Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
12. oktoober 2007







Kaks nädalat tagasi olid Uudistajas sellessamas kohas pildid ehitusplatsidest. Toonane muretsemine oli asjatu: nii Tartu ülikooli asutaja Johan Skytte (ülal) kui ka maailmakuulsa filoloogi ja semiootiku Juri Lotmani mälestussammas said õigeks ajaks valmis.

Tiiu Kirsipuu loodud Skytte monumendi avas läinud reedel Toomemäel Riigikohtu hoones ees Rootsi kuninganna Silvia; Mati Karmini kavandatud, ülikooli raamatukogu ees paikneva Juri Lotmani vastakaid arvamusi põhjustanud modernse purskkaev-monumendi (all) aga laupäeval linna- ja ülikooli juhid ning kultuuriminister Laine Jänes.
Uudistaja

  
 

UUDISTAJA SOOVITAB






Loodusesõber avab sügisvärvide saladused

Miks sillerdab punavein klaasis nii kaunilt? Miks õuna üks põsk on punane, teine aga mitte? Vastuseid leiate Loodusesõbra oktoobrinumbrist: Arne Ader kirjutab antotsüaanist ja teistest kirevale sügisele värviandjatest. Reet Rea joonised näitavad värvitekitajate peidupaiku ka raku tasandil: on ju põnev uurida, miks tänavune sügis on punasem kui eelmine!

Sügise ja ka teiste aastaaegade värve leiab fotovõistluse “Matsalu 50” parimates töödes, mis ilmuvad meie ajakirja kaante vahel. Þürii esimees Rein Maran rääkis oma uuest tunnipikkusest filmist “Põdra kuningriik”. Film jutustab meie metsade suurima looma – põdra loo. Mitu suve varjetes, peamiselt Matsalu kandis, veetnud Rein Maran on veendunud, et põder on suursugune loom. Põdra rahulik kulgemine kõrvuti metssigade, kitsede ja lindudega annab talle metsakuninga väärikuse: tema kedagi oma teel ei häiri ega keegi ka teda mitte. Väljaarvatud aeg-ajalt inimene.

Inimese tegemistest pajatab värskes numbris seoses plaanitava Saksa-Vene gaasijuhtmega Erna Sepp, läbi võimaliku maavärinaohu prisma. Kalle Suuroja aga meenutab üht toimunud maavärinat: kuidas Eesti inimesed 31 aastat tagasi Osmussaare maavärinale hämmastava uskmatusega reageerisid. Moskvast tulnud teateid tol ajal ju ei usutud. Maavärinat peeti hoopis plahvatuseks. Ja mida millal uskuda? Kas te usute osooniaugu olemasolu? Käega teda katsuda ju ei saa ja silmaga ei näe. Ent ta on olemas, nagu kirjutab Hergi Karik, samuti nagu samas artiklis käsitletud nähtamatud kiirgused meie ümber.

Ümbritsevaga sammu pidades ja head lugemist soovides

Ajakiri Loodusesõber




EESTI UUDISEID



LIFE+ programmi 2007. aasta taotlusvoor on avatud

Keskkonnaministeerium teatab, et LIFE+ programmi 2007. aasta taotlusvoor on avatud. Rahastatakse projekte, mille eesmärk on looduskaitse (vähemalt 50 protsenti projektidele eraldatud eelarverahast läheb looduse ja bioloogilise mitmekesisuse heaks); keskkonnapoliitikate väljatöötamine (sh. prioriteetsed tegevusvaldkonnad: kliimamuutus, vesi, õhk, pinnas, linnakeskkond, müra, kemikaalid, keskkond ja tervis, loodusvarad ja jäätmed, metsad, innovatsioon, üldine strateegia) või keskkonnaalane teavitustöö.

Minimaalne kaasrahastamise määr on 50 protsenti (üksikutel, Euroopa seisukohalt prioriteetseid liike ja elupaiku käsitlevatel erandjuhtudel vähemalt 25 protsenti ning keskkonnapoliitikat edendavate projektide puhul vähemalt 30 protsenti) kogu projekti eelarvest.

Projektide kogumaksumuse alam- ning ülemmäärasid LIFE+ programmi puhul kehtestatud ei ole, kuid soovitatavalt peaks taotletav toetuse maht ületama 5 miljonit krooni (nimetatud summale lisandub kaasfinantseering).

Projektitaotlused, sh. garantii kaasfinantseerimismäära täitmise kohta, tuleb esitada keskkonnaministeeriumile 30. novembriks.

Taotluste vormid ning juhendmaterjali leiab Euroopa Komisjoni kodulehelt http://ec.europa.eu/environment/life/funding/lifeplus.htm.

Keskkonnaministeerium




Rektorikandidaadid peavad valimisväitlust

Täna, 12. oktoobril kell 15 on Eesti maaülikooli aulas väitluskoosolek, kus ülikoolipere ette astuvad rektorikandidaadid Hardi Tullus, Kalev Sepp ja Mait Klaassen.

Väitlust juhib majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik. Enne küsimuste-vastuste vooru saavad rektorikandidaadid sõna oma seisukohtade tutvustuseks. Väitluskoosolek kestab umbes kaks ja pool tundi.

Rektorivalimine on 19. oktoobril algusega kell 12 maaülikooli aulas.

Maaülikool




Birdwatch’i õhtuks oli teada 121 vaadeldud liiki

Linnuvaatluse Birdwatch 2007 esmased tulemused on selgunud. Birdwatch’i Eesti koordinaatori Tarvo Valkeri kinnitusel laekus nn. kiirteavitusprogrammi raames 7. oktoobri pärastlõunaks 21 vaatlusnimekirja ühtekokku 53 vaatlejalt.

Kokku vaatlesid need poolsada inimest 121 linnuliiki ja 50 000 isendit. Kõige arvukamad liigid olid valgepõsk-lagle (13 500 isendit), rabahani (3000), hallrästas (2700). Kõige sagedamini esinesid vaatlusnimekirjades rasvatihane ning hall - ja musträstas. Huvipakkuvamatest liikidest oli vaadeldud liikide hulgas väikepütt, karvasjalg-viu, mudanepp ja jäälind.

Euroopas tõi Birdwatch läinud nädalavahetusel välja linde vaatlema 41 000 inimest, kokku 31 riigis üle Euroopa. Kõige sagedamini esines Euroopa nimekirjades kuldnokk, naerukajakas ning sinikael-part. Kõige aktiivsemalt osaleti Hispaanias: seal lõi linnuvaatlusel kaasa koguni 22 000 inimest.

Nüüd ootab ornitoloogiaühing ka nende inimeste vaatlusnimekirja, kes pole neid veel teele läkitanud. Aega selleks on täpselt oktoobri lõpuni, seejärel koostatakse lõplik Birdwatch 2007 kokkuvõtte Eesti kohta.

EOÜ








Valgamaal töötab Eesti suurim palkmotell

Jõgeveste silla lähedale Väikese Emajõe kaldale mändide alla ehitatud Eesti suurima palkmotelli Greete avamislint on veel läbi lõikamata, kuid majutuskoht võtab juba külalisi vastu.

Erametsa Halduse OÜ-le kuuluva Greete ehitusse on investeeritud viieteistkümne miljoni ümber. 100 000 euroga toetas ehitust PRIA ning 900 000 krooniga ettevõtluse arendamise sihtasutus.

Motelli ehituseks vaja läinud palkidest jämedamad pärinevad omaniku enda kinnistutelt. Palkidest võimsaim, 230-aastasest männist tugipalk Greete esiküljel küünib maast katuseni. Katust katavad Kanada pigiplaadid. Hoones kasutatakse puukütet. Köök ja saun asuvad nullkorrusel. Saunast pääseb alumisele terrassile.

Motelli allkorrusel on restoran ja konverentsisaal; kahel ülemisel korrusel asuvad põnevad majutustoad. Tube on 21 ja neis kokku 43 voodikohta. Peretoas on suurem ja väiksem ruum ning kaks rõdu. Mõnedes tubades on peale voodite ka lavatsid. Ükski tuba pole päris nelinurkne, vaid kujutab endast nagu osakest suurest mesilastarust. Eritellimise peale tehtud mööbel mõjub vanaaegsena. Põrandatel on kaltsuvaibad, seintel vaskvalgustid.

Sel teisipäeval käisid Greete motellis Eesti ajakirjanike liidu Valgamaa pressipäeval osalenud ajakirjanikud. Pressipäeva üldteema, koostöö Valga-Valka piiriäärses rajoonis, lähtus Valga tunnuslausest “Üks linn, kaks riiki”. Suurema osa päevast tegi ajakirjanikega koos kaasa Valga maavanem Georg Trašanov.

Uudistaja/infoturism.ee




TASUB OSALEDA



Tallinlased pääsevad taas “kirbuturule”

Pühapäeval, 14. oktoobril korraldab MTÜ Uuskasutuskeskus (UK) taas nn. kirbuturu (keeleinimeste kinnitusel oleks eestipärasem öelda “täiturg”).

Turg toimub UK Sisustus juures platsil aadressil Uus-Sadama 19-12. Lähem teave võrgupaigast http://www.uuskasutus.ee/kirbuturg.html, asukohakaart http://www.regio.ee/?op=body&id=24&marker=543651|6589631||symbol_circle_3d.

Turg on lahti 11–17.

Kuna eelmine kirbuturg läks hästi ja inimesed lausa nõudsid turgu ka edaspidi, siis otsustatigi hakata neid korraldama regulaarselt: iga kuu teisel pühapäeval ja kui huvi jätkub, siis kas või talv läbi. Eelmisel korral oli kirbuturul üle saja müüja ja platsilt käis läbi tuhandeid inimesi.

Uuskasutuskeskusel oli eelmisel kirbuturul abiks hulk vabatahtlikke ja neid oodatakse ka nüüd: 13. oktoobril müügiplatse märgistama ja tegema muud turgu ettevalmistavat tööd, 14. oktoobril aga müüjaid registreerima ning nende liikumist ja parkimist koordineerima, teavet jagama jne.

UK



Kuidas korraldada eluslooduse seiret

Järgmisel kolmapäeval, 17. oktoobril korraldab keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus (ITK) seminari “Riiklik keskkonnaseire programm: eluslooduse mitmekesisuse seire korraldusest”.

Seminar algab kell 11 Mustamäe tee 33 esimese korruse saalis. Esinejate seas on Katrin Väljataga, Kait Antso ja Hanno Zingel ITK-st, Meelis Leivits ja Edgar Sepp TÜ geograafia instituudist, Herdis Fridolin keskkonnaministeeriumist ja Riina Martverk riiklikust looduskaitse keskusest; teemadest mainime kokkuvõtet 2006.–2007. aasta tegevustest riiklikus keskkonnaseires, kaugseire meetodite võimaluste tutvustust Natura 2000 elupaigatüüpide määramisel, loodusdirektiivi aruandlust Eestis, riikliku ja kaitsekorraldusliku eluslooduse mitmekesisuse seire sidumist, seireandmete koondamist ja avalikustamist.

Viimased kaks tundi kuuetunnisest tööpäevast sisustab probleemiring “Mida? Miks? Kuidas?” Osalenutele saadetakse seminari kokkuvõte. Seminari kokkuvõte ja materjalid pannakse välja ka keskkonnaseire kodulehel http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb.

ITK



Infopäevad uutest võimalustest loodust õppida

29. oktoober Tartus, 30. oktoober Võrus ja 31. oktoober Valgas on infopäevad, millel tutvustatakse Eesti-Läti INTERREG IIIB koostööprojektis “Looduse õppimine ja õues õpetamine läbi piiriülese koostöö” tehtut.

Kohapeal on võimalik uurida projektis valminud õppeprogramme ja sinna juurde kuuluvaid töölehti ning esitada küsimusi õpitubasid korraldavate programmide autoritele.

Samuti saab lähemalt tutvuda loodusvaatlusvahenditega ja saada teavet vahendite laenutamise võimaluste kohta. Tartus on välja pandud linnaloodust tutvustav näitus “Ma pole külaline, ma elan siin”, mis hakkab edaspidi mööda Eestit rändama. Infopäevadel saab teada, kuidas näitust endale külla kutsuda. Huvilised saavad alustada õpilastele mõeldud loodushariduslikku veebimängu, et seda siis hiljem kodus lõpuni mängida.

Üritustel osalemiseks on vaja enne registreeruda: andke teada oma nimi, asutus ja see, millisel infopäeval soovite osaleda, aadressil eeva.kirsipuu@ctc.ee hiljemalt 22. oktoobriks.

Tartu keskkonnahariduse keskus

  



Foto: Parikas/vabaõhumuuseum


Leivapäev vabaõhumuuseumis

14. oktoobril algusega kell 11 korraldab Eesti vabaõhumuuseum leivaliidu ja põllumajandusministeeriumi toetusel leiva saamise lugu tutvustava leivapäeva.

Leivapäeva programmi raames tutvustab muuseum leiva saamise lugu alates rehepeksust kuni koduleiva küpsetamiseni. Põllumajandusmuuseum tuleb erilise päeva puhul kohale oma rehepeksumasinaga ja näitab selle tööd. Peale selle näeb ka rehepeksu algelisemat meetodit – kootide ja vartadega. Veel saavad külastajad ise jahvatada jahu käsikivil ja näha muuseumi kõige uuemas, Kutsari-Härjapea talus, kuidas küpsetatakse põrandaleiba.

Maitsta saab eri leivatootjate toodangut ning mekkida ülitervislikku koolileiba. Koolileib on viilutatud põrandaleib, mis sisaldab vähemalt 90 protsenti rukkijahu. Koolileiba pakutakse sellest õppeaastast leivaliidu algatusel Eestimaa koolides ja seda toodavad seitse leivaliitu kuuluvat tehast üle Eesti. Leivapäeval on lubanud käia ka koolileiva patroon Evelin Ilves.

Leivapäeva programmis on palju muusikat, kontsertprogrammi peaesinejad on Liisi Koikson ja ansambel Helletused. Leivapäev algab kell 11 ja sellele pääseb muuseumipiletiga. Vaata lähemalt  http://www.evm.ee/id/139/ .

Vabaõhumuuseum

 
  

Omnibussiga Pühajärvele ja Altjale

Looduse Omnibuss viib huvilised homme, 13. oktoobril matkale ümber Pühajärve.

Kaheteistkümne kilomeetri pikkust matka juhendab loodusemees Arne Ader. Söök-jook kaasa.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9, tagasi kell 20.

Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 150 ning õpilastele 100 krooni. Lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad kaasa tasuta.

Pühapäeval matkatakse aga Lahemaa hea tundja Anne Kurepalu juhatusel Altjalt Vainupeale; matka pikkus on umbes kaheksa kilomeetrit.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9, tagasi Tallinnas kell 19.

Sõidu hinnad on samad mis laupäeval, aga sisaldavad ka pikniku maksumuse.

Registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss



  

Geoloogiahuviga minnakse Ida-Virumaale

Tartu ülikooli loodusmuuseumi huvipäevade sari jätkub 18. oktoobril geoloogia huvipäevaga Ida-Virumaal.

Väljasõit kell 9.30 Tartust Vanemuise 46 eest; päeva juhendab geoloog Tõnu Pani. Tutvutakse Ida-Virumaa geoloogiliste objektidega marsruudil Sinimäed–Utria–Toila–Valaste–Saka. Loodusmuuseumi huvipäevad on tasuta; neid toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

Registreerimine telefonidel 737 5839 ja 5342 5101 või e-posti teel kulli.kalamees-pani@ut.ee

TÜ loodusmuuseum

  

 

Algab VVV matkamäng

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus (VVV SA) kutsub kõiki Lõuna-Eesti koole ja lasteaedu osalema VVV matkamängus. Ära ei öelda ka kaugemal asuvatele lasteasutustele.

Matkamängus saab õpilaste rühm osaleda, matkates kas või kooli omal matkarajal. Koostada tuleb matka kokkuvõte, milleks võib kasutada tehtud fotosid, joonistusi, kirjutisi jms. Valminud kokkuvõtetest valib VVV SA välja 15 parimat, kellele on auhinnaks õppeprogramm või matk VVV retkejuhiga VVV matkaradadel, ühtlasi kompenseeritakse transpordikulud. Kõik rühmad saavad mängus osalemise eest loodusraamatu. Matkamängu võitjad saavad valida sobiva programmi või matka kõikide VVV SA programmide või loodusmatkade hulgast.

Matkamängul saab osaleda 1. oktoobrist 2007 kuni 31. märtsini 2008. VVV matkamängu juhendi leiate võrgupaigast http://www.vvvs.ee/failid2/matkamang.pdf.

VVV SA




MAAILMAST





Foto: nobelprize.org/Fritz-Haber-Institut

Jagamisel on mainekaimad tunnustused teadlastele

Sel nädalal selgusid ja selguvad viie tänavuse Nobeli preemia laureaadid; 15. oktoobril kuulutatakse välja majandusauhinna saaja.

8. oktoobril kuulutati meditsiiniauhinna pälvijaiks Sir Martin J. Evans (sünd. 1941) Ühendkuningriigist ning kaks ameeriklast: Itaalia juurtega Mario R. Capecchi (sünd. 1937) ja Ühendkuningriigis sündinud Oliver Smithies (sünd. 1925). Preemia tõi avastus, mis võimaldab tüvirakke kasutades muuta hiirte geneetilist koodi. Seda erakordselt võimsat tehnoloogiat saab rakendada sisuliselt kõigis biomeditsiini valdkondadest alusuuringutest kuni uute raviviiside arendamiseni.

9. oktoobril hõigati välja füüsikapreemia laureaadid. Prantslane Albert Fert (sünd. 1938) ja sakslane Peter Grünberg (sünd. 1939) said selle avastuste eest, mis võimaldasid kõvaketaste andmemahte märgatavalt suurendada. Täna tundlikele lugemispeadele saab valmistada nüüd miniatuurseid kõvakettaid ning igapäevaseks muutunud kõikvõimalike kaasaskantavate muusikaseadmete ja salvestusseadmete maht on tublisti suurenenud.

Keemias läheb auhind – 10 miljonit Rootsi krooni – ühele mehele. 10. oktoobril avalikustati, et keemialaureaatide nimistusse lisandus Berliini Fritz Haberi instituudi teadlane Gerhard Ertl (sünd. 1936, fotol). Ertl on uurinud keemilisi protsesse tahketel pindadel. Tema põhjapanevad avastused aitavad paremini mõista, kuidas talitleb katalüsaator teie autos või kütuseelement, aga ka seda, miks raud roostetab.

Eile kuulutati kirjanduspreemia saajaks järgmisel nädalal 88-seks saav briti kirjanduse grand old lady Doris Lessing, kelle mitu teost on tänu tõlkeile kättesaadavad ka igale Eesti lugejale. Täna peab aga selguma tänavuse Nobeli rahupreemia laureaat.

nobelprize.org

 


 


Foto: Greenpeace Finland

Soomes langeb lendoravamets

Greenpeace’i Soome haru avaldas seeria fotosid Suomussalmist, kus põhjanaabrite rahvuslik metsateenistus Metsähallitus on maha raiunud lendoravatega asustatud metsa http://www.flickr.com/photos/greenpeacefinland/tags/liitoorava/.

Paaril fotol on tõendusmaterjalina näha selle üliharuldase, loodusdirektiivi esimesse lisasse kuuluva ning Euroopa Liidus vaid Soomes ja Eestis elava loomakese väljaheited. Teate edastanud ja Metsähallituse juhtidele protestikirju saatma kutsunud looduskaitsja Marcus Walsh märgib irooniliselt, et ei Soome PEFC sertifikaat ega Soomest välja veetav FSC-sertifitseeritud puit ole väärt lendorava pabulaid.

Uudistaja/EOÜ




KIIRKOMMENTAAR






Seekord kuninganna (lähi)pildita

Tartu ülikooli 375. sünnipäev on tähistatud ning ju on korraldajad ja külalised õnnelikud: kõik läks korda.

Õnnelikud pole aga mõned ajakirjanikud. Külma dušina tabas meid 1. oktoobril teade, et varem tehtud akrediteeringust piisab vaid niigi kõigile inimestele avatud üritustele minekuks. Kuninganna Silvia visiidi jäädvustamisest huvitatud ajakirjanikel, fotograafidel ja TV-operaatoritel tuli end eraldi akrediteerida välisministeeriumi pressikeskuses. Teade saadeti välja, nagu öeldud, 1. oktoobril, taotlus tuli esitada hiljemalt teisipäevaks, 2. oktoobriks kella 15-ks ning nimelised rinnakaardid ja nn. poolikaardid (et kuhu pääsed, kuhu mitte) lubati kätte anda kolmapäeval, 3. oktoobril kell 15–17 (sic!) Tallinnast, välisministeeriumi pääslast. Meenutame, et kuninganna saabus Tartusse juba järgmisel päeval, 4. oktoobril. Tartus tegutseva väikese toimetuse töötajale tähendas see, et sisuliselt polnud mõtet isegi üritada kuhugi pääseda. Aga näib, et probleeme oli suurtelgi toimetustel: miks muidu võib mõne suurimagi päevalehe piltide kõrval foto allikana leida näiteks … Reutersi!

Kõike seda põhjendati “välisministeeriumi poolt kehtestatud ülirangete turvanõuetega” ja neid ülirangeid nõudeid viidi ka usinalt ellu. Üsna kummaline oli näha, kuidas turvamehed pärast Skytte monumendi avamist peletasid vaimustunult kuningannat tervitama tulnud tartlasi Lossi tänava ühele küljele kokku. Tuttav raadioajakirjanik rääkis, kuidas temalt nõuti “poolikaarti” mitme meetri kaugusel fotograafidele mõeldud tsoonist, kuhu raadiomehel mõistagi polnud vähimatki plaani ega põhjust minna.

Ma saan aru, et aula ja Vanemuise kontserdisaal pole kummist ja kõiki pildistada soovinud ajakirjanikke poleks saanud sinna ehk tõesti lasta. Küll on väga kummalised sellised piirangud Toomel. Päris huvitav oleks teada, miks seda kõike tehti. Ilmselt ei saa olla tegemist mingi rahvusvahelise tavaga, sest alles selle aasta mais sain Uppsalas, Carl von Linné 300. sünniaastapäeva pidustustel paari meetri kauguselt pildistada mitte ainult sedasama kuninganna Silviat, vaid ka kuningas Karl Gustavit, kroonprintsess Victoriat ja koguni üldiselt üliturvatud Jaapani keisripaari – akrediteeringu alusel, mis oli tehtud juba mitu nädalat varem. Eesti bürokraadiriigile omase ülepingutuse kõrval tahaksin eriti ette heita just seda absoluutselt viimasele minutile jäetud võimalust üldse kuhugi pääseda: olgu piirangud, aga kehtestatagu nad nii, et ajakirjanikele jääks võimalus normaalselt tööd teha. Arvatavasti polnud siin kõige korraldussuutlikum ka ülikool ise.

Toomas Jüriado




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012