Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
21. detsember 2007



Tartu kauneim jõulukaunistus nn. Bocki majal


Soovime lugejaile kauneid jõule, toredat aastavahetust ning edukat ja õnnelikku aastat 2008!

Järgmine Uudistaja ilmub juba uuel aastal, 4. jaanuaril.


 


UUDISTAJA SOOVITAB






Detsembri Eesti Loodus keskendub toonetutile

Vaenukägu ehk toonetutt on silmapaistva papagoivälimusega ja omapärase lauluga põnev lind, keda viimastel aastakümnetel on leitud Eestis pesitsemas vaid kolmel korral. Riho Kinks annab Eesti Looduse avaloos põhjaliku ülevaate vaenukäo eluolust Eestis nii tänapäeval kui ka vanadel aegadel. Näib, et vaenukäo tiib ei käi meil mitte just kõige paremini.

Teine pikem lugu tutvustab Eesti äikesekliima iseärasusi: kus ja millal on suurem tõenäosus kohtuda piksega ja milliseid suundumusi võib täheldada äikesepäevade arvus. Põhjaliku loo on kirjutanud Eesti äikese uurimise grand young man Sven-Erik Enno.

Lõppeva aasta viimases numbris on ilmunud kaks lugu aasta puust saarest: Eesti suurematest saarepuudest teeb juttu tuntud põlispuude uurija Hendrik Relve ning saare omapärasest suguelust Ülle Reier. Siinkohal on paslik mainida, et 2008. aasta puuks on Eesti Loodus valinud jugapuu, meie neljanda okaspuu.

Detsembri Eesti Loodus teeb muu hulgas kokkuvõtteid: fotovõistlusest koos paremate tööde äratoomisega, PAN Parks’ist – Euroopa põlislooduse hoiu võrgustikust jne. Intervjuu on akadeemik Hans Trassiga, inimkaaslejate loomade rubriigis tutvustatakse tooneseppi ja ühtlasi saab teada järvelubja iseärasustest. Lugemist kui palju!

Eesti Loodus

       


            
EESTI UUDISEID


      

Keskkonnaministeerium hakkas väljastama keskkonnamärgiseid

Keskkonnaministeerium on välja töötanud keskkonnamärgised, millega tunnustab keskkonna vallas tehtud silmapaistvaid tegusid või projekte ning organisatsioonide saavutusi keskkonna alal. Avalikkusele esitleti märgiseid “Aasta keskkonnateo” lõpuüritusel 5. detsembril Tallinnas.

Keskkonnamärgis kinnitab, et selle omanik on ellu viinud keskkonnateadlikkust parandavaid projekte ning et tema teenused või tooted vastavad keskkonnahoiu suurtele nõudmistele.

Keskkonnaministeerium annab keskkonnamärgise välja kord aastas konkursi “Aasta keskkonnategu” raames aasta keskkonnategija, aasta keskkonnateo ja aasta keskkonnateokese peapreemia saajatele. Juhul kui peapreemia jääb välja andmata, läheb märgise kasutamise õigus üle esimese preemia saajale.

Keskkonnamärgise omanik võib seda kasutada oma plankidel, trükistel ja toodetel ning nende reklaamimisel. Keskkonnamärgise kasutamise aeg ei ole piiratud. Keskkonnaministeeriumil on õigus kontrollida märgise kasutamist ning mitteväärika käitumise puhul see ka ära võtta.

Lisaks konkursi tänavustele laureaatidele otsustas keskkonnaministeerium väljastada keskkonnamärgised tagantjärele ka eelmise kolme aasta keskkonnateo konkursi peapreemia saajatele. Keskkonnamärgisel on kujutatud stiliseeritud õunapuuõis, mis sümboliseerib rohelist keskkonda, värskust, jõudu ja uut energiat.

www.envir.ee

 
  



Metsatööstuse liidu projektijuht Silja Marken (paremal) on parajasti üle andnud noorima vanuserühma EMTL eriauhinna Tartu lasteaia Kelluke mudilastele ja nende juhendajale Tatjana Keerdile. Tagapool võistluse korraldaja Külli Kalamees-Pani.

 

Tohutu metsaplakatisaak

Teisipäeval, 18. detsembril avati Tartu keskkonnahariduse keskuses (TKKHK) metsaplakatite näitus, mis lõpetab TKKHK ja Eesti metsatööstuse liidu (EMTL) ühiskorraldatud laste metsaplakatite võistluse.

Külli Kalamees-Pani ütles auhindade pidulikul üleandmisel, et korraldajad ei osanud sugugi ette näha võitluse väga suurt populaarsust: kokku saadeti žürii range pilgu alla 913 tööd. Žürii arvestas töid hinnates nii nende sisulist kui ka kunstilist külge. Lasteaiaealistest meeldis hindajaile kõige rohkem Tartu lasteaia Kelluke tüdruku Alina Kolotsei plakat (juhendaja Olga Kolotsei). Sama lasteaia viis last said ka EMTL eriauhinna; neid juhendas Tatjana Keerd. Kuni 12-aastaste laste konkurentsis sai esikoha Tartu Kivilinna gümnaasiumi rühmatöö (juhendaja Krista Kinkar). EMTL andis selles vanuserühmas kaks eriauhinda: Mammaste lasteaed-algkooli Ulvi Mustingu ja Tartu Hiie kooli Tiina Põllu juhendatud õpilastele. 13-18-aastastest tunnistas žürii õnnestunuimaks Tallinna Kadrioru Saksa gümnaasiumi õpilaste Hendrik Seemeni, Andreas Rosenfeldti ja Katri Eliase seeria kolmest tööst (juhendaja Jaanika Kall). EMTL eriauhinna pälvisid Tartu kunstigümnaasiumi neiud Janeli Meristo ja Katrin Kelpman (juhendaja Ellen Hõim).

Kõik auhindu saanud ja äramärgitud tööd on kirjas TKKHK kodulehel võrgupaigas http://www.teec.ee. Auhinnafondi toetas keskkonnainvesteeringute keskus.

Metsaplakati näitus jääb TKKHK saalis Kompanii 10 avatuks 18. jaanuarini tööpäevadel kell 10–17.

Uudistaja

 

 


Paljassaare linnutorn (Foto:
linnuhuvilised@lists.ut.ee)

 

Paljassaarel on nüüd kaks linnutorni

Meelis Uustal teatas läinud nädala lõpul linnuhuviliste arvutilistis, et Tallinnas Paljassaare hoiualal on valminud teine linnuvaatlustorn.

“Tallinna linnuklubi liikmete initsiatiivil ja Tallinna keskkonnaameti rahastamisel on hoone rekonstrueerimise esimene etapp lõppenud ja ootab nüüd linnu- ja loodushuvilisi seda testima,” kirjutab Uustal. “Vaatlustorniks muudeti Väike-Paljassaare poolsaare keskosas paiknenud endine Nõukogude piirivalve helgiheitja hoone, mis on viimased 15 aastat seisnud tühjana. Torni ülemine platvorm on 6,7 m kõrgusel maapinnast (ja 11 m merepinnast). Tuleval aastal teise etapi lõppedes saavad hulljulgemad ilmselt ka 9,6 m kõrgusele ronida.”

Tornist avaneb suurepärane vaade merele ning Väike- ja Suur-Paljassaare vahelisel Saartevahe lõukal peatuvatele lindudele. Samuti saab lõpuks ometi jälgida ka roostiku Põhjatiigis kihavat linnuelu. Uustali kinnitusel kaetakse hoone järgmisel aastal metallvõrestikuga ja ümber maja pannakse kasvama mets-viinapuud.

Linnuhuviliste arvutilist/Uudistaja

 
  

Valminud on lehtpuuraamatute esimene köide

Teisipäeval, 18. detsembril esitles riikliku looduskaitsekeskuse (LKK) Põlva-Valga-Võru regiooni direktor Urmas Roht Tartus TÜ ajaloomuuseumi valges saalis raamatut “Lehtpuud I”.

Lehtpuude käsiraamat-määraja on kavandatud kolmeosalisena. Esimeses osas antakse lühiülevaade puittaimede ehitusest ja talitlusest ning määramiseks vajalikust terminoloogiast. Seletusi illustreerivad joonised. Käsiraamat on rikkalikult illustreeritud autori tehtud fotodega (2000) ja võrsete ning lehtede originaalskaneeringutega. Fotod on põhiosas valminud aastate jooksul Euroopa eri botaanikaaedu külastades. Raamatu on kirjastanud Atlex.

LKK/Uudistaja

 
  

Maaülikool kuulutas välja ideevõistluse

Eesti maaülikool (EMÜ) kuulutas koostöös Eesti maastikuarhitektuuri üliõpilaste seltsiga (EMÜS) välja maastikuarhitektuuri ideevõistluse “Eesti maaülikooli Tähtvere linnaku välialad” maastikuarhitektuuri ja arhitektuuri eriala üliõpilastele.

Võistluse eesmärk on saada uudseid ning EMÜ-le ja teistele linnakus tegutsevatele organisatsioonidele sobivaid lahendusi, organiseerimaks linnaku välialasid, nii et oleks tagatud eri kasutajarühmade ligipääs, võimalused täita avalikke funktsioone, korraldada õppe- ja teadustööd jmt. Samuti soovib peakorraldaja saada lahendusi, mis määravad EMÜ hoonete sidumise keskkonnaga, välialal liikumise, sõiduvahendite parkimise, taimkatte iseloomu ja välirajatiste heakorra üldpõhimõtted.

Ideevõistlus on avalik, anonüümne ja üheetapiline. Võistlusel võivad osaleda kõik, kes on võistlustööde esitamise ajal bakalaureuse- või magistriastme üliõpilased ning kelle eriala või erialane spetsialiseerumine on maastikuarhitektuur või arhitektuur.

Auhinnafond paremate tööde premeerimiseks on 41 000 krooni; ette on nähtud esimene (20 000 krooni), teine (10 000 krooni), kolmas (5000 krooni) ja neljas stipendium (3000 krooni). Žürii võib anda välja ka eristipendiume.

Võistlus algas 18. detsembril. Küsimuste esitamise viimane tähtaeg on 20. jaanuar; tööde tuleb esitada hiljemalt 10. märtsiks. Tulemused kuulutatakse välja hiljemalt 24. märtsil. Võistluse alusandmed saab alla laadida EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi (PKI) koduleheküljelt http://pk.emu.ee/264973 või
EMÜS-i koduleheküljelt http://emys.maastikuarhitekt.ee/.

EMÜ


 


 


TASUB MINNA




Aastalõpu räätsa- ja kanuumatk Soomaal

Pühapäeval, 23. detsembril korraldab Aivar Ruukel paaritunnise rabamatka Kuresoos ja pärast kuuma teed Karuskosel seitsme kilomeetri pikkuse kanuumatka Raudna jõel.

Kogunemine kell 10 Riisal Hoolmiku talus; osavõtumaks 250 krooni.

Lähem info 506 1896 või info@soomaa.com.

Looduse Omnibuss 

 

Lumevalgus ja poripimedus

Sellenimeline loodusõhtu on 3. jaanuaril kell 16 Tartu keskkonnahariduse keskuses (TKKHK, Kompanii 10).

Valgusest ja pimedusest Eestimaa looduses näitab pilte ja räägib loodusemees Arne Ader. Loodusõhtule on oodatud kõik huvilised. Osalemine on prii. Õhtut toetab KIK.

TKKHK

 
  

Lõheliste olukord Eesti veekogudes

Eesti Roheline Liikumine (ERL) ootab huvilisi neljapäeval, 10. jaanuaril 2008 Eesti rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2) väikeses konverentsisaalis algusega kell 10 osalema aruteluseminaril lõheliste olukorrast Eestis.

Peamised aruteluteemad on lõheliste elu- ja kudemispaikade taastamine ja hooldus ning lõheliste püügi korraldamine Läänemerel. Räägivad Mart Kangur, Mari-Liis Viilmann ja Martin Kesler Tartu ülikoolist, Anti Vasemägi Eesti maaülikoolist, Rein Järvekülg (MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus), Tauno Jürgenstein (SA Eesti Forell), Herki Tuus keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonnast ja Taavi Nuum ERL-st.

ERL





MAAILMAST


Bali kliimakonverentsil jõuti kompromissideni

3.–14. detsembrini Indoneesias Balil peetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 13. istungil ja Kyoto protokolli osaliste kolmandal kohtumisel saavutasid riikide esindajad kokkuleppe uues kliimamuutuse tõkestamise raamistikus, mis asendaks aastal 2012 kehtivuse kaotava Kyoto protokolli.

Kohtumisel osalenud Eesti keskkonnaministri Jaanus Tamkivi sõnul oli see “väga raske ja keeruline läbirääkimiste kogemus, teravatest sõnavõttudest kuni boikottide lubamiseni välja. Tänu paljude /…/ survele loobus USA oma esialgsest positsioonist ja nõustus tegevuskavaga edasi minema.”

Ühisarvamusele jõuti uue leppe peamistes prioriteetides: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, kohaneda kliimamuutuste tagajärgedega, arendada keskkonnahoidlikku tehnoloogiat ja muuta see kõigile kättesaadavaks, korraldada nende tegevuste rahastamine. Bali tegevuskava sisaldab täpsustatud teemasid ning ajakava, mille siht on sõlmida uus leping 2009. aastal konventsiooni osalisriikide 15. kohtumisel Kopenhaagenis.

Kolmeteistkümnendale konverentsile oli oma esindajad saatnud 192 ÜRO kliimamuutuste konventsiooni osalist, kolmandale Kyoto protokolli kohtumisele 176 osalist. Kokku võttis neist osa 11 000 inimest, seega oli hiljuti lõppenud Bali kliimakonverents suurim ÜRO üritus kliimamuutuste teemal.

Vt. veel http://unfccc.int/meetings/cop_13/items/4049.php.

Paljud maailma keskkonnaorganisatsioonid on juba jõudnud väljendada oma pettumust hiigelkohtumise tagasihoidlike tulemuste üle.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja



Rändsete liikide lepingu entsüklopeedia

Rändsete liikide konventsiooni (Convention on Migratory Species, CMS) entsüklopeedia on nüüd kättesaadav nii võrgu- kui ka pabervariandis.

Väljaandes on üle saja lehekülje seletusi konventsiooni ajaloo ja olemuse ning selle raames sõlmitud lepingute, samuti mõnede CMS-ga kaitstavate liikide kohta.

Pdf-variant on allalaaditav võrgupaigast http://www.cms.int/publications/family_guide.htm, paberväljaannet saab nõutada aga CMS Bonnis asuvast sekretariaadist secretariat@cms.int. Sekretariaat otsib parajasti võimalusi tõlkida see teabematerjal ka prantsuse ja hispaania keelde.

CMS
 


“Elavad järved” tulevad Eestisse

Põhiliselt nn. elavate järvede (Living Lakes) ettevõtmisi korraldava keskkonnaorganisatsiooni Global Nature Fund (GNF) kodulehelt võrgupaigast http://www.globalnature.org/eastern-europe-conference leiab informatsiooni 19.–22. veebruarini Eestis peetava Living Lakes’i Ida-Euroopa võrgustiku konverentsi kohta. Kahel esimesel päeval käiakse Eestit selles liikumises esindavate organisatsioonide, Võrtsjärve sihtasutuse ja Peipsi koostöökeskuse “hoolealuste” Võrtsjärve ja Peipsi järve ääres; järgneb konverents Tartus. Võrgustikku kuuluvad peale Eesti veel Leedu, Poola, Saksamaa ja Ungari.

GNF


 

PILDIHETKI LÕPPEVAST SÜGISEST





Roheline ja lilleline jõuluootus täna Tartus. Homme, 22. detsembril kell 8.07 algab kalendritalv. Eestisse ei saa ei talv ega kardetavasti ka mitte jõulumees tänavu saaniga tulla.

  


Tänasest peale on vajadus sellise Valgas asunud piiripunkti järele kadunud: Eesti kuulub nüüd Schengeni viisaruumi. Foto on tehtud 9. oktoobril.

  


Aasta keskkonnateo konkursil võitis tänavu ühe esimestest auhindadest Tartu keskkonnahariduse keskus (TKKHK). Auhinna on just kätte saanud TKKHK projektijuht Kersti Sõgel. Pildil on veel keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ning žüriiliikmed Monika Kopti ja Annika Uudelepp.

  


Detsembri alguses sai Loodusajakiri valmis oma neljanda aastaraamatu “Lehed ja tähed”. Esitlusel viibis muidugi ka keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) juht Kalev Aun: KIK on olnud kõigi Loodusajakirja aastaraamatute rahastaja.

  


Oktoobris said Tartu kunstigümnaasiumi 10. klassi õpilase Meelis Kalevi fotod Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse fotovõistlusel “Märka mind!” 12–16-aastaste vanuseklassis teise ja kolmanda koha ning tondihobupildi valisid T-särkide meistrid ka võistluse meenele. Samal ajal oli Tartu ülikooli botaanikaaias vaadata Meelise fotonäitus “Õite värvid ja vormid”.




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet