Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
28. september 2007




Siin peab järgmisel nädalal seisma Johan Skytte...





... ja siin Juri Lotmani mälestusmärk


Tartu valmistub ülikooli sünnipäevaks. Paljud alma mater’i hooned on saanud värske värvikuue, von Bocki maja lõunaseina ehib uhke pannoo, põhjaseina aga ülikooli tuntuimate õppejõudude ja rektorite lustakad fotod. Mart Kivastik nokkis teisipäevases Tartu Postimehes saamatute linnaisade kallal ja soovitas neil Rootsi kuningannat (Tema majesteet kuninganna Silvia on nimelt ülikooli juubelipidustuste külaline) sagedamini meile kutsuda: siis saaks ehk linna ometi korda. “Või veel parem, kui ta ei lähekski ära!” viskab kirjamees villast. “Alles siis võiks Tartu end tunda kindlalt.”
Uudistaja uudistas juubeliks rihitud uusrajatisi esmaspäeval ja jäi samuti natuke murelikuks: et kas ikka saavad teoks ka pidustuste programmis lubatud Juri Lotmani ja ülikooli asutaja Johan Skytte mälestusmärkide avamised. Sest meie käigu aegu oli kummastki olemas paremal juhul vaid alusmüür. Aga loodame parimat!

Uudistaja

  
 

UUDISTAJA SOOVITAB







Septembri Eesti Loodus kirjutab Ida-Virumaast
Erinumbri avav Mall Hiiemäe artikkel idavirulastest kui metsarahvast heidab pilgu Alutaguse inimeste eluolusse ja uskumustesse ning vaatab, mis sellest tänapäevani säilinud on. Ka numbri viimane lugu keskendub pärandmaastikele, sedapuhku Ida-Virumaa suurimale lamminiidule Struuga luhale.Ida-Virumaad on harjutud seostama põlevkivikaevandustega, seetõttu on ka erinumbris pühendatud küllalt palju ruumi geoloogiale, Ida-Viru mägedele, maavaradele, kaevandamisele ja sellega kaasnevale keskkonnamõjule. Pikemalt tutvustatakse Voka geoloogiliselt unikaalset astangut ja pisiolendit Gloeocapsomorpha, kelle fossiilseid säilmeid tuntakse tänapäeval põlevkivina. Kirde-Eesti keskkonna olukorda käsitleb intervjuu ökoloogia instituudi teaduri Valdo Liblikuga.
Ida-Virumaast on kolmandik looduskaitse all. Siin asuvad meie suurimad soostikud ja metsalaamad, oluline osa Põhja-Eesti klindist ja meie jugadest. Kaili Viilma ülevaateartiklist saab pildi maakonna kaitsealadest, üksikobjektidest ja nendega seotud probleemidest. Anne-Ly Feršel juhatab kätte Ida-Virumaa matkarajad, Indar Zeinet ja Margus Pensa aga parimad linnupaigad.
Ida-Virumaal asub ka mitu huvitava ajalooga parki, millest Eesti Looduses tutvustatakse Toilas asuvat Oru parki ning Kukruse mõisaparki. Lugeda saab ka uusimatest tulemustest lendoravate uurimisel, kaug-ida unimudilast ja kalakotkastest.
Eesti Loodus




EESTI UUDISEID





Foto: Internet

Eesti president rääkis euroliidu nimel kliimast
President Ilves kõneles 24. septembril Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kliimakonverentsil ÜRO peakorteris New Yorgis, tehes seda Euroopa Liidu eesistujamaa Portugali palvel kogu Euroopa Liidu nimel.
“Euroopa Liit usub, et 2012. aasta järgne ülemaailmne ja üldine kliimakokkulepe peaks ulatuslikult soodustama tehnoloogilist innovatsiooni,” ütles Eesti riigipea. “On olemuslikult tähtis rajada ülemaailmne madala süsinikukuluga majandus ja üleminekul niisugusele ökoloogilise suundumusega elustiilile on energiatõhususel oluline osa.”
EL nimel kõnelenud president ütles, et suurenenud süsinikuturg ise loob paljuski “tõmbe” olemasoleva tehnoloogia ärakasutamiseks, kuid sama pakiline on vajadus laiahaardelise poliitika järele, mis edendaks ja rakendaks kõrgtehnoloogiat.
President Ilves kasutas võimalust ÜRO kliimakonverentsil kinnitada, et Eesti kogemuse järgi on asjakohaseid majanduslikke ja rahalisi meetmeid võttes võimalik edukalt lahutada majandusareng keskkonna saastamisest. Eesti riigipea nimetas näiteks Eesti põlevkivitehaste ulatuslikku renoveerimist, mis on võimaldanud kütusetarbimist tunduvalt vähendada.
Samas mainis ta vajadust heitkoguseid veelgi vähendada. Selleks tuleb suurendada taastuvenergiaallikate kasutust ja energiatõhusust ning rakendada puhtamaid tehnoloogiaid. Eluliselt tähtsana tõi president esile metsaraie piirangud, millega peavad kaasas käima laialdased metsauuenduse programmid.
Ta püstitas ka küsimuse vajadusest luua globaalne institutsioon, näiteks ÜRO keskkonnaorganisatsioon, kes võtaks üle olemasoleva ÜRO keskkonnaprogrammi töö ja tegeleks keskkonnaküsimustega.
Eesti presidendi kõne täisteksti võib lugeda võrgupaigast http://www.president.ee/et/ametitegevus/k6ned.php?gid=100038
Konverentsi eesmärk oli leida teid, kuidas maailm peaks kliimaküsimustes edasi liikuma pärast seda, kui 2012. aastal lõpeb Kyoto protokollide kehtivus. Konverentsil osalesid enam kui 150 riigi esindajad, sealhulgas 82 riigipead. Osa ei võtnud USA president George Bush, kes teatavasti Kyoto protokolle ei toeta.
Presidendi kantselei/ETV 24/Uudistaja







Ülikoolil tuleb suur pidu
4.–6. oktoobril tähistab Tartu ülikool (TÜ) suurejooneliselt oma asutamise 375. aastapäeva. Põhiüritustest võtavad osa Tema Majesteet Rootsi kuninganna Silvia (fotol), president Toomas Hendrik Ilves, peaminister Andrus Ansip, Riigikogu esimees Ene Ergma ja paljud teised kõrged külalised nii Eestist kui ka välismaalt.
Mainime mõnda kesksemat sündmust. Neljapäeval, 4. oktoobril kell 10 algab TÜ ajaloo muuseumis Toomemäel teaduskonverents „Varauusaegne ülikoolimõte ja Tartu ülikool”. Reede keskpäeval toimub ülikooli aulas pidulik sünnipäevaaktus, kus tervituskõne peavad TÜ rektor professor Alar Karis, president Toomas Hendrik Ilves, Rootsi kuninganna Silvia ja Tartu linnapea Urmas Kruuse ning aulaloengu peab TÜ biomeditsiinitehnoloogia professor Mart Ustav. Samuti reedel kell 18 algab Vanemuise kontserdimajas pidulik galakontsert „Kuningas Gustavi gala”, mis koosneb kahest osast: esimene on klassikaline ja akadeemiline, teine rahvalik ja rahvuslik.
Neljapäeva õhtul kell 20 on Jaani kirikus Mart Kivastiku käsikirjal põhinev ajalooline etendus ülikooli asutamisest „Kuninga viimne lahing ja ülikooli algus”. Sellele järgneb tõrvikrongkäik Jaani kiriku juurest Toomemäele, kus Toomkiriku varemetes etendatakse koreograaf Oleg Titovi lavastatud müsteeriumi. Reedel kell 10 algab Tartu Jaani kirikus TÜ 375. aastapäevale pühendatud jumalateenistus, mille peavad EELK peapiiskop Andres Põder, Tartu ülikooli - Jaani koguduse õpetaja Urmas Petti ja Tartu Pauluse koguduse õpetaja Joel Luhamets.
Avatakse mitu mälestusmärki. Neljapäeval tähistatakse mälestusplaatidega TÜ esimesi asukohti Jakobi tänaval Toomemäe nõlval ja Jaani 8 hoonel, reedel avab rektor Alar Karis koos kuninganna ja peaministriga ülikooli asutaja Johan Skytte monumendi Toomemäel riigikohtu hoone ees, laupäeval avatakse aga ülikooli raamatukogu ees Juri Lotmani mälestusmärk.
Eesti Televisioon teeb otseülekande nii neljapäevasest etendusest kui ka reedel aktusest. Neljapäevaõhtust etendust Jaani kirikus saab jälgida ekraanilt ülikooli peahoone ees, aktuse otseülekannet aga veebis aadressil http://video.ut.ee.

Ürituste täpsemat kava saab vaadata võrgupaigast http://www.ut.ee/ut375.








Matsalu festivali Grand Prix rändas seekord Ameerikasse
19.–23. septembril Lihulas toimunud 5. Matsalu rahvusvahelisel loodusfilmide festivalil oli osalejaid 38 riigist; 140 filmist 42 oli valitud võistlusprogrammi.
Filme hindas Urmas Tartese juhitud þürii, millesse kuulusid veel Ingo Potrykus Šveitsist, austerlane Michael Schlamberger, Yossi Weissler Iisraelist ja Riho Västrik. Festivali peapreemia määrati USA-d esindanud linateosele “Looduse tants” (reþissöörid Bo Landin ja Jan Henriksson). Esimese preemia kategoorias “Loodus” pälvis film “Surmasein” (reþissöör Moshe Alpert, Iisrael), kategoorias “Inimene ja loodus” aga “Tiiburid – öö tiivad” (reþissöör Annette Scheurich, Saksamaa/Austraalia). Þürii eriauhinnad anti filmidele “Uuestisünd” (Joosep Matjus; Eesti), “Ili jõe saksauuli-maanäär” (Altaj Þatkanbajev, Kasahstan) ja “Kontvõõrad” (Tina-Marie Qwiberg ja Hans Berggren, Rootsi).
Parima reþii auhinna sai kategoorias “Loodus” Luc Riolon Prantsusmaalt (“Alguses oli muda”), kategoorias “Inimene ja loodus” Austria reþissöörid Manfred Christ ja Harald Pokieser (“Metsik Lääs”). Parima operaatoritöö olid þürii arvates teinud vastavalt Christian Baumeister (“Iguacu megajoad”) ning rootslased Peter Gerdehag ja Tell Johansson (“Hobusemees”).
Kuueteistkümnest kiituskirjast läks kolm Soome ning kaks Austria ja Saksamaa filmidele; ülejäänud kiituskirjafilmide autorid on Türgi, Rootsi, Ecuadori, Prantsusmaa, Ungari, Jaapan, Itaalia, Uus-Meremaa ja Saksamaa/Itaalia filmiloojad. Keskkonnaministeeriumi eriauhinna said Joosep Matjus juba mainitud filmiga “Uuestisünd” ja sakslane Christoph Felder (“Ilmatargad”), Läänemaa keskkonnateenistus tunnustas Rein Maranit (“Eesti kotkad”), Matsalu rahvuspark soomlast Petri Mertat (“Euroopa viimased konnakotkad”) ja Haapsalu linn parimaks reþissööriks tunnistatud prantslast Luc Rioloni.

Uudistaja/http://www.matsalufilm.ee



Urvalinnu-uuring tõi Saaremaa noormehele teaduspreemia
Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil võitis Hillar Liiv Saaremaa ühisgümnaasiumist bioloogilise mitmekesisuse eripreemia oma tööga “Lõuna-urvalind Sõrves”.
Valencias peetud konkursil osales oma uurimistöödega ligi 100 noort 34 riigist. Peale Hillar Liiva esindas Eestit Mihkel Aamer Pärnu Koidula gümnaasiumist tööga “Eesti keele vokaalisüntesaator”. Mõlemad noormehed on 2007. aasta Eesti õpilaste teadustööde riikliku konkursi peapreemia laureaadid.
Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursi rahalised põhipreemiad läksid Austria, Saksamaa, Ungari, Prantsusmaa, Tšehhi, Iisraeli ja Iirimaa noorteadlastele. Ühtlasi jagati hulk korraldajate ja sponsorite eripreemiaid. Valencia ülikool pani välja eripreemiad parimatele bioloogilist mitmekesisust käsitlenud töödele ja ühe neist sai ka Hillar Liiv. Preemiaks on nädalane programm Cavanilli bioloogilise mitmekesisuse ja evolutsioonibioloogia instituudis Valencias.
SA Archimedes



Riigimets ei tohi olla äririskide maandamise kohaks
Sellise pealkirjaga pressiteate üllitas 24. septembril Eestimaa looduse fond (ELF).
ELF on mures võimalike raiemahtude hüppelise kasvu pärast riigimetsas ja leiab, et riigimetsa majandamise keskuse (RMK) massiivne vastutulek metsatööstusele poleks ei ökoloogiliselt ega säästva metsanduse põhimõtete kohaselt lubatav. “Olukorras, kus üldine raiemaht on langenud, on viimasel viiel aastal okaspuid raiutud ikkagi vähemalt 120 protsenti kavandatud jätkusuutlikust raiemahust,” öeldaks pressiteates. “Seega on kaheldavad ka metsatööstuse esindajate argumendid metsade alaraiumise kohta.” ELF leiab, et metsatööstuse investeeringute kaitse pole piisav argument, et õigustada vastutustundetut ümberkäimist kogu rahva omandi – riigimetsaga.

Eeloleval teisipäeval valib RMK nõukogu keskuse uue juhatuse esimehe augusti lõpul tagasi kutsutud Ülo Viilupi asemele. Eile käisid ajakirjandusest läbi kahe võimaliku kandidaadi nimed: metsatööstuse liidu tegevjuht Andres Talijärv ja RMK endine tegevjuht Aigar Kallas.
ELF/Uudistaja
 



Maaülikooli rektoriks pürib kolm meest
25. septembril sai täis aeg seada Eesti maaülikooli rektorikandidaate; kokku registreeris rektori valimiskomisjon kolm kandidaati.
Viimasena lisandus eksrektor, Riigikogu liige Mait Klaassen, kelle kandidatuuri seadis 21. septembril üles tehnikainstituudi nõukogu. Varasemad Uudistajad on juba teatanud, et maaülikooli maastikukorralduse ja loodushoiu korralise professori Kalev Sepa kandidatuuri esitas põllumajandus- ja keskkonnainstituudi nõukogu. Rektori kohusetäitja, õppeprorektori ja metsakasvatuse professori Hardi Tulluse kandidatuuri pakkus välja mitu institutsiooni: maaülikooli üliõpilasesindus, keelekeskus ning metsandus- ja maaehitusinstituudi nõukogud.
Kandidaatide väitluskoosolek on 12. oktoobril kell 15 maaülikooli aulas.

Maaülikooli rektori valimine toimub 19. oktoobril kell 12 aulas.
Maaülikool







Sookurgi ja hanesid oli Matsalus vähem kui mullu
Eestis on käsil traditsiooniline iga-aastane sookure- ja haneloendus.
Riiklikus looduskaitsekeskus (LKK) sai 17. septembri õhtul kella 17.30 kuni pimedani Matsalus tehtud loenduse käigus kokku üle 7600 sookure ja ligi 5600 hane. Hanedest olid enamik septembri teisele poolele tüüpiliselt hallhaned. Samal õhtul loendati ka 250 valgepõsk-laglet (fotol). Linde loendas 13 vaatluspunktis 22 loendajat.
Võrreldes eelmise aastaga oli sookurgi ja hanesid tänavu vähem. Näiteks sookurgedel oli mullu lausa tipparvukus, kui Matsalu piirkonnas loendati 23 000 ja kogu Eestis 55 000 sookurge. Hanesid oli tookord 10 000 isendi ringis.
Üleriigilise loenduse koordinaatori Aivar Leito sõnul võib lindude tipparvukus eri aastatel olla erinevatel aegadel. Näiteks võivad sookured ja haned tänavu olla alles põhjapoolsetes rändepeatuskohtades ja suured arvud on praegu just seal. Samas on osa kurgi-hanesid meilt juba lõuna poole edasi liikunud. Samuti võib aastati erineda Eesti-sisene lindude jaotumine.

Üle-eestilise hanede ja sookurgede sügisese loenduse andmed võetakse kokku oktoobri esimese poole jooksul.
LKK



RAAMATUESITLUSI



 

Riiulisse jõudsid puuviljaraamat, taimemääraja ja uurimiskokkuvõte
Eile, 27. septembril esitleti Eesti maaülikooli teaduskohtumiste sarja “Maast ja ilmast” raames kaht uut raamatut: Kalju Kase “Maailma puuviljad” ja Eesti taimede määrajat.
Eesti puuviljanduse grand old man, maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse vanemteadur Kalju Kask tutvustab oma raamatus tähtsamaid puuvilju, marju ja pähkleid ning eksootilisi hõrgutisi, mis sageli on eripärase kuju või maitsega. Eesti looduseuurijate seltsi taimenimetuste komisjon pani paljudele neist just selle raamatu ilmumise puhuks nimed.
Botaanikud Taimi ja Jaanus Paal on rännakutel Ameerikasse, Kagu-Aasiasse ja Lõuna-Hiinasse teinud fotosid, mis annavad ettekujutuse lõunamaa viljadest ja nende mitmekesisusest. Raamat on abimees nii rännuhuvilistele, kes plaanivad käia kaugetes maades kui ka neile, kes puuviljandust õpivad.
Ilmunud on ka täiendatud ja parandatud trükk Eesti taimede määrajast, mille toimetaja on maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur Malle Leht.
Autorid on hulk Eesti paremaid taimetundjaid Heljo Krall, Toomas Kukk, Tiiu Kull, Vilma Kuusk, Malle Leht, Tatjana Oja, Ülle Reier, Silvia Sepp, Hanno Zingel ja Taavi Tuulik. Käsitletud on kõiki Eestis looduslikult kasvavaid ja sagedamini leiduvaid tulnuk- ja kultuurtaimi. Liigikirjeldused on illustreeritud mustvalgete joonistega. Raamatu on kirjastanud Eesti Loodusfoto.

Täna kell 16 esitletakse aga Baeri majas (Tartu, Veski 4) raamatut “Uurimisretked Väinamere laidudele”, milles võetakse kokku Hiiumaa mereekspeditsioonidel Väinamere põhjaosas kogutud andmed aastaist 1992–2006. Käsitletakse merd ja laide ning sealset taimestikku ja loomastikku, samuti laidude kultuurilugu ning loodushoidu. Raamatus on 126 lehekülge ja rohkesti kenasid värvifotosid.
Maaülikool/Uudistaja



TASUB MINNA




Keskkonnabussiga mahetallu
Tartu keskkonnahariduse keskuse (TKKHK) loodus- ja keskkonnateemaliste bussiekskursioonide sarja selle sügise esimene ekskursioon viib huvilised järgmisel laupäeval, 6. oktoobril mahetaludesse Võrumaal.
Saab näha ja teada, kuidas väiketalunikud mahedalt köögivilju kasvatavad, lambaid peavad ning kaltsuvaipu valmistavad, millised näevad välja talunike igapäevatoimetused, milline on selle aasta kartulisaak Võrumaal, kui palju kaltsu mahub ühe vaiba sisse ja mõndagi muud. Võimalus on osta mahetooteid koju kaasa.Käiakse ka kuni nelja kilomeetri pikkusel matkal Piusa jõe matkarajal, kus saab näha vägevat ja kena devoni liivakivi paljandit Suurt Härmamüüri.
Väljasõit on kell 10 TKKHK eest, Kompanii 10. Info ja registreerimine telefonil 736 6120 või e-posti aadressil info@teec.ee. Osalustasu 35 krooni (tasuda saab bussis). Tagasi Tartusse jõuab buss kella 18 paiku.

Keskkonnabussi ekskursioone toetab keskkonnainvesteeringute keskus.
TKKHK




Taas tuleb Birdwatch
Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub tänavugi kõiki linnu-ja loodushuvilisi oktoobri esimesel nädalavahetusel, 6. ja 7. oktoobril, kaasa lööma igasügiseses linnuvaatlusaktsioonis Birdwatch.
Üritust korraldab rahvusvaheline linnukaitseorganisatsioonide ühendus Birdlife International oma koostööpartneritega juba 1993. aastast. Tänavu koordineerib Birdwatch´i SVS/BirdLife – Šveits. Igal sügisel on Birdwatch´i kaasatud enam kui veerandsada riiki Euroopast ning möödunud aastal osales sellel üritusel 40 000 inimest üle Euroopa.
Kaasalöömine ei eelda palju: tuleb vaid leida kahe päeva jooksul natuke aega linde vaadelda. Selleks võib olla nii lühike jalutuskäik koduümbruses või kas või terve nädalavahetuse vältav linnuretk.
Tartus on kavas ka huviliste ühissõit Ilmatsalu kalatiikidele. Buss väljub 7. oktoobril kell 10.30 Vanemuise alumisest parklast; Ilmatsalus algab vaatlus kell 11 Tähtvere vallavalitsuse juurest.
Kuna tegu on olulise meediasündmusega, siis rakendatakse ka nn. andmete kiirkogumist, kus osaleb ka Eesti. Seetõttu palutakse kõigil, kel vähegi võimalik, saata oma vaatlustulemused juba pühapäeval, 7. oktoobril kella 15-ks e-posti teel tarvo.valker@lk.ee või faksida numbrile 472 9431, et saaks Eestist laekuvad andmed õigel ajal Šveitsi edastada.

Neil, kes andmete kiirkogumises ei osale, tuleks kokkuvõtted saata hiljemalt oktoobri lõpuks kas meiliga aadressile tarvo.valker@lk.ee, postiga aadressile EOÜ, pk. 227, 50002 Tartu või faksida numbrile 472 9431. Täpsemat informatsiooni ning vajalikud abimaterjalid leiab ornitoloogiaühingu kodulehelt www.eoy.ee.
EOÜ







Jalgrattamatk algusega Mosinal
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse (VVV SA) matkasarja neljas matk – rattamatk – toimub laupäeval, 6. oktoobril algusega kell 11 Tartumaal Elva lähistel. Kogunemine on 10.45 Mosina parkla juures.
Matkatakse koos retkejuhtidega kahel marsruudil: lühem rada lastele ja pikem täiskasvanutele. Matka lõpuks pakuvad korraldajad väikest kehakinnitust; võimalik on käia saunas Mosina matkamajas. Matka lõpus ootavad ka üllatused matkasarja nelja ja kolme matka läbinuile.
Matk on tasuta, osavõtust palutakse teatada telefonil 525 4172 või e-posti teel sihtasutus@vvvs.ee. Matka toetavad Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ning A. Le Coq.
VVV SA



MAAILMAST

FSC taas kriitikute risttules
FSC (Forest Stewardship Council – metsahooldenõukogu) sertifikaatide autoriteetsus on taas seatud kahtluse alla. Hulk Brasiilia ja teiste riikide organisatsioone protestib katsete vastu FSC-sertifitseerida istandused Brasiilia Bahias, mis kuuluvad puidu- ja tselluloosikompaniile Veracel.
Veracel, Rootsi-Soome Stora Enso ja Brasiilia-Norra Aracruz Cellulose ühisettevõte veab Brasiiliast välja peaaegu kogu selles riigis toodetud tselluloosimassi, millest hiljem toodetakse põhiliselt paberit.
Protestijate kinnitusel on istanduste rajamine toonud kaasa hulga negatiivseid sotsiaal- ja keskkonnailminguid, sealhulgas põlisasukate väljarände ja tööpuuduse, veereostuse, ökosüsteemide hävingu ja bioloogilise mitmekesisuse kao. Kõige selle alusel peaks olema ilmne, et sellistel metsadel ei saa olla FSC-sertifikaati. Eurooplastest lõpptarbijad võivad sertifikaadi põhjal järeldada, et nendeni jõudev paber on toodetud sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutlikult; niisiis oleks tegemist pettusega.

FSC istanduste sertifitseerimise poliitika on juba niigi saanud tugeva kriitika osaliseks, kuna on aktsepteeritud mitmeid monokultuurseid istandusi. Käimas on nõukogusisene kontroll. Viimane soovitas FSC-l rohkem hoolitseda selle eest, et asjad algusest peale valesti ei läheks, ja vähem tegelda tagajärgede kõrvaldamisega. Kuigi Veracelile tehtavad etteheited on FSC ametnikele teada, käib ettevalmistus sertifitseerimiseks ometi edasi. Kriitikute kinnitusel on see FSC ametliku poliitika ja kontrollijate soovitustega ilmselges vastuolus.
WRM

 


 
Ühendemiraatidest saab Ramsari konventsiooni 156 osalisriik.
Rahvusvahelise märgalade kaitse lepingu, Ramsari konventsiooni sekretariaat teatas, et Araabia Ühendemiraadid (AÜE) on täitnud ühinemisformaalsused ja alates 29. detsembrist on AEÜ 156. selle lepinguga liitunud maa.
Esimene AÜE Ramsari-ala on 620 hektari suurune Ras Al Khori loodusreservaat. Märgala koosneb soolakutasandikest, loodetevahelistest mudaväljadest ja mangroovisaludest, väikestest laguunidest ja tillukestest saartest Pärsia lahe ja Al Awiri kõrbe vahel. Alal peatub talviti üle 20 000 isendi 67 linnuliigist ja ta on paljude liikide jaoks kriitilise tähtsusega peatuspaik. Märgala paikneb Dubai linna piires ja on tähtis turismikoht, kus mullu käis inimesi ligi sajast riigist. Põhiline oht märgalale on eutrofeerumine.
Ramsari lepingu kaitse all on nüüd 1676 märgala.Ramsar 



KIIRKOMMENTAAR






Exegi monumentum

Teaduse-, looduse- ja fotomees Urmas Tartes kurjustab läinud laupäeva SL Õhtulehes inimestega, kes pole veel 2007. aastalgi aru saanud, et Taevaskoja liivapaljandid pole see koht, kuhu oma nime tuleks jäädvustada. Kui kaitsealuse devonikalju kahjustamist, samuti (loodetavasti) ka nimede kasvava puu ihusse lõikamist vaevalt kuigi palju inimesi heaks kiidab, siis on hulk teisigi viise oma käike loodusesse “põlistada” ja nende puhul nii ühest suhtumist pole.
Pikka aega on vaieldud selle üle, kas on ikka hästi tore, kui mererandadesse aina uusi ja suuremaid kivikuhilaid seatakse. Tuntuim – ja naeruvääristatuim – näide on küllap Lahemaa rahvuspargis, Altja “õnnekivihunnik”, mis väidetavasti saanud alguse ... koera hauast. Aga olen lugenud ka vaimustunud õhkamisi selle üle, kui kihvtid ikka on Sõrve rannas või Ristna ninal kõrguvad püramiidid. Looduskaitsjad väidavad, et mõnelgi pool on selline kiviteisaldus pannud käima ranna erosiooni. Kaitsealuses rahvuspargiosas on selline inimtegevusest tingitud loodusemuutus kindlasti taunitav. Tõsi, eks tormid kanna neid kuhjasid jälle ka uuesti laiali, aga see on hoopis ise küsimus.
Paraku on selliste asjade mõistmiseks tõesti vaja ka õpetav-osutavat näppu. Enesekriitika korras pean tunnistama, et mullu jälgisin ühe Põhja-Norra fjordi ääres haritud seltskonna täpselt samasugust torniehitustegevust. Ise küll ei osalenud, aga ka ei öelnud – ega isegi mõelnud... –, et kuulge, see ei lähe mitte...
Veel üks näide eestimaisest “monumendiehitusest” on siin loo juures pildil. Hiiumaal Kõpu poolsaarel, Luidjast Ristnasse viiva maantee servas on selliseid “nimekaarte” kilomeetrite viisi. Pikapeale kasvavad nad rohtu. Ja vähemalt Kõpu-poolses otsas käivat looduseinimesed neid ka laiali harutamas. Ent üks hiidlanna teadis mulle rääkida ka juhustest, kus “nimekaarte” käiakse laotamas lausa klasside kaupa, õpetaja initsiaatoriks ees. Tulemus ei ole ilus, ausõna ei ole. Hoopis paremat ideed mäletan Tartumaa Vellavere lasterajalt – suur kooritud post mänguväljakul püsti: “Kirjuta oma nimi siia!” Äkki paneb selline post üksiti mõtlema ka sellele, et miks seda nimekirjutust ikka üldse vaja on.
Toomas Jüriado



Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012