Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
23. november 2007




Novembrikuu õied: mitte just lopsakad, aga täiesti olemas (22. november Tartus)
 

Kui tulles näitas talvekuu päris talvist nägu, siis edasi on ta olnud üpris heitlik ja paiguti päris soe. Veel nädalavahetusel sai raadiost kuulda, et kusagil Kirde-Eestis olevat lausa 13-sentimeetrine lumekiht; neid ridu arvutisse klõbistades ei näe ma toimetuse aknast enam lumekübetki. Ja näiteks esmaspäeval oli korra selline tunne, et meilgi tuleb varsti polaaröö: kui juba kell üks päeval oli hämar. Selline ilm surub meeleolu alla ja mõttelennu madalaks. Tuleks ometi lund …

Toomas Jüriado

 
 

UUDISTAJA SOOVITAB






Ämblikud, saarikud ja Irboskamaa

Novembri Eesti Looduses vaatleb ämbliku-uurija Mart Meriste põhjalikumalt nelja ämblikuliiki, keda võib sagedamini näha inimese eluasemetes, ning viiendat, kellega lähiaastatel tõenäoliselt tihedamini kokku puutuma hakkame. Kuigi eriliselt sooje tundeid ämblikud enamikus inimestes vaevalt tekitavad, ei jäta nad kedagi päris külmaks. Meil peetakse neid sageli õnnetoojateks ning vaid väheste käsi tõuseb neid kärbse kombel labaselt maha lööma. Neist on putukate püüdjana pigem tulu kui kahju.

Teises pikemas loos heidab Aimar Rakko pilgu vähe tuntud mikroskoopiliste organismide, koldvetikate süstemaatikasse ja ökoloogiasse. Üsna mitu koldvetikaliiki on esmakirjeldatud Eesti vetest.

Aasta puu rubriigist saab põhjalikult teada saarepuu levikust Eesti metsades. Tutvustatakse Euroopa imetajate uuendatud punast nimistut, Ura maastikukaitseala ja Suurupi looduskaitseala loomist. Juttu on ka sel sügisel Järvseljal toimunud Eesti imetajauurijate sügiskoolist, Luua õpperajast ja unustatud Irboskamaa maastikest. Intervjuu on taimede evolutsioonilise ökoloogia professori Kristjan Zobeliga, postri on seekord teinud Assar Jõepera.

Eesti Loodus



            
EESTI UUDISEID


Eestlase teadustöö ajakirjas Nature

Tartu ülikool (TÜ) saatis eile laiali pressiteate, milles informeerib kenast teadussaavutusest: Eesti noormehe Leopold Partsi TÜ arvutiteaduse instituudis tehtud teadustöö tulemused avaldati tänavu novembris suure rahvusvahelise uurimiskonsortsiumi ühisraportis koguni kahes ajakirja Nature artiklis.

Praegu Sangeri instituudi ja Cambridge’i ülikooli doktoriõppes tudeeriv Leopold Parts tegutses eelmisel suvel kolmekuulise vahetusvisiidi ajal TÜ arvutiteaduse instituudis Jaak Vilo juhitud bioinformaatika teadusrühmas. Koos Massachussetsi tehnoloogiainstituudi teadusrühmaga analüüsis ta sekveneeritud kärbse genoome. Tosina kärbse genoomi põhjal oli võimalik teha täpsemaid ennustusi, kasutades otsingus esinemiste evolutsioonilist konserveerumisjälge.

“Praeguseks teise aasta doktorandi kohta on see äärmiselt tugev saavutus. Uurimus on oluline seepärast, et näitab ära, kui väärtuslik on uute imetaja genoomide sekveneerimine ka inimese genoomi mõistmise seisukohast,“ ütles Jaak Vilo.

Leopold Partsi haridustee algas TÜ matemaatika-informaatikateaduskonnast. Ta on esindanud ülikooli mitmel rahvusvahelisel matemaatika- ja informaatikaolümpiaadil. 2003. aastal asus ta õppima Massachussetsi tehnoloogiainstituuti USA-s. Vahetuse korras on ta õppinud nii Cambridge’i ülikoolis Inglismaal kui ka suviti külalistudengina Eestis, TÜ arvutiteaduse instituudis.

 



Fotomälestus Suurupi tulevaselt looduskaitsealalt 19. oktoobrist (Foto: Kaupo Kohv/ELF)

 

Kohus jättis kohtuvaidluse ajaks Suurupi metsaraiekeelu kehtima

Kohus ei rahuldanud Suurupisse loodavale looduskaitsealale jääva kinnistu omaniku AS Balti Finantseerimisasutuse taotlust jätkata kohtuvaidluse ajal Suurupis metsaraiet.

Keskkonnaminister peatas raie lõpetamiseks metsateatised 19. oktoobril. 1. novembril esitas AS Balti Finantseerimisasutus Tallinna halduskohtule kaebuse keskkonnaministri otsuse tühistamiseks ja taotles õigust jätkata kohtumenetluse ajal metsa raiumist. Kohus taotlust ei rahuldanud ja märkis, et metsaraie Balti Finantseerimisasutuse kinnistul tooks kaasa elupaikade kahjustamise.

“Kui maaomanik oleks saanud võimaluse raietöid jätkata, oleks see nurjanud kogu Suurupi looduskaitseala moodustamise protsessi, sest kaitsmisväärsed loodusväärtused oleksid raietööde käigus tõenäoliselt hävitatud,” ütles keskkonnaministeeriumi abiminister Rita Annus.

Praegu on avalikustatud Suurupi looduskaitseala loomiseks kaitse-eeskirja eelnõu. Kõigil huvilistel on kuni 26. novembrini võimalik tutvuda Harjumaa keskkonnateenistuses ja Harku vallavalitsuses loodava looduskaitseala kordusekspertiisile vastava kaitse-eeskirja eelnõu, seletuskirja ja asukohaskeemiga. Samaks ajaks ootab keskkonnateenistus ka maaomanike ettepanekuid ja vastuväiteid.

Loodava Suurupi kaitseala pindala on kokku 190,5 hektarit, millest 133 hektarit on riigimaa või endistviisi riigi omandis olev maa. Tulevane kaitseala koosneb kolmest vööndist: Ninamaa piirangu- ning Suurupi ja Mere sihtkaitsevööndist.

Keskkonnaministeerium

  


Vabaühenduste Fond toetab demokraatiaprojekte 33 miljoni krooniga

Eile kuulutati välja esimene vabaühenduste fondi projektide taotlusvoor tähtajaga 29. jaanuar 2008.

Toetusi võivad taotleda Eestis registreeritud avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Oma- ja/või kaasfinantseerimine peab olema vähemalt 10 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Aasta vältavaile väikeprojektidele saab toetussumma olla 20 000–100 000, kaheaastastele suurprojektidele 100 000–500 000 krooni.

Vabaühenduste fond toetab algatusi, mille siht on tugevdada vabaühenduste institutsionaalset võimekust ning rolli ja mõju ühiskonnas. Tegevused peavad olema kavandatud ühes kolmest eelisvaldkonnast: demokraatia ja kodanikuühiskonna areng, keskkond ja säästev areng või sotsiaalne integratsioon ja kohalik areng.

Vabaühenduste fond on Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismide raames loodud toetusskeem, mille eesmärk on kaasata Euroopa majanduspiirkonnas kodanikuühendused tegevusse, mis vähendaks majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi. Programmiperioodi vältel eraldatakse Eestile kokku 33 202 084 krooni. Vahendusasutus Eestis on Avatud Eesti fond.

Lühiülevaade konkursist www.projektid.ee/norra.

Projektiekspert OÜ

  


Tulevikuenergia preemiad on jagatud

16. novembril, Eesti maaülikooli bio- ja keskkonnakeemia labori avamisel, tunnustas Eesti Energia tänavu aprillis asutatud Tulevikuenergia sihtkapitali projektikonkursi võitjaid.

Ühest võitjast, energiasäästu alal kaks miljonit krooni toetust saanud Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi (TÜTI) energiatõhusa ehituse tuumiklaborist kirjutasime eelmises Uudistajas (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja200.html). Peale selle töörühma pälvisid 21-st projektikonkursile laekunud tööst Eesti Energia toetuse veel maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi biogaasiprojekt, mille käigus on plaanis läbi uurida 25 huvipakkuvaimat kohalikku toorainet käärimiskiiruse, metaanisaagise ja väetisomaduste järgi, ning Tallinna tehnikaülikooli soojustehnika instituudi projekt, mis vaatleb kivisöe ja põlevkivi kütusena kombineerimise perspektiivikust. Toetussummad olid vastavalt 1,9 ja ligi 0,5 miljonit krooni.

Kuna projektikonkursil osaleti väga aktiivselt, kavatseb Eesti Energia tegevust tulevikutehnoloogiate leidmiseks ja arendamiseks kindlasti jätkata. Uute ja arendamist väärt ideede otsinguil on olulisel kohal jätkuv koostöö nii Eesti kui ka välismaa teadusasutuste ja tehnoloogiaarendajatega.

Vt. lähemalt Eesti Energia võrgupaigast http://www.energia.ee.

Eesti Energia/Uudistaja

  



Marit Suurväli

Valmis Tartumaa keskkonnahariduse andmebaas

Kolmapäeval, 21. novembril tutvustati Tartumaa keskkonnateenistuses (KKT) maakonna keskkonnahariduse andmebaasi, mille võib leida võrgupaigast http://www.keskkonnaharidus.ee.

Andmebaasi võimalustest rääkisid selle koostajad Marit Suurväli Tartumaa KKT-st (fotol) ja Gea Järvela Vapramäe-Vellavare-Vitipalu sihtasutusest. Seejärel tutvustasid Tartumaa loodus(haridus)keskuste esindajad praegusi või loodavaid programme.

Andmebaasi tegijad loodavad pakkuda koolide ja lasteaedade õpetajatele ja teistele huvilistele võimalust valida vajalik ja sobilik õppeprogramm ning kasutada seda kas iseseisvalt veebilehelt allalaaditavate töölehtede abil või koostöös keskuste õpetajatega. Esialgu vaid Tartumaa loodushariduskeskusi tutvustavat andmebaasi loodetakse edaspidi laiendada kogu Eestile. Kodulehel on võimalik liituda loodushariduse e-postiloendiga. Veebileht valmis keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel; seda haldab Tartumaa KKT, iga keskkonnahariduse keskus ajakohastab oma teavet ise.

Loe ka kiirkommentaari.

Tartumaa KKT/Uudistaja

  



Suvine fotomälestus meediastaaridest: must-toonekurgede Donna ja Tooni lapsed (Foto: Urmas Sellis)

 

Kotka-aasta 2007

Must-toonekure ja kotkaste kaitsega tegelev Kotkaklubi ( www.kotkas.ee ) võttis läinud nädalavahetusel kokku suviste tööde tulemused ja arutas läbi värsked kotkaste arvukuse hinnangud.

Merikotkad olid sel aastal Eestis edukad: iga pesitsema asunud paari kohta kasvas üles 1,12 poega (kokku pesitseb Eestis 160–180 paari). Merikotkaid on värviliste rõngastega märgistatud alates 1984. aastast. Seetõttu on teada, et meil pesitseb 1985. aastal sündinud emaslind, teadaolevalt vanim Eestis pesitsev kotkas.

Kaljukotkale prognoositi madalseisu, tegelikult oli poegi poole rohkem, kui oodata võis: neid kasvas üles tosin. Kaljukotkaid pesitseb Eestis 50–60 paari.

Seevastu kalakotkail oli viimase kaheksa aasta kõige kehvem pesitsustulemus: lennuvõimestus 46 poega, näiteks mullu aga 62. Eestis pesitseb 55–60 paari kalakotkaid.

Suur- ja väike-konnakotka pesitsusedukus oli näriliste arvukuse madalseisust tingituna väga nigel: 0,22 poega asustatud pesa kohta. Konnakotkaste arvukus on tõenäoliselt 500 paari ringis, aga see kõigub aastati olenevalt toidu olemasolust ja talvitusoludest Lõuna-Aafrikas.

Must-toonekure tiib käiv kehvalt juba viimased 15 aastat. Vaid kolmandik asustatud pesi oli poegadega. Kui samamoodi edasi läheb, kaob see liik meie maastikust mõnekümne aastaga.

Kotkaklubi




TRÜKIS


Raamat lõhnaainetest

MTÜ Balti Keskkonnafoorum (BEF) andis KIK-i rahastatud projekti “Lõhnaainete regulatsiooni rakendamine: seminar ja publikatsioon” raames välja trükise “Lõhnaained – põllumajandusest ja tööstusest”.

Raamatut on võimalik paberkandjal saada BEF-i kontorist Tallinnast Liimi 1.

Elektrooniliselt võib trükise leida võrgupaigast http://files.bef.ee/odour_publication_EST.pdf.

BEF




TASUB MINNA



Looduse Omnibuss viib räätsamatkale

Looduse Omnibuss sõidutab soovijad pühapäeval, 25. novembril Soomaale Riisa rappa räätsadega matkama.

Korraldajate kinnitusel ei maksa neilgi, kel pole varasemat räätsamatka kogemust, muretseda: see matkaviis ei vaja erilisi eeldusi. Tegemist on jalgsimatkaga, kus kasutatakse soos liikumise abivahendeid räätsasid. Räätsadega saab kõndida älvestikes ja laugaste servadel, kus soo muidu inimest ei kanna. Retke juhib Aivar Ruukel.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 8.30, tagasi Tallinna jõutakse kella 19 paiku.

Sõidu hind koos supi, koogi ja teega täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 250, õpilastele 200 krooni. Koolieelikud saavad kaasa tasuta.

Registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee

Looduse Omnibuss



Tartus saab taas näha Matsalu-filme

Matsalu 5. loodusfilmide festivali parimad filmid linastuvad Tartu keskkonnahariduse keskuses (TKKHK, Kompanii 10) jälle teisipäeval, 27. novembril kell 18.

Kavas on seekord kategoorias “Inimene ja loodus” I preemia saanud re˛issöör Annette Scheurichi linateos “Tiiburid – öö tiivad” (“Flying Fox – Wings of the Night”, Saksamaa/Austraalia) ja kiituskirja pälvinud film “Tiiger ja munk” (“The Tiger and the Monk”, re˛issöör Harald Pokieser, Austria).

Piletid maksavad 10 ja 25 krooni; Tartu loodusmaja õpilased saavad filme vaadata tasuta.

TKKHK 
 



Aleksei Turovski räägib LUS-i üldkoosolekul

Eesti looduseuurijate seltsi 1235. üldkoosolek toimub Tartu ülikooli ajaloomuuseumi valges saalis neljapäeval, 29. novembril kell 17.15.

Ettekande “Loomad märkide maailmas” peab Aleksei Turovski.

LUS 

“Märka mind!” Elvas

Kuni 3. detsembrini saab Elva raamatukogus (Tartu mnt. 3) vaadata Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse (VVV SA) fotovõistluse “Märka mind!” parimaid töid (vt. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja199.html).

Raamatukogu on lahti tööpäeviti kell 11–19 ja laupäeval kell 11–16.

VVV SA



Mis on saanud loodusvaatluste andmebaasidest

30. novembril kell 14 peetakse Baeri majas (Veski 4) Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) seminar, kus tutvustatakse loodusvaatluste andmebaasi viimaseid arendusi. Räägivad Silja Kana, Ivar Puura ja Uudo Timm.

Huvilistel palutakse osalemisest teatada aadressil silja.kana@gmail.com.

LUS  



Seminar loodusväärtuslike metsade majandamisest

Eestimaa looduse fondi (ELF) ja riikliku looduskaitsekeskuse (LKK) ühisseminar “Kõrge kaitseväärtusega metsade majandamine – seadustest praktikani” on 4. detsembril LKK Põlva-Valga-Võru regiooni keskuses Otepääl Kolga tee 28.

Esinevad Kärt Vaarmari ja Kaupo Kohv ELF-st, Juho Joonas Võrumaa keskkonnateenistusest ning Urmas Roht, Kaili Viilma ja Silver Näkk. Registreeruda tuleb 30. novembrini.

ELF/LKK



 
MAAILMAST


 

Kanntaimede seedemahl on hoopis püünisvedelik

Nagu teised loomtoidulised taimed, hangivad ka kanntaimed Nepenthes Borneo toitainevaeses pinnases kasvades toidukaardilisa putukaid ja teisi pisilülijalgseid püüdes.

Kui siiani arvati, et taime kannulaadsetes lehtedes sisalduv vedelik talitleb vaid seedemahlana ja kannud on lihtsalt passiivsed püünised, siis nüüd tegid kaks prantsuse teadlast, Laurence Gaume Montpellier’ ja Yoel Forterre Marseille’ ülikoolist – esimene bioloog, teine füüsik – kindlaks, et vähemalt poti-kanntaime Nepenthes rafflesiana  “seedevedelik” on üksiti ülitõhus kleepaine. Selleks võeti kiirvideod läbi taimevedeliku liikuda püüdnud kärbestest ja sipelgatest ning leiti, et putukad kattuvad kiiresti kleepja massiga ja muutuvad liikumisvõimetuks isegi siis, kui seda vedelikku on veega kümme korda lahjendatud. Viimane omadus on taimele väga oluline troopikas sadavate tugevate vihmade tõttu.

Vedelikus tekkivad kleepjaselastsed niidikesed ei jäta sisuliselt ühelegi kannu sattunud väiksele lülijalgsele pääsemisvõimalust. Seejuures muutub vedelik segades aina viskoossemaks: mida rohkem putukas siputab, seda kiiremini ta ennast sisse mässib. Umbes samal moel talitleb ka mõnede roomajate ja kahepaiksete sülg või lima. Kanntaime püünisvedeliku koostis vajab veel uurimist, aga prantslaste töö on ilmselge vihje, et siit võiks saada ideid, kuidas teha kahjuritõrjet keskkonnahoidlikult.

PloS ONE/Alphagalileo 



 
Foto: Tunghai ülikool


Peibutused nii saagile kui ka vaenlastele

Argiope-ämblikke võib nimetada ämblikemaailma Picassodeks: nad koovad oma võrkudesse iseäralikke siksakke ja spiraale. Taivani teadlased kinnitavad nüüd, et need “kunstilised liialdused” meelitavad kohale nii ämblike saakloomi kui ka neid röövloomi, kellele on omakorda saagiks ämblikud.

Varem on arvatud, et kummaline võrk võib viimaseile olla lausa hoiatuseks või peletiks. Taivani Taichungi Tunghai ülikooli bioloogid kinnitavad nüüd rohketel vaatlustel põhinedes, et see arvamus on sügavalt ekslik. Ren-Chung Cheng ja I-Min Tso filmisid Argiope aemula, kohalikus kõnepruugis Püha Andrease ristiämbliku võrke: 56 “kaunistatut” ja 59 “dekoreerimata”.

Ilmnes, et dekoratsioonidega võrgud meelitasid püünisesse 60 protsenti rohkem putukaid, aga üksiti said nende omanikud rohkem kannatada. Näiteks 18 vapsikuründest oli tosin suunatud just keerukamaid võrke kudunud ämblike vastu. Võimalik, et just seetõttu ei pea kõik selle liigi ämblikud vajalikuks oma võrke liialdustega koormata.

Käitumist, mis võib olla loomale ühtaegu nii kasulik kui ka ohtlik, võib loomariigis kohata mitme liigi puhul. Näiteks kutsub konnade kevadaaria ühtviisi kohale nii partnereid kui ka mõningaid konnadest toituvaid röövloomi. Küll pole aga varem samalaadset efekti leitud loomade ehitatud struktuuride puhul.

Behavioral Ecology/ScienceNDN

 



KIIRKOMMENTAAR

 

 




Häid sõnumeid roheliselt saarekeselt

Kolmapäeval Tartus esitletud keskkonnahariduse veebileht (vt. Eesti uudistest) on järjekordne kena näide Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse juhataja Gea Järvela ammendamatuna tunduva energia ja sihikindluse kohta. Aga vähemalt sama tore on see, et Tartumaa keskkonnateenituse nõunik Marit Suurväli jõu ja nõuga ning keskkonnainvesteeringute keskus rahakotiga seda ideed toetama tulid. Ja kindlasti väärib märkimist ka see, et KÕIK Tartu ja Tartumaa loodus(haridus)keskused andsid lehe valmimisse oma panuse ja enamik neist olid seda ka keskkonnateenistuse saalis esitlemas.

Portaali avaleht võib kasutaja segadusse viia: seal on küll kirjas, et tegemist on Tartumaa keskkonnahariduse andmebaasiga, aga lehe keskel on Eesti kaart ja mis tahes maakonna kontuurile liikudes muutub hiirenool kutsuvaks sõrmeks. Paraku on saab hiireklõpsu teha siiski vaid rohelisena kujutatud Tartumaa kohal: tegemist on lihtsalt perspektiivitundelise kujundusega. Või võib-olla ka sellega, et koostajad tahavadki eriliselt oma kodulinna ja -maakonna tublidust rõhutada: Marit Suurvälja tsiteerides “Tartumaa ongi ainus roheline saareke Eesti keskkonnahariduses”. Julgen siiski arvata, et vähemalt suhtelises skaalas on oma (vähemalt) nelja loodus(haridus)keskusega (peaaegu) niisama tublid ka hiidlased; vaja oleks ainult nemadki samal moel ühe veebimütsi alla saada. Aga mõistagi oleks hoopis lihtsam üles lugeda maakondi, kust pigem saab aina kuulda vaid kemplustest ja süüdistuste pildumisest omavalitsuste ja loodushoidjate vahel.

Tartus ja Tartumaal, selgub veebilt, on lausa kümme keskust, kellel kõigil pakkuda mingi hulk loodusharidusprogramme. Kaetud on vanuserühmad “hällist hauani” ehk lasteaialastest täiskasvanuteni ning temaatika kividest, reljeefist ja pilvedest kuni linnalooduseni välja. Kui mõelda ennast tagasi vähem kui kümne aasta tagusesse minevikku, kus kõik varem tehtu näis kokku varisevat, on seis väga muljet avaldav. Ja kordan: mind tegi eriti rõõmsaks näha nii paljude keskuste eestvedajaid üheskoos. Eks koostöösoovi vähesus ole pärssinud ju paljusid eestlaste ettevõtmisi või muutnud nad vähem tõhusaiks.

Nii et ega muud oskagi lisada, kui soovida teistele maakondadele jõudu Tartumaale järele jõuda. Eriti käib see muidugi Tallinna ja Harjumaa kohta, kus elab varsti vaata et pool Eesti elanikest. Hästi on meeles eelmise linnapea soovunelmad rohelisest linnast ja miks mitte ka toonase abilinnapea Olga Sõtniku juhitud esindusliku delegatsiooni õppekäik tartlaste kogemusi õppima. Paraku pole jätkuprotsessidest suurt midagi kuulda. Et jutu lõpuks ma˛oorsesse helistikku tagasi jõuda, tõstame sel taustal esile mittetulundusühingu Studio Viridis Loodusharidus algatuse panna tööle Muraste looduskool, mis Harjumaa lasteaia- ja koolilaste harimise kõrval seadnud sihiks ka noori pealinlasi loodusesse aidata. Aga ei saa jätta lisamata, et siingi “ei saa me läbi Tartuta”: Tartu keskkonnahariduskeskuse abiga koolitatakse uuele looduskoolile juhendajaid. Ja eks teisegi viridislaste abilise, Eestimaa looduse fondi peakorter asu Tartus.

Toomas Jüriado




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet