UUDISTAJA
05. oktoober  2007





Läinud laupäeval, sooja, kuiva ja päikesepaistelise ilmaga, sain jalgadega lehtedes sahistada. See on lapsepõlvest peale olnud mu sügisene nõrkus, millele ma iialgi pole suutnud vastu seista. Siis tuleb rõõmsa sügise tunne, vastukaaluna kurvale sügisetundele, mille toovad kiiresti lühenevad päevad ja alailmne rõskus.

Oli küllap üks aasta kõige värvivarjundirohkem päev: omajagu veel rohelist, kollast tema kõigis varjundites, näpuotsaga punast. Ja Toomemäe nõlva kullavaibast kerkis üksildane optimistlik lilleke. Õisi, teadagi, on ses suvelõpus ja sügisehakus olnud tavatult palju: viljapuudel ja marjapõõsastel, mitmetest looduslikest taimedest rääkimata. Ilus päev oli; ehk kogunes sellest väike laenguke tunneteakusse, mis pika talve üle lasevad elada.

Foto: Toomas Jüriado

Täna kulmineeruvad Tartu ülikooli juubelipidustused

Eile alanud Tartu Ülikooli 375. aastapäeva pidustustel osaleb täna Tema Majesteet Rootsi kuninganna Silvia (fotol).

Kuninganna Silvia saabus Stockholmist lennukiga Tartusse täna hommikul. Ebasoodne lennuilm tingis väikese hilinemise ja nii avas kuninganna Toomemäel Riigikohtu hoone ees koos TÜ rektori Alar Karise ja peaminister Andrus Ansipiga ülikooli rajaja Johan Skytte monumendi 11.45 paiku. Kuninganna Silvia pidas mälestusmärgi avamisel ka kõne.

Järgnes väike jalutuskäik läbi linna ja osalus TÜ peahoones peetud aastapäevaaktusel, kus aulaloengu „Universitas Tartuensis 400” pidas TÜ biomeditsiinitehnoloogia professor Mart Ustav.

Kell 18 osaleb kuninganna Vanemuise kontserdimajas pidulikul kontserdil „Kuningas Gustavi gala”. Kontsert koosneb kahest osast: esimene on klassikaline ja akadeemiline, teine rahvalik ja rahvuslik. Esimeses osas esitavad ülikooli kultuurikollektiivid ja Eesti parimad solistid maailmas tunnustust leidnud klassikalist muusikat. Teises osas esitavad ülikooli koorid, rahvakunstiansamblid, puhkpilliorkester ning kultuuriakadeemia pärimus- ja dþässimuusikud eesti rahvalaule, -viise ja -tantse põimituna regilauluga. Kontserdist teeb otseülekande ETV.

Homme toimub Raadi kalmistul Tartu ülikooli iga-aastane mälestuspäev, kus meenutatakse lahkunud kolleege. Kell 12.30 avab Urmas Kruuse TÜ raamatukogu ees Juri Lotmani mälestusmärgi.

TÜ/Uudistaja

Eile paigaldati kaks Tartu ülikooli esimeste majade asukoha teabetahvlit. Pildil eemaldavad rektor Alar Karis ja linnapea Urmas Kruuse katte tahvlilt Toome nõlva all. Esiplaanil Academia Gustavianast ja Academia Gustavo-Carolinast kõnelnud emeriitprofessor Helmut Piirimäe.

---

 

Rein Raud promoveeriti Läti ülikooli audoktoriks

Laupäeval, 29. septembril promoveeriti Tallinna ülikooli rektor professor Rein Raud Läti ülikooli (LÜ) audoktoriks. Tiitli andis üle LÜ rektor professor Mârcis Auziòš ülikooli 88. aastapäeva aktusel.

Rein Raud pälvis audoktori tiitli senise kõrgetasemelise uurimistegevuse eest jaapani klassikalise kirjanduse valdkonnas ning LÜ koostöökontaktide tihendamise eest Eesti ja Soome ülikoolidega. Samuti tunnustati Rein Raua panust LÜ Aasia kultuuriloo õppe- ja teadustegevuste nüüdisajastamisse.

Tallinna ülikool

  

---

 

RMK tegevjuhiks valiti Aigar Kallas

21. septembrini kestnud avalikule konkursile RMK juhatuse esimehe kohale laekus kolm sooviavaldust. Esitatud nõuetele vastas kaks kandidaati, kellest Andres Talijärv taandas oma kandidatuuri ja valituks osutus Aigar Kallas.

Nõukogu alustab Aigar Kallasega lepingu sõlmimise läbirääkimisi. Praegu on Kallas seotud teise lepinguga, kuid ta loodab RMK-sse tööle asuda niipea kui võimalik, loodetavasti veel sel aastal.

RMK

---

 

Trükivalgust nägi esimene Akadeemiake

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu konverentsikeskuses esitleti kolmapäeval 3. oktoobril noorte teadusajakirja Akadeemiake avanumbrit. Õpilastele mõeldud teadusajakiri sündis TÜ magistrantide ja doktorantide vabatahtliku kodanikualgatusena.

Akadeemiake on loodud ajakirja Akadeemia eeskujul ning meenutab seda sisult ja vormilt. Uus ajakiri on mõeldud vanemale koolieale ja pakub õpilastele võimaluse avaldada oma uurimusi ning analüüse.

Seni on sellised tõsised ja sisuliselt nõudlikud väljaanded Eesti koolilastel puudunud. Akadeemiakese kolleegium usub, et nüüd on lünk haridusmaastikul täidetud ja kui noored teadusliku töö tegijad avaldavad oma esimese publikatsiooni, soodustab see varaseid kokkupuuteid iseseisva teadustööga, parandab õpimotivatsiooni ning võimaldab end üleriigilisel tasemel proovile panna.

Avanumbris on avaldatud kaheksa tööd, mida illustreerivad Tartu laste kunstikooli lõpetajate graafilised lehed. Artiklite autorid on Maili Lehtpuu Kohtla-Järve Järve gümnaasiumist, Gerda Kuum Pärnu ühisgümnaasiumist, Greete Toming Haljala gümnaasiumist, Liina Vanatoa Kunda ühisgümnaasiumist, Janno Tilk ja Mari Pajussaar Kuressaare gümnaasiumist, Merilyn Viin Parksepa keskkoolist ja Pille Pullonen Hugo Treffneri gümnaasiumist.

Kodulehel www.metsaylikool.ee/akadeemiake on alanud ka ajakirja tellimine. Akadeemiake kaubandusvõrkudes käsimüüki ei tule.

SA Akadeemiake

 

Väike näitusevaataja uurib hemeromeetril elusolendite nõusolekut meie kõrval elada

Tartus valmis rändnäitus linnaloodusest

27. septembril avati Tartu keskkonnahariduse keskuses (TKKHK) näitus “Ma pole külaline, ma elan siin”, mis valmis Eesti-Läti loodushariduse edendamise INTERREG IIIB projekti raames.

Näituse koordinaator Annelie Ehlvest ütles, et ideid, mida sellisel interaktiivsel näitusel rakendada saaks, kogunes mõttetalgutel tublisti rohkem, kui raha-, ruumi- ja ajavõimalused ellu lubasid viia. Ometi on näitus huvitav ja samas lihtsasti teisaldatav, nii et pärast kuu või veidi rohkem vältavat väljapanekut Tartus läheb see rändama. Näitusel tutvustatakse meie linnanaabreid: taimi, kes meie kõrval kasvavad, ja loomi, kes linnas elavad, ning seda keskkonda, mille me neile ja iseendale loonud oleme.

Üks osa näitusest on vibustendid linnaloodusele omastest elupaikadest, teine rohkete “elulooliste” andmetega “linnaelanike register”. Esialgu sisaldab viimane peale inimese veel 39 liiki, aga seda saab edaspidi täiendada. Kuulata võib helipilte linnaloodusest, koostada ühele või teisele liigile paremini sobivat linnamaastikku, mängida osavusmängu “Ohud linnas”.

Arvatavasti üks populaarsemaid näituse eksponaate on “unikaalne mõõduriist hemeromeeter”, mis kenade nukkudena esitatud olendeid ja taimi vaagides lubab mõõta nende inimtaluvust.

Näitus on valminud hulga loodus- ja loomeinimeste koostöös. Peale INTERREG IIIB programmi on näitust toetanud ka keskkonnainvesteeringute keskus ja siseministeerium.

Uudistaja

 

TASUB MINNA

Õpetust keskkonnateabe otsingute kohta veebist

Tartu keskkonnahariduse keskus korraldab veebikoolituse “Keskkonnainfo internetis” jätkukursuse.

Oktoobrikuus toimuv koolitus tutvustab ingliskeelseid loodus- ja keskkonnateemalisi veebilehti maailmas ning on jätkuks varasemale eestikeelseid veebilehti tutvustanud koolitusele. Kursusel saavad osaleda ka need huvilised, kes pole esimest kursust läbinud.

Omandatud teadmisi saab rakendada enesetäienduseks, loodus- ja keskkonnainfo vahendamisel oma töökohal, koolitundide ning referaatide ettevalmistamisel jne. Kolmetunnine koolitus toimub väikestes rühmades Tartu keskkonnahariduse keskuses.

Võimalik on valida viie toimumisaja vahel õhtustel või hommikupoolsetel aegadel: 15 oktoober kell 17.30–20.30, 17. oktoober 10–13, 22. oktoober 10–13, 23. oktoober 17.30–20.30 või 25. oktoober 10–13.

Vajalik on enne registreeruda telefonil 736 6120 või e-posti teel info@teec.ee.

Koolitus on tasuta, osalejad saavad tunnistuse.

Koolitust toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

TKKHK

Meeldetuletus: nädalavahetusel on Birdwatch

Meenutame eelmises Uudistajas juba avaldatud teadet: eeloleval nädalalvahetusel, 6. ja 7. oktoobril leiab aset järjekordne üle-euroopaline linnuvaatlusüritus “Birdwatch 2007”.

Kaasalöömine ei eelda palju: tuleb vaid leida kahe päeva jooksul natuke aega linde vaadelda, olgu siis lühikesel jalutuskäigul või kas või terve nädalavahetuse vältaval linnuretkel. Selle käigus kirjutatakse üles kõik nähtud-kuuldud linnuliigid ja nende ligikaudne arv.

Kuna tegu on olulise meediasündmusega, siis rakendatakse ka nn. andmete kiirkogumist, kus osaleb ka Eesti. Seetõttu palutakse kõigil, kel vähegi võimalik, saata oma vaatlustulemused juba pühapäeval, 7. oktoobril kella 15-ks e-aadressile tarvo.valker@lk.ee või faksida numbrile 472 9431.

Tartus korraldab ornitoloogiaühing Birdwatchi raames huvilistele väljasõidu Tartu lähedale Ilmatsalu kalatiikidele. Buss väljub 7. oktoobril kell 10.30 Vanemuise teatri alumisest parklast. Ilmatsalus kogunetakse kell 11 Tähtvere vallavalituse juures.

EOÜ

Fotod: Uku Praks

Kes käis seene(kanna)l

Loodusajakirjale saatis taas küsimuse koos fotodega Kehra gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Uku Praks.

Ta kirjutas : “Avastasin õuelt huvitava nähtuse. Nimelt kasvas õuel päris hea hulk võitatikuid, millised seenesõbrana loomulikult jalalt maha lõikasin ja korvi panin. Päev hiljem oli seenekohas aga midagi kummalist – nimelt oli keegi kõik maasse jäänud seenekannad ükshaaval välja koukinud ja ilmselt ära söönud, sest muud seletust ei oska pakkuda. Kes võib selle taga olla? Kas mitte rebane – kes ehk seenevaklade vastu huvi võis tunda?”

Saatsime kirja ja pildid edasi zooloog Nikolai Laanetule. Laanetu möönis, et fotode põhjal, kus pole suurusvõrdlusi, on raske kindlaid järeldusi teha, ent kõige enam meenutab pilt talle mägra toitumise kohta: “.. paiguti paistavad üsna selgelt nn. “mägra sonked” ja eraldi fotol suuremas plaanis on /…/ esikäpa küünistega välja kraabitud pinnas, kui on otsitud mingeid tõuke ja siis on mägra seakärsa moodi ninaga asja tasandatud, kui ta võtab mulla sees oma tõugukest.”

MAAILMAST

Tamiflu jääb heitvette alles

Rootsi teadlased kinnitavad ajakirjas PloS ONE, et oseltamiviir, üldtuntud gripiravimi tamiflu toimaine, ei lagune ega eraldu reovee tavatöötluse käigus. Sellest tuleneb oht, et riikides, kus tamiflud rohkesti kasutatakse, võib gripiviirustel looduses tekkida selle preparaadi suhtes resistentsus.

Rootslaste loogika on lihtne. Puhastusseadme muutumatult läbinud oseltamiviir satub looduslikku veekogusse, kus paljud veelinnud toituvad sageli just heitveetorude lähikonnas. Aga näiteks sinikaelad ja teised ujupardid kannavad sageli gripiviirusi. Part võib koos toiduga vabalt saada sellise koguse tamiflud, mis tekitab tema organismis leiduvatel viirustel ravimi suhtes resistentsuse. Ohtlikem on, kui madala patogeensusega, aga resistentsuse omandanud viirused rekombineeruvad inimesele ohtlike viirustega: niiviisi tekib uus, ravimi suhtes tundetu ohtlik haigusetekitaja vorm.

Kui enamikus riikides ei kasutata tamiflud väga suurel hulgal, siis näiteks Jaapanis saab seda rohtu kolmandik gripihaigeid. Rootslased hoiatavad, et tegemist on tõsise probleemiga ja oseltamiviiri sisaldavaid ravimeid ei tohiks liiga sageli ja põhjendamatult välja kirjutada.

AlphaGalileo