui veel sajand tagasi oli neid suuri kasse umbes 40 000, siis nüüd ainult kuni 1500. Aga Kagu-Aasia maadesse ja Hiinasse müüakse edukalt ka leoparde, ninasarvikuid, roomajaid, linde ja putukaid, samuti haruldasi puu- ja teiste taimede liike. Tiigrite ja leopardide kehaosadel on Aasias hea minek. Nende nahkadest valmistatakse festivalikostüüme, luid ja siseorganeid kasutab aga rahvalik meditsiin. Kuna Hiinas on elujärg tunduvalt paranenud, suureneb ka ostujõud. Tiigrinahk võivat rahvusvahelisel turul maksta juba kuni 20 000 dollarit.
Aeg-ajalt on küll teateid, et konfiskeeritud on suuri salakaubapartiisid ja arreteeritud smugeldajaid, aga peaaegu alati on tegemist olnud n.-ö. prügikalaga ja tegelikel traaditõmbajatel õnnestub ikka jääda kulisside taha.
Interpol hindab, et keelatud kaubakäive looduslike liikide ja neist valmistatud saadustega võib maailmas igal aastal küündida 12 miljardi dollarini.

care2

 

Ilmaekstreemsus on kogu maailmas saanud normiks

Financial Times loetles septembris algava ÜRO kõrgetasemelise kliimamuutusteteemalise kohtumise eel selle aasta ilmaäärmusi, mis näivad muutuvat üha igapäevasemaks. Ehkki sellised ekstreemsused on osa kliima loomulikust varieeruvusest, näib nende sagenemine käivat üht jalga kliima soojenemisega.
Rahvusvahelise kliimamuutuste paneeli arvates muutuvad ilmamuutused pöördumatuks, kui temperatuur ületab tööstusperioodi eelse kolme kraadi võrra. Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni kinnitusel oli maapinna temperatuur tänavu jaanuaris keskmisest kõrgem 1,89°, aprillis aga 1,37°.
Ilmaäärmuste näiteid leiab tänavu kogu maailmast. Tohutud sademed hukutasid Lõuna-Aasias sadu inimesi ja jätsid kodu, põllusaagi, koduloomade ja varata miljoneid. Esimene teadaolev Araabia merele küündinud orkaan Gonu, mis jõudis juuni alguses Omaani ligi 148-kilomeetrise tunnikiiruseni küündinud tuulega, mõjutas vähemalt 20 000 araablase elu.
Juunikuu vihmad Lõuna-Hiinas tõid muret 13,5 miljonile inimesele; Inglismaal ja Walesis oli maist juulini kõige märjem aeg alates 1766. aastast, mil selliseid andmeid hakati üles tähendama. Saksamaal oli mai alates 1901. aastast samuti kõige sademeterohkem, aprill seevastu aga kõige kuivem.
Pöörased uputused olid ka Mosambiigis ja Niilusel; nelja ja poole meetrini küündinud tõusulained Maldiividel ujutasid üle 68 saart. Ida-, eriti Kagu-Euroopat tabas juunis ja juulis meeletu kuumalaine: näiteks Moskvas mõõdeti suurim soe (32,9°) pärast 1891. aastat, Lõuna-Aafrikas sadas aga maha esimene tõsisem, 25 sentimeetrini küündinud lumi pärast 1981. aastat.

care2/ft.com




Toimetanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee