Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
05. oktoober  2007





Läinud laupäeval, sooja, kuiva ja päikesepaistelise ilmaga, sain jalgadega lehtedes sahistada. See on lapsepõlvest peale olnud mu sügisene nõrkus, millele ma iialgi pole suutnud vastu seista. Siis tuleb rõõmsa sügise tunne, vastukaaluna kurvale sügisetundele, mille toovad kiiresti lühenevad päevad ja alailmne rõskus.

Oli küllap üks aasta kõige värvivarjundirohkem päev: omajagu veel rohelist, kollast tema kõigis varjundites, näpuotsaga punast. Ja Toomemäe nõlva kullavaibast kerkis üksildane optimistlik lilleke. Õisi, teadagi, on ses suvelõpus ja sügisehakus olnud tavatult palju: viljapuudel ja marjapõõsastel, mitmetest looduslikest taimedest rääkimata. Ilus päev oli; ehk kogunes sellest väike laenguke tunneteakusse, mis pika talve üle lasevad elada.

Toomas Jüriado




EESTI UUDISEID





Foto: Toomas Jüriado

Täna kulmineeruvad Tartu ülikooli juubelipidustused

Eile alanud Tartu Ülikooli 375. aastapäeva pidustustel osaleb täna Tema Majesteet Rootsi kuninganna Silvia (fotol).

Kuninganna Silvia saabus Stockholmist lennukiga Tartusse täna hommikul. Ebasoodne lennuilm tingis väikese hilinemise ja nii avas kuninganna Toomemäel Riigikohtu hoone ees koos TÜ rektori Alar Karise ja peaminister Andrus Ansipiga ülikooli rajaja Johan Skytte monumendi 11.45 paiku. Kuninganna Silvia pidas mälestusmärgi avamisel ka kõne.

Järgnes väike jalutuskäik läbi linna ja osalus TÜ peahoones peetud aastapäevaaktusel, kus aulaloengu „Universitas Tartuensis 400” pidas TÜ biomeditsiinitehnoloogia professor Mart Ustav.

Kell 18 osaleb kuninganna Vanemuise kontserdimajas pidulikul kontserdil „Kuningas Gustavi gala”. Kontsert koosneb kahest osast: esimene on klassikaline ja akadeemiline, teine rahvalik ja rahvuslik. Esimeses osas esitavad ülikooli kultuurikollektiivid ja Eesti parimad solistid maailmas tunnustust leidnud klassikalist muusikat. Teises osas esitavad ülikooli koorid, rahvakunstiansamblid, puhkpilliorkester ning kultuuriakadeemia pärimus- ja džässimuusikud eesti rahvalaule, -viise ja -tantse põimituna regilauluga. Kontserdist teeb otseülekande ETV.

Homme toimub Raadi kalmistul Tartu ülikooli iga-aastane mälestuspäev, kus meenutatakse lahkunud kolleege. Kell 12.30 avab Urmas Kruuse TÜ raamatukogu ees Juri Lotmani mälestusmärgi.

TÜ/Uudistaja



Eile paigaldati kaks Tartu ülikooli esimeste majade asukoha teabetahvlit. Pildil eemaldavad rektor Alar Karis ja linnapea Urmas Kruuse katte tahvlilt Toome nõlva all. Esiplaanil Academia Gustavianast ja Academia Gustavo-Carolinast kõnelnud emeriitprofessor Helmut Piirimäe.


 

Rein Raud promoveeriti Läti ülikooli audoktoriks

Laupäeval, 29. septembril promoveeriti Tallinna ülikooli rektor professor Rein Raud Läti ülikooli (LÜ) audoktoriks. Tiitli andis üle LÜ rektor professor Mārcis Auziņš ülikooli 88. aastapäeva aktusel.

Rein Raud pälvis audoktori tiitli senise kõrgetasemelise uurimistegevuse eest jaapani klassikalise kirjanduse valdkonnas ning LÜ koostöökontaktide tihendamise eest Eesti ja Soome ülikoolidega. Samuti tunnustati Rein Raua panust LÜ Aasia kultuuriloo õppe- ja teadustegevuste nüüdisajastamisse.

Tallinna ülikool

  

 

RMK tegevjuhiks valiti Aigar Kallas

21. septembrini kestnud avalikule konkursile RMK juhatuse esimehe kohale laekus kolm sooviavaldust. Esitatud nõuetele vastas kaks kandidaati, kellest Andres Talijärv taandas oma kandidatuuri ja valituks osutus Aigar Kallas.

Nõukogu alustab Aigar Kallasega lepingu sõlmimise läbirääkimisi. Praegu on Kallas seotud teise lepinguga, kuid ta loodab RMK-sse tööle asuda niipea kui võimalik, loodetavasti veel sel aastal.

RMK



 

Trükivalgust nägi esimene Akadeemiake

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu konverentsikeskuses esitleti kolmapäeval 3. oktoobril noorte teadusajakirja Akadeemiake avanumbrit. Õpilastele mõeldud teadusajakiri sündis TÜ magistrantide ja doktorantide vabatahtliku kodanikualgatusena.

Akadeemiake on loodud ajakirja Akadeemia eeskujul ning meenutab seda sisult ja vormilt. Uus ajakiri on mõeldud vanemale koolieale ja pakub õpilastele võimaluse avaldada oma uurimusi ning analüüse.

Seni on sellised tõsised ja sisuliselt nõudlikud väljaanded Eesti koolilastel puudunud. Akadeemiakese kolleegium usub, et nüüd on lünk haridusmaastikul täidetud ja kui noored teadusliku töö tegijad avaldavad oma esimese publikatsiooni, soodustab see varaseid kokkupuuteid iseseisva teadustööga, parandab õpimotivatsiooni ning võimaldab end üleriigilisel tasemel proovile panna.

Avanumbris on avaldatud kaheksa tööd, mida illustreerivad Tartu laste kunstikooli lõpetajate graafilised lehed. Artiklite autorid on Maili Lehtpuu Kohtla-Järve Järve gümnaasiumist, Gerda Kuum Pärnu ühisgümnaasiumist, Greete Toming Haljala gümnaasiumist, Liina Vanatoa Kunda ühisgümnaasiumist, Janno Tilk ja Mari Pajussaar Kuressaare gümnaasiumist, Merilyn Viin Parksepa keskkoolist ja Pille Pullonen Hugo Treffneri gümnaasiumist.

Kodulehel www.metsaylikool.ee/akadeemiake on alanud ka ajakirja tellimine. Akadeemiake kaubandusvõrkudes käsimüüki ei tule.

SA Akadeemiake

 



RMK sai elektroonilise tuleseiresüsteemi

28. septembril andis Saksa firma IQ Wireless GmbH riigimetsa majandamise keskusele (RMK) üle Eestis ainulaadse elektroonilise tuleseiresüsteemi, mille tarkvara võrdleb digipiltide muutusi ning võimaldab avastada tulekahjusid juba algstaadiumis.

Elektrooniline tuleseiresüsteem paigaldati augustis, septembris tehti häälestustöid ning õpetati välja operaatoreid. Elektroonilise tuleseiresüsteemi ehitamist toetas keskkonnainvesteeringute keskus 4,66 miljoni krooniga, RMK omaosalus oli 3,34 miljonit krooni.

RMK

 






Väike näitusevaataja uurib hemeromeetril elusolendite nõusolekut meie kõrval elada

Tartus valmis rändnäitus linnaloodusest

27. septembril avati Tartu keskkonnahariduse keskuses (TKKHK) näitus “Ma pole külaline, ma elan siin”, mis valmis Eesti-Läti loodushariduse edendamise INTERREG IIIB projekti raames.

Näituse koordinaator Annelie Ehlvest ütles, et ideid, mida sellisel interaktiivsel näitusel rakendada saaks, kogunes mõttetalgutel tublisti rohkem, kui raha-, ruumi- ja ajavõimalused ellu lubasid viia. Ometi on näitus huvitav ja samas lihtsasti teisaldatav, nii et pärast kuu või veidi rohkem vältavat väljapanekut Tartus läheb see rändama. Näitusel tutvustatakse meie linnanaabreid: taimi, kes meie kõrval kasvavad, ja loomi, kes linnas elavad, ning seda keskkonda, mille me neile ja iseendale loonud oleme.

Üks osa näitusest on vibustendid linnaloodusele omastest elupaikadest, teine rohkete “elulooliste” andmetega “linnaelanike register”. Esialgu sisaldab viimane peale inimese veel 39 liiki, aga seda saab edaspidi täiendada. Kuulata võib helipilte linnaloodusest, koostada ühele või teisele liigile paremini sobivat linnamaastikku, mängida osavusmängu “Ohud linnas”.

Arvatavasti üks populaarsemaid näituse eksponaate on “unikaalne mõõduriist hemeromeeter”, mis kenade nukkudena esitatud olendeid ja taimi vaagides lubab mõõta nende inimtaluvust.

Näitus on valminud hulga loodus- ja loomeinimeste koostöös. Peale INTERREG IIIB programmi on näitust toetanud ka keskkonnainvesteeringute keskus ja siseministeerium.

Uudistaja

 






Kuulus eestlasest teadlane postmargil

Eesti Post andis täna välja 10-kroonise postmargi Ragnar Nurkse 100. sünni-aastapäeva puhul.

Ragnar Nurkse, maailmamainega eesti päritolu majandusteadlane, sündis 5. oktoobril 1907 Kärus nüüdsel Raplamaal. 1926. aastal lõpetas ta Tallinna Toomkooli ja kuus aastat hiljem majandusteadlasena Edinburghi Ülikooli. Aastail 1934–1945 töötas ta Rahvasteliidu sekretariaadis. 1944. aastal ilmus Ragnar Nurkse klassikaks kujunenud töö “International Currency Experience: Lessons of the Inter-War Period”, kus ta analüüsib põhjalikult kahe maailmasõja vahelisi rahvusvahelisi rahandussuhteid. See uurimus mängis määratut rolli Bretton Woodsi nime all tuntud rahvusvahelise rahasüsteemi ülesehitamisel. 1947. aastal valiti Nurkse USA tippülikoolide hulka kuuluva Columbia Ülikooli korraliseks professoriks. 1953. aastal ilmus tema teine klassikaks saanud teos – arenguökonoomika valdkonda kuuluv “Problems of Capital Formation in Underdeveloped Countries”. Ragnar Nurkse suri 6. mail 1959 Šveitsis ja on maetud Veveysse. Ragnar Nurkse sünnikohas Kärus avatakse täna talle mälestuskivi.

Eesti Post




Mets jälle (korraks) puhtam

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja MTÜ Timur koostöös korraldatud üleriigilise heakorrakampaania “Mets puhtaks” käigus koristati kolme päevaga riigimetsast 71 tonni prügi. Heakorrakampaanias osales 34 RMK metskonda ning rekordarv, 1250 vabatahtlikku.

“Kampaania eesmärk ei ole kokku korjatud prügi hulk, sest see on tagajärgedega tegelemine. Eesmärgiks on põhjuste, ehk siis inimeste käitumisharjumuste muutmine ja probleemi teadvustamine. Seetõttu koosneb kampaania meediakampaaniast ja teavitustööst ning üheks osaks on ka reaalne koristusaktsioon”, ütles üks kampaania korraldajaid, RMK metsamajanduse keskkonnajuht Toomas Väät. Riigimetsast koristatakse aastas ligemale 600 tonni ehk 30 rongivagunit prügi, mille kõrvaldamiseks kulutab RMK igal aastal üle miljoni krooni.

Kampaaniat toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

RMK




TASUB MINNA




Säästev loodusturism rahvuspargis

18.–19. oktoobril peetakse Lahemaal säästva turismi arendamise seminar teemal „Loodusturismialane koostöö rahvuspargis“.

Seminar on mõeldud rahvuspargis tegutsevatele turismiettevõtjatele ja -arendajatele, aga ka omavalitsuste ja külaseltside esindajatele ning turismiga vähemal või rohkemal määral seotud maaomanikele. Seekord on seminari kaasatud praktikud. Oma kogemusi tulevad jagama koostööpartnerid Matsalu rahvuspargist, seminari korraldab loodusturismi ettevõtja Kumari Reisid, üks tänavuse Eesti turismiuuendaja nominente, seminari rahastab keskkonnainvesteeringute keskus.

Osalustasu on 100, ööbijatel 250 krooni. Kontakt, info ja registreerimine tel. 329 5555, info@lahemaa.ee.

LKK Järva–Lääne-Viru regioon




Õpetust keskkonnateabe otsingute kohta veebist

Tartu keskkonnahariduse keskus korraldab veebikoolituse “Keskkonnainfo internetis” jätkukursuse.

Oktoobrikuus toimuv koolitus tutvustab ingliskeelseid loodus- ja keskkonnateemalisi veebilehti maailmas ning on jätkuks varasemale eestikeelseid veebilehti tutvustanud koolitusele. Kursusel saavad osaleda ka need huvilised, kes pole esimest kursust läbinud.

Omandatud teadmisi saab rakendada enesetäienduseks, loodus- ja keskkonnainfo vahendamisel oma töökohal, koolitundide ning referaatide ettevalmistamisel jne. Kolmetunnine koolitus toimub väikestes rühmades Tartu keskkonnahariduse keskuses.

Võimalik on valida viie toimumisaja vahel õhtustel või hommikupoolsetel aegadel: 15 oktoober kell 17.30–20.30, 17. oktoober 10–13, 22. oktoober 10–13, 23. oktoober 17.30–20.30 või 25. oktoober 10–13.

Vajalik on enne registreeruda telefonil 736 6120 või e-posti teel info@teec.ee.

Koolitus on tasuta, osalejad saavad tunnistuse.

Koolitust toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

TKKHK



Meeldetuletus: nädalavahetusel on Birdwatch

Meenutame eelmises Uudistajas juba avaldatud teadet: eeloleval nädalalvahetusel, 6. ja 7. oktoobril leiab aset järjekordne üle-euroopaline linnuvaatlusüritus “Birdwatch 2007”.

Kaasalöömine ei eelda palju: tuleb vaid leida kahe päeva jooksul natuke aega linde vaadelda, olgu siis lühikesel jalutuskäigul või kas või terve nädalavahetuse vältaval linnuretkel. Selle käigus kirjutatakse üles kõik nähtud-kuuldud linnuliigid ja nende ligikaudne arv.

Kuna tegu on olulise meediasündmusega, siis rakendatakse ka nn. andmete kiirkogumist, kus osaleb ka Eesti. Seetõttu palutakse kõigil, kel vähegi võimalik, saata oma vaatlustulemused juba pühapäeval, 7. oktoobril kella 15-ks e-aadressile tarvo.valker@lk.ee või faksida numbrile 472 9431.

Tartus korraldab ornitoloogiaühing Birdwatchi raames huvilistele väljasõidu Tartu lähedale Ilmatsalu kalatiikidele. Buss väljub 7. oktoobril kell 10.30 Vanemuise teatri alumisest parklast. Ilmatsalus kogunetakse kell 11 Tähtvere vallavalituse juures.

EOÜ


 

Looduse Omnibuss viib Kurtnasse ja Põhja-Kõrvemaale

Looduse Omnibuss teeb homme, 6. oktoobril sügisretke Kurtna järvede äärde. Matkates Ida-Virumaa kaunitel sügismaastikel, saadakse teada, kuidas põlevkivi-Eesti mõjutab meid. Loodusretke juhendab Enn Käiss.

Söögid-joogid kaasa. Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9, tagasi Tallinnas ollakse kell 20.

Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 150, õpilastele 100 krooni, lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad kaasa tasuta.

Pühapäeval, 7. oktoobril 2007 sõidab Omnibuss Põhja-Kõrvemaale, mida hellitavalt on nimetatud Eestimaa Šveitsiks. Värviküllast sügisretke Jussi järvede äärde, Kõnnu rappa ja Paukjärvele juhendab Helen Luks.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9, tagasi Tallinnas kell 18.

Sõidu hinnad on samad mis laupäeval, aga selle eest peetakse ka piknikku. Info www.looduseomnibuss.ee; registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Esmaspäeval 8. oktoobril 18 on aga rahvusraamatukogu loodusõhtute sügishooaja avaüritus. Näha saab Matsalu 50. juubelile pühendatud fotovõistluse parimaid pilte ning V Matsalu loodusfilmide festivali võidufilmi “Looduse tants”, režissöör Bo Landin (USA), ning žürii ja keskkonnaministeeriumi eriauhinna saanud Joosep Matjuse filmi “Uuestisünd”.

Oma auhinnatud tööd tutvustab noor filmimees Joosep Matjus, Matsalu V loodusfilmide festivali võidufilmi tõlgib festivali peakorraldaja Tiit Mesila.

Õhtu muusikud on Astrid Böning ja Eike Vellend.

Looduse Omnibuss




TÄHELEPANEK









Fotod: Uku Praks

Kes käis seene(kanna)l

Loodusajakirjale saatis taas küsimuse koos fotodega Kehra gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Uku Praks.

Ta kirjutas : “Avastasin õuelt huvitava nähtuse. Nimelt kasvas õuel päris hea hulk võitatikuid, millised seenesõbrana loomulikult jalalt maha lõikasin ja korvi panin. Päev hiljem oli seenekohas aga midagi kummalist – nimelt oli keegi kõik maasse jäänud seenekannad ükshaaval välja koukinud ja ilmselt ära söönud, sest muud seletust ei oska pakkuda. Kes võib selle taga olla? Kas mitte rebane – kes ehk seenevaklade vastu huvi võis tunda?”

Saatsime kirja ja pildid edasi zooloog Nikolai Laanetule. Laanetu möönis, et fotode põhjal, kus pole suurusvõrdlusi, on raske kindlaid järeldusi teha, ent kõige enam meenutab pilt talle mägra toitumise kohta: “.. paiguti paistavad üsna selgelt nn. “mägra sonked” ja eraldi fotol suuremas plaanis on /…/ esikäpa küünistega välja kraabitud pinnas, kui on otsitud mingeid tõuke ja siis on mägra seakärsa moodi ninaga asja tasandatud, kui ta võtab mulla sees oma tõugukest.”





MAAILMAST



Tamiflu jääb heitvette alles

Rootsi teadlased kinnitavad ajakirjas PloS ONE, et oseltamiviir, üldtuntud gripiravimi tamiflu toimaine, ei lagune ega eraldu reovee tavatöötluse käigus. Sellest tuleneb oht, et riikides, kus tamiflud rohkesti kasutatakse, võib gripiviirustel looduses tekkida selle preparaadi suhtes resistentsus.

Rootslaste loogika on lihtne. Puhastusseadme muutumatult läbinud oseltamiviir satub looduslikku veekogusse, kus paljud veelinnud toituvad sageli just heitveetorude lähikonnas. Aga näiteks sinikaelad ja teised ujupardid kannavad sageli gripiviirusi. Part võib koos toiduga vabalt saada sellise koguse tamiflud, mis tekitab tema organismis leiduvatel viirustel ravimi suhtes resistentsuse. Ohtlikem on, kui madala patogeensusega, aga resistentsuse omandanud viirused rekombineeruvad inimesele ohtlike viirustega: niiviisi tekib uus, ravimi suhtes tundetu ohtlik haigusetekitaja vorm.

Kui enamikus riikides ei kasutata tamiflud väga suurel hulgal, siis näiteks Jaapanis saab seda rohtu kolmandik gripihaigeid. Rootslased hoiatavad, et tegemist on tõsise probleemiga ja oseltamiviiri sisaldavaid ravimeid ei tohiks liiga sageli ja põhjendamatult välja kirjutada.

AlphaGalileo

 


 

Teismeliste kasvuäärmused sagenevad

Ajakirjas BMC Public Health avaldatud uurimus kinnitab, et kui kasvueas noored on kolmekümne aasta tagustest eakaaslastest üldiselt märksa pikemad ja raskemad, siis samal perioodil on üksiti süvenenud ka alakaalulisuse probleem.

Norra teadus- ja tehnoloogiaülikooli teadlase Sigrid Bjørnelvi juhitud uurijarühm kasutas võrdluses nn. kehamassiindekseid (KMI), mis leitakse sel moel, et uuritava kaal kilogrammides jagatakse meetrites väljendatud pikkuse ruuduga. Bjørnelvi kinnitusel peegeldavad muutused esimeses järjekorras muutusi toitumises: mida parem toit, seda enam kasv ja kaal suurenevad; sellega koos vähenevad alatoitlusest tekkinud tervisehädad. Aga varasemast suurem KMI näitab ka ebasobivat toitumist ja vähest kehalist tegevust.

Teadlastel oli kasutada 8378 14–18-aastase noore KMI-d aastaist 1966–69 ning 6774 indeksit aastaist 1995–97. Kui kasv ja kaal olid nüüd keskmiselt suuremad kõigis vanuserühmades, siis KMI oli oluliselt suurenenud kõigis poiste vanuserühmades, neidude puhul aga ainult 18-aastastel. 14–17-aastaste tütarlaste KMI on jäänud ligikaudu 30 aasta tagusele tasemele. Vähe sellest: kõige väiksema KMI-ga tüdrukute keskmine näitaja oli ammusest võrdlusarvust koguni väiksem. Bjørnelvi kinnitusel nõuab avastus tõsisemat uurimist.

AlphaGalileo


KIIRKOMMENTAAR








Selline hiigelmees valvas Tartu teadusfestivali kulgu raekoja platsil

 

Oo mu vaene teadus…

Eelmise nädala veebikirjas teadus.ee nr. 83 kommenteerib Tiit Kändler Tartu teadusfestivali taustal teaduse propageerimist meedias ja teeb mitu kõnekat – ja nukrat järeldust. Muu hulgas kirjutab Kändler:

“Teisalt teeb meele kurvaks Eesti rahvusringhäälingu hoiak. Sel hooajal on lõpetatud Vikerraadio Labor, Osoon on muutunud pelgalt meelelahutuslikuks. Teadust kajastavad vaid Priit Enneti teadusuudised ja vahel ka neljapäeviti Mart Ummelase Huvitaja. Puudub regulaarne teaduskommentaar, teadlased esinevad vaid sporaadiliselt Ööülikoolis – kõrvu igasugu posijatega.”

Raske on eksülemuse seisukohaga mitte nõustuda. Paraku pean pigem juurdegi lisama: keskkonnateema kajastus on teadusest veelgi lahjem. Enneti teadusuudised on ju igal tööpäeva hommikul ja vahest muudeski saadetes eetris ning “Huvitajates” (iseasi muidugi, kui palju neid kuulatakse: enamik inimesi teeb ju sellist tööd, mis raadio kuulamist ei võimalda…) on teadusteema Vikerraadio ühe kõige kindlakäelisema ja -sõnalisema saatejuhi Ummelase vedada. Samas sisustab esmaspäevast “Huvitajat”, kus üsna sageli valdab keskkonnateema, enamasti üks vast kõige nõrgem riigiraadio saatejuht üldse.

Ühelt poolt puudub sel daamil ilmselt täiesti keskendumisvõime ja huvi, teisalt on paraku ilmselt üsna ahtake ka silmaring. Mille muuga seletada üht viimast “saavutust”: läinud laupäeval “Hommikukava” juhtides oli ta ilmselgetes raskustes Tartu ülikooliga seotud Vene teaduskorüfeede Pirogovi ja Kondakovi nimede kokkulugemisega. Päris raske on sellise inimese tehtud saateid tõsiselt võtta. Aga muud keskkonnasaadet peale kaootilise “Huvitaja” Vikerraadios polegi.

Toomas Jüriado




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet