Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
14. detsember 2007



Jõulu(laada)meeleolu täna pealelõunal Tartus Antoniuse õues

 


UUDISTAJA SOOVITAB






Kuidas kõlab “Aisakell” Austraalias? Lugege Loodusesõbrast

Et jõuluvana lõunamaades lumisel saanil sõites kinke tooks, seda ei usu muidugi ükski kohalik laps. Valgete jõulude traditsioon on immigrantide kannul rännanud ka soojadesse maadesse, mistõttu lumised põdrad on ajapikku tulnud asendada kliimale sobivaga. Jõuluvana on jäänud, ainult et kuub pole enam nii paks ja pikkade käistega. Austraalia jõulupiknikust, jõulukoaaladest ja “Aisakella” laulusalmidest ning sellest, kuidas Eestist pärit inimene selle kõigega kohaneda jaksab, pajatab Katrin Holmsten. Pühadeaja traditsioone uurib ka Urmas Kokassaar: kas ülipopulaarne mandariin – mis pole küll meie esiisade jõulumaius – on ka kasulik.
Kes jõulude ajal metsas käivad, tunnevad kindlasti huvi ka lumikatte vastu. Selle aastanumbri sees jääb vist püsiv lumi küll tulemata, ent seda enam tasub uurida, kelle jälgi ikka ja jälle uuesti maha sadava värske valge vaiba pealt otsida. On ju uus lumi hoopis teiste omadustega kui seisnud kate. Uudo Timm õpetab loodusesõpra jälgi lugema.
Ajakiri jõulunumber viib meid ka eksootilisse vihmametsa. Rändame koos National Geographic’u fotograafi Attila Lórántiga Amazonase piirkonna tillukeste hõimude juurde. Uurime, kuidas neil Lõuna-Ameerika suurriikide mõjuvaldkonnas elu läheb. Paljunäinud Attila vahendab lugejatele mitu kena mõttepähklit, mida jõuluajal omapäi edasi pureda.
Loodusesõber



 

“Lehed ja tähed” sobib jõulukingiks
Eesti parimad raamatupoed müüvad ajakirju Eesti Loodus, Loodusesõber, Horisont ja Eesti Mets välja andva MTÜ Loodusajakiri äsja trükist tulnud aastaraamatut “Lehed ja tähed”.
Järjekorras neljanda aastaraamatu üldteema on “Evolutsioon ja revolutsioon” ning selles on lugusid 21 autorilt. Raamatu avab kirikutegelase ja kultuuriloolase Toomas Pauli artikkel “Evolutsioon kui Browni liikumine”, järgnevad kirjanik Jaan Kaplinski kirjutis “Evolutsioon ja revolutsioon” ning Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kuke pikk intervjuu Eesti vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvesega. Veel on 200-leheküljelise koguteose autorite seas ajaloolased Linda Kaljundi ja David Vseviov, teadusajaloolane Ken Kalling, keeleteadlane Mall Laur, bioloogid Merle Ööpik, Ülo Maiväli, Kristjan Piirimäe ja Jaanus Remme, füüsik-infotehnoloog Jaan Pruulmann, füüsikust teadusajakirjanik Tiit Kändler, maastikuökoloog Peep Mardiste, paleontoloog Ivar Puura, astronoom Jaan Pelt ning viis Loodusajakirja enda töötajat: lisaks juba mainitud Toomas Kukele Loodusajakirja vastutav väljaandja ja juhatuse esimees Indrek Rohtmets, Eesti Metsa peatoimetaja Hendrik Relve, Eesti Looduse toimetaja Juhan Javoiš ja sõnumitoimetaja Toomas Jüriado. Rohtmets ja Kukk olid ühtlasi seekordse koguteose koostajad ja toimetajad. Nii nagu varasemad aastaraamatud on ka tänavune ilmunud tänu keskkonnainvesteeringute keskuse toetusele.
Loodusajakiri

         


            
EESTI UUDISEID




Fotol (vasakult) Erast Parmasto, Linda Poots ja Leonhard Uuspõld


 

Eesti Looduse juubeliaasta on sisse juhatatud
Ajakirjal Eesti Loodus on peagi algaval aastal kaks ümmarguse lõpuga tähtpäeva: 75 aastat ilmumise algusest ja 50 aastat taasilmumise algusest.
Eile astusid toimetusest läbi Eesti Looduse taasilmumisaegsed töötajad, toimetaja Erast Parmasto, vastutav sekretär ja hilisem kauaaegne peatoimetaja Linda Poots ning korrektor ja tehniline toimetaja Leonhard Uuspõld, et märkida esimese kaastöö Eesti Looduse toimetusse laekumise juubelit. Nimelt jõudis just 13. detsembril 1957 toimetajate kätte Erni Krusteni kirjutis “Käepigistus”, mis ilmus Eesti Looduse 1958. aasta esimeses numbris.
Uudistaja
 

Üliõpilasteadlaste tööd on (au)hinnatud
Üliõpilaste teadustööde 2007. aasta riiklikule konkursile saadeti rekordarv uurimusi: 336 tööd kokku kuueteistkümnest üli- ja kõrgkoolist, neist 136 bakalaureuse-, 157 magistri- ja 47 doktoriõppe kategoorias. 2005. aastal ja 2006. aastal osales konkursil 265 teadustööd. Võrreldes 2001. aastaga (58 teadustööd) on aga konkursiuurimuste arv peaaegu kuuekordistunud.

Bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas määrati rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes esimene preemia (23 000 krooni) Mihkel Oviirile Tartu ülikoolist (TÜ, “Eesti põhikaardi okas-, sega- ja lehtmetsa eristatavus kaugseireandmete ja mullakaardi järgi, kasutades näidistele tuginevat järeldamist ja tehisõpet”). Teise preemia (13 000 krooni) saab Merli Pärnoja (Tallinna ülikool, TLÜ), kolmanda (8000 krooni) Ann Karafin (Tallinna tehnikaülikool, TTÜ) ning diplomi Katrin Drenkhan (Eesti maaülikool, EMÜ), Kauri Kivipõld (TLÜ) ja Anu Lepik (TÜ).
Magistriõppe üliõpilaste astmes pälvib esimese preemia Mai Kukumägi (TÜ, “Mullahingamise sesoonne dünaamika kuuse-kase segametsa aegreas: seosed mullatemperatuuri ja mullaniiskusega”), teise Olga Žilina (TÜ), kolmanda Marit Kasemets (TLÜ) ning diplomi Annely Lorents, Marko Lõoke ja Liis Marmor (kõik TÜ).
Doktoriõppe üliõpilastest määrati esimene preemia Leho Tedersoole (TÜ, “Ektomükoriisat moodustavate seente liigirikkus ja koosluste struktuur Eestis, Seišelli saartel ning Austraalias”), teine Aveliina Helmile (TÜ) ja kolmas Reet Karisele (EMÜ). Diplomi saavad Kersti Lilleväli (TÜ), Tõnu Martma (TTÜ) ja Eve Veromann (EMÜ).

Ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas said kolm rahalist preemiat rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes Sander Heinsalu (“Sotsiaalsed võrgustikud Eestis”), Peep Jalakas ja Øyvind Rangøy, diplomi aga Kristi Grünberg (kõik neli TÜ).
Magistriõppureist kirjutasid kolm parimat uurimust Greta Koppel (Eesti kunstiakadeemia, “Kulda väärt kunst Kadrioru kunstimuuseumi Madalmaade maalikogus”), Maarja Torga (TÜ) ja Janno Märk (Kaitseväe ühendatud õppeasutused). Diplomiga äramärgitud tööde autorid on Peeter Espak (TÜ), Anna-Liisa Jõgi (TÜ), Signe Kivi (TLÜ), Raivo Kraus (Estonian Business School) ja Tea Soo (EMÜ).
Doktoriõppe üliõpilaste esikolmik on Tarmo Strenze (TÜ, “Intelligentsus ja sotsiaalmajanduslik edukus: meta-analüütiline ülevaade longituuduurimustest”), Eda Kalmre (TÜ) ja Aaro Hazak (TTÜ). Diplomi saavad Kaarina Rein, Merle Taimalu ja Rebekka Vedina (kõik TÜ).

Terviseuuringute valdkonnas tegid rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilastest kolm paremat tööd Marina Panarina (“Koe transglutaminaasi (tTG) ja fibronektiini interaktsioonil põhinev meetod anti-tTG antikehade määramiseks tsöliaakiahaigete vereseerumis (võrdlus senise meetodiga)”, Ingridh Oks (TÜ) ning Kalev Nõupuu, Denis Uksov, Piret Männik ja Ragnar-Toomas Kibur. Diplomi saavad Liisi Leis ja Priidu Linntam, Mart Roosimaa ning Inna Tsõmbalova.
Magistrikraadi taotlejaist said rahalise autasu Kersti Ehrlich (“Uute antioksüdantsete glutatiooni analoogide disain, süntees ja omadused”), Ene Palo ja Ott Scheler. Diplomid määrati Helen Alaverele, Peeter Juhansonile ja Ülle Sildeverile.
Doktoriõppe üliõpilaste kolm paremat olid Priit Kampus (“Põletiku, oksüdatiivse stressi ja vanuse seos arteriaalse süsteemi jäikuse ning unearteri sise- ja keskkesta paksusega”), Jaak Kals ja Meelis Kadaja; diplomi saajaiks osutusid Kadri Haller, Rael Laugesaar (kõik seni loetletud selle valdkonna auhinnatud õpivad Tartu ülikoolis) ja Alar Toom (Tartu tervishoiu kõrgkool).

Loodusteaduste ja tehnika valdkonnas saab rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste seas kõrgeima riikliku rahalise preemia Margus Niitsoo (“Heytingi ahelate alamotsekorrutiste endoprimaalsus”) ja teise preemia Tiit Sepp. Diplom anti Sven-Erik Ennole, Jekaterina Kapšaile ja Heisi Kurigile (kõik TÜ). Magistriõppureist sai esimese preemia Heli Valtna (“Superluminaalsete lokaliseeritud valguslainete tekitamise võimalikkus”) ja teise Vladimir Stepanov. Kolmandaid preemiaid määrati selles kategoorias kaks: Dan Bogdanovile ja Aleksei Mahhovile. Diplomisaajad on Marje Johanson, Martin Järvekülg (kõik TÜ), Martti-Jaan Miljan (EMÜ), Andres Ojamaa (TTÜ), Piret Puusemp (TLÜ) ja Indrek Reile (TTÜ).
Doktoriõppureist määrati rahalised preemiad Tanel Alumäele (“Eesti keele suure sõnavaraga kõnetuvastuse meetodid”), Targo Kalamehele (mõlemad TTÜ) ja Indrek Jõgile (TÜ).

Teadustöös edukaid tudengeid juhendanud õppejõudude ja teadurite tööd tõsteti esile tänukirjadega. Sihtasutuse Archimedes eripreemiad, sisuliselt Kristjan Jaagu välissõidu kategooria stipendiumid anti Vladimir Stepanovile (TÜ), Gennadi Lessinile (TTÜ) ja Indrek Reilandile.
SA Archimedes
 



Laia tänava autosilla ehitus pälvis paljude tartlaste hukkamõistu

Positiivseid uudiseid Tartust
Eile peeti Tartu (säästva) transpordi arengukava (2008–2013) lõpuseminar.
Arengukava koostamisel on esimest korda analüüsitud Tartu linnatransporti ja seda mõjutavaid tegureid koos, integreeritult: varemgi analüüsitud autoliikluse kõrval pöörati tähelepanu ka ühistranspordile ja kergliiklusele ning maakasutuse planeerimise mõjule.
Arengukava peamine eesmärk on vähendada autokasutust ja soodustada säästvamate transpordiviiside kasutust. Arengukavas tõdetakse siiski, et ilmselt ei suudeta autoliikluse kasvu aastaks 2013 päris peatada, küll aga pidurdada. Näiteks näeb arengukava ette hüppelist kasvu jalgrattateede ehituses ja remondis (praeguse 5–10 miljoni krooni asemel kulutatakse selleks 35 miljonit aastas), samuti seda, et tööle võetakse kerg- ja jalgrattaliikluse koordinaator.
Arengukava läheb avalikule arutlusele pärast linnavalitsuse ja volikogu heakskiitu.
ERL
 

Zoomeedikumis avati Friedrich August Brauelli bareljeef
Täna hommikul avati Eesti maaülikooli Zoomeedikumi kliinikus (Kreutzwaldi 62) Tartu veterinaariakooli silmapaistva professori, morfoloogi ja mikrobioloogi Friedrich August Brauelli (1807–1882) pronksbareljeef. Bareljeef avatud, kuulati ettekandeid teadlase elust ja tegevusest ning mikrobioloogia saavutustest.
Friedrich August Brauell kirjeldas Eestis töötades 1857. aastal ühena esimestest siberi katku tekitajat ja lõi nakkushaiguste diagnoosimise mikrobioloogilise meetodi.
Maaülikool  





Pilt kalendri märtsikuu leheküljelt: võsaülane
 

Haruldase “Flora Livonica” taimepildid jõudsid 2008. aasta kalendrisse
Tänasest saab Tallinna ülikooli (TLÜ) akadeemilise raamatukogu teeninduspunktist (Rävala pst. 10, I korrus) osta 2008. aasta kalendrit, mille lehekülgi ehivad illustratsioonid raamatukogu Baltika ja haruldaste raamatute kogus hoitavast “Flora Livonicast”. Kalendri hind on 55 krooni, tiraaž 500.
 “Flora Livonica ehk Liivimaal vabalt looduses kasvavate taimede pildid ja kirjeldused, kokku pandud mõnede kodu maa loodusloo sõprade abiga” sisaldab 19. sajandi alguse Liivimaa ning sellega piirnevate Eesti- ja Kuramaa taimede pilte ja kirjeldusi. Seda hakkas välja andma Riia arst Ernst Wilhelm Drümpelmann (1760–1830), kelle eesmärk oli võimalikult täielikult ja täpselt kirjeldada kodumaiseid taimi ja avardada kohalike elanike üldisi looduslooteadmisi. 
“Flora Livonicas” ei ole taimed reastatud klasside järgi, küll aga on nende määramisel lähtutud Linné taimesüstemaatikast. Iga taime juures on toodud ära selle saksa- ja ladinakeelne nimetus, võimaluse korral ka eesti-, läti- ning venekeelsed nimetused, taime kirjeldus, kasvukohad, õitsemise aeg ning juhised, kuidas taime igapäevaelus tarvitada.
„Flora Livonica” kalendri on välja andnud TLÜ akadeemiline raamatukogu.
TLÜ





TASUB MINNA




Looduse Omnibussi jõuluretk
Pühapäeval, 16. detsembril viib Looduse Omnibuss huvilised Lahemaale.
Anne Kurepalu, Kalle Suuroja ja Tõnis Saadre näitavad kätte mõned loodusmonumendid, mis on kõige ilusamad just praegustes ilmaoludes. Retk lõpeb Viinistu kunstimuuseumis Villu Veski ja Tiit Kalluste kontserdiga “Elu on retk”. Kõik osalejad saavad kingituseks traditsioonilise “Looduse kalendri”, seekord nimega “Eesti orud ’08”, autoreiks taas Tõnis Saadre ja Kalle Suuroja.
Pärnust algavat retke juhatab Merike Palginõmm. Buss väljub Endla teatri eest kell 9 ja jõuab tagasi Pärnusse kell 20. Tartust alustab buss sõitu keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) samuti kell 9, tagasi Tartusse saab kell 20. Tallinnast algab sõit rahvusraamatukogu eest kell 10 ja lõpeb kell 19.
Sõidu hind koos kontserdi- ja muuseumipiletiga täiskasvanuile, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on Pärnust ja Tartust 250 krooni, Tallinnast aga 225 ning õpilastele vastavalt 175 ja 150 krooni. Koolieelikud saavad kaasa tasuta.
Registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee
Looduse Omnibuss 



Jõulueelne retk Uus Meremaale ja Cooki saartele
Rahvusraamatukogu loodusõhtul esmaspäeval, 17. detsembril kell 18 saab vaadata pilte ning kuulata jutte fjordidest, troopilisse vihmametsa laskuvatest liustikest, sõjakatest maooridest, “Sõrmuste Isanda” võttepaigana tuntust kogunud vulkaanilistest maastikest, geisritest ja omapärastest, ääreriffidega ümbritsetud Lõunamere saartest. Pildiretke juhib geoloog Igor Tuuling. Õhtu muusik on Robert Jürjendal.
Täpselt kümme aastat tagasi, 17. detsembril 1997, ilmus ajakirja Loodus esimene number. Sellest ajakirjast on välja kasvanud nii rahvusraamatukogu loodusõhtud, Looduse Omnibuss, traditsiooniline “Looduse kalender” ning hoogu saanud fotovõistlus “Looduse aasta foto”. Hind õpilastele, tudengitele ja pensionäridele on 10, täiskasvanutele 25 krooni.
Looduse Omnibuss


 


Geoturismi näitus
Lõpusirgele on jõudmas 2005. aasta suvel alustatud INTERREG IIIA Lõuna-Soome ja Eesti programmi projekt “Geoturismi arendamine Eestis ja Soomes: õppides tundma maa minevikku”. Täna avati Tallinnas, rahvusraamatukogu VI korruse näitusesaalis projekti lõpunäitus “Eesti ja Lõuna-Soome geoloogiline ajalugu ning loodusmälestised”.
Näitusel saab vaadata projekti käigus valminud materjalide alusel koostatud posterinäitust Eesti ja Lõuna-Soome geoloogilisest ajaloost, panoraamfotosid Eesti ja Soome maastikest ning õppevideofilme. Samuti jagatakse eesti- ja soomekeelseid brošüüre: “Eesti kivistisi”, “Kristalsed kivimid Lõuna-Soomes ja Eestis”, “Vend ja kambrium Eestis ning Lõuna-Soomes”, “Ordoviitsium Eestis ja Lõuna-Soomes”, “Silur Eestis”, “Devon Eestis”, “Põhja-Eesti klint”, “Saaremaa pangad”, “Eesti meteoriidikraatrid”, “Liustike pärandus Lõuna-Soomes ja Põhja-Eestis”, “Sood Eestis ja Lõuna-Soomes”, “Paekivi – Eesti rahvuskivi”.
Näitus jääb avatuks 16. jaanuarini 2008.
MTÜ Geoguide Baltoscandia 


 


Pärandkultuur metsas
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) kutsub pärandkultuuri konverentsile “Pärandkultuur metsas – väärtustamata väärtused”, mis peetakse 19. detsembril kell 10–16 Tartu ülikooli raamatukogu konverentsikeskuses.
Esinevad Toivo Meikar, Jürgen Kusmin, Veiko Belials, Mati Tee, Heiki Valk, Hando Runnel, Tõnno Jonuks, Mart Külvik ja Fred Jüssi. Päeva lõpetab diskussioon “Mis on pärandkultuur?”.Konverentsil tutvustatakse raamatuid “Väike pärandkultuuri käsiraamat”, “Raplamaa pärandkultuur”, “Läänemaa pärandkultuur” ning esitletakse avalikuks kasutuseks mõeldud inventuuri tulemuste kaardirakendust maa-ameti kodulehel.
Looduse Omnibuss konverentsile väljub Tallinnast rahvusraamatukogu juurest ja Pärnust Endla teatri eest kell 07, Viljandist maavalitsuse ees asuvast parklast kell 08.15.
RMK 
 

Metsaplakatite näitus
Teisipäeval, 18. septembril avatakse Tartu keskkonnaharidusekeskuse (TKKHK) Kompanii 10) saalis pidulikult metsaplakatite näitus.
Näitusega tõmmatakse joon alla metsaplakatite konkursile, mille TKKHK korraldas koostöös Eesti metsatööstuse liiduga (EML). Võistlusele saadeti 913 plakatit teemadel “Metsa eluring”, “Hoia ja kaitse metsa”, “Puidust asjad minu ümber”, “Mida saab teha metsast/puidust”.
Žürii arvestas tööde hindamisel nii sisulist kui ka kunstilist külge. Auhinnatud ja esiletõstetud tööde nimekirju saab vaadata TKHK kodulehe www.teec.ee uudisterubriigis. Auhinnatud tööde autorid ja juhendajad on kutsutud näituse avamisele, äramärgitud tööde autorid saavad tänukirjad postiga.
Näituse avamisel on kavas väike ettekanne Luua metsanduskooli esindajalt ja kätte antakse auhinnad. Auhinnafondi toetab keskkonnainvesteeringute keskus, eripreemiad annab välja EML. Metsaplakati näitus on lahti 19. detsembrist kuni 18. jaanuarini tööpäevadel kell 10–17.
TKKHK
 


Talve huvipäev Tartus
Tartu ülikooli (TÜ) loodusmuuseumi huvipäevade sari jätkub talve huvipäevaga 15. detsembril kell 11–15 Tartus Vanemuise 46 geoloogia- ja zooloogiamuuseumis. Geoloogiamuuseumis saab kuulata loengut ehtekividest ja õpetatakse tegema soolakristalle (algus kell 11). Zooloogiamuuseumis on õpi- ja tegevustoad (kell 12.30–15): lemmikloomad zooloogiamuuseumis, loomade tegevusjäljed, okaspuud ja jõulupuud kogu maailmast; saab vaadata filmi veealusest maailmast (autor Ülar Tikk). Kavas on ka praktilised tegevustoad: looduslikest vahenditest meisterdamine, savist loomade voolimine, loomapiltide joonistamine ja värvimine, toimub viktoriin.
Huvipäev on tasuta ja osavõtt vaba igas vanuses huvilistele. Huvipäeva täpne kava www.ut.ee/natmuseum, info 737 6076 (kolmapäevast pühapäevani) või loodusmuuseum@ut.ee.TÜ loodusmuuseum




Algab registreerimine noortele mõeldud loodusfilmi kursusele
Tallinna kinomajas toimuv kursus algab 5. veebruaril ja kestab aprillini.
Kümnest õppusest esimene sobitab tutvust videokaameraga. Edasi räägitakse juba oma teema leidmisest ja filmikeelest, et minna siis süvenenumalt edasi maastiku-, taime-, linnu-, uluki- ja putukafilmide juurde. Viimastel õppustel arutatakse, mida teha filmitud kaadritega, ning tutvutakse montaaži ja helindamisega. Kõik õppused toetuvad mitmekülgsetele näidetele. Kursuse juhendaja on Rein Maran.
Lühikursus võiks olla kasulik 10–18-aastastele noortele, kellel on videokaamera või võimalus seda kasutada ning kellel on huvi looduse filmimise vastu. Aga keelatud ei ole tulla ka vanemal loodusfilmiloome huvilisel. Siiski on kursus mõeldud eelkõige noortele ja seetõttu võimalikult noortepäraselt üles ehitatud. Kursus on tulemuslik vaid siis, kui läbitakse kogu tsükkel.
Kursus on tasuta. Info ja registreerimine Loodusringi telefonil 607 0045 või e-posti teel info@loodusring.ee. Ettevõtmise on algatanud MTÜ Loodusring koostöös Tallinna keskkonnaameti ja Tallinna kinomajaga.
Vaata lähemalt http://www.loodusring.ee/index.php?page=195.
Loodusring


KIIRKOMMENTAAR


 

Milleks meile oma riik
Loen Riigikogu 5. detsembri istungjärgu stenogrammi ega usu oma silmi. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastab Hiiumaalt pärit rahvaesindaja Tarmo Männi küsimusele biosfääri kaitseala kadumise kohta.
TM: Me oma kolme-aastase pingsa töö tulemusena (muuseas, tollal koostöös riigiga) saavutasime rahvusvahelise tunnustuse. Mul on väga kahju, et see on sellisesse staadiumisse jõudnud. Õigeks tuleks küll pidada seda, et Eesti riik seda programmi raames toimuvat tegevust tunnustaks, et see oleks meil kusagil fikseeritud ja ka riiklikult toetatud. See on üks ainulaadsemaid asju Eesti riigis. Kas te peate seda edaspidi võimalikuks?
JT: Kindlasti on see ainulaadne asi, aga ma siiski vaatan numbreid. Kui me räägime UNESCO’st, siis biosfäärikaitsealasid on UNESCO juures tänase päeva seisuga registreeritud üle maailma 440. Nii et iseenesest ei saa öelda, et tegemist oleks väga unikaalse asjaga. /…/ see valitsuse määrus, mille Eesti vabariigi valitsus 2006. aastal küll kehtetuks tunnistas, võeti vastu aastal 1989 Eesti NSV valitsuse poolt. Ajad olid siis muidugi hoopis teised.
Mul on vähemalt kaks seletusvarianti, miks minister biosfäärikaitsealade (BKA) ideesse nii ükskõikselt suhtub. Esiteks – Tamkivi (või pigem siis talle sõnu paberile ja sealtkaudu suhu pistnud nõunikud) ei ole UNESCO MAB- (Man and the Biosphere) programmiga kuigivõrd kursis.
Aga teiseks: minister on ju Saaremaa taustaga. Ja eks me mäleta, et Saaremaal ei läinud BKA-asjad sealsete asjaliste tõttu just teab mis ladusalt; tikuti pigem hõljuma kusagil teoreetilistes kõrgustes, mis päris kindlasti pole MAB-i põhisiht. Küllap teate: kaks sõbralikku naabersaart on ikka tikkunud arvama, et neil on kõik paremini kui naabritel (hiidlased, tõsi, tavatsevad juurde lisada, et üks asi on saarlastel parem – nimelt naabrid!). Hiidlastel, mäletan oma rohkest ajakirjanikutööst hästi, käis BKA-töö ikka kohe päris vahvasti.
Kui ka kohalik rahvas päris alati jooksujalu kaasa ei tulnud, siis selles oli pigem süüdi hiidlase alalhoidlik meel ja – pole põhjust salata – ka kohalike ärimeeste kaotushirmust tulenenud aktiivsus BKA ettevõtmisi igaks juhuks põhja lasta. Peategelased väsisid; üks olulisim osaleja rändas lausa manala teele. Ega riikki ülemäära suurt tuge pakkunud ja nii see kõik tõesti hääbus.
Aga kui nüüd ministri mitteunikaalsuse mõtet loovalt edasi arendada, siis võib ju öelda, et ega see peagi 90-seks saav Eesti riikki teab mis unikaalne ole: maailmas on riike üle kahesaja ja paljud Eestist hoopis suuremad. Nii võiks sellegi tegevuse mõne valitsuse määrusega lõpetada: teistel läheb ju paremini.
Toomas Jüriado



Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet