UUDISTAJA
07. detsember 2007
Esimese advendiküünla süütamise õhtul Tartus Raekoja platsil 4. detsembril
UUDISTAJA SOOVITAB
 
EESTI UUDISEID
Keskkonnategude tegijad sai tunnustust
5. detsembril jagati Tallinnas neljandat korda aasta keskkonnateo auhindu.
Þürii jättis peapreemia seekord välja andmata. Kaks esimest preemiat (kumbki 15 000 krooni) said Tartu keskkonnahariduse keskus Läti-Eesti koostööprojekti “Looduse õppimine ja õues õpetamine läbi piiriülese koostöö” eduka juhtimise eest (vt. näiteks 19. oktoobri Uudistaja http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja197.html) ja rahvusvahelise loodusfilmide festivali edukas korraldaja MTÜ Matsalu Filmifestival. Teised preemiad, 10 000 krooni, anti mittetulundusühingule Roheline Rood, kes on kaasanud pensionäre teavitustöösse Tallinna kodumajapidamiste säästuvõimalustest, ning mittetulundusühingule Studio Viridis Loodusharidus Muraste looduskooli rajamise eest.
Keskkonnateokese arvestuses said esimese preemia (10 000 krooni) Elva lasteaed Murumuna, kes korraldas keskkonnakuu “Meie sõber putukas” ja rajas õuesõppeklassi, ning Roosna-Alliku põhikooli kanged tüdrukud, kes on mitu aastat töötanud noorteprojektiga “Minu kodukoha allikaala korda!”. Teise preemia (5000 krooni) pälvisid Sadala põhikool, kus arendati tublisti õuesõppe võimalusi, ning mitme üritusega keskkonnateadlikkust ja säästvat arengut propageerinud Puhja gümnaasium.
Tänukirjaga tunnustas þürii Annika Kallasmaad (iga-aastane vanapaberi kogumiskampaania Põltsamaa linnas), mittetulundusühingut Ökokratt (kogu Eestit hõlmanud keskkonnaharidusprojekt “Mets õpetab!”), Põlvamaa arenduskeskust ja Põlva maavalitsust (ökofestival “Rohelisem elu 2007”), keskkonnainspektsiooni Järvamaa osakonda (Järva- ja Raplamaa lasteaedades korraldatud looduskaitset tutvustanud loengud ja omakoostatud pildivihik “Ole looduse sõber!”) ja Tallinna Mustamäe gümnaasiumit (õpilaste keskkonnakeemia uurimistööde konkurss “Eelista eestimaist!”).
Tänavu ühendas keskkonnaministeerium aasta keskkonnateo konkursiga ka seni nime “Keskkonnasõbralike ettevõtete TIPP” kandnud võistluse ja nimetas selle ümber konkursiks “Aasta keskkonnategija”. Keskkonnategija kategoorias tunnustatakse asutusi ja organisatsioone, kes teevad jõupingutusi ja investeeringuid keskkonnasaaste vähendamiseks, propageerivad keskkonnahoidlikku tootmisviisi ja/või teadvustavad avalikkuses tegevust säästva arengu alal. Selle arvestuse auhinnad ei ole rahalised ning võitjad saavad võimaluse osaleda Euroopa keskkonnakonkursil The European Business Awards for the Environment. Aasta keskkonnategija 2007 peapreemia võitsid aktsiaseltsid Triip, Väätsa Prügila ja Silbet.
Lõputseremoonial Tallinnas esitleti ka äsja just selleks konkursiks välja töötatud keskkonnamärgiseid, mida võivad kasutada nii selle kui ka varasemate konkursside laureaadid.
Uudistaja/Keskkonnaministeerium
Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete kogumise ja käitlemise keskus
Lõuna-Eestil on nüüd ajakohane ohtlike jäätmete käitluskeskus
4. detsembril avati Tartus Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete kogumise ja käitlemise kompleks (ülemisel fotol), mis peale Tartumaa teenindab Jõgeva, Põlva, Võru, Valga ja Viljandi maakonda.
Ohtlike jäätmete kogumise ja käitlemise süsteemi hakati Eestis Taani spetsialistide abiga rajama 1990. aastate alguses. Riiklik ohtlike jäätmete käitluskeskus rajati Vaivara valda ja kogumiskeskus Tallinna. Lõuna-Eesti keskus on selles järjekorras kolmas ettevõte.
Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete kompleks valmis riigi ja erasektori koostöös, sellesse kuuluvad Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete kogumiskeskus ning aktsiaseltsi Epler & Lorenz ohtlike jäätmete käitluskeskus. Siin saab jäätmeid nii kohapeal käidelda kui ka pakendada, märgistada ja teistele käitlejatele suunata.
Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete kompleksi haldab AS Epler & Lorenz – firma, mis hakkas 1991. aastal koguma ja esimese Baltimaadesse ehitatud põletusseadmega põletama Tartus tööstusettevõtete õlijäätmeid.
Aktsiaseltsi Epler & Lorenz ohtlike jäätmete põletusseade
Nüüdseks on põletusseade (alumisel fotol) ajakohastatud ja selle tehnoloogia viidud vastavusse Euroopa Liidu jäätmepõletusdirektiiviga. Põletusseade võimaldab põletada eri liiki ohtlikke jäätmeid.
Ohtlikud jäätmed on sellised jäätmed, mis oma keemiliste või muude omaduste tõttu võivad kahjustada tervist või keskkonda, näiteks aegunud ravimid, päevavalguslambid, vanaõli, õlifiltrid, õlinõud, akud, patareid, happed, leelised, värvi- laki- ja liimijäätmed, pestitsiidid, asbest, elektroonikajäätmed jne. Ohtlikke jäätmeid ei tohi koos tavajäätmetega visata prügikonteinerisse ega vedada prügilasse; nad vajavad erikäitlust, mida tohib teha vaid vastava käitluslitsentsi saanud ettevõte.
Keskkonnaministeerium
Loodusajakirja aastaraamat sai valmis
Ajakirju Eesti Loodus, Loodusesõber, Horisont ja Eesti Mets välja andev MTÜ Loodusajakiri esitles teisipäeval, 4. detsembril rahvusraamatukogus oma aastaraamatut “Lehed ja tähed”.
Järjekorras neljanda aastaraamatu üldteema on “Evolutsioon ja revolutsioon” ning selles on lugusid 21 autorilt. Raamatu avab kirikutegelase ja kultuuriloolase Toomas Pauli artikkel “Evolutsioon kui Browni liikumine”, järgnevad kirjanik Jaan Kaplinski kirjutis “Evolutsioon ja revolutsioon” ning Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kuke pikk intervjuu Eesti vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvesega. Veel on 200-leheküljelise koguteose autorite seas ajaloolased Linda Kaljundi ja David Vseviov, teadusajaloolane Ken Kalling, keeleteadlane Mall Laur, bioloogid Merle Ööpik, Ülo Maiväli, Kristjan Piirimäe ja Jaanus Remme, füüsik Jaan Pruulmann, füüsikust teadusajakirjanik Tiit Kändler, maastikuökoloog Peep Mardiste, paleontoloog Ivar Puura, astronoom Jaan Pelt ning viis Loodusajakirja enda töötajat: lisaks juba mainitud Toomas Kukele Loodusajakirja vastutav väljaandja ja juhatuse esimees Indrek Rohtmets, Eesti Metsa peatoimetaja Hendrik Relve, Eesti Looduse toimetaja Juhan Javoiš ja sõnumitoimetaja Toomas Jüriado. Rohtmets ja Kukk olid ühtlasi seekordse koguteose koostajad ja toimetajad. Nii nagu varasemad aastaraamatud on ka tänavune ilmunud tänu keskkonnainvesteeringute keskuse toetusele.
Loodusajakiri
Rahvusmõtte auhinna pälvis Kaljo Põllu
1. detsembril peetud eestikeelse ülikooli 88. aastapäeva aktusel Tartu ülikooli (TÜ) aulas tunnustati Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhinnaga maalikunstnik Kaljo Põllut.
Auhinnale kandideerisid veel kirjanik Arvo Valton-Vallikivi, folklorist Ülo Tedre, kirjanik Hando Runnel, kirjanik Ain Kaalep, akadeemik Erast Parmasto, dirigent Tõnu Kaljuste, kirjanik Jaan Kaplinski, luuletaja Paul-Eerik Rummo, folklorist Mall Hiiemäe, kirjanik Ene Mihkelson ja TÜ emeriitprofessor Rein Taagepera. Valiku tegi komisjon, kuhu kuulusid kirjanik Doris Kareva, helilooja Veljo Tormis, Eesti kunstimuuseumi direktor Marika Valk, literaat Mart Orav, TÜ rektor Alar Karis, õppeprorektor Birute Klaas ning TÜ emeriitprofessorid Ain-Elmar Kaasik ja Jaak Kangilaski.
Tartu ülikool andis Rahvusmõtte auhinda välja neljandat korda. Auhinnaga tunnustatakse inimest, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti riiklikku ja rahvuslikku eneseteadvust. Laureaat saab auhinnaks Ilmamaa kirjastuse “Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ning klaasist taiese. Varem on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis ja akadeemik Endel Lippmaa.
TÜ
See foto tõi tallinlasele Toomas Ilile Eesti Looduse fotovõistluse peaauhinna
Parimad loomade, taimede ja seente pildistajad on auhinnatud
4. detsembril tõmmati Eesti rahvusraamatukogus joon alla ajakirja Eesti Loodus kaheksandale loodusfotovõistlusele.
Võistlusele saadeti 1070 pilti 186 autorilt; fotosid oli umbes niisama palju kui mullu, ent autoreid oli ligi 40 rohkem. Pilte hinnanud þüriisse kuulusid Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk, fotoajakiri Cheese peatoimetaja ja Tartu kõrgema kunstikooli fotograafiaõppejõud Tiit Lepp, MTÜ Loodusajakiri vastutav väljaandja Indrek Rohtmets, Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor ja loodusfotograaf Urmas Tartes, fotograaf ja Tartu kõrgema kunstikooli õppejõud Malev Toom ning kirjastuse Eesti Loodusfoto juht Peeter Veromann. Toomas Kuke sõnul iseloomustas võistlust varasemast veelgi tugevam tase, mida näitas ka teise vooru jõudnud tööde suur arv: 440.
Loomafotode peaauhinna – 10 000 krooni eest Canoni tooteid firmalt Overall – võitis Toomas Ili Tallinnast (Toomas Ili võidupilti näete ülal). Noorte hulgast läks loomafotode peaauhind – 5000 krooni väärtuses Canoni tooteid firmalt Overall – Mairi Sõelsepale Tallinnast. Taimefotode peaauhinna – 7000 krooni eest fototarbeid fotokaupluste ketilt Photo Point – sai Juhan Ressar Häädemeestelt, noortest pälvis peaauhinna –3000 krooni eest fotokaupa Photo Pointilt – Karl Ander Adami Tallinnast.
Þürii andis välja hulga eriauhindu: käituva looma eest sai selle Sven Zaèek (noortest Karl Ander Adami), parima väikese looma pildi on jäädvustanud Alari Kivisaar (noortest Villem Voormansik), aasta linnu luige parima foto on teinud Marten-Ingmar Merivee (noortest Merily Salura), parima kodulooma eest pälvis eriauhinna Andrei Javnašan (noortest Melissa Eenmaa) ning parima veelooma foto eest Kunter Tätte (noortest Mairi Sõelsepp). Väikese taime pildi eriauhinna sai Hendrik Sika (noortest Villem Voormansik), aiataime foto eest Alari Kivisaar ning parima pildi veetaimest on teinud Inga Sõelsepp. Seente eripreemia pälvisid Jaan Spiegel ja noortest Annika Laidroo. Ajakirja Eesti Loodus eriauhinna vääriliseks osutusid Sander Lõhmus, Martti Kalamees, Karl Ander Adami ja Aili Nõmmik.
Erinevalt teistest keskendub Eesti Looduse fotovõistlus looduse tundmisele: fotograaf peab võimalikult täpselt määrama pildistatava objekti ning kirjutama piltidele juurde ka foto saamisloo. Tavapärane kategooria “maastik” Eesti Looduse fotovõistlusel puudub.
Kaks tundi väldanud lõpuüritusel rahvusraamatukogus jagati auhindu, peale selle sai kuulata loodusfotograaf Urmas Tartese ettekannet teemal “Loodusfoto lugemisest” ja vaadata võistlusel lõppvooru jõudnud pilte; muusikalise vahelduse eest hoolitses Bonzo.
Eesti Loodus
Otepää talvised linnud otsepildis
Must-toonekurg Toonit tunnevad veebikaamera kaudu vast kõik Eesti ja paljud hoopis kaugemalgi elavad loodussõbrad. Talveks pakub Looduskalender valgel ajal otsepilti Otepää linnumajast. Pildi kvaliteet on väga hea ja linde on palju. Hea traditsiooni kohaselt on looduskalendri lehel päevik, uuendusena linnumääraja, kuhu iga päev lisandub üks liik ja infoboks kohapealsete ilmaandmetega.
Söögimaja asub Otepääl, Loodusemehe kontori akna taga. Ülekannet aitavad edastada EENet ja Elion, pildiedastuseks kasutatakse Mobotixi veebikaamerat.
Talilinnukaamera koduleht on http://www.ilm.ee/~uploader/loodus/?leht=art07linnukaamera.
Loodusring/Uudistaja
TASUB MINNA
Rahvusraamatukogu loodusõhtu
Esmaspäeval, 10. detsembril kell 18 esinevad rahvusraamatukogus loodusõhtul “Eesti loodus ja meie kaitsealad” pildis ja sõnas Arne Ader, Kai Kimmel ja Tiit Leito.
Looduse Omnibuss
Matsalu festivali filmid Tartus
Tartu keskkonnahariduse keskuses (TKKHK, Kompanii 10) näidatakse eeloleval teisipäeval, 11. detsembril, kell 18 järjekordset valikut Matsalu 5. loodusfilmide festivali linateostest.
Seekord on kavas festivali eripreemia saanud filmid “Ili jõe saksauuli – maanäär” (The Pander`s Ground Jay of the Ile; reþissöör Altai Þatkanbajev, Kasahstan) ja “Uuestisünd” (reþissöör Joosep Matjus).
Piletid maksavad 10 ja 25 krooni, Tartu loodusmaja õpilased saavad filmiõhtule tasuta.
TKKHK
Talve huvipäev Tartus
Tartu ülikooli (TÜ) loodusmuuseumi huvipäevade sari jätkub talve huvipäevaga 15. detsembril kell 11–15 Tartus Vanemuise 46 geoloogia- ja zooloogiamuuseumis. Geoloogiamuuseumis toimub ehtekivide loeng ja õpetatakse tegema soolakristalle (algus kell 11). Zooloogiamuuseumis on õpi- ja tegevustoad (kell 12.30–15): lemmikloomad zooloogiamuuseumis, loomade tegevusjäljed, okaspuud ja jõulupuud kogu maailmast; saab vaadata filmi veealusest maailmast (autor Ülar Tikk). Kavas on ka praktilised tegevustoad: looduslikest vahenditest meisterdamine, savist loomade voolimine, loomapiltide joonistamine ja värvimine, toimub viktoriin.
Huvipäev on tasuta ja osavõtt vaba igas vanuses huvilistele. Huvipäeva täpne kava www.ut.ee/natmuseum, info 737 6076 (kolmapäevast pühapäevani) või loodusmuuseum@ut.ee.
TÜ loodusmuuseum
Tulekul on laternamatk
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus (VVV SA) kutsub pühapäeval, 9. detsembril huvilisi laternamatkale.
Talvise metsa salapära ja laternavalguse võluga püütakse üheskoos luua jõulumeeleolu. Kogunemine on kell 16 Tartumaa tervisespordikeskuse juures Elvas, matk kestab kaks tundi. Retkejuht on Jana Stets. Kindlasti on vajalik eelregistreerimine telefonil 525 9899. Samal telefonil saab ka lisainfot. Osavõtutasu on 25 krooni, lapsed alla 12 aasta tasuta.
VVV SA
MAAILMAST
Aeglustus kiirendab kliimasäästet
Kanada keskkonnakaitsjate ja transpordikorraldajate ühisuuring kinnitab, et väiksem sõidukiirus maanteedel ei aita mitte ainult päästa inimelusid, vaid ka säästa koduplaneeti ülekuumenemise eest.
Novembri lõpus avaldatud uuringu kokkuvõte kinnitab, et peaaegu pooled Kanada roolikeerajad ei usu, et nende gaasitallamisharjumused võiksid kuidagi mõjutada kliimamuutusi. Samas näitab organisatsiooni Natural Resources Canada asjatundjate töö, et aeglasem sõit säästab kütust ja vähendab järelikult ka ohtlike heitmete hulka: kui 120-kilomeetrise tunnikiirusega sõitu aeglustada kiiruseni 100 km/h, kahaneb kütusekulu viiendiku võrra.
Uurijad peavad nüüd aru, kuidas veenda autojuhte nende šansis aidata kasvuhoonegaaside heidet vähendada: gaasipedaalijalg tuleb vaid ivake kergemaks muuta...
CTV.ca/UUUdistaja
KIIRKOMMENTAAR
Keskkonnateo auhinna saanud Tartu keskkonnahariduse keskuses valmis tänavu sügisel linnalooduse rändnäitus
Kuidas teha keskkonnategu
Selle aasta keskkonnategusid vaaginud komisjon oli oma juba novembris peetud koosolekul natuke murelik: no ei ole seda “päris” tegu. Tublisid ettevõtmisi on küll, aga mitte sellist, mis oleks tõesti oma uudsusega lööv, nagu näiteks mullune Põlvamaa keskkonnafestival.
Et me tänavu Põlvamaa festivali korraldajate tublidust vaid aukirjaga esile tõstsime, selleks oli ju just sama põhjus: ehkki tänavu oli festival hoopis suurem ja uhkem, oli see siiski ühe idee edasiarendus, mitte uus idee.
Aga seoses mulluse tiitlikonkursiga meenutas üks kolleeg-toimkonnaliige intervjuud ajakirjanikule, kes olnud kangesti pahane selle peale, et võitjaks kuulutati mingi maakonna festivalike ja mitte roheliste tublidus talvel õliõnnetuses määrdunud linde aidata. Vaat sellele etteheitele on mul oma veendunud vastus: ikka väärib esiletõstu esmajoones positiivne tegu. On küll kiiduväärne, kui me vajaduse korral ruttame appi kellelegi, kelle meie endi liigikaaslaste hoolimatus hätta on jätnud, aga siiski on see vaid teatav vigade parandus. Ja pealegi – nüüd riskin sellega, et tõmban endale kaela kirglike loomakaitsjate pahameele – on minu üsna kindel veendumus, et halastuse seisukohalt tuleks suurem osa õliõnnetuse ohvreiks langenud tiivulisi võimalikult kiiresti ja valutult surmata, et mitte põhjustada neile oma kahtlemata parimast äratundmisest lähtuva abivalmidusega veel lisakannatusi.
Aga kui veel kord tänavuste tegude juurde tagasi tulla, siis mulle isiklikult oli kindlasti väga sümpaatne kaaslinlaste tartlaste tublidus Eesti-Läti loodushariduse ühisprojekti vedada ja Matsalu filmifestivali kandumine sügisest kevadeni vältavate filmilinastuste kaudu Lihulast kaugemale. Võib-olla veel rohkemgi Elva Murumuna lasteaia keskkonnaharidustegusus, millest ennegi olen palju kuulnud. Aga üle kõige ehk siiski Roosna-Alliku tüdrukute innukus kodukandi looduse kauneimad paigad korda seada ja inimestele tuttavaks teha; võib-olla aitas siin natuke kaasa ka see, et ma polnud sellest tööst enne kuulnud. Igatahes on mul nüüd kindlasti huvi selle töö vilju esimesel võimalusel kaema minna. Kõik nemad saidki seekord meie kõrgema tunnustuse.
Aga sama moodi elan üha kaasa ka põlvalastele, kelle esindaja oli tänukirja vastu võttes lakooniline: “Järgmine festival tuleb järgmisel aastal!” Hästi tore, et seni vaid katteta lubadusi jaganud Tallinna võimukandjate tegemata loodusharidustööd on võtnud edendada Muraste looduskooli rajanud ja teiste tublide asjalistega tihedat koostööd tegev Studio Viridis. Väga põnev on Tallinna Rohelise Roodu idee kaasata säästvust teadvustama eakaid aktiviste, sealhulgas muukeelseid. Rääkimata sellest, kuidas hoian pöialt entusiastlikele õpetajatele õige mitmest koolist, kes ju mõnegi meie ühiskonnale paraku üliomase tavahoiaku suhtes vastuvoolu ujudes püüavad veenda õpilasi tegutsema ja mõtlema keskkonna- ja loodushoidlikult. Tore oli nende inimeste keskel konkursi lõpuüritusel olla.
Toomas Jüriado, aasta keskkonnateo toimkonna liige
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
