Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
09. november 2007




November õigustas oma rahvapärast nime talvekuu: tuli lund, tulid krõbedad öökülmad, tuli ka tormituuli. Esimese novembrinädalavahetuse külm ja tuul rookis oktoobri lõpuni sündsalt riides püsinud puudelt lehed ning sundis inimest kapist välja otsima suusamütsi ja paksema salli. Mu koduakna all pudises lumele siiski vaid osa sel sügisel uskumatult marjarohkete viirpuude andidest. Tiivulisi sööjaid on betoonlinna keskele kaetud toidulaua ääres paraku napilt. Võib-olla püsib talv veel mõnda aega taevas?

Toomas Jüriado



 

UUDISTAJA SOOVITAB



                  





EESTI UUDISEID





Keskkonnaminister: looduskaitseliste piirangutega maade vahetus tuleb lõpetada

6. novembril kiitis valitsusliidu eestseisus heaks keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ettepaneku, mille kohaselt oleks senise looduskaitse piirangutega maade vahetuse asemel õiglasem see, kui omaniku soovi korral ostaks riik temalt turuhinnaga ära maa, mida ta sihtotstarbeliselt kasutada ei saa. Maadevahetuseks riigireservi kogutud maatükid aga tuleks panna oksjonile. Sel juhul saab piirangutega maast loobunud inimene endale asemele osta sobiva suurusega maatüki sobivas kohas.

Maadevahetuse lõpetamise kasuks räägib seegi, et sobilike vahetusmaade väljaotsimine ja pakkumiseks ettevalmistamine on riigile kulukas ja töömahukas: maa-ameti andmeil maksab ühe vahetuse korraldamine umbes 15 000 krooni. Praegu on menetluses üle 500 maadevahetuse avalduse.

Looduskaitseseaduse muudatusettepanekud saadeti ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile. Lõpliku otsuse looduskaitseseaduse muutmise kohta langetab Riigikogu.

Keskkonnaministeerium

  


 



Teeme ära

6. novembril oli kodanikualgatuse “Teeme Ära 2008” avapressikonverents.

Algatus raames on plaanis järgmise aasta maikuu esimese nädalavahetuse jooksul Eesti prügist puhtaks koristada. Kaasates mittetulundusühingud, kohalikud omavalitsused, ettevõtted ja 40 000 eraisikut, tahavad projekti eestvedajad üle terve riigi kokku korjata ja ära vedada üle 7000 tonni prügi.

Ettevõtmisega on juba liitunud Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liit (EMSL), keskkonnaministeerium, riigimetsa majandamise keskus (RMK), Eesti rahvusringhääling, Eestimaa looduse fond, MTÜ Ökokratt. Läbirääkimised käivad kõigi kohalike omavalitsuste, mitme suurettevõtte ja mittetulundusühinguga.

Iga huviline saab praegu projektiga liituda prügistatud kohtade kaardistajana. Täpsemad juhised selle kohta leiab projekti koduleheküljelt www.teeme2008.ee.

teeme2008

  

 

Tartu ülikooli teadlased leiavad laste ajuinsuldi tõhusamalt üles

Tartu ülikooli (TÜ) teadlaste uuringu käigus töötati välja tõhusam meetod vastsündinute ja lapseea insuldi diagnoosimiseks ja raviks.

TÜ neuropsühholoogia vanemteaduri Anneli Kolgi juhitud töörühm on teinud kindlaks, et kui seni registreeritud keskmine haigestumus neonataalsesse ehk vastsündinute insulti jääb maailma eri paigus vahemikku 17–20 haigusjuhtu 100 000 sünni kohta, siis Eestis oli see arv tunduvalt suurem – 63 last 100 000 sünni kohta.

Anneli Kolk tõdes, et selline arvuline erinevus haiguse diagnoosimisel võib olla tingitud asjaolust, et vastsündinute insulti on raske ära tunda. Varane haiguse diagnoos on aga väga oluline, et lapsed saaksid haiguse ägedal perioodil vajalikku ja õigeaegset ravi. Uurimisprojekti „Ajuinsult lapseeas – epidemioloogiline uuring koos ajuinsuldile kaasuvate kognitiivsete häirete diagnoosimise ja individuaalse neuro(re)habilitatsiooni programmi väljatöötamisega” finantseeris Eesti teadusfond.

 

   

Põlevkivikasutust tuleb piirata

Keskkonnaministeerium tahab teha maapõueseadusse muudatusi, mis lubaks põlevkivi kasutamist piirata riikliku arengukava eelnõus kavandatud aastamäärani, 20 miljoni tonnini.

Kuna praegu kehtivate lubade alusel võib põlevkivi kaevandada kokku 23,75 miljoni tonni ulatuses, siis tuleb leida juriidilised võimalused, et seda lubadele märgitud aastamäära vähendada. Pealegi seab arengukava kaugemas tulevikus sihiks kaevandada põlevkivi mitte üle 15 miljoni tonni aastas.

Lahendust ei ole veel leitud. Olukorra teeb eriti keeruliseks see, et põlevkivi kaevandamisload on väljastatud seadustega kooskõlas ning ettevõtjad on kavandanud lubades ettenähtud koguseid silmas pidades oma ettevõtete tegevust. Keskkonnaministeeriumi ja põlevkivi kaevandajate esindajate järgmine kohtumine toimub 14. novembril.

Keskkonnaministeerium





 

Taas õlireostus

Sõrve poolsaarel avastati teisipäeval õliga määrdunud kajakaid ja sukelparte: mustvaeraid ja aule. Oletatavasti oli rannikul veel määrdunud linde.

Keskkonnainspektsiooni inspektorid kontrollisid järgmisel päeval igaks juhuks üle ka Kõpu poolsaare rannikuala, sest lindude rändeteid arvesse võttes võis määrdunud linde sattuda ka Hiiumaa rannikule. Seal siiski ohvreid ei märgatud. Hommikul tehtud vaatluslennul piirivalve Saaremaa rannikumeres reostust ei avastanud. Ka kaldalt pole mingeid õlijääke ei leitud.

Keskkonnainspektsioon

 
  

Sügisene konnainfo telefon lõpetas tegevuse

Sügisene üle-eestiline konnainfo telefon sai septembrist kuni oktoobrini umbes 90 kõnet, mis teatasid maanteedel talvitumiskohtadesse liikuvatest konnadest. Konnade hulgirände kohtadeks osutusid samad paigad kui kevadelgi.

Konnade ränne oli massilisem Võrtsjärve põhjatipus, Saku-Kiisa ümbruses Harjumaal, Piibe maantee eri lõikudel ning Kärevere ja Kose ümbruses. Kolmandik kõnedest tuli ajavahemikul 18.–21. septembrini, üksikutest konnadest teatati aga veel ka oktoobri viimastel päevadel.

MTÜ Põhjakonn esindaja Piret Pappel ütles, et konnade sügisränne on hajutatum, mitte nii kontsentreeritud ja lühiajaline kui kevadel, mil esimeste soojade ilmadega läheb kogu konnavägi liikvele. Konnainfo tulemused analüüsitakse ning edastatakse maanteeametile, et teeremonti tehes saaks planeerida konnatunnelite rajamist.

Riikliku looduskaitsekeskuse (LKK) ja MTÜ Põhjakonna infotelefon oli avatud 30. märtsist 30. maini ja 1. septembrist 31. oktoobrini. Kuigi tegu polnud tasuta numbriga, tuli kõnesid palju (kokku üle 400), teada anti ka varasemate aastate kogemuste kohta.

LKK

 
  

Maaülikooli ajaleht sai viiekümneseks

7. novembril oli maaülikooli aulas maaülikooli ajalehe 50. sünnipäevale pühendatud konverents.

Lehe ajaloost tegi ülevaate tuntud raadiomees Vello Lään, kes oli lehe toimetaja aastail 1960-1975. Juhani Püttsepp (toimetaja 2001. aastast kuni tänavuse veebruarini), meenutas, kuidas leht sai kuue aasta eest uue ja värvilise näo ning sisu. Illari Lään Tartu ülikoolist kõneles ajalehe rollist ülikoolide kommunikatsioonivahendina.

Maaülikool

 


TASUB MINNA




Matsalu loodusfilmifestivali parimad filmid taas Tartus

Nagu juba tavaks, näidatakse ka 5. loodusfilmide festivali auhinnatud töid Tartu keskkonnahariduse keskuses (TKKHK, Kompanii 10).

Esimene filmiõhtu on eeloleval teisipäeval, 13. novembril kell 18. Vaadata saab Bo Landini ja Jan Henrikssoni ekraaniteost “Looduse tants” (“Nature`s Dance”), mis pälvis festivali grand prix’. Tipptasemel kaadrid vahendavad mitmete loomade paaritumishooaega Põhjamaa looduses. Ungari re˛issööri Zsolt Marcell Tothi film linnas elavatest liikidest “Looduslik Budapest” (“Budapest Wild”) sai festivali kiituskirja. Kolmas teisipäeval linastuv film on ˛ürii eriauhinna pälvinud rootslaste Tina-Marie Qwibergi ja Hans Berggreni “Kontvõõrad” (“The Gatecrashers”). See jutustab nüüdisaegse maailma tegelikest võitjatest: loomadest, kes on leidnud elukoha inimese loodud tingimustes.

Piletid maksavad 10 ja 25 krooni.

TKKHK



 
 

GIS-päev rahvusraamatukogus

Geograafiahuvilistel on põhjust minna kolmapäeval, 14. novembril rahvusraamatukokku, kus kell 10–17 toimub kolmas geograafia ja geoinfosüsteemide (GIS) teabepäev “Geograafia paneb paika”.

Eesti teadus- ja õppeasutused, riigiasutused ning firmad tähistavad sellega rahvusvahelist GIS- ja geograafiapäeva. Tutvustatakse geograafia tähtsust meie igapäevaelus ning GIS-tehnoloogia võimalusi parandada elukeskkonda ja lihtsustada kodanikele suunatud teenuseid.

Teabepäeva kava leiab GIS-päeva kodulehel www.nlib.ee/gispaev või www.rahvusraamatukogu.ee/gispaev.

Osalemine on tasuta.

Rahvusraamatukogu

 
  

11. novembril on taas Uuskasutuskeskuse kirbuturg

Uuskasutuskeskuse järjekordne kirbuturg (eesti keelde sobib paremini sõna “täiturg”) on 11. novembril tavapärases paigas Tallinnas Uus-Sadama 19-12 UK Sisustus juures platsil. Turg on lahti kell 11–17.

Täiturg on mõeldud kohana, kus inimesed saavad müüa oma üleliigseid asju. Uute asjadega kaubitsejad ei ole turule oodatud ja korraldajail on õigus neile koha müümisest ja koha väljaandmisest keelduda.

Kirbuturule tuleb ette registreerida e-posti teel info@uuskasutus.ee või telefonil 646 4302. Osavõtutasu müüjatele on 50 krooni ja see tuleb maksta (MTÜ Taaskasutus arvele nr. 221024662766, märksõna: kirbuturg) hiljemalt 9. novembriks.

Uuskasutuskeskus




 
MAAILMAST


 

Austraallased võitlevad Tasmaania metsade eest

Uudistajagi on kirjutanud (vt. 21. september, http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja193.html) protestiaktsioonidest Tasmaania põlismetsade raiumise vastu.

Nüüd võib vaadata mõtlemapanevaid kaadreid populaarses videoportaalis YouTube http://www.youtube.com/watch?v=i692EviZpIk. Veebist http://www.treedomfighters.org.au/ saab aga lugeda kolm kuud vältavast ja 13. detsembril Perthi raekoja juures lõppevast üleriigilisest aktsioonist “The Forests and Free Speech” (“Metsad ja vaba kõne”), mille käigus on toimunud 36 avalikku üritust kuues osariigis ja territooriumil. Kõigil neil on protestitud kompanii Gunn Ltd tegevuse vastu.

BirdLife/Uudistaja




 


Auhinnad ootavad linnukaitsjaid

Afro-Euraasia ränsete veelindude leppe AEWA veebilt http://www.unep-aewa.org/aewa_award/criteria_and_procedures_aewa_award2008.pdf saab uurida, keda ja kuidas võiks esitada AEWA veelindude kaitse auhinna nominentideks.

2005. aastal asutatud auhind tõstab esile üksikisikuid ja organisatsioone, kes on lepingu piirkonnas märkimisväärselt kaasa aidanud veelindude kaitsele ja jätkusuutlikule kasutusele. Auhinda antakse iga kolme aasta tagant välja lepingu osalismaade kohtumisel, seekord järgmise aasta septembrikuus Antananarivos Madagaskaril.

Auhinna suurus on 5000 Ameerika dollarit ning see antakse eraldi organisatsioonide ja üksikisikute kategoorias.

AEWA




Ramsar rõõmustab poolakate üle

Kui viimasel aastal on olnud põhjust korduvalt kirjutada Poola poliitikute vastuseisust looduskaitsele, siis seekord on teatada hoopis vastupidine uudis: kaks Poola Ramsari konventsiooniga kaitstud märgala arvatakse välja Montreux’ nimekirjast.

1990. aastal loodud Montreux’ nimekirja satuvad need rahvusvahelise tähtsusega märgalad, kus on toimunud või toimumas olulised ökoloogilised muutused või sellised muutused on ette ennustatavad. Praegu on selles “mustas nimekirjas” 57 Ramsari-ala; aastate jooksul on veerandsada ala sellest nimekirjast pääsenud, kuna olukorda on suudetud parandada.

5. novembril otsustas Ramsari komitee teadustehniline ekspertrühm, et ka Poola Seitsme saare järve (Jezioro Siedmiu Wysp) loodusreservaat ja Warta jõesuudme rahvuspark, mis sattusid paturegistrisse juba vastavalt 1990. ja 1993. aastal, on suutnud ökoloogilist olukorda parandada ja tagada seal elavate liikide säilimise.

Ramsari konventsioon




KIIRKOMMENTAAR


 



 

Kes valdab tarkust

Nädala alguses põhjustas loodusehuviliste arvutilistis põgusa tormi veeklaasis Äripäevas ilmunud artikkel kliimamuutustest. Artikkel ei olnud – olgem viisakad – kuigi arukas. Ja muidugi said taas kord nahutada ajakirjanikud.

See kemplus tõi mulle meelde hiljaaegu juhtumisi kuuldud saate riigiraadio spordisaates, kus arutleti selle üle, kas ikka on õige väita, et sporti kajastatakse Eesti ajakirjanduses kultuuriga võrreldes liiga palju. Saates öeldi mõndagi geniaalsest; kõige uskumatum oli siiski teeneka spordiajakirjaniku kinnitus: no vaadake neid juhme kultuuriajakirjanikke, seal pole kedagi, kes valdaks võrdselt hästi muusikat, kunsti ja kirjandust. Seevastu meie, spordiajakirjanikud, saame hakkama mis tahes spordiala kajastamisega.

Üle keskmise suure spordisõbrana, aga samas ka natuke ajakirjanduses ringisiblinuna olen ikka imetlenud Eesti spordisaadete vaatajate ja kuuljate kannatlikkust. Kes mõnda spordiala veidigi rohkem jagab, teab öelda, et enamik meie spordireportereid tunneb paremal juhul paari-kolme ala, ent sageli ei tunne siiski ühtegi. Kõnelemata sellest, et hätta jäädakse mis tahes keelest päris võõrnimede kokkulugemisega. Kust tuleb küll enesekindlus väita, et tegelikult osatakse kõike?! Aga teisalt vist ei saagi nii pisike rahvas nagu eestlased üleval pidada samasugust asjatundlike kajastajate armeed nagu näiteks Eurosport või mõni teine suur rahvusvaheline kanal.

Kui laotame nüüd spordiajakirjanduse rohkelt rahastatud tööpõllu kõrvale teadus- ja keskkonnaajakirjanduse, siis tuleks pigem imestada selle üle, et midagi arukat üldse vahel ilmub. Mitu teadusajakirjanikku – mõtlen eelkõige neid, kes suudavad vaol püsida esmajoones realia et naturalia ja medicina valdkonnas, humaniora ja socialia vallas on asi ehk kriipsuke parem – meil õigupoolest on? Mulle tuleb meelde kaks: Tiit Kändler Eesti Päevalehest ja Priit Ennet Vikerraadiost. Ja keskkonnaajakirjanikke? Võib-olla mitte ühtegi. Kusjuures pole näha ka seda suuet, kust nad välja voolama võiksid hakata: areenile saab ilmuda vaid isehakkajana, kes on ja jääbki diletandiks.

Seda suurem on teadusemeeste vastutus, kes neile isehakanuile intervjuusid annavad. Kui nüüd selle sama kliimamuutuse teema juurde tagasi tulla, siis pean kordama vähemalt kaks korda avalikult kõneldud seika omaenda ajakirjandustegevuse kõrgajast, kui käisin teeneka kliimauurija, ühe instituudi direktori juures tegemas intervjuud raadiole Vaba Euroopa. Asjatundjal oli vaid üks intervjuu-eelne küsimus: “A’a kuidas te tahate: et kas kliima soojeneb või et kliima jaheneb?”. Kas pean kommenteerima?

Toomas Jüriado




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet