Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
04. jaanuar 2008




Rõõmsat ja tegusat uut aastat!

Uudistaja võib seoses toimetaja ravipuhkusega lähemal paaril kuul ilmuda paiguti ebaregulaarselt või lühendatult. Järgmisel nädala Uudistaja jääb ilmumata. Palume vabandust ja püüame hiljemalt märtsis olla taas täismahus!

Uudistaja

 


UUDISTAJA SOOVITAB







Puidupuudus: tegelik või näiline?

Tänavu aasta jooksul on metsatöösturid aina häälekamalt löönud hädakella: Eestis valitseb palgipõud. Tagajärgede kohta saab lugeda ajakirja Eesti Mets jõulunumbri avaloost, mille on kirjutanud Ain Alvela. Mööbli-, metsa- ja saetööstusettevõtetest koondamisteate saanud inimeste arv küündis sügiseks viiesajani, täielikult oli tegevuse lõpetanud kümmekond ettevõtet. Oluliselt piirasid tootmist kõik suuremad saeveskid Eestis.

Nüüd avaldavad metsatöösturid survet, et Eesti puiduvarusid kasutataks laiemalt. Paistab, et meil on puidunappuse leevendamiseks kaks üsna reaalset võimalust. Esiteks: suurendada erametsaomanike huvi oma metsa raie ja puidu müügi vastu. Teiseks: hakata intensiivselt majandama omanikuta metsamaid, mis praegu hõlmavad Eestis tervelt 17 protsenti kogu metsamaast. Mõlemad võimalused on põhimõtteliselt võimalikud, kuid nende realiseerimiseks tuleb läbi käia päris käia pikk ja käänuline tee. On kõneldud ka kolmandast võimalusest: suurendada raiemahtu riigimetsas. Kuigi see tee võib näida kõige lihtsam ja kiirem, on raietel riigimetsas kindlasti oma selged piirid.

Eestis Metsa jõulunumber avaldab sel teemal Veiko Eltermanni põhjaliku kirjutiseUuendusraied riigimetsas nüüd ja tulevikus”. Sama teemat puudutab osaliselt ka intervjuu endise RMK juhi Ülo Viilupiga. Üksiti saab lugeda Erik Kosenkraniuse kirjutist Euroopa metsanduse aktuaalsetest probleemidest, Kalle Karolese ülevaadet metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse tegevusvaldkondadest, usutlust metsaomaniku Villu Piksöödiga, Kaarel Tiganiku käsitlust Eesti metsaülemate saatusest 1990. aastatel ja metsandusloolisi artikleid ning muud.

Hendrik Relve, Eesti Metsa peatoimetaja

 

 


            
EESTI UUDISEID




Toimetaja Rein Veskimäe, Max 1 2 3 esindajad ja sülearvuti võitja Toivo Hein

 

OMA PROGRAMMID: sülearvuti on leidnud omaniku

Ristsõna ja Enigma nuputamispähklite avaldamise traditsioon on ajakirjas Horisont juba üsna pikk, ent äsja lõppenud aastal pakkus Horisont võimaluse kätt harjutada ka programmeerimishuvilistele. Tähelepanelikud lugejad ja asjaosalised ilmselt teavad, et selleks jooksis läbi kuue ajakirjanumbri rubriik “Oma programmid”. Õpetuse ja ülesannete jagamise ning valminud programmide toimimise kontrolli usaldas toimetus täielikult Ahto Truule, kes on viimased kümme aastat korraldanud informaatikavõistlusi nii kooliõpilastele kui ka Tartu ülikooli tudengitele. Truu on Eesti informaatikaolümpiaadi ˛ürii esimees ning mitme rahvusvahelisegi võistluse ˛ürii liige. Horisondi lugejad teavad teda kindlasti ka kui üht meie olümpiaadirubriigi püsiautorit, kes on ajakirjas järjekindlalt noorte informaatikute saavutusi tutvustanud.

Neid, kes kogu eelmise aasta vältel kõik kodused ülesanded õigesti lahendasid, jäi 37 vastajast lõpuks järele üheksa: Andres Vahter, Andres Võsa, Toivo Hein, Toomas Vahter, Kristel Kivikangur, Anu Adler, Allan Voog, Kert Sasi ja Roger Mikomägi. Seetõttu tuli aastaauhinnaks lubatud sülearvuti võitja selgitamiseks võtta loosi. Firma MAX 1 2 3 välja pandud Delli sülearvuti võitis Toivo Hein, kes on auhinna juba ka kätte saanud. Arvuti anti pidulikult üle detsembri algul raamatu “Lehed ja tähed” esitlusel rahvusraamatukogus.

Hea uudis huvilistele on ehk seegi, et “Oma programmid” jätkab ka sel aastal. Ahto Truu sõnul on asjaosalised nüüdseks saanud ülevaate Basicu keele konstruktsioonidest ja 2008. aastal võib asuda juba huvitavamaid ülesandeid lahendama. Uute liitujate jaoks on kõik mullused materjalid väljas Horisondi veebilehel, kuhu lisanduvad ühtesoodu ka uute artiklite näiteprogrammid, et lugejad ei peaks neid käsitsi sisse tippima.

Toimetuse poolt suur-suur tänu Ahto Truule ja jõudu kõigile lahendajatele!

Horisont


   

Eesti elukeskkond sai mullu üle poole miljardi krooni eurotoetusi

Mullu rahastas Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond (ÜF) Eestis käivitunud keskkonnahoiuprojekte 517 miljoni krooni ja Euroopa regionaalarengu fond (ERF) 38,2 miljoni krooni eest. Ühtlasi toetas keskkonnaprojekte 700 miljoni krooniga keskkonnainvesteeringute keskus (KIK).

Veeprojektide raames ehitati ja renoveeriti kümneid kilomeetreid vee- ja kanalisatsioonitorustikke, rajati puhasteid, pumplaid jne. Näiteks mai lõpus avati ÜF projekti raames Rapla ja Kehtna valla vee- ja kanalisatsioonirajatised kogumaksumusega 88,6 miljonit krooni. Sellest oli ÜF toetus 50 miljonit. Valmis 10 kilomeetrit veetorustikke ja 24 kilomeetrit reoveetorustikke koos uute pumplatega.

Tartu vee- ja kanalisatsioonivõrgu laiendamise ja renoveerimise projekt lõppes juunis. Projekti kogumaksumuseks kujunes 361,7 miljonit krooni, ÜF kattis projekteerimis- ja ehitustööde maksumusest 70 protsenti. Ehitati 20,6 ning renoveeriti 36,8 kilomeetrit veetorustikke ning peaaegu samas mahus kanalisatsioonitorustikke. Ühistorustikega on liitumislepingu sõlminud juba 770 kinnistuomanikku. Koos jaanuaris valminud Tartu tunnelkollektoriga (ÜF toetus 68 miljonit) on tunduvalt paranenud Tartu elanike varustamine kvaliteetse joogiveega, seejuures vähendab kollektor reostuskoormust vähemalt 95 protsenti, hoides ära reovee voolamise Emajõkke.

Tublisti korrastati ka prügimajandust. Näiteks suleti Tallinna ja selle lähiümbruse üks suurem reostaja – Pääsküla prügila. Sulgemistööd maksid 173 miljonit krooni, millest ÜF kattis kolmveerand. Märtsis avati Läänemaal Ridala vallas Kiltsi külas ajakohane jäätmejaam maksumusega 7,2 miljonit krooni; 90 protsenti sellest rahastas KIK, ülejäänud osa omavalitsused. Juunis alustas tööd Põltsamaa piirkondlik jäätmejaam, mille maksumuseks kujunes 7,4 miljonit krooni, sellest 6,6 miljonit KIK toetus, ülejäänud raha tuli kohalikelt omavalitsustelt.

Ka üks ERF edukamaid ettevõtmisi Eestis oli seotud jäätmekäitlusega: 400 000 krooniga toetati Abruka saare jäätmekäitlusprojekti.

KIK abiga said korda Piusa koopad, kus asub Põhja-Euroopa suurimaid nahkhiirte talvituskolooniaid. 2006. aasta märtsis enne külastushooaja algust tuli koopad varinguohu tõttu sulgeda, uuesti avati need mullu novembri lõpus. Kindlustustöödeks eraldas KIK riiklikule looduskaitsekeskusele üle 3,7 miljoni krooni.

Euroopa Liidu abi Eesti keskkonnale jätkub. Kuni aastani 2013 on elukeskkonna arendamiseks ette nähtud 24,7 miljardit krooni eurotoetusi, sellest otseselt keskkonna- ja looduskaitse heaks 11,5 miljardit.

Keskkonnaministeerium



  
 

Tartu ülikoolis alustas LOTE

1. jaanuarist alustas Tartu ülikoolis (TÜ) tegevust loodus- ja tehnoloogiateaduskond (LOTE), mis koosneb kuuest teadus- ja arendusasutusest. Uut teaduskonda hakkab juhtima dekaan professor Peeter Burk.

Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna koosseisus on TÜ tehnoloogiainstituut, TÜ Eesti mereinstituut, TÜ füüsika instituut, TÜ keemia instituut, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut ning TÜ ökoloogia ja maateaduste instituut.

Ühtlasi lõpetab uue teaduskonna algus TÜ bioloogia-geograafiateaduskonna ning füüsika-keemiateaduskonna tegevuse. LOTE dekaani Peeter Burgi sõnul on esmane eesmärk kindlustada LOTE eri üksuste efektiivne koostoime. “Sünergia saavutamiseks tuleb ületada teatav eelarvamuslik umbusaldus erinevate instituutide vahel. Meie ees seisvad konkreetsed ülesanded – bakalaureuse õppekavade kinnitamine, edukas osalemine tõukefondide rahaliste ressursside taotlemisel ja Eesti teaduse tippkeskuste konkursil – sunnivad meid selleks õnneks piisavalt kiiresti.”


  
 


Mait Klaassen (Foto: Risto Mets)

 

Maaülikooli rektor Mait Klaassen asus ametisse

Alates 1. jaanuarist juhib Eesti maaülikooli uus rektor Mait Klaassen.

Maaülikooli valimiskogu valis Mait Klaasseni rektoriks 19. oktoobril 2007.

Õppeprorektorina alustas tööd majandus- ja sotsiaalinstituudi majandusarvestuse ja finantsjuhtimise osakonna dotsent Jüri Lehtsaar. Teadusprorektorina asus ametisse põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekaitse osakonna professor Anne Luik.

Mait Klaassen inaugureeritakse rektoriks 24. jaanuaril. Rektori ametiaeg kestab viis aastat.

Eesti maaülikool

 

  

Mereinstituut osaleb ülemaailmses uuringuprogrammis

Tartu ülikooli Eesti mereinstituut (TÜ EMI) osaleb partnerina pikaajalises mereuuringute programmis “Census of Marine Life”, mille raames uurivad ligi 80 riigi teadlased maailma mereelustiku minevikku ja olevikku ning püüavad prognoosida ka selle tulevikku.

Programm sai alguse 2000. aastal ja kestab aastani 2010, koondades üle 300 partneri. Programmi kogueelarve on üle 100 miljoni USA dollari ning selle põhirahastaja on Sloani fond (USA). Programmi raames korraldatud uuringute käigus on muu hulgas avastatud kümneid uusi liike ja kirjeldatud eksootilisi, seni tundmatuid ökosüsteeme, nagu kemosünteetilised ökosüsteemid ja hüdrotermilised allikad, mille temperatuur ulatub 400 kraadini.

TÜ EMI vanemteadur Henn Ojaveer kuulub programmi mereloomade populatsioonide ajaloo uuringutega tegeleva alaprogrammi juhtkomiteesse ning on vastutav kogu Läänemeres korraldatavate uuringute eest. “Meie töö eesmärk on ajaloolaste ja mereökoloogide koostöös rekonstrueerida Läänemere ökosüsteem, nagu see oli sajandeid tagasi. Uuringutega alustati juba 2000. aastal ning praeguseks on ilmunud esimene tõsisem kokkuvõte ajakirja Fisheries Research erinumbrina,” ütles Ojaveer, kes on ka erinumbri külalistoimetaja.

Avastustest toob Henn Ojaveer järgmise näite: “Maailmakuulsa Tartu ülikooli teadlase Karl Ernst von Baeri Peterburis asuva personaalarhiivi uurimise tulemusena võib väita, et 19. sajandi esimesel poolel Eestit tabanud kalasaagi (sealhulgas ka meie põhilise tööstuskala räime) ajutine kahanemine ei olnud tingitud ülepüügist, nagu toona arvati, vaid hoopis kalapüügiks ebasoodsatest ilmastikuoludest.”

Peale Sloani fondi toetasid uuringuid kolm Euroopa Liidu 6. raamprogrammi projekti: MARBEF (mere bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemi funktsioneerimine), EUR-OCEANS (Euroopa ookeani ökosüsteemi analüüsi tippkeskuste võrgustik) ja INCOFISH (rannavööndi kasutusvaldkondade integreerimine rõhuasetusega veeökosüsteemidele ja kalandusele).

 

  

Linnuhuviliste rõõmupäevad

Eesti linnuharulduste komisjoni (HK) esimees Margus Ots teatas 1. ja 2. jaanuaril linnuhuviliste arvutilistis järjekordsetest põnevatest tiivulistest.

31. detsembril nähti Saaremaalt Lõu lahe ääres Rahustes stepilõokest (Melanocorypha calandra). Lind jäi vähemalt paariks päevaks samasse kanti tegutsema ja teda õnnestus ka pildistada. Kui HK vaatluse kinnitab, on stepilõoke 368. linnuliik Eestis.

Tegemist on Vahemere ja Musta mere ümbruses tavalise stepilinnuga. Kuna stepilõoke on aga paigalind, siis satub ta Põhja-Euroopasse harva.

Koos stepilõokesega tegutses Lõu lahe ääres ka üks välja-väikelõoke (Calandrella brachydactyla), keda varem on Eestis nähtud kolm korda. Ja 2. jaanuaril märgati Pärnus tõmmu-lehelindu (Phylloscopus fuscatus). See oli selle liigi 7. vaatlus Eestis.

Linnuhuviliste arvutilist/Uudistaja




  
 

Raivo tukub kahvatuma sugulase luitsnokk-iibise seltsis kalatiigi kaldal. Foto: Renno Nellis

 

Raivo lendab Aafrika poole

Urmas Sellis teatas 1. jaanuaril linnuhuviliste arvutilistis, et Lääne-Virumaal pesitsenud must-toonekurg Raivo on jätnud Iisraeli kalatiigid ja võtnud tõenäoliselt suuna Keenia-Tansaania piiril asuvasse talvituskohta. Samuti käitus Raivo ka eelmisel aastal, kui jätkas Jordani jõe orust rännet Aafrikasse 29. detsembril.

Raivol oli mullu kolm, tunamullu isegi neli poega. Ta asus eelmisel aastal sügisrändele 15. augustil ja jõudis Iisraeli kalatiikidele 9. septembril. Huvitav on ehk märkida, et Raivo lendas Iisraeli jõudmiseks Liibanonist ida poolt mööda, kuigi otsem oleks sealt olnud üle lennata. Toonile võis saatuslikuks saada just otsetee.

Raivot ja tema üht mullust poega kohati oktoobris Iisraelis eri paigus. Detsembri esimesel poolel aga poega enam näha ei õnnestunud, samas kui Raivo oli kergelt leitav.

Raivo läks seekord Lähis-Idast Aafrika poole teele 22. detsembril, nädal varem kui mullu. Talvisel ajal toimub satelliitside kord kahe nädala jooksul, seega järgmiste asukohtade saamiseni läheb aega. Täna asub Raivo tõenäoliselt selles piirkonnas Loode-Etioopias, kus talvitusid kaks aastat tagasi Tooni ja Jaak.

Linnuhuviliste arvutilist



  
 

Linnunimistud veebis

Hannes Pehlak kirjutas detsembri lõpul linnuhuviliste arvutilistis, et “kel juba küljes harjumus Eestis aasta jooksul kohatud linnuliike kirja panna või kes sellist plaani pidanud, võiks 2008. aastal nähtut teistegagi jagada globaltwitcher.com (GT) lehel”. Pehlaku kinnitusel kasutas seda veebilehte mullu kümmekond Eesti linnuhuvilist.

Ühtlasi lisab kirjutaja julgustuseks, et tegemist on meelelahutuse, mitte võistlusega: nähtud liike üles märkima on oodatud kõik linnuhuvilised.

GT võimalused on hoopis laiemad kui vaid aastanimistu pidamine: näiteks saab arvet pidada kõigi maade ja eri elustikurühmade kohta.

Pehlak juhib tähelepanu ka kahe briti katsele püstitada aasta jooksul vaadeldud linnuliikide maailmarekord: nende siht on näha alanud aastal enam kui 3662 linnuliiki. Et see eesmärk täita, kavatsetakse mai lõpul või juuni alguses tulla ka Eestisse ja Soome.

Linnuhuviliste arvutilist




TASUB OSALEDA



Lõheliste olukord Eesti veekogudes

Eesti Roheline Liikumine (ERL) ootab huvilisi neljapäeval, 10. jaanuaril 2008 Eesti rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2) väikeses konverentsisaalis algusega kell 10 osalema aruteluseminaril lõheliste olukorrast Eestis.

Peamised aruteluteemad on lõheliste elu- ja kudemispaikade taastamine ja hooldus ning lõheliste püügi korraldamine Läänemerel. Räägivad Mart Kangur, Mari-Liis Viilmann ja Martin Kesler Tartu ülikoolist, Anti Vasemägi Eesti maaülikoolist, Rein Järvekülg (MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus), Tauno Jürgenstein (SA Eesti Forell), Herki Tuus keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonnast ja Taavi Nuum ERL-st.

ERL

 

  

Tartus saab taas vaadata Matsalu festivali filme

Järjekordne võimalus vaadata Matsalu 5. loodusfilmide festivali parimaid filme on Tartu keskkonnahariduse keskuses (TKKHK, Kompanii 10) teisipäeval, 8. jaanuaril kell 18.

Näidatakse Iisraeli re˛issööri Moshe Alperti linateost “Surmasein” (“Wall of Death”), mis sai festivali I preemia kategoorias “Loodus”, ning sakslase Christian Baumeisteri filmi “Iguacu megajoad” (“Megafalls of the Iguacu”), mis tunnistati samas kategoorias parimaks operaatoritööks.

Sissepääsupiletid maksavad 10 ja 25 krooni; Tartu loodusmaja õpilastele on filmiõhtud tasuta.

TKKHK

  

 

Interdistsiplinaarne sümpoosion “Whats wrong with nature?”

25.–26. jaanuaril korraldavad Eesti looduseuurijate seltsi Jakob von Uexkülli keskus ning Tartu ülikooli filosoofia ja semiootika instituut Tartus loodustajude teemalise sümpoosioni “Whats wrong with nature? An interdisciplinary seminar investigating human perceptions of nature and environmental change” (“Mis on loodusega lahti? Interdistsiplinaarne seminar, kus uuritakse, kuidas inimene tajub loodust ja keskkonnamuutusi”).

Seminari peaesinejad on Ville Lähde (Tampere ülikool), Nils Lindahl Elliot (Suurbritannia meedia-, kultuuri- ja keskkonnahariduse keskus), Alan Costall (Suurbritannia Portsmouthi ülikool) ja Kurt Jax (Müncheni tehnikaülikooli Helmholtzi keskkonnauuringute keskus). Kõik ettekanded on inglise keeles. Lisainformatsiooni leiab sümpoosioni kodulehelt http://whatswrong.sppages.com; samas saab ka üritusele registreeruda.

Jakob von Uexkülli keskus

 

  




Algab veelinnuloendus

Jaanuari algusega läks käima ka traditsiooniline rahvusvaheline kesktalvine veelinnuloendus. Selle kesksed kuupäevad on 12.–13. jaanuar, aga arvesse lähevad kõik jaanuarikuus tehtud vaatlused.

Linnuhuvilised, kes pole varem selles ettevõtmises osalenud, saavad endast teada anda loenduse koordinaatorile Leho Luigujõele e-aadressil leho@zbi.ee.

Linnuhuviliste arvutilist


 



KIIRKOMMENTAAR


 

Meie ei ole vene keeles “gorbokljuvõje lebedi", oleme “lebedi-šipunõ”!

 

Peoga, sõbrad!

Tänasel pisikommentaaril pole looduse- ega keskkonnateemaga ehk kuigi tihedat seost: lihtsalt tulid meelde ajad, kus polnud kuigi haruldane leida väärtõlkeid stiilis “jaitsekamennaja doroga” (jätan slaavi tähed kasutamata hirmus, et mõni arvuti võib nad kergesti arusaamatuteks “jättideks” muuta!) “munakivitee” venekeelse vastena. Kord oli toonases Noorte Hääles kährikkoer venekeelsest tekstist tõlgitud “pesukarulaadseks koeraks”, kord kusagil mujal lehes paiseleht ikka vene keelest “võõrasemaks”…

Sain sellistest keelelistest viltuvajumistest omal ajal kenakese kollektsiooni, mis lõpuks kaduma läks. Ja viimasel ajal tuleb, mis seal salata, samalaadseid apse ette päris harva. Tõsi, ühel mõni aasta tagasi välja antud Tartumaa turismivoldikul on rabakivist vene keeles saanud “bolotnõi kamen”…

Põhjuse neid vanu seiku meenutada andis ühe väliseestlase aastalõpukiri margihuviliste arvutilistis: ta saanud jõulude aegu lõpuks ometi aega Eesti Posti eelmise aasta margitoodangut lähemalt ja põhjalikumalt silmitseda. Ning tõsist masendust tekitanud 14. juunil käibele tulnud küüditatute mälestusplokk, millel ingliskeelne tekst GRAND DEPORTATIONS OF CIVIL PEOPLE FROM ESTONIA DURING 1941–1951. Edasi juba listikirjast: “Minu tõlge, kasutades kolme sõnastikku, nende hulgas suuremat inglise keele sünonüümide sõnastikku: “Aastatel 1941–1951 (toimus) suurejooneline viisakate inimeste küüditamine Eestist”.” Härra kinnitab nimelt, et “grand” on alati positiivne sõna ja et “civil people” tähendavat tõesti pigem ´viisakaid inimesi´. “Parem oleks olnud,” kirjutab ta edasi, “Mass deportation of civilians from Estonia”.

See on muidugi kena, et oskame hästi võõrkeeli. Ja oskamegi: vähemalt suuremate riikide kodanikud, aga ka mõned väikenaabrid, jäävad meile ses suhtes kindlasti alla. Aga väike enesekriitiline meel ja üheksa-korda-mõõda-põhimõte tuleks vahel siiski kasuks. Kolleeg tõi näiteks soliidse firma reklaam-jõulukaardi, kus eestikeelse “Häid pühi!” kõrval seisis “Horoših prazdnikov!”. Nii et venekeelse kaardi tekst “S prazdnikom, druzja!” võiks eesti keeli olla “Peoga, sõbrad!”.

Sõbrad, ärme siiski paneme uuel aastal peoga, vaid kontrollime, kui vähegi võimalik, oma trükised enne trükikotta saatmist üle!

Toomas Jüriado

 



Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet