UUDISTAJA
19. oktoober 2007
Sügismeeleolu Emajõe äärest
UUDISTAJA SOOVITAB
Eesti Looduse avateemaks pühad kivid
Ajakirja kaanefoto vihjab, et seekord on pikem selgitus kivide kohta. Kõne all on kivid, mis olid eritähenduslikud meie esivanematele, ja nagu selgub, on mõned ohvrikividest oma pühaduse säilitanud praegusajani: miks muidu asetatakse neile lilli, münte, viljateri või muid ohvriande. Loo autor, arheoloog Andres Tvauri teeb peale ohvrikivide juttu sellestki, miks omal ajal kividesse arvukalt lohukesi toksiti. Ühtlasi märgib ta, et ohvrikividel enamasti lohkusid ei olnud ning lohukivid ohverduseesmärki ei kandnud.
Meie pinnaveekogude hädadele juhib tähelepanu Kristjan Piirimäe. Võttes appi arvutimudeli, püüab ta ette näha Eesti pinnaveekogude seisundit paarikümne aasta jooksul. Tema kirjutisest saab teada, missugused on meie väljavaated pidada sammu Euroopa Liidu veepoliitikaga: meil tuleb tublisti vaeva näha, et aastaks 2015 oleksid kõik veekogud heas seisus.
Mismoodi on aegade jooksul nähtud tänavust aasta puud – saart – meie kultuuriloos tamme, vahtra või pärna kõrval, arutleb Mati Laan. Igatahes pole õige teda põlata ning pidada saart üksnes paha väljaga puuks: vanade ülestähenduste järgi on tegu hoopis mitmes mõttes austusväärse puuga. Ka intervjuus Ants Ilusaga on teemaks puud, õigemini tema huvi erisuguste puuliikide vastu ning tema rajatud dendropark.
Ilvesega kohtumise õnnest pajatab tuntud loodusfotograaf Sven Zaèek. Kes on must-seenesultan ja kuivõrd suur on tõenäosus teda märgata, saab lugeda Ilmar Süda kirjutisest. Kel meeldib looduses ringkäike teha, võiks seekord tutvuda Kuimetsa maastikukaitseala koobaste ja karstilehtritega: just nüüd sügisel paistavad need ilusti silma. Matkaradade rubriigis leiab aga kena loo Hiiumaa Neljateeristirajast – oma muljed rajast ning sealsest loodusest on kirja pannud Toomas Jüriado.
Eesti Loodus
Erametsandus kui hobi
Eestis on kombeks korrata, et erametsaomanikud on liiga passiivsed. Selle üks põhjusi on asjaolu, et keskmise erametsaomaniku talumets ei ole piisavalt suur, vaevalt 12 ha. Väikese metsa majandamine ei anna nii palju tulu, et ainuüksi sellest elatuda. Seepärast peab oma talus arendama mitut tegevusharu, tihti neid omavahel kombineerima. Mõistlik on koostada väsimatult projekte, leidmaks lemmiktegevusteks tugiraha. Metsandus jääb muu tegevuse kõrval enamasti pelgalt hobiks. See võib kosutab küll hinge, kuid mitte piisaval määral rahakotti.
Seda laadi mõtteid ärgitab mõlgutama Eesti Metsa sügisnumbris avaldatud intervjuu Raplamaa Õunapuu talu peremehe Heiki Petersoniga. Ka tänavune parima talumetsa tiitli võitnud Paul Aug on hobimetsaomanik.
Erametsandus on ajakirja Eesti Mets värske sügisnumbri läbiv arutlusteema. Ain Alvela artiklist selgub, et metsaomanik suhtub metsasse üldjuhul samamoodi nagu keskmine Eesti elanik: tavaliselt alahindab metsavarude hulka ja ülehindab raiete ulatust Eestist. Kuna ta metsandusest suurt ei tea, kuigi on enamasti metsa sõber, siis ei torma ta ka oma metsas enamasti tegutsema. Lihtsalt igaks juhuks.
Artiklis “Hoiumetsade laiendamine läheb üksjagu maksma” ilmneb veel üks nüanss erametsaomanike suhtumises metsasse. Küsitluse järgi ei poolda enamik omanikke raiepiiranguid, kui neid tahetakse kehtestada nende isiklikus metsas. Küllap samuti igaks juhuks. Priit Lepiku ja Mati Valgepea kirjutis elektroonilisest metsaregistrist heidab valgust sellele, kuidas teotahteline erametsaomanik saaks planeerida oma tegevust ja hankida ning edastada teavet Interneti kaudu.
Veel saab lugeda värskeid metsandusuudiseid, andmeid Eesti kõrgeimate puude kohta, RMK uue tulevalvesüsteemi katsetustest ja metsandusüliõpilaste Lõuna-Aafrika muljetest. Mitu artiklit on pühendatud meie metsateaduse suurmeestele.
Eesti Mets
EESTI UUDISEID
Seminari osalejad matkasid Maris Kivistiku juhatusel Luhasoo maastikukaitsealal…
Loodusharidustibud kokkulugemisel
Selle nädala alguses, 15. ja 16. oktoobril, pidasid Võru- ja Tartumaal nõu Läti ja Eesti loodushariduse edendamise INTERREG-projekti osalised.
Projekt saab selle kuuga läbi, nii et nüüd on paras aeg tibusid lugeda ja seada ühtlasi plaane jätkutegevusteks. Juhtpartner Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK), partnerid Peipsi koostöökeskus, Läti olümpialaste klubi ja Gauja rahvuspark ning koostööpartner riikliku looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regioon jõudsid vaid 14 kuud väldanud projekti raames korda saata muljet avaldavalt palju. Valminud on 25 õppeprogrammi töölehtedega; lätlaste tehtud lehed on ühtlasi tõlgitud eesti ning eestlaste lehed läti keelde; mingi osa lehtedest on juba olemas ka vene keeles. Lehti saab iga huviline hiljem projekti partnerite võrgupaikadest alla laadida. Iga osalenud keskus komplekteeris oma eripära järgi kakskümmend seljakotitäit väikevahendeid, mis võimaldavad teha nendesamade töölehtede täitmiseks vajalikke vaatlusi looduses.
Peeti hulk koolitusi nii õpetajatele kui ka õpilastele, osa neist olid rahvuslikud, osa Läti-Eesti ühislaagrid, kus korraldajaid üllatas positiivselt Eesti ja Läti põhikooliealiste maalaste suurepärane inglise keele oskus. Koostati näitused linnaloodusest. Läti olümpialaste klubi keskendas oma näituse linnas ette tulevatele saastevormidele ja korraldas selle oma põhimõtteile kindlaks jäädes: suurejooneliselt ja mitmete kuulsuste osalusel. See näitus jäi pigem ühekordseks aktsiooniks. TKKHK-s valminud ekspositsioon “Ma pole külaline, ma elan siin” on seevastu kokku seatud rändnäitusena (vt. 5. oktoobri Uudistajast http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja195.html) ja läheb peagi liikvele.
… ja käisid Peipsiääre vallas
Projekti kava kohaselt tuli kummaski riigis korraldada ka üks keskkonnakampaania. Lätlased valisid metsaistutuse, eestlased korraldasid maailma veepäeval ürituse nimega “Piisast piisab pikaks päevaks”, mille jaoks valmistatud materjalid saab taas kasutada ka edaspidi. Loodetavasti saab veel lähema nädala jooksul lõplikult valmis veebimäng, mis toob osalejad virtuaalsele loodusmatkale Tartust Siguldasse või Siguldast Tartusse. Muidugi tuleb teel lahendada ka hulk ülesandeid. Veebimänguga saab õige pea tutvuda aadressil http://game.ctc.ee.
Eestis seisavad veel ees infopäevad õpetajatele ja teistele loodusõppe huvilistele: 29. oktoobril Tartus, 30. oktoobril Võrus ja 31. oktoobril Valgas. Nendest kirjutasime lähemalt eelmises Uudistajas (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja196.html).
Projekti koordinaator Peeter Unt
Nagu enne mainitud, käivad läbirääkimised ka uue projekti üle. Lõppeva projekti koordinaatori Peeter Undi sõnul on partnerid nüüd palju targemad ja kogenenumad ning kaasavad järgmisse projekti kindlasti uusigi osalisi ehk “ei jäta seda teadmist ainult oma kitsasse ringi, vaid näitavad ka teistele keskkonnaharidusega tegelevatele organisatsioonidele Eestis ja Lätis, et need kaks rahvast suudavad koostööd teha küll!”
Uudistaja
Maaülikool valib täna rektorit
Eesti maaülikooli (EMÜ) valmiskogu hakkab täna keskpäeval maaülikooli aulas (Kreutzwaldi 1A) valima rektorit.
Rektorikandidaadid on rektori kohusetäitja õppeprorektor professor Hardi Tullus, maastikukorralduse ja loodushoiu korraline professor Kalev Sepp ning eksrektor, Riigikogu liige Mait Klaassen.Valituks osutub kandidaat, kelle poolt on hääletanud üle poole valimiskogu liikmetest ehk vähemalt 100 inimest.Valitud rektori ametiaeg algab 1. jaanuarist 2008.
Valimiskoosoleku videoülekannet saab jälgida EMÜ kodulehel.
EMÜ
Keskkonnateo tiitel ootab kandideerijaid oktoobri lõpuni
Keskkonnministeerium kuulutas välja järjekordse aasta keskkonnateo konkursi, mis toimub sel korral senisest laiemana: varasema kahe kategooria asemel antakse nüüd konkursi raames välja kolm tiitlit. Endiselt pärjatakse väärilised kandidaadid tiitlitega “Keskkonnategu” ja “Keskkonnateoke”, kuid sel korral on lisandunud uus, keskkonnahoidlikele organisatsioonidele suunatud kategooria “Keskkonnategija”.
Keskkonnateo kategoorias võivad kandideerida projektid ja tegevused, mille siht on parandada keskkonnateadlikkust. Keskkonnateokese kategoorias on oodatud kandideerima lastele ja koolinoortele mõeldud keskkonnateadlikkuse projektid. Keskkonnategija kategooria on senise konkursi “Keskkonnasõbralike ettevõtete TIPP” järglane, millele võivad kandideerida organisatsioonid, kes on teinud jõupingutusi ja investeeringuid keskkonnasaaste vähendamisse ja kes propageerivad keskkonnahoidlikku tootmisviisi ja/või teadvustavad avalikkuses tegevust säästva arengu heaks.
Kandidaatide esitamiseks tuleb täita asjakohane ankeet (vt. www.envir.ee) ja saata see hiljemalt 1. novembriks meiliaadressile keskkonnategu@envir.ee või keskkonnaministeeriumisse aadressil Narva mnt. 7A, 15172 Tallinn, märgusõnaga „KESKKONNATEGU“. Konkursi võitjad avalikustatakse pidulikul lõpuüritusel novembri lõpus.
Keskkonnateo konkurss on toimunud igal aastal alates 2004, keskkonnahoidlikke ettevõtteid on siiani valitud üle aasta kolmel korral (2001, 2003 ja 2005) nimetuse all “Keskkonnasõbralike ettevõtete TIPP”.
Keskkonnaministeerium
LIFE+ programmi 2007. aasta taotlusvoor on alanud
Keskkonnaministeerium teatab, et alanud on LIFE+ programmi 2007. aasta taotlusvoor. Projektitaotlused koos garantiiga kaasfinantseerimismäära täitmise kohta tuleb esitada keskkonnaministeeriumile 30. novembriks.
Neil, kes soovivad taotleda riiklikku kaasfinantseerimist, tuleb esitada LIFE+ vormikohane tehniline ja finantskirjeldus keskkonnaministeeriumile hiljemalt 12. novembriks kella 11-ks e-posti aadressile annika.vahersalu@envir.ee.
Taotluste vormid ning juhendmaterjali leiab Euroopa Komisjoni kodulehelt http://ec.europa.eu/environment/life/funding/lifeplus.htm.
Keskkonnaministeerium
Eesti linnustikus on nüüd 366 liiki
13. oktoobril peeti Kablis järjekordne linnuharulduste komisjoni (HK) koosolek.
Uusi liike lisandus Eesti linnuliikide nimekirja sel korral vaid üks: stepi-pääsujooksur (Glareola nordmanni), keda 28. mail sai Põlvamaal Raiglas, Räpina poldri lõunaotsas näha mitu Eesti ja Soome linnuvaatlejat.
Nüüd on Eesti linnuliikide nimekirjas ametlikult 366 liiki. Sel aastal on jutuks olnud veel mitme uue linnuliigi leidmine, kuid neid on HK-ni jõudnud materjalide põhjal võimatu liigini määrata.
Muudest seekord kinnitatud vaatlustest olid põnevaim raipekotka (Neophron percnopterus) kõigi aegade teine vaatlus Eestis (Jaan Männiste ja Margus Alliksaar 25. augustil Kaaniveskil Pärnumaal). Samuti üldse teist korda nähti meil siidhaigrut (Egretta garzetta), keda oli 19. mail Ilmatsalus Tartumaal võimalus näha tervel hulgal linnusõpradel, ning 22. augustil taas mitmete vaatlusriistade ette jäänud älverüdi (Calidris acuminata) Haversis Läänemaal.
Kõigi aegade kolmandad vaatlused olid sel aastal karkjalal (Himantopus himantopus) ja kiripugu-rüdil (Calidris melanotos), neljas aga roosakajakal (Rhodostethia rosea).
Täpsemalt saab HK kinnitatud vaatlusi näha EOÜ veebilehelt. Uuendatud info läheb veebi üles õige pea.
HK
Looduslike pühapaikade väärtused ja kaitse
15. septembril esitleti kultuuriministeeriumis raamatut “Looduslikud pühapaigad. Väärtused ja kaitse”.
Heiki Valgu koostatud teos annab ülevaate looduslikest pühapaikadest ning nende uurimise ja kaitsega seotud küsimuste kultuurilistest, looduslikest, õiguslikest ja ühiskondlikest tahkudest. Raamat on ilmunud Õpetatud Eesti Seltsi toimetiste sarjas ja pühendatud 2005. aasta novembris liiklusõnnetuses hukkunud muinsuskaitseameti peadirektori Agne Trummali mälestusele.
351-leheküljelist raamatut trükiti 2000 eksemplari, millest suurem osa jagatakse tasuta kõigile üldhariduskoolidele, suurematele kõrgkoolidele, suurematele raamatukogudele, kõigile omavalitsustele, keskkonna- ja muinsuskaitseametnikele ja riigikogu liikmetele.
Raamatu pdf-faili saab alla laadida Maavalla koja võrgulehelt http://maavald.ee/hiis/raamat2007/hiiekogumik.pdf.
Kultuuriministeerium
VEEBILT
VVV jälle uued veerud
Võrgupaigast http://www.vvvs.ee/failid2/VVVveerudNr9[1].2007..pdf saab vaadata Vapramäe-Vellavere-Vitipalu elektronkuukirja “VVV veerud” üheksandat numbrit.
Uudo Timmi lendoravavideo on populaarne
Eestimaa looduse fond (ELF) teatas selle nädala alguses, et lendoravauurija Uudo Timmi tehtud videolõiku lendoravast vaatas populaarses videoportaalis YouTube esimese nädalaga üle 17 000 inimese.
Video on tehtud tänavu 4. augustil Ida-Virumaal Oonurmes. Salvestusel on noor, umbes poolteise kuni kahe kuu vanune loom, kes alles avastab maailma.
Ohustatud lendorav on teatavasti ELF vapiloom.
Nende ridade kirjutamise ajal lähenes videot http://www.youtube.com/watch?v=o0H879n9osE vaadanute arv juba 25 000-le.
ELF/Uudistaja
TASUB OSALEDA
“Põdra kuningriik”
Gaviafilm ja kino Sõprus kutsuvad Rein Marani uue loodusfilmi “Põdra kuningriik” esilinastusele täna kell 18 kinos “Sõprus” (Tallinnas Vana-Posti 8).
Film viib meid põdra kuningriiki, kus elu kulgeb ruttamata, aegade poolt seatud rütmis. Seal tegutsevad metssead, metskitsed, rebased ja mitmed teised loomad. Põtru on filmitud nende loomulikes elupaikades aasta ringi, jälgides nende rahumeelsete loomade eluloogikat ja toimetamisi, suhteid teiste olevustega. Tähelepanuta ei jää ka inimese ja põdra keerukad ja vastuolulised suhted tänapäeval.
Filmi stsenarist ja reþissöör on Rein Maran; operaatoritööd tegid peale Marani ka Joosep Matjus ja Tõnu Talpsep.
Gaviafilm
Koolitus reljeefi kujunemisest
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus (VVV SA) korraldab homme, 20. oktoobril koolituse “Nüüdisreljeefi kujunemisest”
Koolitus algab kell 10 Elva raamatukogus teoreetilise osaga, millele järgneb praktiline osa Elva-Vitipalu maastikukaitsealal. Juhendab Annereet Paatsi. Tasuta koolitust toetab keskkonnainvesteeringute keskus.
VVV SA
TKKHK: bussireis ja loodusõhtu
Tartu keskkonnahariduskeskuse (TKKHK) järjekordne loodus- ja keskkonnateemaliste bussiekskursioonide sarja sõit on homme, 20. oktoobril Lääne-Virumaale, kus tutvutakse loodushoidliku metsandusega.
Oma teadmisi ja mõtteid loodust hoidvast metsandusest jagavad erametsaomanik Lembit Laks ja metsakonsultant Aadu Raudla. Arvestada tuleb umbes neljakilomeetrise jalutuskäiguga.
Väljasõit kell 9 TKKHK eest Kompanii 10. Info ja registreerimine telefonil 736 6120 või e-posti aadressil info@teec.ee. Osalustasu 35 krooni (tasuda saab bussis). Tagasi Tartus ollakse umbkaudu kell 18.
Neljapäeval, 25. oktoobril on TKKHK-s aga loodusõhtu sarjast “Eesti loomad tuttavaks”, kus seekord kõneldakse kährikust.
Kell 17.30 keskuse saalis Kompanii 10 algaval õhtul saab vaadata filmi “Sundasunik”; filmi- ja loodusemees Rein Maran räägib kährikutest Eestis, kährikute filmimisest ja kohtumistest nende loomadega.
Tasuta loodusõhtut toetab keskkonnainvesteeringute keskus.
TKKHK
Omnibuss viib jugadele
Laupäeval, 20. oktoobril teeb Looduse Omnibuss retke Ida-Virumaa jugadele.
Käiakse Saka, Valaste ja Tõrvajõe joal ning Aluoja ja Langevoja joastikel, nauditakse Põhja-Eesti pankranniku uhkemaid vaateid ning tehakse väike jalutuskäik Oru pargis. Retke juhendab geoloog ja kirjamees Kalle Suuroja.
Pühapäeval, 21. oktoobril minnakse aga Tallinnast läände: Vahiküla, Keila ja Türisalu joale ning Treppoja joastikku. Vaadata saab Pakri pangalt langevaid jugasid ning panka. Retke juhendab geoloog ja loodusfotograaf Tõnis Saadre.
Mõlemal päeval tuleks söök-jook kaasa võtta. Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9, tagasi Tallinnas ollakse laupäeval kell 20, pühapäeval kell 19.
Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele laupäeval 175, pühapäeval 150 ning õpilastele kummalgi päeval 100 krooni; lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad sõita tasuta.
Registreerimine 648 1740, 564 76297 või info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss
MAAILMAST
Foto: nobelprize.org/Tom Hevezi
Al Gore ja IPCC said Nobeli rahupreemia
12. oktoobril kuulutas Norra Nobeli komitee esimees professor Ole Danbolt Mjøs välja komitee otsuse: tänavune Nobeli rahupreemia läheb jagamisele valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertkomisjoni IPCC ja Albert Arnold (Al) Gore Jr. (fotol) vahel.
“Andes 2007. aasta Nobeli rahupreemia IPCC-le ja Al Gore’ile, püüab Norra Nobeli komitee kaasa aidata teravdatud keskendumisele protsessidele ja otsustele, mis on vajalikud, kaitsmaks maailma kliimat tulevikus ja vähendamaks sel teel ohtu inimkonna julgeolekule,” on öeldud Den Norske Nobelkomite pressiteates. “Tegevus on vajalik praegu, enne kui kliimamuutus väljub inimese kontrolli alt.”
Oleme Uudistajas veel võlgu ka Nobeli majanduspreemia laureaatide nimed, mille tegi 15. oktoobril teatavaks Rootsi kuninglik teaduste akadeemia. Auhinna, 10 miljonit Rootsi krooni, jagavad omavahel kolm ameeriklast: Leonid Hurwicz Minnesota ülikoolist, Eric S. Maskin Princetonist ja Roger R. Myerson Chicago ülikoolist.
Nobeli preemiad antakse üle preemia asutaja Alfred Nobeli surmapäeval, 10. detsembril – rahupreemia Oslo raekojas, ülejäänud preemiad Stockholmi Konserthus’is.
nobelprize.org/Uudistaja
KIIRKOMMENTAAR
Huvihariduseta jääb elu vaeseks
Nädal on olnud väga tihe ja kiire, nii et teabekanaleid olen saanud jälgida väga lünklikult. Ometi ei julge arvata, et mul on olnud lihtsalt halb õnn ja seetõttu komistan aina üheülbalisele teemakäsitlusele. Mõtlen nimelt täna lõppevat täiskasvanud õppija nädalat: eranditult kõik saatelõigud, millele olen riigiringhäälingut jälgides sattunud, on elukestva õppe taandanud täielikult ja eranditult formaalharidusele ning tööalasele ja täiendusõppele. Vähe sellest: ühe maakonna täiskasvanud õppijate seltsingu koordinaator ütles lausa otse välja, et huvihariduse ja vabaharidusega “meie küll ei tegele”. Sellise mõtlemapanevalt piiratud vaatenurga üle saab küll vaid kurvastada.
Üks tükk huviharidusest on teadagi ka loodus- või keskkonnaharidus või eriti moodsalt öeldes: säästvat arengut toetav haridus. Ja eks sellega ole meil siiani umbes samamoodi: et justkui nagu on, aga ega ikka eriti ei ole ka. Mis seal salata: eurorahade toel on just sel aastal rohkesti käega katsutavat ja silmaga nähtavat juurde tulnud. Ning kus jätkub entusiastlikke õpetajaid või muid juhendajaid, on vähemalt lastel päris keni võimalusi tublisti targemaks saada. Aga midagi süsteemset pole meil endiselt. Kõnelemata sellest, et täiskasvanuist saavad loodus- ja keskkonnaharidusest osa vaid need, kes oskavad ise olemasolevaid väheseid võimalusi leida ja kasutada.
Teine asi, mis mind ikka murelikuks teeb, on küllap eestlasele omane kirglik ja vaibumatu oma-mätta-tunne: kui suurepäraseid võimalusi pakkuvate europrojektide osalised suudaksid veidi rohkem koostööd teha mitte ainult iga projekti sees eraldi, vaid ka n.-ö. projektiüleselt, oleksid tulemused kahtlemata veel kaugelt paremad. Eriti koomiliseks teeb kohatise teabesulu see, et tegijate ring on Eestis ju väga kitsas, kõik tunnevad kõiki ja mõnigi konkreetne persoon lööb kaasa mitmes “konkureerivas” projektis.
Toomas Jüriado
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
