Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
02. november 2007




Sügismeeleolu Tartus Taara puiesteel, Tähtvere linnaosa teljetänaval

 

Elame taas pimedate süngete õhtute ajas. Kui looduslikule hämarusele lisanduvad veel iseenda süngevõitu mõtted, on kaamos kerge rinnust krabama. Pühapäevane kellakeeramine paiskas tundlikumad natuurid taas eriti raskesse seisu. Olen omal ajal raadios töötades kellakeeramise teemadel teinud mitmeid saateid nii poolt kui ka vastu väitjatega. Nüüd enam ei teeks; pole must õiget Don Quijote’t ega miskit: see rong on lihtsalt läinud. Aga igal aastal taas paisuvaid vaidlusi jälgin ometi ja imetlen emeriitprofessor Selma Teesalu vaprust pimedaid nägijaiks kutsuda.

Mis mind neis vaidlustes vihastab, on kinnitajad: ei, minule see ei mõju, järelikult ei mõju see kellelegi! Mina ise kuulun paraku teise kategooriasse ja saan seetõttu öelda, kui meelevaldsed sellised väited on. Enim olen kannatanud kevaditi: siis olen kaheks kuuks rütmist väljas. Aga seekord taipasin ootamatult, et tunnen ka sügisest uurikruttimist: kõigil selle nädala hommikuil olen kell viis virgena üleval olnud – ja jäänud lõunast üsna uniseks. Kusjuures eelmisel kolmel nädalal olen ärganud kell 6.15 ainult äratajahelina peale.

Toomas Jüriado

 

UUDISTAJA SOOVITAB



                  





EESTI UUDISEID



Esmaspäevane loodusharidusseminar Tartu ülikooli ajaloomuuseumis

 

Loodusharidusprojekt lõppes kolme tutvustuspäevaga

INTERREG-i Eesti-Läti loodusharidusprojekt, millest ka Uudistajas oleme korduvalt kirjutanud (vt. näiteks http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja197.html), lõppes kolme infopäevaga õpetajatele ja teistele loodusõppe huvilistele: 29. oktoobril Tartus, 30. oktoobril Võrus ja 31. oktoobril Valgas.

Peipsi koostöökeskuse projektijuhi Eeva Kirsipuu sõnul oli osavõtt elav: kokku sai koostööprojektis “Looduse õppimine ja õues õpetamine läbi piiriülese koostöö” tehtust ülevaate ja hulga praktilisi nõuandeid rohkem kui 120 huvilist. Kindlasti aitas suurele osalusele kaasa seminaripäevade paigutamine koolivaheajale.

Kõige rohkem oli seminarilisi muidugi Tartus, ülikooli ajaloomuuseumis: sinna tuldi lausa kogu Eestist, Ida-Virust Hiiumaani. Aga Kirsipuu sõnul õigustas end igati ka otsus minna Võrru ja Valka: kummaski saabus seminarile veerandsada osalejat.

Tutvustati projektis valminud õppeprogramme ja sinna juurde kuuluvaid töölehti. Samuti sai vaadata väikevahendeid, mis sobivad tegema nendesamade töölehtede täitmiseks vajalikke vaatlusi. Nimelt komplekteeris iga projekti partnerorganisatsioon kakskümmend oma eripärast lähtuvat seljakotti vajalike loodusvaatlusvahenditega. Seminaril sai teavet nende vahendite laenutusvõimaluste kohta.

Tartus oli seminarile kaasa toodud linnaloodust tutvustav näitus “Ma pole külaline, ma elan siin”, mis hakkab edaspidi mööda Eestit rändama. Infopäevadel sai teada, kuidas näitust endale külla kutsuda. Esitleti projekti käigus valminud loodushariduslikku veebimängu, mis mõeldud 9–12-aastastele lastele ning mis viib Eesti lapsed Tartu keskkonnahariduse keskusest Gauja rahvuspargi keskusesse Siguldas, Läti lapsed aga Siguldast Tartusse. Mängu leiab võrgupaigast http://game.ctc.ee; eesti versioon kõneleb muide Marko Matvere häälega.

Seminari poolteist viimast tundi veedeti aga praktilistes õpitubades, uurides samblikke, pilvi, pinnamoodi, parke või kive.

Uudistaja



  
 

Olümpiaadiedu soodustab tudengiks saamist

Tartu ülikooli (TÜ) nõukogu võttis 26. oktoobri istungil vastu TÜ 2008/2009. õppeaasta vastuvõtueeskirja, mille üks peamisi eesmärke on saada tudengite hulka parimad üliõpilaskandidaadid.

TÜ hakkab loodus- ja tehnoloogiateaduskonna ning matemaatika-informaatikateaduskonna bakalaureuseõppesse sisseastumisel andma lisapunkte vabariiklike loodus- ja täppisteaduste aineolümpiaadide lõppvooru pääsenutele.

Pikendati ka nii bakalaureuseõppe sisseastumiseksamitele registreerumise kui ka avalduste esitamise tähtaega. Sisseastumise infosüsteemis hakatakse avaldusi vastu võtma ka magistriõppesse kandideerijatelt.

Muudatus on seegi, et kui lävendipõhise vastuvõtuga õppekavadele jääb vabu riigieelarvelisi õppekohti, täidetakse need kohe vastuvõtuperioodil õppekava riigieelarvelist lävendit mitteületanud üliõpilaskandidaatidega paremusjärjestuse alusel.



  
 

Tartu ülikool valis professoreid

Tartu ülikooli (TÜ) nõukogu valis 26. oktoobri istungil taimede evolutsioonilise ökoloogia professoriks Kristjan Zobeli, loomade füsioloogilise ökoloogia professoriks Peeter Hõraku, klimatoloogia professoriks Jaak Jaaguse ning programmeerimiskeelte semantika professoriks Varmo Vene. Emeriiprofessoriks nimetati TÜ inimgeograafia professor Ott Kurs.

 

  

ERL kutsub tögama reklaami

Eesti roheline liikumine (ERL) kutsub ostuvaba päeva (24. november) eel noori tarbimise kõrghooaega jahutava reklaamitögamisüritusega andma vastulööki häirivatele müügisõnumitele.

Tarbimishooaja jahutusüritus „Kui reklaam oleks aus…“ annab võimaluse vastu hakata kõikidele jaburatele reklaamidele. Reklaame oma soovi järgi ümber tehes või parodeerides tuleks paljastada reklaami tegelik, aus lubadus. Reklaamide tõlgendamisel on noortel kriitikutel täiesti vabad käed, sest niisama palju kui reklaamil on vaatajaid, on võimalik luua ka selle „ausaid“ mõtestusi.

Loomeüritusele esitatud töid eksponeeritakse ostuvabal päeval, 24. novembril ühtaegu Tallinnas, Tartus ja Pärnus; aga ka ERL kodulehel ja meedias.

Loomeürituse osalemise tingimused leiab võrgupaigast http://www.roheline.ee/.

ERL



  
 



Lahepera järve vastne linnuvaatlusplatvorm.

 

Lahepera järvel on nüüd mõnusam linde vaadata

Teisipäeval, 30. oktoobril, avati Tartumaal Alatskivi vallas Lahe(pera) järve kaldal linnuvaatlusplatvorm.

Euroopa Liidu Bird-projekti raames leiti niimoodi uus kasutus vanale lagunenud silikaadist pumbajaamahoonele: maja ennast on võimalik kasutada näiteks õppeklassina, tema peal on aga avar, osaliselt katusega kaetud platvorm. Tartumaal ainulaadne ja Eestiski haruldane on asjaolu, et torni saab tõusta ka ratastoolis: sinna viib kaldtee.

Vaateplatvormi avamisele tulnuid ootas aastaaja kohta üllatavalt ilus ilm ja silmapaistev linnurohkus: ohtralt luiki ja teisi veelinde; koguni kaks kuningliku rahuga üle sõudnud merikotkast.

Uudistaja


 

Naabrimehe käepigistus: Vara vald (vasakul vallavanem Andres Kärp) tõi torni avamisel Alatskvi vallale (vallavanem Andu Tõrva) kingituseks vaatlustoru.



 

 
 

Foto: „Leht jääs“, VVV fotovõistluse peaauhinnatöö. Foto: Merit Eensoo

 

Fotovõistlused “Matsalu 50” ja “Märka mind!” said joone alla

Oleme Uudistaja lugejaile võlgu septembri lõpus Lihulas välja kuulutatud Matsalu rahvuspargi 50. sünnipäeva fotovõistluse võitjad; läinud reedel jagati aga Waide motellis auhindu Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse fotovõistlusel “Märka mind!”.

Matsalu fotovõistlusele laekus üle 650 töö ligi 100 autorilt. Töid hindas žürii, kuhu kuulusid Rein Maran (esimees), kunstnikud Tiit Pääsuke ja Sirje Tooma ning fotograaf Kaupo Kikkas.

Parematest töödest valmis kena näitus, mida sai näha Lihulas, edaspidi aga Matsalu rahvuspargi keskuses Penijõel. Kõik pildid on üleval ka Internetis võrgupaigas www.looduseomnibuss.ee/lafoto.

Laste võistlusel, kus teemaks “Minu Matsalu”, sai esikoha Kaarel Eensoo, teine oli Maris Pärn. Teemal “Matsalu linnud ja teised loomariigi esindajad” kuulusid noorest esikolmikusse Merit Eensoo, Mihkel Riis ja Mart Salumäe, teemal “Matsalu maastikud, taime- ja seeneriik” aga Madis Veltman, Peeter Raudsik ja Keit Ilau ning teemal “Inimene, loodus ja pärandkultuur Matsalus” Madis Veltman, Marian Mitt ja Peeter Raudsik. Täiskasvanuist jõudsid täpselt samades teemaklassides auhindadele vastavalt Margus Muts, Ago Ruus ja Kalev Rattiste; Mati Kose, Tõnu Noorits ja Kaari Saarma ning Raimond Raadik, Aleksander Kaasik ja Tõnu Noorits.

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse fotovõistluse “Märka mind!” siht oli märgata ja jäädvustada looduses kõige väiksemaid elus või eluta looduse elemente.

Žürii liikmed Arne Ader ja Urmas Tartes valisid parimad fotod 92 autori 484 foto seast. Peale selle oli konkursile esitatud fotosid, mis osalesid ainult Interneti-hääletusel.

Peaauhinna võitis fotoga „Leht jääs“ (ülemisel fotol) 15-aastane Järvamaa neiu Merit Eensoo, kelle nime leiame eelpool ka Matsalu-võistlusel esikoha saanute seast.

A-vanuseklassis (kuni 11-aastased) sai 17 lapse hulgas kaks kõrgemat kohta Robert Jakob Oetjen, kolmas oli Toomas Hendrik Ellervee. B-vanuseklassis (12–16-aastased) osales 23 noort inimest. Esikoha pälvis oma peaauhinna toonud fotoga Merit Eensoo, teise ja kolmanda koha fotod tegi aga Meelis Kalev. Meelis Kalevi tondihobupildi valisid T-särkide meistrid ka võistluse meenele (fotol all on pildi autor). C-vanuseklass (17-aastased ja vanemad) oli selgelt osalusrohkeim: 52 piltnikku 249 fotoga. Esikoha sai Vallo Vider, järgnesid Tõnu Ploompuu ja Mall Värva.

Looduse Omnibuss/VVV SA/Uudistaja



 

Meelis Kalev oma tondihobupildi ja fotovõistluse sama pilti kandva meenesärgiga

 


TÄHELEPANEK

 



Foto: Ermo Polma

 

Tihane-blondiin

Ermo Polma saatis Loodusajakirjale foto iseäralikust rasvatihasest ja lisas kirja:

“Meie aias käivad söömas erilise väljanägemisega tihased, kellest ühe suutsin ka fotole jäädvustada. Väliselt nagu rasvatihane, pea aga on valge. Kas on tegemist mingi mutatsiooniga või on see muu tihaseliigi esindaja?”

Küsisime lühikommentaari linnumehelt Jaanus Eltsilt:

Albinism ehk värvusetus on tingitud kilpnäärme liiga intensiivsest tegevusest. Lindudel esineb nii osalist kui ka täielikku albinismi, viimasel juhul on kogu linnu sulestik valge ning silma vikerkest on punane. Täielikku albinismi tuleb ette väga harva ja sellised linnud harilikult hukkuvad juba esimesel eluaastal.

Antud juhul on tegemist osalise albinismiga, kus rasvatihase pea on tavapärase ühtlase musta värvuse asemel valdavalt valge. Ermo Polma kirjast selgub, et sellise välimusega linde on mitu – ilmselt on ülalkirjeldatud tervisehäda mitmel õel-vennal.


VÕISTLUS


Noorsootöö keskus kutsub taas võistlema keskkonnauurijaid

Eesti noorsootöö keskus (ENTK) kuulutab välja õpilaste 2007/2008. aasta keskkonnauurimistööde võistluse.

Pressiteates pakub ENTK mõne võimaliku teema: “Millised on inimeste keskkonnaalased käitumisharjumused sinu kodupiirkonnas?”, “Kuhu läheb hambapesuvesi?”, “Kuidas vähendada katlakivi magnetseadmega?”, “Milline on sinu kodukoha elustik?”. Muidugi on lugematul hulgal muidki võimalusi, peaasi, et esitatavad keskkonna- või loodusteemalised tööd oleksid sisulised ja analüüsivad, originaalsed ja õigesti vormistatud.

Osalema on kutsutud 6.–12. klassi õpilased. Ühe töö autoriks võib olla 1–2 õpilast. Töid hinnatakse klasside kaupa. Eksperimentide ja vaatluste tegemise eest saab lisapunkte. Vähemalt pool töö mahust peab olema autori enda tekst.

Tööd tuleb esitada 1. märtsiks 2008 aadressil: Eesti Noorsootöö Keskus, Uuslinna 10, 11415 Tallinn.

Täpsemat infot tingimuste ja hindamiskriteeriumide kohta leiab võrgupaigast www.entk.ee, küsida saab e-aadressil keskkond@entk.ee.

ENTK




TASUB MINNA




Enn Säde. Foto: Ago Ruus

 

“Tuulepealsed leelod” tulevad koos “Leeloga” ka Tartusse

Enn Säde Tallinnas juba näidatud film “Tuulepealsed leelod” koos Jüri Müüri restaureeritud laulupeofilmiga “Leelo” tuleb 6. novembril kell 18 linale ka Tartu kinos Athena.

Enn Säde (fotol) kirjutab oma filmi tutvustuses, et selles on vaatluse alla võetud kolme laulupeo jäädvustamine, nii et tema alapealkiri võiks olla ka „Kuidas laulupidusid portreteerida”. Esimesest, 1869. aasta üldlaulupeost pole leitud mitte ühtegi fotot; põhjusi pole raske mõista. Aga just 1869. aastast on pärit legendiks saanud lause “Eestlased laulsid ennast rahvaks”. Tolm on pühitud peaaegu unustatud 1947. aasta laulupeofilmilt. Tollel erilisel ajahetkel pärast sõda ja enne suurt küüditamist tegutsenud režissööri Komarevtsevit ei mäleta enam keegi. “1947. aasta üldlaulupeost tehtud värvilise filmi pealkirjaks panebki stsenarist Paul Rummo „Laulev rahvas”,” kirjutab Säde. “Ma ei tea, kas Hando Runnel, 1969. aasta laulupeofilmi stsenarist, teadis seda, kui ta oma filmi ristib „Laulvaks eestlaseks”, mida täna teame kui Jüri Müüri „Leelot”.”

1969. aasta juubelilaulupeost tehtud film oli režissöör Jüri Müüri esimene dokumentaalfilm. Enne seda oli ta jõudnud teha neli mängufilmi, mis Säde sõnul kõik sündisid “raskete skandaalide ja ideoloogiliste rünnakute tolmupilves”. Hästi ei läinud ka sellel filmil, mis pidi valmima koostöös Hando Runneliga, kes oli oma kahe luulekoguga ärritanud keskkomiteed. Enn Säde: “Edasine ongi marksistlik luupainaja – film lömastatakse, Jüri keeldub parandamisest”.

Koos Säde filmiga näidataksegi siis ka “restaureeritud, pigem küll rekonstrueeritud” Jüri Müüri autoriversiooni laulupeofilmist „Leelo”. Laiemale publikule on see variant praktiliselt täiesti tundmatu, nii et Säde sõnul võib rääkida “Leelo” esilinastusest ja küllap ka kultuurimälu säilitamisest.

Uudistaja



Tallinnas lõpeb homme Tartu ülikooli nädal

Esmaspäevast kuni homseni ootas ja ootab Tartu ülikool (TÜ) kõiki tallinlasi osa saama loengunädalast “Studium Generale”, mille jooksul on avalikel loengutel arutluse all teemad, mis puudutavad nii õppimist ülikoolis, edasisi karjäärivalikuid, tarbimisharjumusi kui ka teadusmaailmale igiomaseid küsimusi.

Tutvustuspäevad “Tule ja õpi nädal aega Tartu ülikoolis” said alguse 29. oktoobril, mil Tondi-Kadrioru trammiliinil hakkas sõitma ülikooli teadustramm (liin 375) teaduskeskuse AHHAA teadusteatri, teadusbussi ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvamuusikutega.

Loengusarja viimasel päeval, homme, 3. novembril räägitakse 2008. aasta sisseastumistingimustest ja sellest, miks tasub õppida just Tartus. Päeva lõpetab meeleoluka kontserdiga Eesti-Ukraina ühisansambel Svjata Vatra.

TÜ nädal Tallinnas kuulub ülikooli 375. aastapäeva tähistamise üritustesarja.

Täpne info: http://sg.ut.ee.




Omnibuss ja loodussõhtu

Looduse Omnibuss sõidab pühapäeval 04. novembril ajalooretkele Lõuna-Harjumaa muinaslinnustele.

Koos arheoloog Ain Mäesaluga saab rännata Lohu, Keava ja Varbola muinaslinnustel ning õppida tundma kodumaa ajalugu. Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9, tagasi Tallinnas kell 18.

Sõidu hind koos lõunasöögiga Nõmme kõrtsis on täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 175, õpilastele 100 krooni; lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad sõita tasuta. Registreerimine 648 1740, 564 76297 või info@looduseomnibuss.ee.

Esmaspäeva, 5. novembri loodusõhtul rahvusraamatukogus kohtutakse Ungari fotograafi Attila Lóranti. Kell 18 algaval kohtumisel “Amazonas mustas ja valges” saab vaadata Attila Lóranti pildiprogrammi Amazonase jõe äärsete loodusrahvaste elust ning tema ekspeditsioonikaaslase Sara Nordangardi filmi “Tee”.

Attila Lórant tegeleb hääbuvate kultuuride visuaalse dokumenteerimisega ning tema koostöös National Geographic Society´ga 2006 valminud raamat Indians from the Amazon and the Andes pälvis suurel rahvusvahelisel fotokonkursil International Photography Awards raamatute kategoorias kolmanda preemia.

Õhtut juhib ja Attila Lóranti vahendab Aleksei Turovski. Musitseerib Raivo Tafenau duo. Hind õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 10, täiskasvanutele 25 krooni.

Looduse Omnibuss


RAAMATUKOMMENTAAR

 



Suurepärane raamat! Aga pealkiri?

Lugesin ja tutvustasin oma õpilastele äsja ilmunud suurepärast raamatut:

Bang, P., Dahlström, P. Kes siin oli? Loomade ja lindude jäljed. Tallinn: Tänapäev,

2007, 264 lk.

Vastukaja ja lugemiselamus oli vapustav, kuni hetkeni, kui üks mu õpilastest küsis:

“Aga õpetaja, eelmisel kursusel (12. klassi ökoloogia- ja evolutsiooniõpetus) rääkisite, et loomade hulka ei kuulu ainult imetajad, vaid ka linnud, kahepaiksed, roomajad, kalad, kõik selgrootud jpt. Raamatus on aga juttu imetajatest ja lindudest.” Ja päris kavalalt naeratades: “Kas linnud ei ole siis loomad?” Jäin vastuse tookord võlgu ja olen ikka veel.

Tegelikult saame uurida ja kindlaks teha ka paljude teiste loomade – kärnkonna, rästiku, lesta, riidekoi, vihmaussi, kuuse-kooreüraski, kuklaste, ristiämbliku jne. tegutsemisjälgi.

Ehk ma võimendan asja üle? Oma tundides olen ma korduvalt rääkinud, et elusa looduse enim levinud süsteemis on viis organismide riiki. Minul kasutada olev õpik (Sarapuu, T., Viikmaa, M., Puura, I. Bioloogia gümnaasiumile II , 4. kursus. Tartu: Eesti Loodusfoto, 2006, lk. 94–98) väidab sama. Ka ajakirja Eesti Loodus mitmetes artiklites on näiteid toodud kogu loomariiki hõlmavalt.

Ja veel kord: kas see ikkagi on tähtis, et loom ei võrdu/võrdub imetajaga? Tänavune Linné-aasta sunnib seda küsima. Eessõnas on Uudo Timm “vea” parandanud: “.. määraja annab mitmetahulise ülevaate Euroopas elavate imetajate ja lindude jälgedest ..”.

Juba ette tean, et sellest väljaandest on suur kasu ka õpilastel, kes osalevad vabariiklikul bioloogiaolümpiaadil. Tegemist on väga hea raamatuga, mis peaks kindlasti olema iga bioloogi, bioloogiaõpetaja, jahimehe ja loodusvaatleja lugemislaual ja riiulis.

Urmas Lekk, õpetaja




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet