Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
21. september 2007




Seenetundjate arvamused selle sügise seenestusvõimalustest on olnud üsnagi seinast seina: et kas pole enam mingit lootust või et kübarakandjaid tuleb veel rohkesti. Isiklikke kogemusi on napilt – aga needki on just samamoodi seinast seina. Eelmisel nädalal Tartu ülikooli loodusmuuseumi korraldatud seeneõppereisil Põhja-Tartumaa metsadesse õnnestus neljakümne inimese ühistööna küll üle saja liigi küündiv valik kokku noppida, aga söögiseeni oli väga napilt. Ehkki – paaril õigesse kohta sattunud inimesel õnnestus päris kena puravikunoos korvi saada. Ja kui olnuks mingil põhjusel huvi kärbseseeni varuda, siis neidki saanuks rohkem kui küll; iseäranis suur oli valge kärbseseene hulk, aga jagus ka imekenasid punaseid.

Seevastu sel nädalal Hiiumaal Kõpu kandi metsades oli lausa seeneuputus: iseäranis rohkesti mitut liiki tatikuid ja männiriisikaid, aga ka pilvikuid, koguni kuuseriisikaid ja igasuguseid muid vähem ja rohkem tuntud söögiseeni. Nii et seda, milline on seis teie enda harjumuspärases seenemetsas, peate ikka ise järele kontrollima, mitte lähtuma vaid seenetarkade prognoosidest.

Uudistaja

 

  


Homme, 23. septembril kell 12.51 algab kalendrisügis
 


 

UUDISTAJA SOOVITAB




Aga mis juhtus kassiga?

Asjaolu, et DNA-ekspertiisi abil kuritegusid lahendatakse ja isikuid tuvastatakse, on enamikule selge, kui mitte muidu, siis “CSI” telesarjade ja pronkssõduri saaga vahendusel. Ent millel DNA-ekspertiis ikkagi põhineb? Septembri Horisondis selgitab seda kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse spetsialist Anu Aaspõllu artiklis “Pärilikkusaine DNA eristab meid teistest ja üksteisest”. Põhitõde on see, et DNA-ekspertiisil ei analüüsita kogu DNA-d, mis oleks väga töömahukas, vaid ainult teatud piirkondi, õigupoolest nende pikkusi.

Kliimauurija Kalju Eerme sulest pärineb artikkel “Mussoonkliima kapriisid”, kus on juttu tuultest, mis toidavad poolt maailma. Astronoom Erik Tago kirjutab Andromeeda udukogust, mis on läbi aegade olnud Eesti astronoomide lemmik. Füüsik Henn Käämbre lahkab Itaalia kolleegi Ettore Majorana teaduspärandit ja tema salapärase kadumise lugu. Ajaloolane Kristjan Luts kirjutab kuumadest oktoobrikuu päevadest 45 aastat tagasi, kui lahvatas külma sõja ohtlikem konfrontatsioon – Kuuba kriis. Tagantjärele konstateerivad ajaloolased, et kriisis olidki ainult kaotajad: iroonilisel kombel tehti Hruštšovile ja Kennedyle hiljem üsna ühesuguseid etteheiteid, Castroga aga ei arvestanud üldse keegi. Nüüd aga räägib nii mõnigi uuest või teisest külmast sõjast.

Horisondi intervjuu “Põlismaastiku avardajad” on Eesti Kunstiakadeemia soome-ugri uurimisprogrammi juhi tekstiilikunstnik Kadri Viiresega, kes hiljuti naasis XXX soome-ugri ekspeditsioonilt Siberi eestlaste juurde. Üksainus küsimus on esitatud Vikerraadio teadustoimetajale Priit Ennetile, kes kevadel käis legendaarses Räniorus.

Kosmosetehnika rubriigis väidab Tõnu Tuvikene, et Sputnik oli esimene, Uno Veismann küsib aga omakorda, kas Gagarin oli esimene. Olümpiaadi rubriik annab ülevaate 38. rahvusvahelisest füüsikaolümpiaadist, mis peeti Iraanis. Robotite rubriigis tutvustab Juhan Ernits roboteid kui suhtluspartnereid ja jõuab järeldusele, et robotitesse ei tohiks suhtuda kui orjadesse, vaid nende roll sarnaneb pigem lemmikloomade omaga. Tiit Sepp seletab, kuidas töötavad vedelkristallekraanid. Enigma kutsub jaotama kujundeid. Jätkub oma programmide koostamine.

Horisondi koomiks uurib, mis juhtus Schrödingeri kassiga.

Horisont









Hõimusolidaarsus aitab jääda iseendaks

Septembrikuu Horisondiga on kaasas lisaväljaanne “FENNO-UGRIA”, mille üllitamise peamine põhjus on MTÜ Fenno-Ugria Asutuse 80. aastapäev. Moodne eesti kultuur koosneb kahe alge sümbioosist: üks neist on aastatuhandete vanune maarahva omakultuur, teine “üldine” Euroopa kultuur. Aga just hõimusolidaarsus on see, mis aitab meil jääda iseendaks, väidab lisaväljaande saatesõnades selle koostaja Andres Heinapuu.

Lisaväljaandes ajavad hõimusolidaarsuse asja peale Andres Heinapuu veel Jaak Prozes, Üve Maloverjan, Piret Koosa, Art Leete ja Heno Sarv, teemadeks Uurali dialoog, Fenno-Ugria Asutus kui sidepidaja sugulasrahvastega globaalpoliitika kiuste, soome-ugri liikumine Venemaa olude ja poliitika kontekstis, komid kui “tavalised inimesed”, soomeugriluse olevik ja tulevik.

Refereerides veel kord Andres Heinapuud: kahtlemata ei saa uurali ehk soome-ugri ja samojeedi rahvad olla veresugulased. Me näeme selleks liiga erinevad välja. Peale selle oleme aastatuhandete jooksul allunud eri välismõjutustele klimaatilistest kultuurilisteni. Ent meie kultuuri ja mõtlemise tuum on sama. Muide – Eesti filoloog Mall Hellam on leidnud soome-ugri keeltest vaid ühe ühise väljendi: “Elav kala ujub vee all.”

Horisont






 



EESTI UUDISEID

Lennukid külvavad taas vaktsiinipalu

Veterinaar- ja toiduamet alustas 10. septembril rebaste ja kährikute vaktsineerimiskampaaniat kogu Eesti territooriumil. Vaktsiini külvatakse 14. oktoobrini ja sellega alustati Hiiu- ja Saaremaast. Edasi liigutakse ida suunas kuni Peipsi ranniku ja Narva jõeni ning põhjast lõunasse kuni Läti piirini.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa on kalajahul põhinevast tahkest massist ning mille sisse on peidetud kapseldatud marutaudivaktsiin. Kapsleid külvavad madalalt lendavad väikelennukid, et tagada piisav nähtavus. Linnade, asulate, teede ja veekogude kohal vaktsiini ei külvata.

Vaktsineerimisprogrammi senised tulemused on olnud väga head. 2006. aasta tõhususkontrolli põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud 85 protsenti loomadest. Märkimisväärselt on vähenenud nii marutaudikahtlaste kui ka marutaudis loomade hulk. Tänavu kaheksa kuuga on marutaudi diagnoositud vaid neljal loomal: kahel veisel, ühel mägral ja ühel kährikul.

Esimest korda külvati marutaudivaktsiini Eestis 2005. aasta sügisel ning see hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Alates 2006. aastast vaktsineeritakse metsloomi kogu Eesti territooriumil kaks korda aastas. Metsloomade suukaudse vaktsineerimise abil on marutaudist võitu saanud mitu Euroopa riiki: Soome, Šveits, Belgia, Itaalia, Prantsusmaa, Luksemburg, Holland.

Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta. Kui on reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümber paigutades kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud haavale, nahale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke vee ja seebiga ning pöörduda perearsti poole. Vaktsineerimise ajal tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides.

Vaktsineerimisplaaniga saab tutvuda võrgupaigas http://www.vet.agri.ee/?arc=&op=body&LaID=1&id=344&setlang=est.

Veterinaar- ja toiduamet


 



Maaülikool sai teise rektorikandidaadi

Eesti maaülikooli (EMÜ) üliõpilasesindus seadis oma koosolekul 19. septembril ühel häälel rektorikandidaadiks praeguse rektori kohusetäitja professor Hardi Tulluse.

Üliõpilasesinduse esimehe Silver Kuusiku sõnul langetati valik kahe kandidaadi – põllumajandus- ja keskkonnainstituudi poolt rektorikandidaadiks üles seatud professor Kalev Sepa ja praeguse rektori kohusetäitja professor Hardi Tulluse vahel. Mõlemad kandidaadid kohtusid üliõpilaskonnaga, selgitades oma visioone. Arutelude tulemusena otsustati üles seada Tulluse kandidatuur.

Professor Hardi Tullus on sündinud 1956. aastal. 1979. aastal lõpetas ta Eesti põllumajanduse akadeemia metsamajanduse erialal; 1987. aastal kaitses bioloogiakandidaadi väitekirja. Aastast 1989 on Tullus töötanud EMÜ-s; 1996 valiti metsakasvatuse professoriks; kaks korda on olnud valitud metsandusteaduskonna dekaaniks. 2003. aastast on Tullus EMÜ õppeprorektor ja tänavu 1. juulist ka rektori kohusetäitja.

Rektorikandidaate saab valimiskomisjonile esitada 25. septembrini. Maaülikooli rektori valimine on 19. oktoobril.

EMÜ







Matsalu filmifestival on jõudmas lõpusirgele

Kolmapäeval Lihulas alanud 5. Matsalu rahvusvahelisel loodusfilmide festivalil on täna kotkapäev, pühapäeval leiab aga aset festivali pidulik lõpetamine ja selguvad seekordsed võitjad.

Osalejaid on seekord neljakümnest riigist, 42 filmi on valitud võistlusprogrammi. Esimest korda võtavad festivalist osa mitme Lõuna-Ameerika riigi (Ecuador, Tšiili, Argentiina, Brasiilia), Jaapani, Kasahstani, Austraalia ja Türgi filmid. Uustulnukaid on ka Euroopast: Belgia, Hispaania, Horvaatia, Makedoonia. Eesti loodusfilme esindab seekord Rein Marani “Eesti kotkad” ja tema õpilase Joosep Matjuse “Uuestisünd”.

Täna on festivalil kotkapäev. Pärast kotkafilmide vaatamist festivalisaalis on vestlusring teemal „Merikotka fenomen“, mida juhib ornitoloog Tiit Randla. Homme, 22. septembril tutvustab Tuulikki Halla Soome metsaministeeriumist loodusteemaliste tellimusfilmide tootmist Soomes.

Juba traditsiooniliselt on festivalil oma osa ka loodusfotograafial. Üles on pandud üheksa loodusfotonäitust kodu- ja välismaistelt autoritelt. Laupäeval on Lihula mõisas vestlusring „Loodusfoto lugu“, mida juhib Urmas Tartes.

Huvilisi viib Matsalu festivalile ka Looduse Omnibuss: Tallinnast laupäeval ja pühapäeval, Tartust ja Pärnust pühapäeval. Vaata lähemalt www.looduseomnibuss.ee.

Matsalu festival/Uudistaja





TASUB MINNA




Tallinnas muutub autovabal päeval ristmik linnaväljakuks

Homme on Euroopas järjekordne autovaba päev, terve see nädal aga “Euroopa mobiilsusnädal”. Eestis korraldatakse sel puhul mitmelaadseid üritusi nii Tallinnas kui ka Tartus.

Tallinnas on Eesti Rohelisel Liikumisel õnnestunud linnavalitsusega kokku leppida ja muuta üks autoliiklusest hõivatud ristmik kaheks päevaks elavaks linnaväljakuks. Nimelt on 22.–23. septembril Uue Maailma asumis, Väike-Ameerika ja Luha ristmikul Uue Maailma tänavafestival. Festivali kava leiate võrgupaigast http://www.uusmaailm.ee. Ürituste valik ulatub kontsertidest vanakraami- ja õunaturuni; peetakse loenguid ja arutelusid, avatud on lastenurk ja fotonäitus, mängitakse tänavajalgpalli, saab lasta korrastada jalgratast. Laupäeva hilisõhtul on Ilmar Raagi „Elektrikapi kino“; pühapäevasel miljööpäeval aga ühised jalutuskäigud Hanno Zingeli ja Rein Ruutsoo juhatusel; töötavad säästva renoveerimise töötoad. Õhtul mängitakse laulumänge ja lüüakse tantsu.

Festivali korraldavad MTÜ Uue Maailma Selts, MTÜ Eesti Roheline Liikumine, Tallinna keskkonnaamet ja Tallinna kultuuriväärtuste amet.

Üle-euroopalist autovaba päeva (In town without my car) on korraldatud 2000. aastast peale. 2002. aastast pandi käima säästvatele liikumisviisidele pühendatud “Euroopa mobiilsusnädal” (European Mobility Week, EMW). “Euroopa mobiilsusnädal” on hea võimalus algatada mitmelaadseid üritusi, mis kajastaksid nii kohalike ametivõimude kui ka mitmesuguste ühingute seisukohti ning võimaldaksid muuta praeguse transpordipoliitika keskkonnahoidlikumaks. Siiani on kampaanias osalejate arv aina suurenenud: 2000. aastal 760, 2001. – 1005, 2002. – 1448 ja 2003. – 1488 linna. Paljud peavad “Euroopa mobiilsusnädala” korraldamist tõhusaks viisiks ohjeldada autode liigkasutust linnades ja arvavad, et selliseid üritusi tuleks korraldada tihemini kui kord aastas. Üksikasjalikum aruanne ürituste tulemuste ja hinnangute kohta on üleval veebiaadressil www.mobilityweek-europe.org.

ERL/http://www.autovaba.ee





Autovaba päev Tartus: seminaribuss ja autovaba massistseen

Tartus on autovaba päeva üritused koondunud päris kesklinna, põhiliselt kaubamaja ümbrusse.

Täpsemat programmi saab uurida võrgupaikadest http://www.tartu.ee ja http://www.autovaba.ee. Kella 10 alates peetakse Küüni tänaval kergliiklejate kiirendusvõistlus automaatse kiirusemõõduga. Kell 11 hakkab tööle seminaribuss „Inimsõbralikud tänavad”; kell 13.30 algab aga kaubamaja parklas kõnekoosolek „Tartu inimsõbralikud tänavad“.

Tutvuda saab GoBusi vana ja uue bussi ehk vastavalt Ikarus Luxi ja Mercedes Connectoga. Avatud on infokogumise kast uuendatud bussiliine puudutavate ettepanekute tarbeks; korraldatakse autovaba päeva teemaline küsitlus. Kell 16–16.30 on Vanemuise tänaval aga autovaba massistseen: korraldajad ootavad 42 inimest näitama, kui palju tänavaruumi kasutab üks inimene autoga sõites ja kui palju ruumi bussiga liigeldes. Fotosid sellest aktsioonist kasutatakse edaspidi ühistranspordi propageerimiseks.

Veel saab laenutada jalgrattaid, rulasid ja rulluiske, osaleda orienteerumismängus jalgsi ja bussidega, vigursõidu võistlusel ja rattaretkel Tammelinnast südalinna, vaadata näitusi. Lapsed võivad aega veeta liivakastis, kiikedel ja batuudil.

Üritust korraldavad Tartu linnavalitsus, GoBus, Eesti Roheline Liikumine, politsei, maanteeamet, Tartu üliõpilaste looduskaitsering, Tartu keskkonnahariduse keskus, Anne noortekeskus, teaduskeskus Ahhaa, ühendus Jalgrattalinn Tartu jt.

http://www.tartu.ee

 

Loodusõhtu Lääne-Siberist

Tartu keskkonnahariduse keskuses (Kompanii 10) on kolmapäeval, 26. septembril algusega kell 18 õhtu elust erakordse Lääne-Siberi looduse ja põliste kalurite keskel. Räägib ja näitab oma 2004. aastal tehtud filmi „Sügis Obi jõel“ Janno Simm.Filmi kohta saab lähemalt lugeda võrgupaigast http://www.folklore.ee/khanty/ee/index_ee.html. Loodusõhtu on tasuta, seda toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

TKKHK



 

Meeleolukas ja põnev teadus vallutab Tartu

26.–30. septembril peetakse esimest korda Tartu teadusfestival, mille raames saab osaleda mitmesugustes töötubades, teaduskohvikutes, -mängudes ning teadusteatri etendustel. Festivali raamesse mahuvad ka üleeuroopaline Teadlaste öö reedel ning Tähe perepäevad nädalavahetusel.

Viie päeva jooksul toimub teadusfestivali raames üle kolmekümne ürituse. Raeplatsil festivalitelgis saab muu hulgas osaleda Prantsusmaalt saabuva teadusteatri trupi etendustel: kohale tuleb 14 noort neuroteadlast ning teemaks tunded ja tujud. Etendused on inglise ja prantsuse keeles eestikeelse tõlkega.

Igal festivaliõhtul muutub mõni Tartu kohvik teaduskohvikuks, kus arutletakse eri teemadel. Peale mitmete ettevõtmiste Tartu ülikooli Vanas anatoomikumis ja keemiahoones saab vaadata teadusfilme, osaleda orienteerumisjooksul Päikesesüsteemis, süveneda monumentaalfüüsikasse Kalevipoja ausamba juures või jälgida meistrite malet tenniseväljakutel Toomel, kus malenuppudel on elu sees. Keskkonnahariduse keskuses avatakse põnev ja mänguline näitus linnaloodusest, Pirogovi platsile püstitatakse laupäeval leiutajate telk, botaanikaaias on tulemas Pikkade Ubade öö.

Reedel, 28. septembril on Tartu üle-euroopalise Teadlaste öö tähistamise keskpunktiks Eestis, nädalavahetusel toimub aga füüsikahoones kogupereüritus Tähe perepäevad.

Kõik festivaliüritused on tasuta. Lisainfo ürituste ja ajakava kohta leiate teaduskeskuse AHHAA kodulehelt http://www.ahhaa.ee.

Teaduskeskus AHHAA








Foto: Internet

Maailmamainega fotograaf ja rännumees Kuressaares

10. oktoobrini on Kuressaare Raegaleriis vaadata Ivars Silise fotonäitus “Minu avar valge maailm – 30 aastat kaameraga Gröönimaal”. Autor, maailmanimega fotograaf ja rännumees Ivars Silis (fotol) oli näituse avamisel ise kohal.

Tulevane lektor, fotograaf, filmiprodutsent ja kirjanik asus Gröönimaal esiotsa tööle geofüüsikuna. Paari aasta pärast jättis ta oma töö, pakkis koerakelgule jahipüssi ja kaamera ning liitus inuittidest karuküttidega. Ta spetsialiseerus polaarfotograafiale ning võttis osa arvukatest ekspeditsioonidest Gröönimaa, Kanada, Svalbardi ja Arktika ürglooduses. Alates 1976. aastast on ta ise püsivalt elanud Lõuna-Gröönimaal ning teinud kaastööd mainekatele ajakirjadele, nagu National Geographic, Stern, GEO. Peale selle produtseerib ta TV-programme ning kirjutab raamatuid.

Näitus jõudis Eestisse tänu Põhjamaade ministrite nõukogu Eesti esindusele, Kuressaare Kultuurivarale ja kunstikuraator Lii Pihlile.

Põhjamaade ministrite nõukogu esindus Eestis

 

 

Tartus räägitakse loodusmõttest

27.–29. septembril on Tartus neljas rahvusvaheline baltisaksa kirjakultuuri sümpoosion „Keskkonnafilosoofia ja loodusmõte Balti kultuuriruumis“.

Sümpoosion algab neljapäeval, 27. septembril kell 16 Tartu ülikooli raamatukogus; avaettekanded peavad Jaan Undusk, Ralph Tuchtenhagen ja Sylvia Mayer.

Reedel ja laupäeval jätkatakse ülikooli ajaloomuuseumis; mõlemal päeval alustatakse kell 9. Ettekandjate seas on veel mitmeid eestlasi: Toomas Kiho, Taavi Pae ja Erki Tammiksaar, Linda Kongo, Piret Pungas ja Anu Printsmann, Mari-Ann Remmel, Liina Lukas, Riin Magnus, Timo Maran, Kadri Tüür, Tiiu Jaago, Leena Kurvet-Käosaar ning Tiina Kirss.

Laupäeva õhtul kell 19.30 esitletakse ajaloomuuseumi valges saalis 2001. ja 2003. aasta Balti kirjakultuuri sümpoosionide kogumikke.

Sümpoosioni korraldavad Underi ja Tuglase kirjanduskeskus ja Tartu ülikooli semiootika osakond koostöös Läti ülikooli germanistikakeskuse, Jakob von Uexkülli keskuse, Tartu ülikooli raamatukogu, Eesti Goethe-seltsi, Hamburgi NNI uurimisgrupi ja Euroopa kirjanduse, kultuuri ja keskkonna uuringute assotsiatsiooniga.

Eesti LUS

 

 

Kliima muutusest liblikate näitel

Eesti looduseuurijate seltsi 1233. üldkoosolek peetakse Tartus Baeri majas Veski 4 neljapäeval, 27. septembril kell 17.15.

Kavas on Jaan Viidalepa ettekanne „Fauna teisenemine seoses kliima muutumisega (liblikate

näitel)“.

Eesti LUS

 

KONKURSSE



Esseevõistlus ülikooli tulevikust

Tartu ülikooli (TÜ) ajaleht Universitas Tartuensis (UT) korraldab Tartu ülikooli 375. aastapäeva puhul esseevõistluse “Millisena näen Tartu Ülikooli kümne aasta pärast?”.

Kõiki TÜ tudengeid, õppejõude, töötajaid ja vilistlasi kutsutakse mõtlema alma mater’i oleviku ja tuleviku peale näiteks järgmistel teemadel: TÜ täna ja kümne aasta pärast töö- ja õpikeskkonnana, ülikooli ees seisvad valikud, kes ja mis keeles siin kümne aasta pärast õpivad ja õpetavad, TÜ-st saadav haridus, TÜ positsioon Eesti, Euroopa ja globaalses kõrghariduses, akadeemilise pere kokkukuuluvustunne, tasuta või tasuline õpe jne.

Žürii annab välja kolm põhiauhinda: I koht 3000, II koht 2000 ja III koht 1000 krooni, samuti eriauhindu. Žüriil on õigus auhindu ümber jagada. Võistlustöödest tehakse kokkuvõte UT-s. Parimad esseed pannakse UT veebi ja võidutööd avaldatakse lehes. Hindamisel arvestatakse mõtteselgust ja haaravat esitust. Žürii esimees on TÜ eetikakeskuse juhataja prof. Margit Sutrop. Essee maht on kuni 9000 tähemärki koos tühikutega, kirjutada võib eesti või inglise keeles.

Tööd tuleb saata aadressil ajaleht@ut.ee või Esseekonkurss, UT toimetus, Ülikooli 18, Tartu 51014. Kirjale lisada oma andmed (nimi, õppeasutus või töökoht, telefon ja e-posti aadress).Tähtaeg on 31. oktoober. Auhinnad antakse kätte emakeelse ülikooli aastapäeva ürituste ajal.

  

 

Oodatakse metsaplakateid

Tartu keskkonnahariduse keskus (TKKHK) ja Eesti metsatööstuse liit (EML) kuulutavad välja metsaplakati võistluse lastele ja noortele.

Eesmärk on juhtida tähelepanu hoidliku metsanduse ja metsakasutuse teemadele ja metsade elustiku mitmekesisusele ning väärtustada metsa eluringi kaudu puidu täisväärtuslikku kasutamist ja vastutustundlikku metsamajandamist.

Oodatud on plakatid teemadel „Metsa eluring“, „Hoia ja kaitse metsa“, „Puidust asjad minu ümber“, „Mida saab teha metsast/puidust?“.

Tööd tuleb esitada 15. novembriks TKKH, Kompanii 10, Tartu 51007. Tööde formaat vaba, välja arvatud digitaalne.

Võistlustöid hinnatakse kolmes vanuseastmes: kuni 6-, 7–11- ja 13–18-aastased. Tööle tuleb lisada kontaktandmed: nimi, kool, vanus, postiaadress, telefon , juhendaja nimi. Töid ei tagastata.

Muidugi on parimatele auhinnad; detsembris 2007 pannakse välja näitus. Võistlust toetavad keskkonnainvesteeringute keskus ja EML.

TKKHK

 


MAAILMAST

Tamari metsad Tasmaanias on hukuohus

Austraalia looduskaitseorganisatsioon Australian Wilderness Society (AWS) otsib ülemaailmset toetust protestikampaaniale idee vastu rajada Tamari orgu Põhja-Tasmaanias tselluloositehas.

Täpsemalt öeldes nõuavad murelikud loodusteadlased sõltumatut igakülgset keskkonnamõjude hinnangut rajatisele, mis hakkaks kasutama aastas ligi neli miljonit tonni puitu viimastest Austraalia põlismetsadest. Protestijad väidavad, et Tasmaania loodusvarakasutuse ja arengu komisjoni tehtud hinnangust kerkib hulk küsitavusi. Nimelt kaasneks üliväärtuslike metsade laastamisega ka umbes 64 000 tonni heitvee pumpamine Bassi väina; need veed sisaldaks näiteks ka selliseid aeglaselt lagunevaid orgaanilisi mürke nagu dioksiinid ja furaanid. Sugugi selge pole, mil viisil hakkaks see ohtlik reostus väinas levima. Kahtlemata tooks suurtehas kaasa ka suure õhureostuse. Kõige suuremaks ohuks peetakse siiski tehase puiduisu: umbes neli ja pool miljonit tonni aastas, millest esialgu umbes 80 protsenti tuleks Tasmaania põlismetsadest.

AWS




ÜRO aitab Mongoolial Internetti arendada

Muust maailmast geograafiliselt eraldatud ja ülihõreda asustusega Mongoolia on viimaseil aastail astunud suure sammu edasi infotehnoloogia arengus. Uusi arengukavasid seati hiljutisel rahvuslikul seminaril, mida aitas mongoollastel korraldada UNESCAP, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majandus- ja sotsiaalkomisjon.

Mongoolia mobiiltelefoni turg kasvab praegu kiirusega üle 100 protsendi aastas; nüüd tahetakse ambitsioonika e-Mongoolia strateegiaga hakata info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahenditega tihedamalt integreeruma piirkonna ja kogu maailma majandusse. Mongoolia info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ameti juhi Saikhanbileg Chimedi sõnul on suurepärased eeldused mobiil- ja tavatelefoni, Interneti ja Interneti-telefoni VoIP edasiseks kiireks arenguks teenindussektori kiire kasv majanduses ja riigi elanike kõrge kirjaoskustase. UNESCAP-i osakonnajuhataja Srivasakaran Thampi tõdes, et kiire e-üleminekuga Mongoolia on teel teadmispõhisele majandusele.

UNESCAP



KIIRKOMMENTAAR




Väätsa europrügila



Õppereisid ammu ja nüüd

Plaanisin tänast kommentaarikest läinud nädala Väätsa-reisi mõjust johtuvalt: mõnigi muu kaaslaseist oli europrügilas esimest korda elus ja nähtu oli neile muljeltavaldav. Mõtlesingi arutella selle üle, kuidas tasuks säherdusse kohta tarida nii õpilasi kui ka neid, eriti Kagu-Eestis elavaid prügitekitajaid, kellele mõte lähikonnas asuvast jäätmekäitluskohast tekitab vaid õudusvärinaid. Viimaseid teadagi selleks, et veel paar vajalikku europrügilat enne paika saada, kui on hilja (tegelikult on hilja juba niikuinii, sest enne praeguste prügilate kohustuslikku sulgemist ei jõua uusi enam rajada). Esimesi aga europrügilagi kõigist sortimis- ja taaskasutuspüüdlusist hoolimata jäätmete ülikiiret kogunemist tõdema ja selle põhjal ehk oma hoiakuid korrigeerima.

Aga parlamendiliikmete entusiasm pärast (küllap muidugi ka kostitusrohket – selle reetis üks ajakirjanik juba ette ...) selle nädala tuumajaamade promosõitu Soome tuletas meelde hoopis ühe teise, väga ammuse õppereisi. Aasta oli siis 1992 ja Eestist oli äsja üle käinud suur keskkondlaste ja energeetikute tuumajaamamadin, mis tõi mitmelaadseid üleelamisi ka nende ridade kirjutajale. Põhjamaade rohelised sõidutasid siis ühe seltskonna eestlasi ka energeetikareisile, TAASTUVenergeetikareisile. Ega ma kõiki kaasasõitnuid mäletagi, aga rivis oli nii teadlasi, õppejõude kui ka praeguseks kõrgeks riigiametnikuks tõusnuid. Oldi üllatunud ja rahul. Tean seda üsna täpselt, sest sõidu lõppedes tegin intervjuud kõigi osalenutega. Kas taastuvenergeetika alal hakkas midagi muutuma? Ja kui hakkas, siis kuidas ja millal? Ons küsimus eestlase valivas õpivõimes? Küsimusi on veel ja veel ... Igatahes oli mulle Soome tuumareisi järelmeist sümpaatseim rohelise Toomas Trapido reaktsioon: aga meie võime teile teha õppereisi Naissaarele – taastuvallikate rakendusi vaatama!

Toomas Jüriado




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet