Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
27. aprill 2004


UUDISED



Looduskaitseseadus vastu vetud

Riigikogu kiitis 21. aprillil heaks Looduskaitseseaduse, mis koondab normid Kaitstavate loodusobjektide seadusest, Ranna ja kalda kaitse seadusest ning Loomastiku kaitse ja kasutamise seadusest, mis uue seaduse justudes kehtivuse kaotavad.

Jrjepidevuse huvides on silitatud senise looduskaitseiguse need elemendid, mis on ennast praktikas igustanud. On ka muudatusi, mis tulenevad muu hulgas Euroopa Liidu looduskaitse direktiivide levtmise vajadusest.

Uudne on liikide ja elupaikade soodsa seisundi miste sissetoomine, mis saab tulevikus heks peamiseks looduskaitsemeetmete thususe mdupuuks. Seadusega luuakse vimalus looduskatse korraldamiseks omavalitsuse tasandil.

Looduskaitseseadus loob uue leebe reiimiga kaitsealatbi * hoiuala, mille eesmrk on silitada alal olev vrtuslik elupaik. Senine loodust sstev elutegevus saab alal jtkuda.

Seadusega nimetatakse Matsalu looduskaitseala mber rahvuspargiks.

Vaata ka Uudistaja kommentaare seaduseelnule
http://www.loodusajakiri.ee/loodus/index.php?id=-15&t_id=3

Loodusajakiri/Keskkonnaministeerium







"Kerge elu" Heureka teaduskeskuses

Helsingi lhedal Vantaas asuv Soome teaduskeskus Heureka avas 20. mrtsil originaalse nituse "Kerge elu". See valmis teaduskeskuse enda ja Soome Automatiseerimishingu koosts.
Kas vajame automaate? Vsimatu ja ngematu automaat teeb ra paljud mustad, ohtlikud, rasked ja tpsed td. "Nitus on eriliselt suunatud perekondadele ja koolilastele," tleb Heureka teadusjuht Hannu Salmi. "Kerge elu" juhib meid ajaloost tnapeva, vimatusest vimalikkusesse. Juhatab meie thelepanu, mis meie elus ilma linnata ei toimi ja arutleb elu kvaliteedi le. Siin saab uudistada nii vanu kui uusimaid automaate.
Nitus on avatud jrgmise aasta 6. mrtsini.

Vt: http://www.heureka.fi

Loodusajakiri


Juuksed puust ette

Teaduskeskus ja firma L'Oreal on teinud nituse juustest, mida praegu Heureka teaduskeskuses nidatakse. Saate matkata juukses, vaadata, kuidas ta kasvab ja elab, millest koosneb ning kuidas teda hooldada.

Vt: http://www.heureka.fi

Loodusajakiri


Kuidas tegutseda tervena

Elule aastaid ja aastaisse elu. Selle deviisi all toimub 2.-3. juunil Tallinnas Tehnikalikoolis Rahvusvaheline ergonoomika- ja innovatsioonikonverents. Ksitletakse, kuidas parema elukeskkonna ja tegevuse kaudu lisada eluaastaid, tervist ja nne. Paari aasta eest toimunud samalaadsel konverentsil osales sadakond asjatundjat meilt ja mujalt.

Vt: http://www.ergonomics.ttu.ee

Loodusajakiri


Balti informaatikaolmpiaadilt kolm medalit

Ventspilsis (Lti) peetud Balti informaatikaolmpiaadilt tid meie poisid kuue peale koju kolm medalit.

Balti informaatikaolmpiaadil vistlevad koolipilased arvutiprogrammide koostamises. Vistlus toimub kahel peval ja kummalgi peval tuleb viie tunni jooksul koostada programmid kolme rii poolt ette valmistatud lesande lahendamiseks. Hinnatakse nii programmide korrektsust (s.t programmi leitud vastuste igsust) kui ka efektiivsust (s.t programmi ttamise kiirust).

BOI toimus sel aastal kmnendat korda (traditsioonile panid aluse Eesti, Lti ja Leedu 1995. aastal Tartus), seekord osalesid 8 Lnemere-rset maad: Eesti, Lti, Leedu, Soome, Taani, Norra, Poola ja Saksamaa. Igast riigist kutsuti osalema kuus pilast vistlejatena ja kaks juhendajat rii liikmetena. Lisaks oli Ltil korraldajana vljas ka teine vistkond.

Eesti vistkonna liikmed olid:
Mattias Linnap (Tallinna 21. Kooli 11. klass)
Jaan Vajakas (Tallinna Reaalkooli 11. klass)
Laur Tooming (Hugo Treffneri Gmnaasiumi 10. klass)
Marius Andra (Tallinna Reaalkooli 11. klass)
Aleksandr Nikiforov (Ahtme Gmnaasiumi 10. klass)
Siim Ainsaar (Tallinna Reaalkooli 11. klass)
Juhendajatena sitsid meeskonnaga kaasa Eesti Informaatikaolmpiaadi rii liikmed Ahto Truu ja Kristo Tammeoja. Situ finantseeris Eesti Haridusministeerium.

Meie parimana vitis Jaan hbeda, Mattias ja Laur teenisid pronksi. Mekrgust leolekut kigist teistest demonstreerisid poolakad, kes vitsid viiest kuldmedalist neli ja lisaks veel kaks hbedat. Ainus poolakatest le jnud kuldmedal lks Leetu.

Lhemat infot vistluse kohta saab rituse veebilehelt http://www.boi2004.lv

Ahto Truu, EIO rii esimees


Leevre tamme talgude pildid internetis

Ajakirja Loodus talgusari alustas 17. aprillil Raplamaal Loodna vallas. Siin, Leevre maadel, kasvab metsaserval tore ja vimas tamm, keda kll mbritseva vsa tttu polnud vlja nhagi. Tamme tpset vanust me veel ei tea, metsameeste arvamuse kohaselt jb see 300 ja 500 aasta vahele. mbermdu siiski mtsime, see on 552 sentimeetrit. Ja krgus 20 meetrit. Prast laupevast talgutd paistab Leevre Hiietamm jlle kenasti vlja. Tema all elutsev sipelgakogukond on saanud kaitseks aiakese, ja tamm enda krvale rohelise tammelehesildi. Talguliste seas oli ka palju kohalikku rahvast. Koduloolane Ilmar Jesoo ja Lembitu Tarangu juhtimisel tutvuti lhikonna imedega, Leevre kla rahvas aga llatas oma lkke- ja puhkepaigaga. Talgufondi lheb ajakirja Loodus igalt ostetud numbrilt kroon. Leevre tammel hoitakse silma peal ka edaspidi, jrgmised talgud suunduvad aga mnda teise Raplamaa paika, mis veidi unustusse vajunud ja hoolt vajab. Piltidega saab tutvuda
http://www.loodusajakiri.ee/leevre/index.htm

Loodusajakiri


SNDMUS

Rattaretkelisel aeg velosipeedid les otsida

Kes on viimane tisndal Roheliste Rattaretkele registreerimiseks. Kuigi sel aastal on korraldajad tugevdanud nii tehnoabi stardipaigas kui arstiabi kogu distantsil, soovitab Uudistaja lahkelt, ent ometi tungivalt:

Otsige les oma jalgratas. Laske see tehnohoolduses le kontrollida. See pole kallis, vrreldes vimalike ebamugavustega reisil.

Minge ometi kord ja ostke endale ks tore ja mnus jalgrattakiiver. Ning pistke see jrgmisel reedel endale phe ja rge enne peast vtke, kui olete jlle tagasi peaga kodupadjal. Siis on kindel, et oletegi. Lisaks teeb kiiver teid hetkega kui mitte Erika Salumetsaks vi Jaan Kirsipuuks, siis heks mnusaks tsirkusekaruks ometi.

Ja varuge endale ks suur thi suhkrukott llatusauhindade jaoks. Need loositakse vlja retke lpetamisel Metagusel. Aga vib-olla isegi veel mujal ka.
Jlgige suhkruhindu!
Jaksad vndata, jaksad ka hoolida!

http://www.roheline.ee
http://www.loodusajakiri.ee/loodus/index.php?id=-12

Loodusajakiri, Eesti Roheline Liikumine









ASJATUNDJA

Uudistaja on juba ige mitu ndalat ksinud eri ametkondadelt, mida nad arvavad majakavahi kadumisest Eestis. Ja et kas poleks mistlik see amet hitada loodus-, keskkonna- ja muinsuskaitselise tegevusega. hesnaga - Hunt Kriimsilma kmme ametit. Eesmrgiks ksildaste paikade kaitse.

Vaata ka majakavahtide teema ksitlust 6., 13. ja 20. aprilli uudiskirjas http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15


Meie ksimustele saadetud vastuseid kommenteerib pshholoog Heili Laido:

Meie teismelisse ikka judnud vabariigis on rohkesti veel ebaselgeid valdkondi. Ilmselt kehtib see ka majakavahtide puhul. Nende suhtes on kik ksimused lahtised - kas ja milliste lesannetega on neid vaja, kes otsustab, kes rahastab jne. Kokkuvtvalt - vga tpiline brokraatlik situatsioon, kus igal institutsioonil on teatud huvid, aga vastutav instants puudub.
Tegelikult on mratlemata eelkige majakavahi tlesanded. Nagu selgub, puudub arenenud mereriikides vajadus selle ameti jrele.
Elutervelt lhenedes on vga positiivne, kui saar(t)el on polfunktsionaalne peremees (tegelikult palgattaja), kes valvab majakat, hoiab loodust, on giidiks turistidele jne. Kuid selleks on vaja koolitatud inimest, kes, elades kll isoleeritult (koos perega?) peab elektrooniliselt suhtlema ja olema pdev erinevates valdkondades. T on siiski vga vastutusrikas.
Majakavahtidest on loodud teatud stereotp - kohusetundlik, ent vhese suhtlemisvajadusega, elab koos kaasa vi koeraga eraldatult karmides tingimustes, olles vhestele turistidele-seiklejatele mrkimist vrivaks toetajaks. See on kll omamoodi eksootiline, kuid mitte perspektiivikas.
Ilmselt on kaasajal vaja pigem loodushoidjat, kes kigile lisaks kontrollib ka majaka td (tuulutab, annab vajaliku info Veeteede Ametile, jms).
Kuidas brokraatiast lbi murda? Tavaliselt on efektiivseim meetod kige rohkem huvitatud institutsiooni kannatlik, eesmrgistatud ja kompetentne tegevus.


KSIMUSED JA VASTUSED

Miks on pkstel viigid?

Pksi viigid smboliseerivad edasiminekut ja sihikindlust (suund ette - terav ja sirge).
Smboliseerivad kandja korraarmastust ja tpsust.
Annavad pildi kandja jukusest. Hea riie kortsub vhem.
Nitavad ktte edasimineku suuna.
Annavad td viikijatele ja triikmasinatstusele.
Sunnivad pkse sagedamini vahetama.
Viigipksid on snum: teen sulle ra.
Nnda on viigita pksid, nagu teksad, dressipksid ja karupksid teatav protest sihikindluse, varandusliku ebavrdsuse ja panganduse vastu ldse.
Loodus viigipkse ei vaja. Hunt viigipkse ei kanna, ja jnes ka mitte. Ometi on selge, kes kellele ra teeb.

Vastuse allikad: anonmne pshholoog, tundmatuks jda soovinud pankur ning veel olematu ametihinguliikumise ideoloogiline juht.


KIIRKOMMENTAAR

Eesti vajab valemajakaid

Kunagi oli meil hea Ott Raukas, kes laulis he meeldejva laulu majakatest. Et igal majakal on oma tuli ja nii edasi. Lpuks tuli ikkagi vlja, et olgu see tuli mis tahes sugune, majakas on ikka selleks, et merel vi inimsuhetes liiklust korraldada.

Paratamatutel asjaoludel on majakad ehitatud mitte linnasdametesse, vaid inimkaugetesse paikadesse. ksikutele saartele, kaljurahnudele. helgi normaalsel inimesel pole sinna asja olnud, ja nnda on majakavaht ikka olnud eraklik ja eriline tegelane. Maailm muutus, inimesed hakkasid millegiprast arvama, et peavad ha enam sitma paatide, autode ja helikopteritega sinna, kuhu vhesed ligi psevad. Majakavahid olid seal ees, nnda oli paik ka omamoodi moraalse kaitse all. Tehnika lks edasi ja majakat vahtima pole enam igapevatlist vaja. Asi selge, lahti lasta. Kuid see toob kaasa selle ksildase ja sageli looduharuldase paiga hlgamise ning juhuseiklejate meelevalda jtmise.

Sest muutunud pole mitte ainult majakatehnika, vaid ka edasiliikumise vahendid. Mida siis teha? Kes vhegi asjaomane ametkond, tunnistab, et keski viks seal kohal ikka olla. Kuid nagu Alice'i hullumeelses teepeos istuvad kik kll kenasti he laua taga, ent iga natukese aja tagant koha vrra edasi. Lpuks ei saa enam keegi kurat aru, kes siis sihukese asja le mtlema peaks. Veeteede mehed tegelevad vaid veeteedega, keskkonnamehed vaid keskkonnaga, regionaalmehed - seda on muidugi ldse vimatu aru saada, et millega - ehk maavanemale lipsu vrvi valimisega, saarte kogul pole jlle asja mandri majakaga ja muinsuskaitset ei huvita mni nende jaoks vrtusetu tuletornikkats.
Nnda siis on judnud ktte aeg uue Ungru krahvi ilmumiseks rahvale. Kes pstitaks piisavalt valemajakaid, mille peale nneotsijad krbestena liimile lheksid.

Tiit Kndler





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012