NÄDALA ÜLEVAADE
17. veebruar 2004

UUDISED

Veebruari Eesti Loodus kirjutab geenmuundamisest

PÕHILUGU. Geneetiliselt muundatud organismidesse (GMO) on lisatud võõrast geneetilist informatsiooni, kasutades geenitehnoloogia meetodeid. Erinevalt klassikalisest sordiaretusest on võimalik GM-sorte saada märgatavalt kiiremini ja odavamalt. Kuid paljud teadlased näevad GM-organismide loomises suuremaid või väiksemaid ohtusid nii inimese tervisele kui ka kogu loodusele. Geneetiliselt muundatud organismide olemusest ja võimalikest ohtudest kirjutavad TTÜ geenitehnoloogia professor Erkki Truve ning GMO-vastaste rahvusvahelise organisatsiooni juht Jaan Suurküla.
Loe lisa!

TEISED LOOD. Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala on olnud juba mitu aastat varjusurmas. Jaanuaris arutati Hiiumaal biosfääri kaitseala praegust seisu ja tõdeti, et BKA tulevik paistab vastupidi kartustele üllatavalt helge. Konverentsil osalenute arvamusi on vahendanud Toomas Jüriado.
Veebruaris peetava Baeri päevaga seoses avaldame intervjuu maailmakuulsa arengubioloogi ja õpikute autori Scott Gilbertiga. Tema uurimisrühm on muu hulgas kirjeldanud ka kilpkonna arengut - tema kilpi moodustavad luud sarnanevad hoopis teiste selgroogsete näoluudega.
Seekordne tööjuhend aitab Eesti Looduse 1983 - 2003 aastakäikudest üles leida kodumaa paikade tutvustused: erinumbrid, kaitsealade ja matkaradade kirjeldused, koduloolised artiklid.
Uuest numbrist saab teada ristumisest linnuriigis, leppade kasutamisest toiduks, tutvustatakse Marimetsa looduskaitseala, kaljukotkaid, haruldasi võtmeheinu ja käpalist, Thari kõrbe ja palju muud huvitavat.

Loodusajakiri


Loodusviktoriin

Eesti Noorsootöö Keskus koostöös ajakirjaga Eesti Loodus kuulutavad välja loodusteemalise viktoriini, mis on pühendatud ajakirja Eesti Loodus 55. aastakäigu ilmumisele. Viktoriini toetab Haridus- ja Teadusministeerium.
Eesti Noorsootöö Keskus kutsub osalema ajakirja Eesti Loodus viktoriinil kõiki loodushuvilisi Eesti koolide 6. - 9. klasside õpilasi. Viktoriin koosneb kahest kirjalikust voorust. Küsimused on koostatud ajakirja Eesti Loodus 1999-2003 ilmunud aastakäikude põhjal. Parimad valitakse välja kahes voorus osalenute vahel ja neid autasustatakse maikuus. Auhinnad Loodusajakirjade kirjastuse ja ajakirja Eesti Loodus poolt: ajakirja Eesti Loodus tellimused ning aastaraamatud "Lehed ja tähed". Eesti Noorsootöö Keskuse poolt on auhindadeks loodusraamatud.
Loe lisa!

Loodusajakiri


Natura 2000 eelvaliku alade kaardid on internetis

Natura 2000 eelvaliku nimekirja kantud alade kaartidega on nüüdsest võimalk tutvuda Maa-ameti koduleheküljel www.maaamet.ee avalik teenus. Natura eelvalikualade piirid on vaadata ka internetileheküljel www.envir.ee/natura2000/.
Üle-euroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik Natura 2000 luuakse selleks, et kaitsta Euroopa väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti.
Loe lisa!

Keskkonnaministeerium


Õige on õppida õues

Eesti keskkonnaministeerium soovib Norra ja Soome eeskujul edendada õue- ja metsaklasside loomist, eesmärgiga tuua lapsi loodusele lähemale.
Loe lisa!

Keskkonnaministeerium


Eesti Panga teaduspreemia Urmas Sepa mälestuseks

Eesti Pank kuulutab välja Urmas Sepa mälestusele pühendatud teaduspreemia konkursi. Varalahkunud Urmas Sepp oli alates 1993. aastast Eesti Panga makromajanduse (hiljem majandusuuringute) osakonna juhataja.
Teaduspreemia eesmärk on väärtustada õpinguid teaduskraadi omandamiseks, ergutada teadustegevust majandusteaduse valdkonnas ning avaldada tunnustust silmapaistva uurimistöö eest.
2004. aastal annab Eesti Pank välja ühe teaduspreemia suurusega 30 000 krooni.
Loe lisa!

Eesti Pank







SÜNDMUS

---

Õhtu Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis

19. VEEBRUARIL 2004
Tuntud füüsikud ja geneetikud tutvustavad oma tegemisi. Saame teada, milleks tegeldakse madalate temperatuuridega, kelle käes on Eesti külmarekord, kuidas sünnivad geneetiliselt muundatud taimed ja mida on ära tehtud vähi uurimisel.
Väljasõit Tallinnast, Sakala parklast kell 17.30, tagasi Sakala parklasse jõuame 20.30.
Hind 70 krooni, Horisondi tellijale 60 krooni.
Igale osavõtjale tasuta üks MTÜ Loodusajakirja väljaanne.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee või telefonil 6 482 271.

Loodusajakiri




KÜSIMUSED JA VASTUSED

---

Miks on Maa ümmargune?

Vanaaja filosoof Pythagoras seletas seda lähtuvalt esteetilistest kaalutlustest - Maa on kerakujuline, sest just kera on kõikidest kujudest kõige ilusam.
Kerakujulisuse pärispõhjuseks on gravitatsioon, mille tõttu omaette asuvate (isegraviteeruvate) kehade koostisosad püüdlevad keha raskuskeskme (tsentri) poole: ülesvisatud kivid kukuvad tagasi maapinnale, veed voolavad allamäge - ikka lähemale Maa keskpunktile. Algselt kandiline suur vedel keha võtab ruttu ümara kuju, aega kulub niipalju, et vedelik jõuaks kõrgematelt aladelt voolata madalamatele kuniks pind on kõikjal samal kaugusel keha tsentrist. Sama juhtub ka kosmiliste mõõtmetega tahkest ainest kehadega - suurte siserõhkude all hakkab voolama ka tahke aine. Tõsi küll, aega kulub rohkem. Gravitatsioonijõud ei ole jaksanud ümaraks kujundada mõne- kuni mõnekümnekilomeetrise läbimõõduga tahkeid väikeplaneete, tuhande- ja enamakilomeetrised omaette asuvad planeedid on aga reeglina kerajad.
Teine oluline kosmiliste kehade kuju voolija on pöörlemisel tekkiv tsentrifugaaljõud, mis gravitatsioonile vastu "töötab" ja taevakehasid pöörlemistelje ristsuunas "välja venitab" ning keradest pöördellipsoidid teeb. Pöörlemise tõttu on Maa ekvatoriaalraadius polaarraadiusest veidi suurem (vastavalt 6378.1 ja 6356.8 km), kiiremini pöörlev gaasiline planeet Saturn on aga juba silmatorkavalt lapik (raadiused vastavalt 60268 ja 54364 km).


Mihkel Jõeveer


KIIRKOMMENTAAR

---

Marutaud, rebane ja Descartes

Kui Rootsi kuninganna Kristiina Prantsuse mõttehiiglase Descartes'i nelja sajandi eest oma õukonda tööle meelitas, polnud rebaste marutaud veel moes. Tol ajal valitses Kristiina Eesti maa, Descartes aga Euroopa mõtte üle.
50-aastane Descartes, kes rahapuuduse eest Rootsi läks, ei osanud eales aimata, et paarikümneaastane kuninganna suudab teda nõnda endast välja viia, et tal ei jää muud üle, kui 1650. aastal ära surra. Äratatud igal päeval kell neli ja sunnitud kuningannale filosoofilisi õppetunde andma, ei jäänud mõttehiiglasel väljapääsu - tuli oma mehaanilise maailma eest teispoolsusesse minna.
Kristiina jättis Eesti oma regentide hooleks, siirdus katoliku usku ning pages meie tollal ühiselt kodumaalt.
Nüüd tuleb tema tegu tagasi. Prantsuse keskkondlased, kantud Descartes'i vaimust (et saame iga loodusnähtust rehkendada nii täpselt, kui tahame), on pakkunud meile õige lihtsa vahendi, mille läbi kõik - ja olgu veel kord öeldud, et kõik - looduse tekitatud hädad lõpetada.
Tuleb vaid lennukilt Eestimaa mürki täis lasta, ja marutaud on otsas. Hei-hoo! Hei-hoo!
Descartes oleks selle peale kahtlemata olnud topelt korda kreenis. On see ju tõestuseks, et tema välja mõeldud maailm, mis tiksub kui kellavärk, - hoolimata sellest, et seda on igal sajandil kümneid kordi ümber lükatud -, elab nüüdses Eestis edasi.
Ainus, mille üle on veidi mõtlemist - kas Kristiina, kui tal oleks praegu võimu Eesti üle, oleks sihukest lollust lasknud korraldada.


Tiit Kändler