Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

   
 
UUDISTAJA
07. september 2007





Nädala alguses märkasin Eesti Looduse toimetusemaja vastas üle tänava kasvava suure kase võras esimest lehekulda. Sügisilma olime tunda saanud juba varem. Nii et ehkki kalendrisuvi veel kestab, on sügis kogu oma toimekuses tulnud puhkusteaja asemele. Vaole püüab taas tagasi jõuda ka Uudistaja, nüüd veidi muutunud toimetajaskonnaga, aga ikka vanas vormis. Suurim erinevus varasemast on see, et saadame oma uudiskirja teie arvuteisse nüüd reedeti. See tundus kokkuseadjale otstarbekam, sest nii jõuame teavitada ka nädalavahetusel aset leidvaist keskkonnaüritusist, mille kohta toimetuski saab infot sageli alles n.-ö. kahekümne neljandal tunnil. Aga sellistest ettevõtmistest teada anda peaks olema üks meie olulisi ülesandeid. Ikka püüame nädala jooksul kokku koguda ka olulisemad sõnumid ja oleme tänulikud, kui teiegi mõnele olulisele sündmusele meie tähelepanu juhite. Kontaktandmed on leida uudiskirja lõpus.

Tõhusale koostööle lootes ja head lugemist soovides

Toomas Jüriado,

Uudistaja kokkuseadja




EESTI UUDISEID




TÜTI hoone Tartus Nooruse tänaval (Foto: Toomas Jüriado)


TÜTI sai uue direktori
Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi (TÜTI) nõukogu valis 27. augusti istungil järgmiseks viieks aastaks TÜTI uueks direktoriks instituudi senise asedirektori Erik Puura.

Puura sõnul on TÜTI teadus- ja arendusprojektide siht endiselt luua uusi tehnoloogilisi lahendusi; erilist tähelepanu pööratakse seejuures intellektuaalomandile ja selle kaitsele ning turundusele. Samuti panustab TÜTI aktiivselt teadmistepõhise majanduse arengusse nii arvamusliidrina kui ka koostööprojektide kaudu ettevõtetega.

Erik Puura on sündinud 1964. aastal. Tartu ülikooli lõpetas ta 1989. aastal ning jätkas õpinguid Manchesteri ülikoolis ja Stockholmi kuninglikus tehnikaülikoolis, kust sai 1998. aastal ka doktorikraadi. Alates 2004. aastast on Erik Puura olnud TÜ tehnoloogiainstituudi asedirektor ning keskkonnatehnika arenduskeskuse juhataja. Tema teadustöö põhisuunad on muu hulgas bio- ja keskkonnateadused, keskkonnaseisundit ja keskkonnakaitset hõlmavad uuringud, loodusteadused ja tehnika ning keskkonnaohtlikke aineid käsitlevad uuringud.

TÜTI senine direktor Mart Ustav jätkab teadustööd TÜ tehnoloogiainstituudis professorina ja hakkab koos teiste biomeditsiini valdkonna teadlastega üles ehitama selle valdkonna teaduse tippkeskust ning tehnoloogia arenduskeskust.




Karin Poola koos loodusfotograafist abikaasa Tiit Leitoga (Foto: Toomas Jüriado)

Hiiumaa aasta õpetaja on Karin Poola
Hiiumaa õpetajate õppeaasta-eelsel suvelõpu koosviibimisel Suuremõisas kuulutati Hiiumaa  tänavuseks aasta õpetajaks Karin Poola.

Tiitlile kandideerisid veel Käina gümnaasiumi muusikaõpetaja Heli Lindmäe, Emmaste põhikooli bioloogiaõpetaja Eha Vahtras, Suuremõisa algkooli endine direktor ja õpetaja Aade Erk, Kärdla ühisgümnaasiumist kehalise kasvatuse õpetaja Anneli Ilumets, algklasside õpetaja Merike Heinsoo ning huvijuht ja vene keele õpetaja Vladimir Barinov.

Tiitli pälvinud Karin Poola on Palade põhikooli bioloogiaõpetaja. Alati rõõmsameelne ja tegus Poola on Hiiumaal ja väljaspool sedagi algatanud hulga loodusteaduste ettevõtmisi ning juhendanud üleriigilistel võistlustel auhinnatud töid.

Hiiu Leht/Loodusajakiri



RMK nõukogu tagandas juhatuse esimehe

28. augustil peetud riigimetsa majandamise keskuse (RMK) nõukogu koosolekul otsustas nõukogu kutsuda tagasi RMK juhatuse esimehe Ülo Viilupi.

RMK nõukogu esimehe Ülle Rajasalu sõnul oli tegemist raske, kuid vajaliku otsusega. „Hindame Ülo Viilupit kui kauaaegset riigimetsanduses tegutsenud ja riigimetsandusse panustanud inimest. Samas tuleb tõdeda, et viimaste aastate jooksul on RMK kui suure ja laiahaardelise süsteemi juhtimises olnud mitmeid vajakajäämisi,“ selgitas Rajasalu.

RMK juhatuse esimehe koha täitmiseks korraldatakse RMK põhimääruse alusel konkurss, mille tähtaeg on 21. september. Seni täidab juhatuse esimehe ülesandeid juhatuse liikmete tööjaotuse järgi juhatuse liige Raivo Võlli. Tööd jätkab ka juhatuse liige Olav Etverk.

Mitu opositsioonipoliitikut on kinnitanud, et nõukogu põhjendused Viilupi vabastamise kohta on ebamäärased ja arusaamatud. Rohelised avaldasid aga 4. septembril otsesõnu kahtlust, et RMK tegevjuhi tagandamise tegelik põhjus on praegu veel välja ütlemata soov suurendada riigimetsade raiemahtu ning pikemas perspektiivis erastada metsamaid.

RMK/EER/Loodusajakiri

 





Maaülikooli peahoone (Foto: Toomas Jüriado)

Maaülikoolis tudengeid mullusest rohkem
Mullu viie tuhande künnise ületanud Eesti maaülikooli üliõpilaskond on veelgi suurenenud – bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes on nüüd kokku üle 5300 tudengi.

Riiklikele kohtadele võeti tänavu vastu paarkümmend tudengit rohkem kui eelmisel õppeaastal – 457. Suurim konkurss oli ökonoomika ja ettevõtluse erialale (31,4), keskmine konkurss 5,8. Riigieelarvevälistel kohtadel on 342, kaugõppes 339 esmakursuslast. Magistriõppe riiklikel ja tasulistel kohtadel õpingute alustajaid on 295, doktoriõppes 50.

Maaülikooli rektori kohusetäitja professor Hardi Tulluse sõnul on üliõpilaste arv kasvanud uute erialade avamise tõttu, aga ka kaugõppijate arvelt. Esimest korda sai maaülikool riigitellimuse rakenduskõrghariduslikule õppekavale tehnotroonikale. Ehkki tavatsetakse kõnelda noorte vähesest huvist tehnikaerialade vastu, tõestas tehnotroonika konkurss (30 kohale 88 tahtjat) vastupidist.

Populaarseks osutusid teisedki uued erialad: iluaiandus, taastuvenergia ressursid, põllumajandusettevõtte majandamine. Suurenes vastuvõtt doktoriõppesse.

Maaülikool




Avatud ülikooli astus varasemast rohkem inimesi

Tartu ülikooli avatud ülikooli võeti vastu 1438 üliõpilaskandidaati, neist 1058 rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõppesse ning 380 magistriõppesse.

Vastuvõtu peaspetsialisti Kaja Karo sõnul on vastuvõetuid üle kahesaja rohkem kui eelmisel aastal. Rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõppes oli konkurentsitult populaarseim õigusteaduse õppekava 301 vastuvõetuga, millele järgnesid Pärnu kolledžis õpetatav turismi- ja hotelliettevõtluse õppekava 90 ning majandusteaduskonna ettevõttemajanduse õppekava 54 vastuvõetuga. Magistriõppes on enim vastuvõetuid – 64 – samuti õigusteaduse õppekavale. Majandusteaduskonna ärijuhtimise magistriõppekavale on 48 ja ettevõtluse ning tehnoloogia õppekavale 43 vastuvõetut. Samad õppekavad oli populaarsed ka eelmisel aastal.

Enamik vastuvõetuid asub õppima riigieelarvevälistel õppekohtadel. Riikliku koolitustellimusega oli rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõppesse ette nähtud 142 riigieelarvelist õppekohta, millele laekus kokku 380 avaldust. Suurimad konkursid olid Pärnu kolledži turismi- ja hotelliettevõtluse (seitse inimest kohale) ja haridusteaduskonna koolieelse lasteasutuse õpetaja (viis inimest kohale) õppekavadele. Magistriõppe 94 riigieelarvelisele õppekohale laekus 408 avaldust; enim sooviti hakata õppima majandusteaduskonnas ettevõtlust ning tehnoloogia juhtimist ja haridusteaduskonnas koolieelse lasteasutuse õpetajaks (mõlemad üle nelja inimese kohale).

Riigieelarvevälistele õppekohtadele avatud ülikooli võeti esimest korda vastu lävendipõhiselt. Vastu võeti kõik, kelle punktisumma oli vähemalt 60,0. Mõnes õppekavas piisas üksnes gümnaasiumi lõputunnistuse rahuldavatest hinnetest, teistes tuli sooritada ka sisseastumiseksamid.

Vastuvõetute nimekirju saab vaadata veebis: http://www.ut.ee/sisseastumine.





 Lääne-Virumaal avati unikaalne seemla

30. augustil avati Lääne-Virumaal RMK Kullenga taimlas Eestis ainulaadne arukase katmikala seemla. Tuhanderuutmeetrisest kasvuhoonest saab aastas umbes kümme kilo väga heade pärilike omadustega kaseseemet, millega on võimalik rahuldada Eesti taimlate seemnevajadus pooleteise kuni kahe miljoni kasetaime tootmiseks.

“Katmikseemla pikaajaliseks eesmärgiks on tagada läbi selektsiooni metsaomanikele kasepuistute suurem tootlikkus ning vineeri- ja saetööstusele kvaliteetse kasepaku ja palgi saadavus,” kinnitas RMK juhatuse liige Olav Etverk.

Seni tuli Eestis metsauuenduseks kasutada arukase metsaseemet, mis on väga varieeruva kvaliteediga, sest sisaldab sookase ja arukase osaliselt kattuva õitseaja tõttu palju halvakvaliteedilisi hübriide. Soomes tehtud uuringud näitavad, et seemlaseemnest kasvatatud taimede tüve maht on 29 protsenti suurem kui sama vanadel metsaseemnest kasvatatud puudel. Kase katmikala seemla hakkab seemet tootma juba teisest aastast ja tagab ka iga-aastase ühtlase seemnesaagikuse.

RMK




Varasuvine vaade Vitipalu vaatetornist Viti järvele (Foto: Toomas Jüriado)

Läheneb VVV SA fotovõistluse tähtaeg
1. oktoober on Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse (VVV SA) fotovõistluse „Märka mind!“ tööde saatmise tähtaeg.

Osaleda saab kolmes vanuseklassis: kuni 11-aastased; 12–16-aastased ning 17-aastased ja vanemad.

Konkursi peaauhind on fotokaupluse kinkekaart 5000 krooni väärtuses. Igas vanuseklassis antakse välja veel kolm auhinda ja rohkesti eriauhindu; peale selle eraldi auhinnad Elva puhkepiirkonnas tehtud fotodele.

Võistlusfotode Interneti-hääletus on 5.–15. oktoobril võrgupaigas www.vvvs.ee.

Konkursi lõpuüritus on 26. oktoobril Waide motellis.

Võistlustingimusi saab vaadata VVV SA kodulehelt http://www.vvvs.ee/?484.

VVV SA





Foto: Toomas Jüriado

Mobiletour Tallinnas

27. augustist on Tallinna külastajatel võimalik vanalinnaga tutvuda mobiilgiidi abil.

Mobiletour on mobiiltelefoni vahendusel pakutav giiditeenus, kus Tallinna vanalinnaga tutvujad saavad kuulata eesti- või ingliskeelseid giiditekste, helistades selleks vastavalt lühinumbrile 1218 või 1219.

“Nii pakub Mobiletour mugavat, iseseisvat ja käepärast viisi vanalinnaga tutvumiseks,” ütles Telemaster OÜ juhatuse liige Indrek Minka. Ta lisas, et teenus pole siiski mõeldud vaid väliskülalistele, vaid võiks pakkuda esitatavate legendide ja kummituslugudega huvi ka tallinlastele. Teenuse arendaja on Telemaster OÜ koostöös Tallinna linnavalitsuse ja Elion Ettevõtted AS-iga.

Esialgu saab Mobiletouri teenust kasutada kahekümne Tallinna vanalinnas asuva vaatamisväärsuse juures, kuhu on paigaldatud ka vastavad infosildid. Tekstid on kirjutanud ajaloolased Lauri Vahtre, Mart Laar, Kaarel Vanamölder ja Mihkel Laar. Kahe kuni kolme minuti pikkused tekstid on sisse lugenud näitlejad Tõnn Lamp ja Kristel Elling. Ühe teksti kuulamise hind on 13 krooni ja 95 senti, millele lisandub sideteenuse pakkuja minutitasu.

infoturism.ee/Telemaster OÜ




Aktiivõpe loodusprogrammide juhendamisel

Septembrikuus algab uus kolmest jaost koosnev kursus tegevõpetajatele ja üliõpilastele kahes eraldi rühmas. Kursuse eesmärk on koolitada loodusprogrammide juhendajaid ja luua uusi õuesõppe programme.

Kursusel õpitakse kasutama aktiivõppe meetodeid loodusõppes (vaatlusi, mänge, meisterdamist, juttude loomist ja vestmist jms.) ning koostama ja korraldama loodusprogramme.

Kursus korraldatakse kolmes jaos: esimene on Palupõhjas Alam-Pedja looduskaitsealal üliõpilastele 17.–19. ja õpetajatele 19.–21. septembril ning teine Murastes Harku vallas Harjumaal üliõpilastele 19.–20. oktoobril ja õpetajatele 2.–3. novembril. Kolmas, ühepäevane koolitus toimub tuleva aasta märtsis kas Palupõhjas või Murastes.

Iseseisva tööna tuleb kursuse jooksul koostada loodusõppeprogramm. Osalejad saavad tunnistuse; kursuse maht on 160 akadeemilist tundi. Alates 2008. aasta aprillikuust kaasatakse kursuse läbinuid õpilasrühmade juhendamisse.

Koolituskava on valminud Tartu keskkonnahariduse keskuse, Tartu ülikooli, koolituskeskuse Hared ning Palupõhja ja Muraste looduskooli spetsialistide koostöös. Koolitust toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

Osalejate arv on piiratud. Registreerimise tähtaeg on 10. september.

TKKHK



TASUB MINNA




Foto: Toomas Jüriado

Loodusmuuseum kutsub seenele

Tartu ülikooli loodusmuuseumi looduspäevade sari jätkub 11. septembril seente huvipäevaga.

Keskpäeval sõidetakse Tartust Vanemuise 46 eest metsa, kus seenetarkust jagab mükoloog Mall Vaasma. Osalus on tasuta, registreeruda saab kuni pühapäevani telefonil 737 6076.

12. ja 13. septembril on aga Vanemuise 46 fuajees kell 10.30–17.30 seenenäitus; näituse tutvustus ja konsultatsioonid kell 16.

TÜ loodusmuuseumi huvipäevi toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

Info: www.ut.ee/natmuseum.

TÜ loodusmuuseum




VVV matkapäevad jätkuvad 9. septembril

Pühapäeval, 9. septembril kell 10 algab Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse (VVV SA) jalgrattamatk Päidla järvedele. Matka algus ja lõpp-punkt on Vitipalu maastikukaitsealal Viti järve matkaraja alguses puhkepaviljoni juures, kuhu juhatab märgistus Elva–Hellenurme teelt. Matk kestab kolm-neli tundi. Liigutakse metsa- ja kruusastel külateedel künklikus maastikus umbes 20 kilomeetrit. Retkejuhid on Annereet ja Kristi Paatsi. Vajalik on eelregistreerimine telefonil 520 6651 (Annereet), samal telefonil saab ka lisateavet.

Kell 14 algab sügisene loodusretk Vitipalus, kus tutvutakse sügiseste marjade ja viljadega. Kogunemine on taas Viti matkaraja alguses varjualuse juures. Matk kestab kaks-kolm tundi, retkejuhid on Külli Kalamees ja Karin Raud. Osaleda soovijail palutakse registreeruda telefonil 517 8912 (Karin). Osalustasu kummalegi matkale on 25 krooni, alla 12-aastased lapsed saavad kaasa lüüa tasuta.

VVV SA

 



Foto: Toomas Jüriado

Looduse Omnibuss viib sibulale

Looduse Omnibussi selle laupäeva (8.septembri) reis viib Peipsi äärde vanausuliste juurde.

Kultuuriloolist retke läbi Alatskivi, Kolkja, Varnja ning tagasiteel läbi Muuga ja Rakvere juhendab legendaarne looduskaitsja Veljo Ranniku.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9, tagasi Tallinnas kell 20. Omad söögid-joogid kaasa.

Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 150 ja õpilastele 100 krooni; lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad kaasa tasuta.

Info www.looduseomnibuss.ee; registreerimine 6 481 740, 56476297 või info@looduseomnibuss.ee.





MAAILMAST

Norralased koostasid kütuste konkursitabeli

Norra uurijad Karl Høyer Oslo ülikoolist ja Erling Holden Lääne-Norra uurimisinstituudist on teinud katse välja tuua kõikvõimalike mootorite ja mootorikütuste eelised ja puudused “puuraugust ratasteni”: analüüsiti ammutus- ja töötlusprotsessi, selleks kuluvat energiat, eralduvate kasvuhoonegaaside ning lähi- ja kaugsaaste hulka.

Käsitleti kõikvõimalikke kütuseid: maagaasist ja bensiinist etanooli ja metanooli ning biokütuste ja vesinikuni välja. Faktoreid, mida üht või teist põletusainet hinnates arvesse tuleb võtta, on arvukalt. Näiteks milline on toomisel kulunud ja pärast mootori käitamisel kätte saadava energia suhe, milline on üldine mõju keskkonnale, kas selle kütuse kasutusega saab vähendada üldist energiatarbimist jne.

Iga faktori kohta koostati omaette edetabel, kus iga kütus või mootoriliik sai oma kohapunktid, ning need edetabelid kanti üldtabelisse. Pole üllatav, et kõige nigelamale positsioonile jäid üldkokkuvõttes bensiin ja diislikütus. Hoopis üllatavam oli leida, et aina populaarsemad hübriidautod polnud kuigivõrd edukamad. Küllalt viletsale positsioonile jäi ka biometanool. Kõrgeima koha pälvisid kütuseelemendiga mootorid, milles kasutatakse looduslikust metaanist saadud vesinikku. Metaani kui maagaasi on teadagi ikka peetud fossiilkütuseks; samas on nüüd selgunud, et tohutu hulga metaani võivad toota ka pinnases elutsevad mikroobid, nii et põhimõtteliselt on tegemist uueneva kütusega.

Samas kinnitavad hinnangu autorid, et ükski vaadeldud kütuseliik polnud parim kõigi tegurite poolest ja et ikka tuleb leppida mingite paremate või halvemate kompromisslahendustega.

Education in Chemistry








Mõni punavein on tõhusam ravima

Mõnigi uurimine on kinnitanud, et viinamarjakestades ja üksiti punaveinis leiduv polüfenoolne antioksüdant resveratrool leevendab vananemisega kaasnevaid muutusi organismis ning aitab vältida näiteks insulte ja südamehaigusi.

Hertfordshire ülikooli uurijad Richard Hoffman ja Conny Johansson uurisid vedelikkromatograafiat ja mass-spektromeetriat kasutades süsteemselt resveratrooli sisaldust suures toidupoes müüdavates eri punaveinimarkides.

Tulemus üllatas Hoffmani kinnitusel neid endidki: arvati, et küllap on tõhusa raviaine sisaldus eri veinides enam-vähem samasugune, kuid see pole nii. Sestap on teadlastel nüüd kavas soovitada veinitootjail ja -hulgimüüjail lisada etikettidele ka n.-ö. terviseindikaatorid.

Education in Chemistry




 

Notiomystis cincta, meelindlaste hulka kuuluv hukuohus värvuline, kelle asurkonnas on isaslinnud selges ülekaalus (Foto: BirdLife)

Ohustatud linnuliigid võivad olla ohustatumad kui arvatud
Linnukaitseorganisatsioonide liit BirdLife International avaldas hiljuti pressiteate, kus kinnitab mainekas ornitoloogiaajakirjas Ibis ilmunud artiklile tuginedes, et kuna uuringute järgi on valdava enamiku linnuliikide asurkondades isaseid rohkem kui emaseid, võib paljude maailma ohustatud linnuliikide arvukus olla üle hinnatud. Asi on nimelt selles, et populatsioonihinnangud põhinevad sageli just isaslindude loendusel.

Isaslinnud on sageli teadagi eredama sulestikuga; kaaslasi meelitades ja pesitsusala kaitstes löövad paljude liikide isased laulu või käituvad muul moel silmatorkavalt. Just loendatud isaste arv võrdsustatakse sageli pesitsuspaaride arvuga. Sadadest uuringutest kogutud andmete põhjal võib nüüd aga paraku kindlalt väita, et väga sageli on isaseid isendeid rohkem. Seejuures selgus, et mida haruldasema liigiga on tegemist, seda suurem on isaste ülekaal. Kuna pesapoegade seas on isaseid ja emaseid linde ligikaudu ühepalju, tuleb järeldada, et emaste eluiga on keskmiselt isaste omast lühem. Teadlaste arvates võib selle põhjuseks olla suurem füsioloogiline stress; näiteks paljude rändliikide puhul lendavad emased kaugemale, ehkki on tillemad.

Haruldaste liikide puhul peetakse aga saatuslikuks inimese tahtlikult või tahtmatult sisse toodud võõrröövliikide mõju: need tikuvad ründama pigem pesi ja koos sellega mune hauduvaid emaslinde. On teada mõned uurimused, kus nende röövliikide eemaldamisega sugudevaheline tasakaal asurkonnas taastus.

Igal juhul seab see uuring hoopis uue lähtepunkti hukuohus liikide kaitsestrateegiale.

BirdLife




KIIRKOMMENTAAR



Ummikumaksu ehk trängselskatt’i selgitus Stockholmi tänaval (Foto: Toomas Jüriado)

Linn pole autode kodu
Meeldiv üllatus oli lugeda 22. augusti Eesti Päevalehest ärimees Gunnar Kobini arvamuslugu “Tallinna liikluse päästab tasuline ringtee”.

Roheliste keskkonnaaktivistide juttu meie linnade transpordi võimalikest tulevikumudeleist ei taha ükski “kutsutu ega seatu” paraku tõsiselt võtta. Kui aga juba ka ärimehed selliste mõtetega lagedale tulevad, siis on ehk rohkem lootust, et poliitikud ja linnaplaneerijadki hakkavad lõpuks tasapisi mõtlema sellele, et linnaarenduse siht ei saa olla sinna võimalikult palju autosid, parklaid ja parkimismaju ära mahutada. Mõelda tuleb esmajoones hoopis sellele, kuidas linnakeskmesse satuks võimalikult vähem sõiduautosid ja kuidas raskeveokid sellest tervenisti mööda juhtida.

Jalgratast pole selleks tõesti tarvis leiutada. Stockholmi ummikumaks ja sellega kaasnenud võimas ühistranspordi tõhustamine, millest kirjutab ka Kobin, on vaid üks näide. Poliitikuile peaks sama lähedane olema ka vaid trammide ja kergsõidukitega läbitav Strasbourgi kesklinn. Meil kostab esialgu enim kõrvu liiklusekorraldajate ühisitkukoor, et inimesed ei tunne tähti ja sõidavad ka A-ga tähistatud ühissõidukiterajal. Liiklushädad hakkavad meil paraku peale ikka nendestsamadest “kutsututest ja seatutest”, kelle arvutud ülbitsemisjuhud on suurepärane eneseõigustus kas või natukenegi rullnokse maailmatajuga roolikeerajale.

Toomas Jüriado





Toimetanud Toomas Jüriado


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet