Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

NDALA LEVAADE
17. veebruar 2004


UUDISED



Veebruari Eesti Loodus kirjutab geenmuundamisest

PHILUGU. Geneetiliselt muundatud organismidesse (GMO) on lisatud vrast geneetilist informatsiooni, kasutades geenitehnoloogia meetodeid. Erinevalt klassikalisest sordiaretusest on vimalik GM-sorte saada mrgatavalt kiiremini ja odavamalt. Kuid paljud teadlased nevad GM-organismide loomises suuremaid vi viksemaid ohtusid nii inimese tervisele kui ka kogu loodusele. Geneetiliselt muundatud organismide olemusest ja vimalikest ohtudest kirjutavad TT geenitehnoloogia professor Erkki Truve ning GMO-vastaste rahvusvahelise organisatsiooni juht Jaan Suurkla.
Loe lisa!

TEISED LOOD. Lne-Eesti saarestiku biosfri kaitseala on olnud juba mitu aastat varjusurmas. Jaanuaris arutati Hiiumaal biosfri kaitseala praegust seisu ja tdeti, et BKA tulevik paistab vastupidi kartustele llatavalt helge. Konverentsil osalenute arvamusi on vahendanud Toomas Jriado.
Veebruaris peetava Baeri pevaga seoses avaldame intervjuu maailmakuulsa arengubioloogi ja pikute autori Scott Gilbertiga. Tema uurimisrhm on muu hulgas kirjeldanud ka kilpkonna arengut - tema kilpi moodustavad luud sarnanevad hoopis teiste selgroogsete noluudega.
Seekordne tjuhend aitab Eesti Looduse 1983 - 2003 aastakikudest les leida kodumaa paikade tutvustused: erinumbrid, kaitsealade ja matkaradade kirjeldused, koduloolised artiklid.
Uuest numbrist saab teada ristumisest linnuriigis, leppade kasutamisest toiduks, tutvustatakse Marimetsa looduskaitseala, kaljukotkaid, haruldasi vtmeheinu ja kpalist, Thari krbe ja palju muud huvitavat.

Loodusajakiri


Loodusviktoriin

Eesti Noorsoot Keskus koosts ajakirjaga Eesti Loodus kuulutavad vlja loodusteemalise viktoriini, mis on phendatud ajakirja Eesti Loodus 55. aastakigu ilmumisele. Viktoriini toetab Haridus- ja Teadusministeerium.
Eesti Noorsoot Keskus kutsub osalema ajakirja Eesti Loodus viktoriinil kiki loodushuvilisi Eesti koolide 6. - 9. klasside pilasi. Viktoriin koosneb kahest kirjalikust voorust. Ksimused on koostatud ajakirja Eesti Loodus 1999-2003 ilmunud aastakikude phjal. Parimad valitakse vlja kahes voorus osalenute vahel ja neid autasustatakse maikuus. Auhinnad Loodusajakirjade kirjastuse ja ajakirja Eesti Loodus poolt: ajakirja Eesti Loodus tellimused ning aastaraamatud "Lehed ja thed". Eesti Noorsoot Keskuse poolt on auhindadeks loodusraamatud.
Loe lisa!

Loodusajakiri


Natura 2000 eelvaliku alade kaardid on internetis

Natura 2000 eelvaliku nimekirja kantud alade kaartidega on ndsest vimalk tutvuda Maa-ameti kodulehekljel www.maaamet.ee avalik teenus. Natura eelvalikualade piirid on vaadata ka internetilehekljel www.envir.ee/natura2000/.
le-euroopaline loodus- ja linnuhoiualade vrgustik Natura 2000 luuakse selleks, et kaitsta Euroopa vrtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti.
Loe lisa!

Keskkonnaministeerium


ige on ppida ues

Eesti keskkonnaministeerium soovib Norra ja Soome eeskujul edendada ue- ja metsaklasside loomist, eesmrgiga tuua lapsi loodusele lhemale.
Loe lisa!

Keskkonnaministeerium


Eesti Panga teaduspreemia Urmas Sepa mlestuseks

Eesti Pank kuulutab vlja Urmas Sepa mlestusele phendatud teaduspreemia konkursi. Varalahkunud Urmas Sepp oli alates 1993. aastast Eesti Panga makromajanduse (hiljem majandusuuringute) osakonna juhataja.
Teaduspreemia eesmrk on vrtustada pinguid teaduskraadi omandamiseks, ergutada teadustegevust majandusteaduse valdkonnas ning avaldada tunnustust silmapaistva uurimist eest.
2004. aastal annab Eesti Pank vlja he teaduspreemia suurusega 30 000 krooni.
Loe lisa!

Eesti Pank







SNDMUS

htu Keemilise ja Bioloogilise Fsika Instituudis

19. VEEBRUARIL 2004
Tuntud fsikud ja geneetikud tutvustavad oma tegemisi. Saame teada, milleks tegeldakse madalate temperatuuridega, kelle kes on Eesti klmarekord, kuidas snnivad geneetiliselt muundatud taimed ja mida on ra tehtud vhi uurimisel.
Vljasit Tallinnast, Sakala parklast kell 17.30, tagasi Sakala parklasse juame 20.30.
Hind 70 krooni, Horisondi tellijale 60 krooni.
Igale osavtjale tasuta ks MT Loodusajakirja vljaanne.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee vi telefonil 6 482 271.

Loodusajakiri




KSIMUSED JA VASTUSED

Miks on Maa mmargune?

Vanaaja filosoof Pythagoras seletas seda lhtuvalt esteetilistest kaalutlustest - Maa on kerakujuline, sest just kera on kikidest kujudest kige ilusam.
Kerakujulisuse prisphjuseks on gravitatsioon, mille tttu omaette asuvate (isegraviteeruvate) kehade koostisosad pdlevad keha raskuskeskme (tsentri) poole: lesvisatud kivid kukuvad tagasi maapinnale, veed voolavad allamge - ikka lhemale Maa keskpunktile. Algselt kandiline suur vedel keha vtab ruttu mara kuju, aega kulub niipalju, et vedelik juaks krgematelt aladelt voolata madalamatele kuniks pind on kikjal samal kaugusel keha tsentrist. Sama juhtub ka kosmiliste mtmetega tahkest ainest kehadega - suurte siserhkude all hakkab voolama ka tahke aine. Tsi kll, aega kulub rohkem. Gravitatsioonijud ei ole jaksanud maraks kujundada mne- kuni mnekmnekilomeetrise lbimduga tahkeid vikeplaneete, tuhande- ja enamakilomeetrised omaette asuvad planeedid on aga reeglina kerajad.
Teine oluline kosmiliste kehade kuju voolija on prlemisel tekkiv tsentrifugaaljud, mis gravitatsioonile vastu "ttab" ja taevakehasid prlemistelje ristsuunas "vlja venitab" ning keradest prdellipsoidid teeb. Prlemise tttu on Maa ekvatoriaalraadius polaarraadiusest veidi suurem (vastavalt 6378.1 ja 6356.8 km), kiiremini prlev gaasiline planeet Saturn on aga juba silmatorkavalt lapik (raadiused vastavalt 60268 ja 54364 km).


Mihkel Jeveer



KIIRKOMMENTAAR

Marutaud, rebane ja Descartes

Kui Rootsi kuninganna Kristiina Prantsuse mttehiiglase Descartes'i nelja sajandi eest oma ukonda tle meelitas, polnud rebaste marutaud veel moes. Tol ajal valitses Kristiina Eesti maa, Descartes aga Euroopa mtte le.
50-aastane Descartes, kes rahapuuduse eest Rootsi lks, ei osanud eales aimata, et paarikmneaastane kuninganna suudab teda nnda endast vlja viia, et tal ei j muud le, kui 1650. aastal ra surra. ratatud igal peval kell neli ja sunnitud kuningannale filosoofilisi ppetunde andma, ei jnud mttehiiglasel vljapsu - tuli oma mehaanilise maailma eest teispoolsusesse minna.
Kristiina jttis Eesti oma regentide hooleks, siirdus katoliku usku ning pages meie tollal hiselt kodumaalt.
Nd tuleb tema tegu tagasi. Prantsuse keskkondlased, kantud Descartes'i vaimust (et saame iga loodusnhtust rehkendada nii tpselt, kui tahame), on pakkunud meile ige lihtsa vahendi, mille lbi kik - ja olgu veel kord eldud, et kik - looduse tekitatud hdad lpetada.
Tuleb vaid lennukilt Eestimaa mrki tis lasta, ja marutaud on otsas. Hei-hoo! Hei-hoo!
Descartes oleks selle peale kahtlemata olnud topelt korda kreenis. On see ju testuseks, et tema vlja meldud maailm, mis tiksub kui kellavrk, - hoolimata sellest, et seda on igal sajandil kmneid kordi mber lkatud -, elab ndses Eestis edasi.
Ainus, mille le on veidi mtlemist - kas Kristiina, kui tal oleks praegu vimu Eesti le, oleks sihukest lollust lasknud korraldada.


Tiit Kndler



28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012