UUDISTAJA
14. detsember 2007



Jõulu(laada)meeleolu täna pealelõunal Tartus Antoniuse õues

 

UUDISTAJA SOOVITAB

Kuidas kõlab “Aisakell” Austraalias? Lugege Loodusesõbrast

Et jõuluvana lõunamaades lumisel saanil sõites kinke tooks, seda ei usu muidugi ükski kohalik laps. Valgete jõulude traditsioon on immigrantide kannul rännanud ka soojadesse maadesse, mistõttu lumised põdrad on ajapikku tulnud asendada kliimale sobivaga. Jõuluvana on jäänud, ainult et kuub pole enam nii paks ja pikkade käistega. Austraalia jõulupiknikust, jõulukoaaladest ja “Aisakella” laulusalmidest ning sellest, kuidas Eestist pärit inimene selle kõigega kohaneda jaksab, pajatab Katrin Holmsten. Pühadeaja traditsioone uurib ka Urmas Kokassaar: kas ülipopulaarne mandariin – mis pole küll meie esiisade jõulumaius – on ka kasulik.
Kes jõulude ajal metsas käivad, tunnevad kindlasti huvi ka lumikatte vastu. Selle aastanumbri sees jääb vist püsiv lumi küll tulemata, ent seda enam tasub uurida, kelle jälgi ikka ja jälle uuesti maha sadava värske valge vaiba pealt otsida. On ju uus lumi hoopis teiste omadustega kui seisnud kate. Uudo Timm õpetab loodusesõpra jälgi lugema.
Ajakiri jõulunumber viib meid ka eksootilisse vihmametsa. Rändame koos National Geographic’u fotograafi Attila Lórántiga Amazonase piirkonna tillukeste hõimude juurde. Uurime, kuidas neil Lõuna-Ameerika suurriikide mõjuvaldkonnas elu läheb. Paljunäinud Attila vahendab lugejatele mitu kena mõttepähklit, mida jõuluajal omapäi edasi pureda.
Loodusesõber

---

 

“Lehed ja tähed” sobib jõulukingiks
Eesti parimad raamatupoed müüvad ajakirju Eesti Loodus, Loodusesõber, Horisont ja Eesti Mets välja andva MTÜ Loodusajakiri äsja trükist tulnud aastaraamatut “Lehed ja tähed”.
Järjekorras neljanda aastaraamatu üldteema on “Evolutsioon ja revolutsioon” ning selles on lugusid 21 autorilt. Raamatu avab kirikutegelase ja kultuuriloolase Toomas Pauli artikkel “Evolutsioon kui Browni liikumine”, järgnevad kirjanik Jaan Kaplinski kirjutis “Evolutsioon ja revolutsioon” ning Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kuke pikk intervjuu Eesti vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvesega. Veel on 200-leheküljelise koguteose autorite seas ajaloolased Linda Kaljundi ja David Vseviov, teadusajaloolane Ken Kalling, keeleteadlane Mall Laur, bioloogid Merle Ööpik, Ülo Maiväli, Kristjan Piirimäe ja Jaanus Remme, füüsik-infotehnoloog Jaan Pruulmann, füüsikust teadusajakirjanik Tiit Kändler, maastikuökoloog Peep Mardiste, paleontoloog Ivar Puura, astronoom Jaan Pelt ning viis Loodusajakirja enda töötajat: lisaks juba mainitud Toomas Kukele Loodusajakirja vastutav väljaandja ja juhatuse esimees Indrek Rohtmets, Eesti Metsa peatoimetaja Hendrik Relve, Eesti Looduse toimetaja Juhan Javoiš ja sõnumitoimetaja Toomas Jüriado. Rohtmets ja Kukk olid ühtlasi seekordse koguteose koostajad ja toimetajad. Nii nagu varasemad aastaraamatud on ka tänavune ilmunud tänu keskkonnainvesteeringute keskuse toetusele.
Loodusajakiri

         

            
EESTI UUDISEID

---

Fotol (vasakult) Erast Parmasto, Linda Poots ja Leonhard Uuspõld

 

Eesti Looduse juubeliaasta on sisse juhatatud
Ajakirjal Eesti Loodus on peagi algaval aastal kaks ümmarguse lõpuga tähtpäeva: 75 aastat ilmumise algusest ja 50 aastat taasilmumise algusest.
Eile astusid toimetusest läbi Eesti Looduse taasilmumisaegsed töötajad, toimetaja Erast Parmasto, vastutav sekretär ja hilisem kauaaegne peatoimetaja Linda Poots ning korrektor ja tehniline toimetaja Leonhard Uuspõld, et märkida esimese kaastöö Eesti Looduse toimetusse laekumise juubelit. Nimelt jõudis just 13. detsembril 1957 toimetajate kätte Erni Krusteni kirjutis “Käepigistus”, mis ilmus Eesti Looduse 1958. aasta esimeses numbris.
Uudistaja
 

---

Üliõpilasteadlaste tööd on (au)hinnatud
Üliõpilaste teadustööde 2007. aasta riiklikule konkursile saadeti rekordarv uurimusi: 336 tööd kokku kuueteistkümnest üli- ja kõrgkoolist, neist 136 bakalaureuse-, 157 magistri- ja 47 doktoriõppe kategoorias. 2005. aastal ja 2006. aastal osales konkursil 265 teadustööd. Võrreldes 2001. aastaga (58 teadustööd) on aga konkursiuurimuste arv peaaegu kuuekordistunud.

Bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas määrati rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes esimene preemia (23 000 krooni) Mihkel Oviirile Tartu ülikoolist (TÜ, “Eesti põhikaardi okas-, sega- ja lehtmetsa eristatavus kaugseireandmete ja mullakaardi järgi, kasutades näidistele tuginevat järeldamist ja tehisõpet”). Teise preemia (13 000 krooni) saab Merli Pärnoja (Tallinna ülikool, TLÜ), kolmanda (8000 krooni) Ann Karafin (Tallinna tehnikaülikool, TTÜ) ning diplomi Katrin Drenkhan (Eesti maaülikool, EMÜ), Kauri Kivipõld (TLÜ) ja Anu Lepik (TÜ).
Magistriõppe üliõpilaste astmes pälvib esimese preemia Mai Kukumägi (TÜ, “Mullahingamise sesoonne dünaamika kuuse-kase segametsa aegreas: seosed mullatemperatuuri ja mullaniiskusega”), teise Olga Þilina (TÜ), kolmanda Marit Kasemets (TLÜ) ning diplomi Annely Lorents, Marko Lõoke ja Liis Marmor (kõik TÜ).
Doktoriõppe üliõpilastest määrati esimene preemia Leho Tedersoole (TÜ, “Ektomükoriisat moodustavate seente liigirikkus ja koosluste struktuur Eestis, Seišelli saartel ning Austraalias”), teine Aveliina Helmile (TÜ) ja kolmas Reet Karisele (EMÜ). Diplomi saavad Kersti Lilleväli (TÜ), Tõnu Martma (TTÜ) ja Eve Veromann (EMÜ).

Ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas said kolm rahalist preemiat rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes Sander Heinsalu (“Sotsiaalsed võrgustikud Eestis”), Peep Jalakas ja Øyvind Rangøy, diplomi aga Kristi Grünberg (kõik neli TÜ).
Magistriõppureist kirjutasid kolm parimat uurimust Greta Koppel (Eesti kunstiakadeemia, “Kulda väärt kunst Kadrioru kunstimuuseumi Madalmaade maalikogus”), Maarja Torga (TÜ) ja Janno Märk (Kaitseväe ühendatud õppeasutused). Diplomiga äramärgitud tööde autorid on Peeter Espak (TÜ), Anna-Liisa Jõgi (TÜ), Signe Kivi (TLÜ), Raivo Kraus (Estonian Business School) ja Tea Soo (EMÜ).
Doktoriõppe üliõpilaste esikolmik on Tarmo Strenze (TÜ, “Intelligentsus ja sotsiaalmajanduslik edukus: meta-analüütiline ülevaade longituuduurimustest”), Eda Kalmre (TÜ) ja Aaro Hazak (TTÜ). Diplomi saavad Kaarina Rein, Merle Taimalu ja Rebekka Vedina (kõik TÜ).

Terviseuuringute valdkonnas tegid rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilastest kolm paremat tööd Marina Panarina (“Koe transglutaminaasi (tTG) ja fibronektiini interaktsioonil põhinev meetod anti-tTG antikehade määramiseks tsöliaakiahaigete vereseerumis (võrdlus senise meetodiga)”, Ingridh Oks (TÜ) ning Kalev Nõupuu, Denis Uksov, Piret Männik ja Ragnar-Toomas Kibur. Diplomi saavad Liisi Leis ja Priidu Linntam, Mart Roosimaa ning Inna Tsõmbalova.
Magistrikraadi taotlejaist said rahalise autasu Kersti Ehrlich (“Uute antioksüdantsete glutatiooni analoogide disain, süntees ja omadused”), Ene Palo ja Ott Scheler. Diplomid määrati Helen Alaverele, Peeter Juhansonile ja Ülle Sildeverile.
Doktoriõppe üliõpilaste kolm paremat olid Priit Kampus (“Põletiku, oksüdatiivse stressi ja vanuse seos arteriaalse süsteemi jäikuse ning unearteri sise- ja keskkesta paksusega”), Jaak Kals ja Meelis Kadaja; diplomi saajaiks osutusid Kadri Haller, Rael Laugesaar (kõik seni loetletud selle valdkonna auhinnatud õpivad Tartu ülikoolis) ja Alar Toom (Tartu tervishoiu kõrgkool).

Loodusteaduste ja tehnika valdkonnas saab rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste seas kõrgeima riikliku rahalise preemia Margus Niitsoo (“Heytingi ahelate alamotsekorrutiste endoprimaalsus”) ja teise preemia Tiit Sepp. Diplom anti Sven-Erik Ennole, Jekaterina Kapšaile ja Heisi Kurigile (kõik TÜ). Magistriõppureist sai esimese preemia Heli Valtna (“Superluminaalsete lokaliseeritud valguslainete tekitamise võimalikkus”) ja teise Vladimir Stepanov. Kolmandaid preemiaid määrati selles kategoorias kaks: Dan Bogdanovile ja Aleksei Mahhovile. Diplomisaajad on Marje Johanson, Martin Järvekülg (kõik TÜ), Martti-Jaan Miljan (EMÜ), Andres Ojamaa (TTÜ), Piret Puusemp (TLÜ) ja Indrek Reile (TTÜ).
Doktoriõppureist määrati rahalised preemiad Tanel Alumäele (“Eesti keele suure sõnavaraga kõnetuvastuse meetodid”), Targo Kalamehele (mõlemad TTÜ) ja Indrek Jõgile (TÜ).

Teadustöös edukaid tudengeid juhendanud õppejõudude ja teadurite tööd tõsteti esile tänukirjadega. Sihtasutuse Archimedes eripreemiad, sisuliselt Kristjan Jaagu välissõidu kategooria stipendiumid anti Vladimir Stepanovile (TÜ), Gennadi Lessinile (TTÜ) ja Indrek Reilandile.
SA Archimedes
 

---

Laia tänava autosilla ehitus pälvis paljude tartlaste hukkamõistu

Positiivseid uudiseid Tartust
Eile peeti Tartu (säästva) transpordi arengukava (2008–2013) lõpuseminar.
Arengukava koostamisel on esimest korda analüüsitud Tartu linnatransporti ja seda mõjutavaid tegureid koos, integreeritult: varemgi analüüsitud autoliikluse kõrval pöörati tähelepanu ka ühistranspordile ja kergliiklusele ning maakasutuse planeerimise mõjule.
Arengukava peamine eesmärk on vähendada autokasutust ja soodustada säästvamate transpordiviiside kasutust. Arengukavas tõdetakse siiski, et ilmselt ei suudeta autoliikluse kasvu aastaks 2013 päris peatada, küll aga pidurdada. Näiteks näeb arengukava ette hüppelist kasvu jalgrattateede ehituses ja remondis (praeguse 5–10 miljoni krooni asemel kulutatakse selleks 35 miljonit aastas), samuti seda, et tööle võetakse kerg- ja jalgrattaliikluse koordinaator.
Arengukava läheb avalikule arutlusele pärast linnavalitsuse ja volikogu heakskiitu.
ERL
 

---

Zoomeedikumis avati Friedrich August Brauelli bareljeef
Täna hommikul avati Eesti maaülikooli Zoomeedikumi kliinikus (Kreutzwaldi 62) Tartu veterinaariakooli silmapaistva professori, morfoloogi ja mikrobioloogi Friedrich August Brauelli (1807–1882) pronksbareljeef. Bareljeef avatud, kuulati ettekandeid teadlase elust ja tegevusest ning mikrobioloogia saavutustest.
Friedrich August Brauell kirjeldas Eestis töötades 1857. aastal ühena esimestest siberi katku tekitajat ja lõi nakkushaiguste diagnoosimise mikrobioloogilise meetodi.
Maaülikool  

---

Pilt kalendri märtsikuu leheküljelt: võsaülane 

Haruldase “Flora Livonica” taimepildid jõudsid 2008. aasta kalendrisse
Tänasest saab Tallinna ülikooli (TLÜ) akadeemilise raamatukogu teeninduspunktist (Rävala pst. 10, I korrus) osta 2008. aasta kalendrit, mille lehekülgi ehivad illustratsioonid raamatukogu Baltika ja haruldaste raamatute kogus hoitavast “Flora Livonicast”. Kalendri hind on 55 krooni, tiraaþ 500.
 “Flora Livonica ehk Liivimaal vabalt looduses kasvavate taimede pildid ja kirjeldused, kokku pandud mõnede kodu maa loodusloo sõprade abiga” sisaldab 19. sajandi alguse Liivimaa ning sellega piirnevate Eesti- ja Kuramaa taimede pilte ja kirjeldusi. Seda hakkas välja andma Riia arst Ernst Wilhelm Drümpelmann (1760–1830), kelle eesmärk oli võimalikult täielikult ja täpselt kirjeldada kodumaiseid taimi ja avardada kohalike elanike üldisi looduslooteadmisi. 
“Flora Livonicas” ei ole taimed reastatud klasside järgi, küll aga on nende määramisel lähtutud Linné taimesüstemaatikast. Iga taime juures on toodud ära selle saksa- ja ladinakeelne nimetus, võimaluse korral ka eesti-, läti- ning venekeelsed nimetused, taime kirjeldus, kasvukohad, õitsemise aeg ning juhised, kuidas taime igapäevaelus tarvitada. „Flora Livonica” kalendri on välja andnud TLÜ akadeemiline raamatukogu.
TLÜ

---

 

Milleks meile oma riik
Loen Riigikogu 5. detsembri istungjärgu stenogrammi ega usu oma silmi. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastab Hiiumaalt pärit rahvaesindaja Tarmo Männi küsimusele biosfääri kaitseala kadumise kohta.
TM: Me oma kolme-aastase pingsa töö tulemusena (muuseas, tollal koostöös riigiga) saavutasime rahvusvahelise tunnustuse. Mul on väga kahju, et see on sellisesse staadiumisse jõudnud. Õigeks tuleks küll pidada seda, et Eesti riik seda programmi raames toimuvat tegevust tunnustaks, et see oleks meil kusagil fikseeritud ja ka riiklikult toetatud. See on üks ainulaadsemaid asju Eesti riigis. Kas te peate seda edaspidi võimalikuks?
JT: Kindlasti on see ainulaadne asi, aga ma siiski vaatan numbreid. Kui me räägime UNESCO’st, siis biosfäärikaitsealasid on UNESCO juures tänase päeva seisuga registreeritud üle maailma 440. Nii et iseenesest ei saa öelda, et tegemist oleks väga unikaalse asjaga. /…/ see valitsuse määrus, mille Eesti vabariigi valitsus 2006. aastal küll kehtetuks tunnistas, võeti vastu aastal 1989 Eesti NSV valitsuse poolt. Ajad olid siis muidugi hoopis teised.
Mul on vähemalt kaks seletusvarianti, miks minister biosfäärikaitsealade (BKA) ideesse nii ükskõikselt suhtub. Esiteks – Tamkivi (või pigem siis talle sõnu paberile ja sealtkaudu suhu pistnud nõunikud) ei ole UNESCO MAB- (Man and the Biosphere) programmiga kuigivõrd kursis.
Aga teiseks: minister on ju Saaremaa taustaga. Ja eks me mäleta, et Saaremaal ei läinud BKA-asjad sealsete asjaliste tõttu just teab mis ladusalt; tikuti pigem hõljuma kusagil teoreetilistes kõrgustes, mis päris kindlasti pole MAB-i põhisiht. Küllap teate: kaks sõbralikku naabersaart on ikka tikkunud arvama, et neil on kõik paremini kui naabritel (hiidlased, tõsi, tavatsevad juurde lisada, et üks asi on saarlastel parem – nimelt naabrid!). Hiidlastel, mäletan oma rohkest ajakirjanikutööst hästi, käis BKA-töö ikka kohe päris vahvasti.
Kui ka kohalik rahvas päris alati jooksujalu kaasa ei tulnud, siis selles oli pigem süüdi hiidlase alalhoidlik meel ja – pole põhjust salata – ka kohalike ärimeeste kaotushirmust tulenenud aktiivsus BKA ettevõtmisi igaks juhuks põhja lasta. Peategelased väsisid; üks olulisim osaleja rändas lausa manala teele. Ega riikki ülemäära suurt tuge pakkunud ja nii see kõik tõesti hääbus.
Aga kui nüüd ministri mitteunikaalsuse mõtet loovalt edasi arendada, siis võib ju öelda, et ega see peagi 90-seks saav Eesti riikki teab mis unikaalne ole: maailmas on riike üle kahesaja ja paljud Eestist hoopis suuremad. Nii võiks sellegi tegevuse mõne valitsuse määrusega lõpetada: teistel läheb ju paremini.
Toomas Jüriado



Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee