UUDISTAJA
16. november 2007
Talvekuu 13. päeval Tartus
Talvekuu näitas selle nädala alguses taas korraks talvist nägu ja laotas maha kena valge vaiba. Aga esmaspäeval tööle tulles märkasin ühel elektripostil väikest silti lakoonilise tekstiga “Jõulud on detsembris”. Kena mõte, mida paraku järjest energilisemalt unustada püüame. Sellest nädalast asus jõuluhullust eskaleerima koguni riigiraadio, kus Vikerraadio laineil annavad hommikust hommikusse kinkide kohta nõu kõikvõimalikud “asjatundjad” alates astroloogist ja lõpetades lemmikloomatundjaga, kelle jutt peremehe häälega kõnelevaist närimiskontidest ja koerasokkidest mõjus ausalt öeldes päris õõvastavalt. Avalikult äridele reklaami tegevad ja lõputule ostmisele õhutavad saatejuhid näivad olevat lõplikult unustanud, millise varandusliku seisundiga inimesed on selle jaama kuulajaskonna põhiosa. Rääkimata arukuse ja säästvuse põhimõtetest.
Toomas Jüriado
UUDISTAJA SOOVITAB
Horisont kiikab taevasse
Eesti astronoomid naljatavat, et nende jaoks võib novembrikuu kalendrist hoopis ära kaotada, sest võimalus, et ilm on selge ja nad saavad taevast vaadelda, on kaduvväike. Vähemasti väidab nii järjekordses Planeedivaatlejas Jüri Ivask. Loodetavasti jääb huvilistel sedajagu rohkem aega end astronoomiateemadel täiendada! Novembrikuu Horisondis kirjutab Piret Kuusk paralleelsetest universumitest ehk multiversumist, Tõnu Tuvike tutvustab rahvusvahelise orbitaaljaama laiendamisplaane, Arvo Aabloo selgitab, kuidas võiks töötada kosmoselift, ja Tiit Sepp eritleb, miks päikesepatarei pole tegelikult patarei. Juttu on ka Kuu-uurimise edendamiseks septembris välja kuulutatud X-auhinnast. Universumi tulevikustsenaariume lahkab artiklis “Kosmiline kameeleon” füüsik Kristjan Kannike. Just salapärase kameeleonvälja lähem uurimine võib öelda mõndagi Universumi kauge tuleviku kohta ja aidata kindlaks teha, kas Universum lõpetab Suure Krigina või Suure Rebenemisega. Kui kameeleonväli peaks tõepoolest leitama, on see kaudne kinnitus stringiteooriale. Tartu observatooriumi direktor Laurits Leedjärv kirjutab kolleeg Aksel Kipperist: sada aastat tagasi sündinud mehest, kes on jätnud Eesti astronoomiasse nii sügava jälje, et tema vaimu tuntakse veel praegugi Tõravere teleskoobikuplite vahel hõljumas. Ja kuigi Toomas Tiiveli artikkel Newgrange’ist tutvustab üht paika Iirimaal, on seegi lugu seotud taevaste sündmustega, sest talvisel pööripäeval saab Newgrange’is jälgida imelist vaatemängu. Koduplaneedile on truuks jäänud ka keskkonnatehnoloog Siiri Suursoo, kes tutvustab uudset ja ebatraditsioonilist hüpoteesi, mille kohaselt paikneb Maa sisemuses looduslik tuumareaktor.
Traditsiooniliselt on novembri Horisondis juttu Nobeli preemiatest. Meditsiini- ja füsioloogiapreemia pälvinud töid tutvustab molekulaargeneetik ja Tartu ülikooli rektor Alar Karis, keemiapreemiaga pärjatud uuringuid keemik Hergi Karik ja füüsikute töömaad materjaliteadlane Raivo Jaaniso.
Intervjuu rubriigis vastab küsimustele viljatuseuurija Kadri Haller.
Olümpiaadirubriik keskendub rahvusvahelistele jõukatsumistele bioloogias, matemaatikas ja informaatikas.
Ahto Truu jagab näpunäiteid oma programmide koostamiseks ja ootab vastuseid seekord juba detsembri esimeseks kuupäevaks, sest võitjale tahame sülearvuti üle anda juba 4. detsembril kogumiku “Lehed ja tähed 4” esitlusel rahvusraamatukogus.
Horisont
EESTI UUDISEID
Tarmo Soomere (Foto: Peeter Langovits/Postimees/Scanpix)
Tarmo Soomere saab Balti Assamblee teadusauhinna
Nädala pärast, 23. novembril, antakse Riias pidulikult üle Balti Assamblee (BA) kultuuriauhinnad. Kui kirjandus- ja kunstiauhinna otsustas rahvusvaheline žürii anda vastavalt leedulasele Marcelijus Martinaitisele ja lätlannale Silvija Radzobele, siis teadusauhinna pälvis Eesti merefüüsik Tarmo Soomere kiirlaevalaineid ja nende mõju käsitleva uurimustetsükli eest.
2005. aastal Postimehe aasta inimeseks valitud TTÜ professor Tarmo Soomere sai tuntuks jaanuaritormiga kaasnenud Pärnu üleujutuste täpse ennustajana. Eesti teaduste akadeemia seadis Soomere kandidatuuri üles 2004–2006 tehtud tööde tsükli “Looduslikud ja inimtekkelised lained Läänemerel” põhjal. Kiirlaevalainete suurt intensiivsust avamere tingimustes ja nende kaugmõju ning merepõhja reaktsiooni on nendes uurimustes kirjeldatud maailmas esimest korda. Tähelepanuväärne ja Eesti teadusmaastikul üsna haruldane on see, et tööde tsükli väljundiks on ühest küljest täiesti praktilised soovitused: kuidas reguleerida laevaliiklust ja hallata rannapiirkonda, teisest küljest aga kaalukad fundamentaalset laadi teaduslikud tulemused. Et Tarmo Soomere uurimistulemustel on oluline tähendus Läänemere regioonile, otsustatigi teadusauhind anda temale.
2007. aasta kirjandusauhind määrati Leedu kirjanikule ja tõlkijale Marcelijus Martinaitisele tema viimaste aastate raamatute eest. Kunstiauhinna sai teatrikriitik Silvija Radzobe Lätist Balti riikide teatrilavastusi käsitleva kogumiku eest.
BA/Riigikogu pressitalitus
TÜ tehnoloogiainstituudi teadlased edendavad energiasäästu
9. novembril allkirjastasid Tartu ülikooli (TÜ) teadusprorektor Kristjan Haller ja Eesti Energia keskkonnajuht Tõnis Meriste lepingu, mille kohaselt TÜ tehnoloogiainstituudi (TÜTI) energiatõhusa ehituse tuumiklabor nõustab kahe aasta jooksul kahe-kolme energiasäästliku hoone projekteerimist ja ehitamist. Eesti Energia toetab vastavaid rakendusuuringuid kahe miljoni krooniga.
Lepingu sõlmimise aluseks on asjaolu, et energiatõhusa ehituse tuumiklabori teadlased võitsid Eesti Energia tulevikuenergia sihtkapitali projektikonkursi ideega, mille abil saab matkemodelleerimise meetodit kasutades projekteerida tunduvalt väiksema energiavajadusega hooneid.Tuumiklabori rakendusuuring hõlmab nii kütmis- ja jahutustehnoloogiat, valgustatust ja loomuliku valguse rohkemat kasutust kui ka muid tehnoloogiaid, mis aitavad olulisel määral säästa nii energiat kui ka loodusvarasid ja parandavad energiatõhusust.Loodud arvutisimulatsioon (matkemodelleerimine) käsitleb hoonet, selle kasutamist ja asukoha kliimat ühtse tervikuna. Kvaliteetse projekti puhul paraneb nii energiatõhusus kui ka sisekliima. Selliselt projekteeritud ja ehitatud hoone kütmiseks on vaja praeguse tasemega võrreldes 10 korda vähem energiat.Eesti Energia finantseerib projektikonkursi raames kokku kuni viit projekti kogumahus 10 miljonit krooni. Lähem info projektikonkursi kohta aadressil: http://www.energia.ee/index.php?id=1020&L=0.
TÜTI
Rahvusmõtte auhinna kandidaadid on teada
Neljandat korda väljaantavale Tartu ülikooli (TÜ) rahvusmõtte auhinnale lisandusid uute kandidaatidena kirjanik Arvo Valton-Vallikivi ja folklorist Ülo Tedre.
Peale nende kandideerivad kirjanik Ain Kaalep, akadeemik Erast Parmasto, dirigent Tõnu Kaljuste, kirjanik Jaan Kaplinski, kunstnik Kaljo Põllu, luuletaja Paul-Eerik Rummo, folklorist Mall Hiiemäe, kirjanik Ene Mihkelson ja TÜ emeriitprofessor Rein Taagepera.
Rahvusmõtte auhinnaga tunnustatakse inimest, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Auhind – 50 teost Ilmamaa kirjastuse “Eesti mõtteloo” sarjast ja klaasist taies – antakse laureaadile üle emakeelse ülikooli 88. aastapäeval 1. detsembril TÜ aulas.
Varasemal kolmel aastal on Tartu ülikooli rahvusmõtte auhinna pälvinud etnoloog ja kirjanik Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis ning akadeemik Endel Lippmaa.
TÜ
Tartu ülikooli keemiahoone saab nurgakivi
Täna, 16. novembril kell 14 paigaldatakse nurgakivi ehitusjärgus olevale Tartu ülikooli (TÜ) uuele õppe- ja teadushoonele Maarjamõisa väljal Ravila tänava ääres. Nurgakivi asetatakse hoone kagunurka, tulevase peasissepääsu lähedale (fotol).
Riigihanke tulemusena ehitab nüüdisaegse õppe- ja teadushoone AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg. Ehitus läheb maksma ligi 419 miljonit krooni. Kogu hoone lõplik maksumus kujuneb märksa suuremaks, kuna üksiti tuleb hoone sisustada nüüdisaegse tehnika, laborisüsteemide ja mööbliga.
Lepingu järgi peaks uus keemiahoone valmis saama 2009. aasta veebruariks.
Täna ja homme on Tartus ka 30. Eesti keemia päevad, millega märgitakse TÜ keemiaosakonna taasavamise 60. aastapäeva.
TÜ
 
Jõulumark Ilon Wiklandilt
Eeloleval neljapäeval, 22. novembril, tulevad käibele Eesti selle aasta jõulumargid.
Sisemaakirjale sobiva nimiväärtusega (5.50) margi on seekord kujundanud Eesti rahvusest Rootsi kunstnik, Astrid Lindgreni raamatute illustreerijana kuulsust kogunud Ilon Wikland. Wiklandi tööd on varem arvukalt jõudnud Rootsi postmarkidele.
Teise, 8-kroonise margi on kujundanud Jekaterina Vetrova.
Eesti Post/Uudistaja
Foto: Internet
Linnunimistu on taas täienemas
Eesti linnuharulduste komisjoni esimehe Margus Otsa teatel nägi Aivo Klein 13. novembril Pärnu-Riia maantee servas Piirumi külas suur-turteltuvi (Streptopelia orientalis).
Otsa kinnitusel oli ilmselt tegemist alamliigiga S. o. meena, kes elutseb Edela-Siberis ja Kesk-Aasias. Euroopas on see liik suur haruldus, näiteks Soomes on suur-turteltuvi kohatud vaid kümmekond korda.
Kui linnuharulduste komisjon vaatluse kinnitab, on suur-turteltuvi Eesti 367. linnuliik. Kuna Mati Kose sai tuvist teha hulga pilte, kus olulised tunnused hästi näha, peaks olema kindel, et vaatluse tõesti kinnitatakse.
Linnuhuviliste arvutilist
“Aasta tegu” tehti Rõhul
9. novembril toimunud Eesti maaülikooli akadeemilisel aktusel anti tiitel „Aasta tegu“ maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudile Rõhu katsekeskuse, iluaia ja tervendava aia projekteerimise ja arendamise eest.
Rõhu nüüdisaegse katse- ja praktikakeskuse üks osa on tervendav aed, kus eri maastikukarakteristikud koos taimede, valguse ja värvidega aitavad inimesel taastuda ja stressi maandada. Et keskus asub Tartu lähedal, pole see ainult maaülikoolile, vaid ka linnarahvale mõeldud mõnus jalutuskoht.
Varem on „Aasta teoks” valitud keskkonnahoidlik reoveepuhasti, tervisliku piima arenduskeskus, Võrtsjärve järvemuuseum ja keskkonnaüliõpilaste selts.
Maaülikool
VEEBILT
Tänavune säästva arengu foorum
8. novembril peeti Tallinnas rahvusraamatukogus “Säästva arengu foorum 2007”, mille korraldas Säästva Eesti instituut, SEI-Tallinn. Arutleti keskkonnapoliitika lõimimise strateegiate ja vahendite üle.
Kes foorumile ei jõudnud, saab ettekannetega tutvuda SEI-Tallinna kodulehel http://www.seit.ee/index.php?m=14&l=1&act=show&id=13.
SEI-Tallinn
VÕISTLUS
Lapsed on oodatud lindudele söögimaju meisterdama
Riikliku looduskaitsekeskuse (LKK) töötajad korraldavad Põlva, Valga ja Võru maakonna 5.–8. klasside õpilastele lindude söögimaja meisterdamise võistluse.
Kuni kolmeliikmelisel võistkonnal tuleb meisterdada lindude söögimaja ning paigutada see hiljemalt 10. detsembriks kodu või kooli lähedale. Eelistatud on tööd, mida tehes on oskuslikult kasutatud looduslikke või vanu materjale.
Pärast söögimaja paigaldamist vaatlevad võistlejad söögimajas käivaid linde. Võistluse žüriile tuleb aadressil Margit.Turb@lk.ee esitada fotomaterjal ja lühikokkuvõte jutukesena söögimaja meisterdamise kohta 11. detsembriks ning söögimajas käivate lindude kohta 10. jaanuariks.
Konkursi tulemused avaldatakse Otepää looduspargi kodulehel www.otepaaloodus.ee hiljemalt 25. jaanuaril. Viie parima võistlustöö eest on auhindadeks loodusraamatud ning matkatarbed; iga osavõtja saab diplomi.
LKK
TASUB MINNA
Mida teha vanade turbatootmisaladega
Nädala pärast, 23. novembril on Tallinnas Meriton Grand hotellis Eesti turbaliidu (ETL) konverents “Kasutusest väljalangenud turbatootmisalade korrastamine”.
Lähemat teavet saab e-aadressil info@turbaliit.ee või telefonil 552 7327. ETL kodulehekülg on võrgupaigas http://www.turbaliit.ee.
ETL
MAAILMAST
Suureks õliõnnetuseks valmis, pidevaks tööks mitte
Soome linnukaitseorganisatsioon BirdLife Finland avaldas üleeile pressiteate, milles muretsetakse Läänemere maade võimetuse pärast tulla toime pideva väikese õlisaastega, mis on veelindudele ülimalt ohtlik.
Pressiteate ajendiks sai Läänemere maade ministrite nõupidamisel Krakowis vastu võetav tegevuskava, milles kõneldakse küll vajadusest kahandada Läänemere eutrofeerumist, mitte aga naftasaastest. Siiani pole illegaalseid õlilekitusi kontrolli alla saadud ja nafta tapab Läänemerel igal aastal 100 000 kuni 500 000 veelindu. Suurem osa “mõrvarlekkeid” on väikese ulatusega, aga kuna neid tuleb ette üle kogu mere, on nad isegi ohtlikumad kui üksik suurõnnetus.
BirdLife Finland’i linnukaitseametniku Margus Ellermaa sõnul ollakse kenasti valmis sööstma likvideerima tankeriõnnetuse tagajärgi, pideva väikereostusega aga toime ei tulda. Nii et ehkki ametlik statistika näitab naftasaaste pidevat vähenemist, leidub õliga määrdunud linde ometi rohkesti. Paljud riigid pole suutnud tööle rakendada isegi lindude õlisurma pidevat seiret, nendib Ellermaa.
Veelinnud on õli suhtes ülimalt tundlikud. Sulestikule sattunud lusikatäis naftat on piisav, et lind sureks, sest sulestiku soojusisolatsioon on rikutud ja tiivuline ohver külmub surnuks. Samuti võivad linnud surra sulestiku puhastamisel siseorganeisse sattuva õli mürgisusest.
BirdLife Finland
Foto. Chris Knights/BirdLife
Pääsukestel läks seekord (vist) õnneks
Uudistajagi kirjutas mullu 21. novembril (vt. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja160.html) ohust Lõuna-Aafrikas Mount Morelandi roostikus talvituvatele suitsupääsukestele: 2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlusteks taheti laiendada väikest La Mercy lennuvälja. Roostik jäänuks lennukite õhkutõusmis- ja laskumistrajektoorile ning ohutuskaalutlustel taheti linde hulgaliselt – hinnanguliselt viis miljonit ehk tubli kolm protsenti maailma asurkonna üldsuurusest! – meelitav taimestik hävitada. Lähipiirkonnas teisi sobivaid roostikke aga pole: see paik on piltlikult öeldes kui pilliroosaareke suures suhkrurooväljade meres. Nii võinuks arendusplaanide teostus esialgsel kujul olla meie rahvuslinnu maailmapopulatsioonile paras katastroof.
Linnukaitseorganisatsioonide liidu BirdLife eestvõttel vallandunud ulatuslik protestikampaania oli edukas ja roostik jääb seal peatuvaile (mitte pesitsevatele, nagu tikuvad kirjutama Eesti ajalehed!) pääsukestele alles. Laiendamata ei jää ka lennuväli, aga lindude liikumist hakatakse nüüdistehnoloogia abil seirama ja lennuliiklus korraldatakse selle põhjal operatiivselt ümber.
BirdLife/Uudistaja
Europarlament on lennunduse suhtes karmim kui Euroopa Komisjon
Euroopa Parlament (EP) toetas 13. novembril Euroopa Komisjoni (EC) ettepanekut lisada lennutegevus Euroopa Liidu (EL) kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi, tegi samas aga mitu ettepanekut karmistada EC pakutud nõudeid.
Näiteks soovitakse nii EL siselennud kui ka EL ja kolmanda riigi vahelised lennud süsteemi hõlmata juba 2011. aastal, piirata saatekvoote ja eraldada veerand neist enampakkumisel.
EL kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem, üks võimalus nende gaaside heidet kahandada, ei ole seni hõlmanud lennundust. Samas on kasvuhoonegaaside heitkogused lennundussektoris tohutult suurenenud: 1990. aastaga võrreldes ligi sada protsenti.
Saastekvootide eraldamise süsteemi põhjal annab iga saasteluba õiguse emiteerida üks tonn süsihappegaasi aastas. Teatud arv saastelube antakse riiklike eralduskavade järgi lennuettevõtetele tasuta, ülejäänud saasteload eraldatakse enampakkumisel. Kui EC ei teinud konkreetset ettepanekut enampakkumisele minevate lubade kohta, siis EP soovib, et 2011. aastal eraldataks enampakkumisel 25% saastekvootidest.
Enampakkumise tulusid tuleks kasutada selleks, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet, aidata eriti arengumaadel kohaneda kliimamuutuste mõjudega ja rahastada sellekohast teadus- ja arendustegevust. Samuti tuleks tulusid kasutada alandamaks keskkonnahoidlikumatele transpordiliikidele kohaldatavaid makse.
Parlament soovib, et süsteem hõlmaks ka valitsuste ja riigipeade lende, millele EC tahab teha erandi. Küll tehtaks erand katse-, pääste- ja õppelendudele, samuti õhusõidukitele, mille maksimaalne stardimass on alla 5700 kilo.
Kasvuhoonegaaside heitkoguste seisukohast on lennundus halvim transpordiliik. Lennukit kasutava reisija puhul paisatakse kilomeetri kohta õhku märkimisväärselt rohkem (191 grammi) kasvuhoonegaase kui bussi (31 g) või rongi (47 g) kasutava reisija puhul. Ka autokasutus (143 g) on tunduvalt keskkonnahoidlikum kui lennusõit.
EP
Kõiki peletusvahendeid eiravate hõbekajakate hulk Väätsa europrügilas on ilmselge kinnitus, et meilgi satub olmeprügi hulka ka hulgaliselt söödavat.
Armasta toitu, vihka jäätmeid!
Britid on käivitanud sellenimelise kampaania (vt. võrgupaigast http://www.lovefoodhatewaste.com).
Võrgupaiga avaleht tsiteerib Georg Bernard Shaw’d: “Pole siiramat armastust kui armastus toidu vastu!” ja toob hulga mõtlemapanevaid näiteid, kui pillavalt saareriigis toiduga ringi käiakse. Väidetavasti visatakse ära terve kolmandik poest toodud toiduainetest – ja see kolmandik ei koosne sugugi vaid koortest, luudest ja südamikest. Absoluutarvuna olevat igal aastal prügimäele sattuva toidu kogukaal 6,7 miljonit tonni ja selle ligikaudne hind on 8 miljardit naelsterlingit. Kõigel sellel on peale raiskamise ka väga otsene keskkonnamõju: lagunevatest toiduainetest tekib kurikuulsast kasvuhoonegaasist süsinikdioksiidist mitu korda ohtlikum metaan. Pealegi tuleb toidu ja ressursside tegevuskava WRAP kinnitusel selleks, et toitu toota, pakendada ja vedada kulutada nii palju energiat, et tekib 15 miljonit tonni süsihappegaasi aastas.
http://www.lovefoodhatewaste.com/Loodusajakiri
KIIRKOMMENTAAR
Linnujahimehed Ohridi järvel Albaanias: kohe saab tina iga tiivuline. Lõuna-Euroopa eetikakauged jahikombed on jõudnud ka Eestisse.
Eesti linnujahi eripärast
Keskkonnainspektsiooni 2. novembril avaldatud pressiteade, milles on juttu karistuse määramisest Harjumaal keelatud võtetega linnujahti pidanud Itaalia jahimeestele, ajendas ulatusliku mõttevahetuse linnuhuviliste arvutilistis.
6000 krooni trahvi saanud jahituristid Alessandro ja Giuseppe olid 16. oktoobril Pedasel linnujahil kasutanud lindude ligimeelitamiseks elektroonilist peibutusvahendit, millele olid salvestatud 20 linnu häälitsused.
Selle teate peale vallandus terve teadete vool (linnu)jahimeeste kahtlastest sekeldustest mitmel pool Eestis. Valisin neist rohketest juttudest neli katkendit:
- Minu arvates pole tihti küsimus mitte vales liigis, vaid selles, et seda tehakse lihtsalt lõbu pärast, ning lastud lindude saatus on kas prügimägi või seasöök.
- Tänavust laglejahti korraldas muuseas kah ei keegi muu kui tähtis isik, kes on seatud /…/ “jätkusuutliku” jahinduse kokkuleppe kontaktisikuks Eestis. (Jutt on Hiiumaal peetud “jahist”, kus kaitsealuseid valgepõsk-laglesid meelitati kõlaritest tulevate laglehäältega! – TJ)
- Alles hiljaaegu kurtis üks välismaa linnujahituriste võõrustava majutusasutuse juhataja, et ei teagi, mis nende linnukuhjadega jälle teha. Jahimehed kitkuvad osa ära, kuid enamik jääb lihtsalt niisama üle.
- Jahimehed räägivad, et suvaliste lindude suvaline kõmmutamine olevat väga tavaline ja kujunenud mõnede turismiarendajate jaoks alaliseks äriks. Lastakse kõike – kuldnokki, rästaid, laglesid, kartulikottide kaupa.
Need on rohkesti looduses viibivate ja looduse pärast muretsevate inimeste arvamused. Kui keegi tõestab, et kõik see on pelgalt nn. jahimehejutt, muutun tublisti rõõmsamaks. Linnuhuviliste listis seda keegi tõestada ei suutnud, pigem otse vastupidi.
Toomas Jüriado
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
