Toimetaja Rein Veskimäe, Max 1 2 3 esindajad ja sülearvuti võitja Toivo Hein

OMA PROGRAMMID: sülearvuti on leidnud omaniku

Ristsõna ja Enigma nuputamispähklite avaldamise traditsioon on ajakirjas Horisont juba üsna pikk, ent äsja lõppenud aastal pakkus Horisont võimaluse kätt harjutada ka programmeerimishuvilistele. Tähelepanelikud lugejad ja asjaosalised ilmselt teavad, et selleks jooksis läbi kuue ajakirjanumbri rubriik “Oma programmid”. Õpetuse ja ülesannete jagamise ning valminud programmide toimimise kontrolli usaldas toimetus täielikult Ahto Truule, kes on viimased kümme aastat korraldanud informaatikavõistlusi nii kooliõpilastele kui ka Tartu ülikooli tudengitele. Truu on Eesti informaatikaolümpiaadi žürii esimees ning mitme rahvusvahelisegi võistluse žürii liige. Horisondi lugejad teavad teda kindlasti ka kui üht meie olümpiaadirubriigi püsiautorit, kes on ajakirjas järjekindlalt noorte informaatikute saavutusi tutvustanud.

Neid, kes kogu eelmise aasta vältel kõik kodused ülesanded õigesti lahendasid, jäi 37 vastajast lõpuks järele üheksa: Andres Vahter, Andres Võsa, Toivo Hein, Toomas Vahter, Kristel Kivikangur, Anu Adler, Allan Voog, Kert Sasi ja Roger Mikomägi. Seetõttu tuli aastaauhinnaks lubatud sülearvuti võitja selgitamiseks võtta loosi. Firma MAX 1 2 3 välja pandud Delli sülearvuti võitis Toivo Hein, kes on auhinna juba ka kätte saanud. Arvuti anti pidulikult üle detsembri algul raamatu “Lehed ja tähed” esitlusel rahvusraamatukogus.

Hea uudis huvilistele on ehk seegi, et “Oma programmid” jätkab ka sel aastal. Ahto Truu sõnul on asjaosalised nüüdseks saanud ülevaate Basicu keele konstruktsioonidest ja 2008. aastal võib asuda juba huvitavamaid ülesandeid lahendama. Uute liitujate jaoks on kõik mullused materjalid väljas Horisondi veebilehel, kuhu lisanduvad ühtesoodu ka uute artiklite näiteprogrammid, et lugejad ei peaks neid käsitsi sisse tippima.

Toimetuse poolt suur-suur tänu Ahto Truule ja jõudu kõigile lahendajatele!

Horisont

Eesti elukeskkond sai mullu üle poole miljardi krooni eurotoetusi

Mullu rahastas Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond (ÜF) Eestis käivitunud keskkonnahoiuprojekte 517 miljoni krooni ja Euroopa regionaalarengu fond (ERF) 38,2 miljoni krooni eest. Ühtlasi toetas keskkonnaprojekte 700 miljoni krooniga keskkonnainvesteeringute keskus (KIK).

Veeprojektide raames ehitati ja renoveeriti kümneid kilomeetreid vee- ja kanalisatsioonitorustikke, rajati puhasteid, pumplaid jne. Näiteks mai lõpus avati ÜF projekti raames Rapla ja Kehtna valla vee- ja kanalisatsioonirajatised kogumaksumusega 88,6 miljonit krooni. Sellest oli ÜF toetus 50 miljonit. Valmis 10 kilomeetrit veetorustikke ja 24 kilomeetrit reoveetorustikke koos uute pumplatega.

Tartu vee- ja kanalisatsioonivõrgu laiendamise ja renoveerimise projekt lõppes juunis. Projekti kogumaksumuseks kujunes 361,7 miljonit krooni, ÜF kattis projekteerimis- ja ehitustööde maksumusest 70 protsenti. Ehitati 20,6 ning renoveeriti 36,8 kilomeetrit veetorustikke ning peaaegu samas mahus kanalisatsioonitorustikke. Ühistorustikega on liitumislepingu sõlminud juba 770 kinnistuomanikku. Koos jaanuaris valminud Tartu tunnelkollektoriga (ÜF toetus 68 miljonit) on tunduvalt paranenud Tartu elanike varustamine kvaliteetse joogiveega, seejuures vähendab kollektor reostuskoormust vähemalt 95 protsenti, hoides ära reovee voolamise Emajõkke.

Tublisti korrastati ka prügimajandust. Näiteks suleti Tallinna ja selle lähiümbruse üks suurem reostaja – Pääsküla prügila. Sulgemistööd maksid 173 miljonit krooni, millest ÜF kattis kolmveerand. Märtsis avati Läänemaal Ridala vallas Kiltsi külas ajakohane jäätmejaam maksumusega 7,2 miljonit krooni; 90 protsenti sellest rahastas KIK, ülejäänud osa omavalitsused. Juunis alustas tööd Põltsamaa piirkondlik jäätmejaam, mille maksumuseks kujunes 7,4 miljonit krooni, sellest 6,6 miljonit KIK toetus, ülejäänud raha tuli kohalikelt omavalitsustelt.

Ka üks ERF edukamaid ettevõtmisi Eestis oli seotud jäätmekäitlusega: 400 000 krooniga toetati Abruka saare jäätmekäitlusprojekti.

KIK abiga said korda Piusa koopad, kus asub Põhja-Euroopa suurimaid nahkhiirte talvituskolooniaid. 2006. aasta märtsis enne külastushooaja algust tuli koopad varinguohu tõttu sulgeda, uuesti avati need mullu novembri lõpus. Kindlustustöödeks eraldas KIK riiklikule looduskaitsekeskusele üle 3,7 miljoni krooni.

Euroopa Liidu abi Eesti keskkonnale jätkub. Kuni aastani 2013 on elukeskkonna arendamiseks ette nähtud 24,7 miljardit krooni eurotoetusi, sellest otseselt keskkonna- ja looduskaitse heaks 11,5 miljardit.

Keskkonnaministeerium

Tartu ülikoolis alustas LOTE

1. jaanuarist alustas Tartu ülikoolis (TÜ) tegevust loodus- ja tehnoloogiateaduskond (LOTE), mis koosneb kuuest teadus- ja arendusasutusest. Uut teaduskonda hakkab juhtima dekaan professor Peeter Burk.

Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna koosseisus on TÜ tehnoloogiainstituut, TÜ Eesti mereinstituut, TÜ füüsika instituut, TÜ keemia instituut, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut ning TÜ ökoloogia ja maateaduste instituut.

Ühtlasi lõpetab uue teaduskonna algus TÜ bioloogia-geograafiateaduskonna ning füüsika-keemiateaduskonna tegevuse. LOTE dekaani Peeter Burgi sõnul on esmane eesmärk kindlustada LOTE eri üksuste efektiivne koostoime. “Sünergia saavutamiseks tuleb ületada teatav eelarvamuslik umbusaldus erinevate instituutide vahel. Meie ees seisvad konkreetsed ülesanded – bakalaureuse õppekavade kinnitamine, edukas osalemine tõukefondide rahaliste ressursside taotlemisel ja Eesti teaduse tippkeskuste konkursil – sunnivad meid selleks õnneks piisavalt kiiresti.”

TÜ

Mait Klaassen (Foto: Risto Mets)

Maaülikooli rektor Mait Klaassen asus ametisse

Alates 1. jaanuarist juhib Eesti maaülikooli uus rektor Mait Klaassen.

Maaülikooli valimiskogu valis Mait Klaasseni rektoriks 19. oktoobril 2007.

Õppeprorektorina alustas tööd majandus- ja sotsiaalinstituudi majandusarvestuse ja finantsjuhtimise osakonna dotsent Jüri Lehtsaar. Teadusprorektorina asus ametisse põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekaitse osakonna professor Anne Luik.

Mait Klaassen inaugureeritakse rektoriks 24. jaanuaril. Rektori ametiaeg kestab viis aastat.

Eesti maaülikool

Mereinstituut osaleb ülemaailmses uuringuprogrammis

Tartu ülikooli Eesti mereinstituut (TÜ EMI) osaleb partnerina pikaajalises mereuuringute programmis “Census of Marine Life”, mille raames uurivad ligi 80 riigi teadlased maailma mereelustiku minevikku ja olevikku ning püüavad prognoosida ka selle tulevikku.

Programm sai alguse 2000. aastal ja kestab aastani 2010, koondades üle 300 partneri. Programmi kogueelarve on üle 100 miljoni USA dollari ning selle põhirahastaja on Sloani fond (USA). Programmi raames korraldatud uuringute käigus on muu hulgas avastatud kümneid uusi liike ja kirjeldatud eksootilisi, seni tundmatuid ökosüsteeme, nagu kemosünteetilised ökosüsteemid ja hüdrotermilised allikad, mille temperatuur ulatub 400 kraadini.

TÜ EMI vanemteadur Henn Ojaveer kuulub programmi mereloomade populatsioonide ajaloo uuringutega tegeleva alaprogrammi juhtkomiteesse ning on vastutav kogu Läänemeres korraldatavate uuringute eest. “Meie töö eesmärk on ajaloolaste ja mereökoloogide koostöös rekonstrueerida Läänemere ökosüsteem, nagu see oli sajandeid tagasi. Uuringutega alustati juba 2000. aastal ning praeguseks on ilmunud esimene tõsisem kokkuvõte ajakirja Fisheries Research erinumbrina,” ütles Ojaveer, kes on ka erinumbri külalistoimetaja.

Avastustest toob Henn Ojaveer järgmise näite: “Maailmakuulsa Tartu ülikooli teadlase Karl Ernst von Baeri Peterburis asuva personaalarhiivi uurimise tulemusena võib väita, et 19. sajandi esimesel poolel Eestit tabanud kalasaagi (sealhulgas ka meie põhilise tööstuskala räime) ajutine kahanemine ei olnud tingitud ülepüügist, nagu toona arvati, vaid hoopis kalapüügiks ebasoodsatest ilmastikuoludest.”

Peale Sloani fondi toetasid uuringuid kolm Euroopa Liidu 6. raamprogrammi projekti: MARBEF (mere bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemi funktsioneerimine), EUR-OCEANS (Euroopa ookeani ökosüsteemi analüüsi tippkeskuste võrgustik) ja INCOFISH (rannavööndi kasutusvaldkondade integreerimine rõhuasetusega veeökosüsteemidele ja kalandusele).

TÜ

Linnuhuviliste rõõmupäevad

Eesti linnuharulduste komisjoni (HK) esimees Margus Ots teatas 1. ja 2. jaanuaril linnuhuviliste arvutilistis järjekordsetest põnevatest tiivulistest.

31. detsembril nähti Saaremaalt Lõu lahe ääres Rahustes stepilõokest (Melanocorypha calandra). Lind jäi vähemalt paariks päevaks samasse kanti tegutsema ja teda õnnestus ka pildistada. Kui HK vaatluse kinnitab, on stepilõoke 368. linnuliik Eestis.

Tegemist on Vahemere ja Musta mere ümbruses tavalise stepilinnuga. Kuna stepilõoke on aga paigalind, siis satub ta Põhja-Euroopasse harva.

Koos stepilõokesega tegutses Lõu lahe ääres ka üks välja-väikelõoke (Calandrella brachydactyla), keda varem on Eestis nähtud kolm korda. Ja 2. jaanuaril märgati Pärnus tõmmu-lehelindu (Phylloscopus fuscatus). See oli selle liigi 7. vaatlus Eestis.

Linnuhuviliste arvutilist/Uudistaja

---

  

Raivo tukub kahvatuma sugulase luitsnokk-iibise seltsis kalatiigi kaldal. Foto: Renno Nellis

Raivo lendab Aafrika poole

Urmas Sellis teatas 1. jaanuaril linnuhuviliste arvutilistis, et Lääne-Virumaal pesitsenud must-toonekurg Raivo on jätnud Iisraeli kalatiigid ja võtnud tõenäoliselt suuna Keenia-Tansaania piiril asuvasse talvituskohta. Samuti käitus Raivo ka eelmisel aastal, kui jätkas Jordani jõe orust rännet Aafrikasse 29. detsembril.

Raivol oli mullu kolm, tunamullu isegi neli poega. Ta asus eelmisel aastal sügisrändele 15. augustil ja jõudis Iisraeli kalatiikidele 9. septembril. Huvitav on ehk märkida, et Raivo lendas Iisraeli jõudmiseks Liibanonist ida poolt mööda, kuigi otsem oleks sealt olnud üle lennata. Toonile võis saatuslikuks saada just otsetee.

Raivot ja tema üht mullust poega kohati oktoobris Iisraelis eri paigus. Detsembri esimesel poolel aga poega enam näha ei õnnestunud, samas kui Raivo oli kergelt leitav.

Raivo läks seekord Lähis-Idast Aafrika poole teele 22. detsembril, nädal varem kui mullu. Talvisel ajal toimub satelliitside kord kahe nädala jooksul, seega järgmiste asukohtade saamiseni läheb aega. Täna asub Raivo tõenäoliselt selles piirkonnas Loode-Etioopias, kus talvitusid kaks aastat tagasi Tooni ja Jaak.

Linnuhuviliste arvutilist

Linnunimistud veebis

Hannes Pehlak kirjutas detsembri lõpul linnuhuviliste arvutilistis, et “kel juba küljes harjumus Eestis aasta jooksul kohatud linnuliike kirja panna või kes sellist plaani pidanud, võiks 2008. aastal nähtut teistegagi jagada globaltwitcher.com (GT) lehel”. Pehlaku kinnitusel kasutas seda veebilehte mullu kümmekond Eesti linnuhuvilist.

Ühtlasi lisab kirjutaja julgustuseks, et tegemist on meelelahutuse, mitte võistlusega: nähtud liike üles märkima on oodatud kõik linnuhuvilised.

GT võimalused on hoopis laiemad kui vaid aastanimistu pidamine: näiteks saab arvet pidada kõigi maade ja eri elustikurühmade kohta.

Pehlak juhib tähelepanu ka kahe briti katsele püstitada aasta jooksul vaadeldud linnuliikide maailmarekord: nende siht on näha alanud aastal enam kui 3662 linnuliiki. Et see eesmärk täita, kavatsetakse mai lõpul või juuni alguses tulla ka Eestisse ja Soome.

Linnuhuviliste arvutilist