Eestlase teadustöö ajakirjas Nature

Tartu ülikool (TÜ) saatis eile laiali pressiteate, milles informeerib kenast teadussaavutusest: Eesti noormehe Leopold Partsi TÜ arvutiteaduse instituudis tehtud teadustöö tulemused avaldati tänavu novembris suure rahvusvahelise uurimiskonsortsiumi ühisraportis koguni kahes ajakirja Nature artiklis.

Praegu Sangeri instituudi ja Cambridge’i ülikooli doktoriõppes tudeeriv Leopold Parts tegutses eelmisel suvel kolmekuulise vahetusvisiidi ajal TÜ arvutiteaduse instituudis Jaak Vilo juhitud bioinformaatika teadusrühmas. Koos Massachussetsi tehnoloogiainstituudi teadusrühmaga analüüsis ta sekveneeritud kärbse genoome. Tosina kärbse genoomi põhjal oli võimalik teha täpsemaid ennustusi, kasutades otsingus esinemiste evolutsioonilist konserveerumisjälge.

“Praeguseks teise aasta doktorandi kohta on see äärmiselt tugev saavutus. Uurimus on oluline seepärast, et näitab ära, kui väärtuslik on uute imetaja genoomide sekveneerimine ka inimese genoomi mõistmise seisukohast,“ ütles Jaak Vilo.

Leopold Partsi haridustee algas TÜ matemaatika-informaatikateaduskonnast. Ta on esindanud ülikooli mitmel rahvusvahelisel matemaatika- ja informaatikaolümpiaadil. 2003. aastal asus ta õppima Massachussetsi tehnoloogiainstituuti USA-s. Vahetuse korras on ta õppinud nii Cambridge’i ülikoolis Inglismaal kui ka suviti külalistudengina Eestis, TÜ arvutiteaduse instituudis.

TÜ

Fotomälestus Suurupi tulevaselt looduskaitsealalt 19. oktoobrist (Foto: Kaupo Kohv/ELF)

Kohus jättis kohtuvaidluse ajaks Suurupi metsaraiekeelu kehtima

Kohus ei rahuldanud Suurupisse loodavale looduskaitsealale jääva kinnistu omaniku AS Balti Finantseerimisasutuse taotlust jätkata kohtuvaidluse ajal Suurupis metsaraiet.

Keskkonnaminister peatas raie lõpetamiseks metsateatised 19. oktoobril. 1. novembril esitas AS Balti Finantseerimisasutus Tallinna halduskohtule kaebuse keskkonnaministri otsuse tühistamiseks ja taotles õigust jätkata kohtumenetluse ajal metsa raiumist. Kohus taotlust ei rahuldanud ja märkis, et metsaraie Balti Finantseerimisasutuse kinnistul tooks kaasa elupaikade kahjustamise.

“Kui maaomanik oleks saanud võimaluse raietöid jätkata, oleks see nurjanud kogu Suurupi looduskaitseala moodustamise protsessi, sest kaitsmisväärsed loodusväärtused oleksid raietööde käigus tõenäoliselt hävitatud,” ütles keskkonnaministeeriumi abiminister Rita Annus.

Praegu on avalikustatud Suurupi looduskaitseala loomiseks kaitse-eeskirja eelnõu. Kõigil huvilistel on kuni 26. novembrini võimalik tutvuda Harjumaa keskkonnateenistuses ja Harku vallavalitsuses loodava looduskaitseala kordusekspertiisile vastava kaitse-eeskirja eelnõu, seletuskirja ja asukohaskeemiga. Samaks ajaks ootab keskkonnateenistus ka maaomanike ettepanekuid ja vastuväiteid.

Loodava Suurupi kaitseala pindala on kokku 190,5 hektarit, millest 133 hektarit on riigimaa või endistviisi riigi omandis olev maa. Tulevane kaitseala koosneb kolmest vööndist: Ninamaa piirangu- ning Suurupi ja Mere sihtkaitsevööndist.

Keskkonnaministeerium

Eile kuulutati välja esimene vabaühenduste fondi projektide taotlusvoor tähtajaga 29. jaanuar 2008.

Toetusi võivad taotleda Eestis registreeritud avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Oma- ja/või kaasfinantseerimine peab olema vähemalt 10 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Aasta vältavaile väikeprojektidele saab toetussumma olla 20 000–100 000, kaheaastastele suurprojektidele 100 000–500 000 krooni.

Vabaühenduste fond toetab algatusi, mille siht on tugevdada vabaühenduste institutsionaalset võimekust ning rolli ja mõju ühiskonnas. Tegevused peavad olema kavandatud ühes kolmest eelisvaldkonnast: demokraatia ja kodanikuühiskonna areng, keskkond ja säästev areng või sotsiaalne integratsioon ja kohalik areng.

Vabaühenduste fond on Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismide raames loodud toetusskeem, mille eesmärk on kaasata Euroopa majanduspiirkonnas kodanikuühendused tegevusse, mis vähendaks majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi. Programmiperioodi vältel eraldatakse Eestile kokku 33 202 084 krooni. Vahendusasutus Eestis on Avatud Eesti fond.

Lühiülevaade konkursist www.projektid.ee/norra.

Projektiekspert OÜ

16. novembril, Eesti maaülikooli bio- ja keskkonnakeemia labori avamisel, tunnustas Eesti Energia tänavu aprillis asutatud Tulevikuenergia sihtkapitali projektikonkursi võitjaid.

Ühest võitjast, energiasäästu alal kaks miljonit krooni toetust saanud Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi (TÜTI) energiatõhusa ehituse tuumiklaborist kirjutasime eelmises Uudistajas (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja200.html). Peale selle töörühma pälvisid 21-st projektikonkursile laekunud tööst Eesti Energia toetuse veel maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi biogaasiprojekt, mille käigus on plaanis läbi uurida 25 huvipakkuvaimat kohalikku toorainet käärimiskiiruse, metaanisaagise ja väetisomaduste järgi, ning Tallinna tehnikaülikooli soojustehnika instituudi projekt, mis vaatleb kivisöe ja põlevkivi kütusena kombineerimise perspektiivikust. Toetussummad olid vastavalt 1,9 ja ligi 0,5 miljonit krooni.

Kuna projektikonkursil osaleti väga aktiivselt, kavatseb Eesti Energia tegevust tulevikutehnoloogiate leidmiseks ja arendamiseks kindlasti jätkata. Uute ja arendamist väärt ideede otsinguil on olulisel kohal jätkuv koostöö nii Eesti kui ka välismaa teadusasutuste ja tehnoloogiaarendajatega.

Vt. lähemalt Eesti Energia võrgupaigast http://www.energia.ee.

Eesti Energia/Uudistaja

Kolmapäeval, 21. novembril tutvustati Tartumaa keskkonnateenistuses (KKT) maakonna keskkonnahariduse andmebaasi, mille võib leida võrgupaigast http://www.keskkonnaharidus.ee.

Andmebaasi võimalustest rääkisid selle koostajad Marit Suurväli Tartumaa KKT-st (fotol) ja Gea Järvela Vapramäe-Vellavare-Vitipalu sihtasutusest. Seejärel tutvustasid Tartumaa loodus(haridus)keskuste esindajad praegusi või loodavaid programme.

Andmebaasi tegijad loodavad pakkuda koolide ja lasteaedade õpetajatele ja teistele huvilistele võimalust valida vajalik ja sobilik õppeprogramm ning kasutada seda kas iseseisvalt veebilehelt allalaaditavate töölehtede abil või koostöös keskuste õpetajatega. Esialgu vaid Tartumaa loodushariduskeskusi tutvustavat andmebaasi loodetakse edaspidi laiendada kogu Eestile. Kodulehel on võimalik liituda loodushariduse e-postiloendiga. Veebileht valmis keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel; seda haldab Tartumaa KKT, iga keskkonnahariduse keskus ajakohastab oma teavet ise.

Loe ka kiirkommentaari.

Tartumaa KKT/Uudistaja

Kotka-aasta 2007

Must-toonekure ja kotkaste kaitsega tegelev Kotkaklubi ( www.kotkas.ee ) võttis läinud nädalavahetusel kokku suviste tööde tulemused ja arutas läbi värsked kotkaste arvukuse hinnangud.

Merikotkad olid sel aastal Eestis edukad: iga pesitsema asunud paari kohta kasvas üles 1,12 poega (kokku pesitseb Eestis 160–180 paari). Merikotkaid on värviliste rõngastega märgistatud alates 1984. aastast. Seetõttu on teada, et meil pesitseb 1985. aastal sündinud emaslind, teadaolevalt vanim Eestis pesitsev kotkas.

Kaljukotkale prognoositi madalseisu, tegelikult oli poegi poole rohkem, kui oodata võis: neid kasvas üles tosin. Kaljukotkaid pesitseb Eestis 50–60 paari.

Seevastu kalakotkail oli viimase kaheksa aasta kõige kehvem pesitsustulemus: lennuvõimestus 46 poega, näiteks mullu aga 62. Eestis pesitseb 55–60 paari kalakotkaid.

Suur- ja väike-konnakotka pesitsusedukus oli näriliste arvukuse madalseisust tingituna väga nigel: 0,22 poega asustatud pesa kohta. Konnakotkaste arvukus on tõenäoliselt 500 paari ringis, aga see kõigub aastati olenevalt toidu olemasolust ja talvitusoludest Lõuna-Aafrikas.

Must-toonekure tiib käiv kehvalt juba viimased 15 aastat. Vaid kolmandik asustatud pesi oli poegadega. Kui samamoodi edasi läheb, kaob see liik meie maastikust mõnekümne aastaga.

Kotkaklubi