Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
26. oktoober 2007




Madal Emajõgi ja vast valminud kaldakindlustus. Küllap tuleb siia kord tagasi kaunis promenaad.


 

UUDISTAJA SOOVITAB



                  





EESTI UUDISEID





Foto: Risto Mets 
 

Mait Klaassen taas maaülikooli rektor

Läinud reedel, 19. oktoobril, valis maaülikooli valimiskogu kolmandas valimisvoorus uueks Eesti maaülikooli rektoriks Mait Klaasseni (fotol).

Esimeses valimisvoorus kandideerisid eksrektor, Riigikogu liige Mait Klaassen, maastikukorralduse ja loodushoiu korraline professor Kalev Sepp ja rektori kohusetäitja, õppeprorektor metsakasvatuse professor Hardi Tullus. Hääletuskastis oli 187 sedelit, märgistamata ja rikutud sedeleid polnud. Mait Klaasseni poolt hääletas 73, Kalev Sepa poolt 66 ja Hardi Tulluse poolt 48 valimiskogu liiget.

Teises valimisvoorus kandideerisid Mait Klaassen ja Kalev Sepp. Hääletuskastis oli 187 sedelit, neist üks märgistamata ja üks rikutud. Mait Klaassen sai 97, Kalev Sepp 88 häält.

Kolmandas valimisvoorus kandideeris Mait Klaassen. Hääletuskastis oli 180 sedelit, märgistamata oli 50 sedelit ja rikutud 4. Mait Klaassen kogus 126 häält.

Valitud rektori ametiaeg algab 1. jaanuarist 2008.

Mait Klaasseni elulugu saab vaadata maaülikooli veebilehel http://www.emu.ee/315722.

Maaülikool





 
 


Vaade Ristna tuletornist

 

Tuletornid turismitooteks

13. novembril on Haapsalus Fra Mare konverentsikeskuses Eesti-Soome ühisprojekti “Tuletornid turismitooteks” lõpuseminar.

Projekt püüab laiendada tuletorniturismi võimalusi Eestis ja Soomes. Inimesi on ikka paelunud kõrgustest avanevad vaated, mida saaks nautida ka tuletornidest, kui need oleksid huvilistele avatud.

Eesti veeteede ameti alluvuses on 61 tuletorni, millest ligikaudu paarikümnel tuletornil on potentsiaali saada tulevaseks turismiobjektiks. Praegu on mõõduka tasu eest võimalik käia vaid Kõpu, Ristna ja Tahkuna tuletornis Hiiumaal. Eesti tuletornidest kuus (Kõpu, Ruhnu, Tahkuna, Keri, Pakri, Suurupi) on valitud maailma 100 huvitavama tuletorni-arhitektuurimälestise hulka.

Soome veeteede ameti haldusalas on 49 tuletorni. Tugevasti liigendatud ranniku tõttu paikneb enamik neist asustamata kaljusaartel, see lisab tuletorniturismi arendamisele siin omi nüansse ning nõudmisi. Seepärast on suurem hulk huvilisi saanud Soome tuletorne uudistada vaid kaheksa aastat. Populaarsemad tuletornid on Bengtskär, Isokari, Söderskär ja Utö.

Projekti juhib Turu ülikool, Eesti juhtpartner on MTÜ Eurohouse ning sisulise töö peamine tegija TTÜ Kuressaare kolledž. Projekti toetab Euroopa regionaalarengu fondi Interreg IIIA Lõuna-Soome–Eesti programm ja Eesti siseministeerium.

Lisainfot on võimalik hankida projekti koduleheküljelt www.lighthousetourism.net.

infoturism.ee

 
  

Piimhapet saab nüüd tõhusamalt kääritada

Tartu ülikool (TÜ) on esitanud rahvusvahelisele patendiametile taotluse patenteerida oma teadlaste väljatöötatud meetod keskkonnamõjudele ja transpordile vastupidavate bakterite endospooride saamiseks ja nende kasutamiseks tööstuslikus toorainetootmises.

Rahvusvaheline patenditaotlus esitati tehnoloogiainstituudi keskkonnatehnika arenduskeskuse teadlaste rühma (Eerik Jõgi, Allan Nurk, Karin Kask, Tiina Michelson ja Mari-Liis Ots) leiutisele. Selles kasutatakse bakteriperekonna Bacillus termofiilsete ja piimhapet kääritavate esindajate võimet moodustada spoore (endospoore) ehk puhkerakke, mis on väga vastupidavad ka äärmuslikele keskkonnamõjudele: kõrgele temperatuurile, happelisele ja aluselisele keskkonnale jne. Puhkerakud võivad säilitada idanemisvõime paljude aastate jooksul.

Tüüpilise mikrobioloogilise tootmise puhul on kõige töömahukam ja oskusi nõudvam töö mikroobide sissekülvi ettevalmistamine. “Meie leiutatud meetodi uudsus aga seisnebki selles, et teatud töötluse korral on võimalik toota Bacillus sp. spoore ja neid hiljem sissekülvina kasutades saavutada piimhappe tootmistsüklis sama või isegi parem tulemus kui traditsioonilist sissekülvi kasutades,“ selgitab Allan Nurk.

Peamine majanduslik argument sellise meetodi patentimiseks on fakt, et käärituskultuuri ettevalmistus spooride kujul võimaldab mikrobioloogilise oskustöö ajaliselt ning ruumiliselt eraldada tegelikust tootmisprotsessist. Näiteks saab spoore toota Euroopas ja piimhapet ennast kääritada hoopis Hiina või India põllumajanduspiirkondades.

Leiutis on eelkõige mõeldud tööstuslikuks toorainetootmiseks. Piimhape on keemiatööstuse jaoks väärt aine, millest saab edasi sünteesida mitmeid teisi ühendeid. Põhimõtteliselt on meetodit võimalik kasutada ka toiduainetööstuses, kuid sihtmärk on siiski suuremahuline keemiatööstus.

TÜ tehnoloogiainstituut

 

 

Fotovõistluse “Läänemere rannikul” peavõit tuli Eestisse

Eesti ja Soome keskkonnaministeeriumi ning Peterburi linna looduskasutuse, keskkonnakaitse ja ökoloogilise turvalisuse komitee koostööna korraldatud kolmas keskkonnafoto konkurss on lõppenud.

Ehkki Eestist saadeti võistlusele seekord vähem töid kui varasematel aastatel (69 fotot 29 autorilt), oldi üldarvestuses edukad. Eesti žürii kooseisus Urmas Tartes, Val Rajasaar, Arne Ader ja Tiit Hunt valis septembri lõpus välja 20 fotot, mis saadeti Helsingisse rahvusvahelisele žüriile. Üksiti nimetati keskkonnaministeeriumi eripreemia saajateks professionaalsete fotograafide kategoorias Rauno Volmar fotoga “Meririst ja sukelduja laeva Gertrud vrakil”, amatöörikategoorias Sten Reimann (“Havilaiu kajakad”) ning noortekategoorias Marelle Ellen (“Kivid”).

4. oktoobril valis rahvusvaheline žürii Helsingis välja kolm võitjat igas kategoorias, ühtlasi anti välja eripreemia iga riigi parimale fotole.

Profifotograafide seas võitis Rauno Volmar, järgnesid Pjotr Žukov ja Jelena Bargilevitš Venemaalt. Rauno Volmar sai oma meriristi ja sukelduja pildiga ühtlasi parima Eesti piltniku preemia. Amatöörfotograafide kategoorias tunnistati parimaks venelase Gleb Vereštšako vetikapilt; järgnesid soomlased Jani Riekkinen ja Juhani Harkas. Noorte hulgas meeldis žüriile enim soomlanna Ulrika Anderssoni foto “Out of time”. Teise auhinna sai Marelle Ellen ja kolmanda venelanna Tanja Kuznetsova.

Eesti loodusmuuseumis on kuni 4. novembrini vaadata kolme riigi parimatest fotodest koostatud näitus.

Keskkonnaministeerium

 



 


Kokku saavad Tartu ülikooli lõpetanud keemikud

17. novembril toimub Tartu ülikooli (TÜ) keemiaosakonna vilistlaste kokkutulek. Osakond on pärast Teist maailmasõda vaheaegadeta töötanud nüüd 60 aastat.

Osavõtjate registreerimine algab kell 10 TÜ peahoones, kell 11–13 kuulatakse ülikooli aulas ettekandeid. Kell 13.30 asetatakse Viljandi maantee ääres nurgakivi uuele keemiahoonele, 14.30–17 on „lahtiste uste aeg” praeguses keemiahoones Jakobi tänaval (fotol), tegutseb tudengite keemiateater. Kell 19 on kokkutuleku lõpetamine Atlantise konverentsikeskuses.

Osavõtuks saab registreeruda Internetis www.chem.ut.ee/keemiapaevad.

Lähem info telefonidel 737 5186 (Marju Salve) ja 737 5261 (Marju Rosenthal) või e-postiga Marju.Salve@mail.ee ja Marju.Rosenthal@ut.ee.

Vilistlaste kokkutulekule eelneb Eesti keemiapäevade teaduskonverents 16. novembril 2007 Vanemuise konverentsikeskuses. Osavõtuks tuleb registreeruda Internetis samal aadressil.

TÜ keemia instituut






Foto: Markus Peter Nagel

Disain ja loodus

Tartu üliõpilaste looduskaitse ringi (TÜLKR) kodulehelt http://www.ring.ee/ saab vaadata ringi selleaastase fotovõistluse “Disain ja loodus” võidutöid.

Võidutööd valisid ringi loodusfilmiõhtul esinenud filmimehed Rein Maran, Kalle Mälberg ja Richard Meitern.

Esikolmikusse jõudnud fotod olid “Tupiktee” (fotol, Markus Peter Nagel), “Amicus” (Triin Tähemaa) ja “Suur vanker” (Viktor Kiik). Publik valis oma lemmikuks Viktor Kiige foto “Pärlid”.

TÜLKR


  
 

VÕISTLUS


 


Metsaplakatid ikka oodatud

Tartu keskkonnahariduse keskus (TKKHK) ja Eesti metsatööstuse liit (EML) meenutavad, et käsil on metsaplakati võistlus lastele ja noortele.

Võistluse eesmärk on juhtida tähelepanu hoidliku metsanduse ja metsakasutuse teemadele ning metsade elustiku mitmekesisusele. Metsa eluringi kaudu püütakse väärtustada puidu täisväärtuslikku kasutamist ja vastutustundlikku metsamajandust.

Teemadena on välja pakutud “Metsa eluring”, “Hoia ja kaitse metsa”, “Puidust asjad minu ümber” ja “Mida saab teha metsast/puidust?”

Tööd tuleb esitada 15. novembriks vabas formaadis (välja arvatud digitaalselt), saata TKKHK-sse, Kompanii 10, Tartu 51007. Tööle tuleb lisada kontaktandmed: nimi, kool, vanus, postiaadress, telefon, juhendaja nimi. Võistlustöid ei tagastata.

Töid hinnatakse kolmes vanuseastmes: kuni 6-aastased, 7–11-aastased ja 13–18-aastased. Muidugi saavad parimad auhindu; plakatite näitus on detsembris.

Konkurssi toetab KIK ja EML.

TKKHK




TASUB OSALEDA



Noored teadlased räägivad taastuvenergiast

Eesti noorte teadlaste akadeemia ja maaülikooli taastuvenergia keskuse eestvõttel peetakse järgmisel neljapäeval, 1. novembril kell 10 Eesti maaülikooli peahoone aulas (Tartu, Kreutzwaldi 1A) noorteadlaste taastuvenergia konverents.

Konverentsil kantakse ette parimad noorteadlaste taastuvenergia-alaste teadustööde konkursile laekunud tööd. Hulk ettekandeid on bioenergiakultuuridest, räägitakse ka tuuleenergiast, biogaasi, metaani, prullide (puidugraanulite) ja põhugraanulite kasutusest. Enamik ettekandjaid on maaülikoolist, aga esindatud on ka Tallinna ülikool ja Tallinna tehnikaülikool. Konverentsi päevakava leiate võrgupaigast http://www.emu.ee/320703.

Konkursi ja konverentsi korraldamist toetab SEB Eesti Ühispank.

Maaülikool

 




Tamme paljand
  

Omnibussiga Tartumaale

Looduse Omnibuss teeb homme, 27. oktoobril kultuurilooline retke Võrtsjärve äärde ja Tõraverre.

Rännujuht teekonnal läbi Põltsamaa, Kolga-Jaani ja Rannu Tõraverre on legendaarne looduskaitsja Veljo Ranniku. Võrtsjärve ääres on kavas väike matk Tamme paljandile. Ekskursiooni Tõravere observatooriumis juhendab Mare Ruusalepp.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9, tagasi Tallinnas ollakse kella 20 paiku.

Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 175 ja õpilastele 100 krooni, lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad sõita tasuta.

Registreerimine 648 1740, 564 76297 või info@looduseomnibuss.ee.

Esmaspäeval, 29. oktoobril suundutakse aga koos Loodusringiga korraldatavate koolivaheajareiside sarjas ilmatark Vadim Želnini kodupaika Vellaverre, Luke mõisaparki ning Elva Vitipalu matkaradadele.

Matkajuht on geograaf Annereet Paatsi, reisisaatja Tallinnast Elvasse ja tagasi aga Loodusringi juht Arne Timm.

Buss väljub Tallinnast Rahvusraamatukogu eest kell 8.30, tagasi Tallinnas kell 18.

Koolivaheaja retke sõidu hind on õpilastele 75, täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 125 krooni, koolieelikud taas tasuta.

Info ja registreerimine Loodusringi telefonil 607 0045 või info@loodusring.ee ning Looduse Omnibussi telefonil 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Esmaspäevane (29. oktoober) loodusõhtu rahvusraamatukogus on aga teemal “Eestlased Inkademaal”. Algusega kell 18 saab rännata koos Eesti mägironijate Raivo Plumeri, Tõivo Sarmeti ja Margus Proosiga Peruu ja Boliivia mägedes ning õppida tundma inkade kultuuri ja ajalugu. Seda kõike muidugi mägiekspeditsioonil tehtud rohkete piltide toel. Paani flöödil musitseerib Gicu Rau.Sissepääs maksab õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 10, täiskasvanutele 25 krooni.

Looduse Omnibuss

 
  

Helide päev keskkonnahariduse keskuses

Tartu keskkonnahariduse keskuses (TKKHK, Kompanii 10) on homme, 27. oktoobril sarjas “Võilillest varblaseni” looduspäev “Helid meie ümber”.

Tund enne päeva algust, kella 11-st saab tutvuda mängulise linnalooduse näitusega “Ma pole külaline, ma elan siin”. Keskpäeval hakkab füüsik-akustik Irina Kurg rääkima helidest ja mürast ning nende mõjust meile. Kell 13.30 on bioloogist helilindistaja Veljo Runneli ettekanne “Loodushääled linnas”. Pärast teepausi, kell 15.10 peab zooloog Matti Masing ettekande “Nahkhiired, nende helimaailm ja elu meie naabruses”.

Osalemine on prii. Täpsem teave võrgupaigast www.teec.ee või telefonil 736 1693.

TKKHK

 
  

Looduse Omnibussi ja Loodusringi koolivaheaja loodusretked

Looduse Omnibuss ja Loodusring kutsuvad sel aastal ka sügisesel koolivaheajal õpilasi kas üksi või koos vanemate, vanavanemate või õpetajatega matkama tuntud loodusmeeste juhendusel Põhja-Eesti kaunitesse paikadesse. Seekord lähtub üks loodusretk ka Tartust.

Esmaspäeval, 29. oktoobril minnakse Tallinnast zooloogi ja loodusfotograafi Tiit Hundi juhatusel metsa ja mereranda Lahemaal Altjal, Tartust aga geograaf Annereet Paatsiga Elva kanti Luke mõisaparki, Vitipalu matkaradadele ja Vellavere looduskeskusse.

30. oktoobril siirdutakse ornitoloog Tiit Randlaga avastama Põõsaspea linnuriiki, 31. oktoobril avastatakse geograaf Andres Tõnisson juhitud Kõrvemaa päeval Aegviidu kanti ehk Eestimaa Šveitsi – nii kutsuti seda paika sajandi eest.

Neljapäeval, 1. novembril on neli tunniajalist ekskursiooni Tallinna tehnikaülikooli materjaliuuringute keskusesse, kus saab ettekujutuse materjalide mikromaailmast. 2. novembril on Kristjan Sulõndi juhatusel fotoretk Paunküla matkarajale. Vaheldusrikas matkarada võimaldab tutvustada erinevaid pildistamisnüansse alates filmitundlikkusest hämaras segametsas ja lõpetades makrovõtetega vaheldusrikkas rabamaastikus ja mitmesuguste maastikuvõtetega.

Lähem info ja registreerimine Loodusringi telefonil 607 0045 või e-posti teel info@loodusring.ee. Vaata ka www.loodusring.ee ja www.looduseomnibuss.ee.

Loodusring



TÄHELEPANEK

 



Männiokaste varisemisel on muidki põhjusi kui punavöötaud

Juulikuu Eesti Looduses ilmus Märt Hanso ja Rein Drenkani lühiartikkel ohtlikust mändide okkahaigusest punavöötaudist (vt. Eesti Loodus nr. 7, lk. 52).

Hanso ja Drenkhan kirjutasid nüüd Loodusajakirjale, et mitu seda lugu lugema juhtunud inimest seostas tänavust eriti silmatorganud männiokaste hulgivarisemist just selle taudiga. Tegelikult on okaste varisemisel ka muid põhjusi, sealhulgas loomulik, füsioloogiliselt vanadest, puule mittevajalikest okastest vabanemine, mis saavutab kõrgpunkti septembris. Samuti võivad okkaid asustada mitmesugused muud parasiitseened.

Samal ajal võib okaste varisemine paraku mõningal määral varjata punavöötaudile omaseid haigustunnuseid ja raskendab selle karantiinhaiguse tegeliku ulatuse kindlakstegemist Eestis. Vajalikud oleksid töömahukad mikrobioloogilised analüüsid, milleks laboritingimusi ja tööjõudu lihtsalt ei jätku. Kui aga paljud äsja varisenud männiokkad on nakatunud punavöötaudist, levitavad neile mahavarisenud okastele tuleval aastal tekkivatest viljakehadest välja lendavad miljardid eosed haigust drastiliselt ohtlikul määral. See võib põhjustada lõunapoolsetes maades juba kogetud erivanuseliste, sealhulgas täiskasvanud männikute ulatuslikke kahjustusi kuni nende täieliku hukuni.

Seepärast on äärmiselt vajalik, et kui leitakse punaste vööndite kohal okaste välimise kattekoe (epidermise) puhetumist ning sealt välja ulatuvaid kuni 1 mm suurusi mustjashalle viljakehi, teatatakse otsekohe nende leiukohtadest: see hõlbustaks diagnoosi tunduvalt.

Loodusajakiri


  

MAAILMAST




Liigirikas heinamaa annab rohkem saaki

Pariisis peetud Euroopa teadusfondi (European Science Fiundation – ESF) esimesel EuroDIVERSITY konverentsil ette kantud uurimistulemused kinnitavad, et kogu Euroopa talumehed saaksid parema heinasaagi, kui nad ei kasvataks oma kultuurheinamaadel monokultuure, vaid mitme söödataime segusid.

Rohkem kui 20 Euroopa riigis kaugest põhjast kuni kuuma kuiva lõunani 26 ülikooli ja teadusasutuse tehtud suurkatsetest tegi konverentsil kokkuvõtte Iirimaa ökoloog John Finn. Katsetes kasutati nelja vastava regiooni tavalisimat ja talunikele harjumuspärasemat kultuurheinamaa taime; Kesk-Euroopas näiteks punast ja valget ristikut, raiheina ja keraheina. Mõnedel katselappidel kasvatati neist taimedest vaid ühte, mõnel segu kahest, mõnedel nelja heina võrdseid koguseid jne. Lappe väetati ja koristati ühesuguste karjakasvatajaile tavapäraste reeglite järgi. Keskmise tulemusena selgus, et nelja liigi kooskülv annab suurimasaagilisegi monokultuuriga võrreldes hektari kohta umbes kolm ja pool tonni lisasööta loomadele, saaki kahandavaid umbrohtusid on aga vähem.

Mitmest taimeliigist koosnevates kooslustes elas ka rohkem putukaid; rohkem putukaid tähendab aga üksiti liigi- ja isendirikkamat linnu- ja väikeimetaja asurkonda.

ESF




KIIRKOMMENTAAR






Vastasseis Suurupis. Relvad on ebavõrdsed: mobiiliga looduskaitsjad ja harvestriga metsalangetaja.
Foto: Kaupo Kohv


See kole karvane roheline koll Natura

Mäletan, et esimesi tõsisemaid Nature-jutte kuulsin Soomes. Neile oli see seal äsja kätte tulnud ja meil veel kaugel ees. Soome looduskaitsjad vedasid Eesti keskkonnaajakirjanikke sinna ja tänna ning aina korrutasid: “Ärge teie tehke samu vigu, mis meie!” Viga oli olnud see, et selgitustööd oli jäänud liiga kasinaks ja kui Natura 2000 alad välja valiti, esitati nende kohta tuhandeid ja tuhandeid kaebusi ja proteste. Kaeblejate seas olnud ka mitmed kõrged riigimehed, mäletan näiteks toonase rahandusministri Sauli Niinistö nime, kellest arvati, et ta kisas eelkõige valimisedu huvides.

Ajakirjanikud tulid Eestisse ja hakkasid “vigu mitte kordama”: kirjutasid-kõnelesid nii palju, kui said, ja nii targalt, kui oskasid. Eriti lihtne see polnud, sest ega toonased ametnikud asjast veel eriti aru ei saanud. Mäletan toonast keskkonnaministrit kõnelemas põllumajandustudengeile; jutu sisuks see, et eks see jama tule Euroopale puru silmaajamiseks ära teha, aga ärge seda jumala pärast tõsiselt võtke.

Nüüd oleme siis juba neljandat aasta Euroopa Liidus ja Natura-nimestikud on ammu ära antud. Palju Eesti inimene Natura-värgist aga teab, see on hoopis iseasi. Mõni maaomanik või arendaja, teadagi, on kuri: ei lasta elada. Teine, kes oskas end koos oma majapidamisega mõne europrojekti sisse sokutada, on ülirahul: õnn tuli meie õuele, au Natura korrale! Aga need, keda Natura ühel ega teisel moel puudutanud pole, ei oska väga tõenäoliselt oma valdavas osas küll üldse öelda, mis asi see on. Kaldun arvama, et üldine arvamus on pigem siiski negatiivne. Sellele on kõvasti kaasa aidanud skandaalimüügikohustusega kolleegid-ajakirjanikud, keda pahandused peavad paraku hoopis rohkem huvitama kui edulood.

Aga paraku on kaasa aidanud ka ametnikud, sealhulgas keskkonnaametnikud, kellest mõni pole siiani aru saanud, mis on viimaste aastate jooksul toimunud. Kuidas muidu julgetakse tulla rahva ette rääkima, et näe, Natura paneb Saaremaal elu seisma, sest praamid ei saa enam sõita. Või kes kinnitavad Naturasse valitud ala kohta nüüd, aastal 2007, et ega seal tegelikult mingeid erilisi loodusväärtusi olegi.

Karta võib, et läinud nädala Suurupi-sõda hakkab siin-seal korduma ja Eestit võivad tõesti ees oodata looduskaitsetrahvid või käigud Haagi kohtusse. Nende ridade kirjutamise aegu pole sugugi selge, mis Suurupist saab: kas kaitseala, kohtuasja ajend – või pole ju võimatu, et nii see kui ka teine.

Toomas Jüriado



Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet