Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
18. jaanuar 2008





Eestis mitmendat nädalat möllav jäätmemäsu on ühelt poolt üsna naljakas. Sest mida erilist seal ikka: meie põhja- ja läänepoolsed lähinaabrid oskavad juba ammu oma rämpsu sortida. Küllap loksub süsteem meilgi mõne aastaga paika ning oma rollist saavad aru nii nn. jäätmetekitajad ehk meie teiega kui ka omavalitsused, kellel praegu näib pea paiguti üsna laiali olevat. Aga rõõmustav on see, et teema nii palju huvi tekitab: ju me oleme siis ikka küllaltki seaduskuulekad ja keskkonnahoidlikud. Tõuseks sellest ka mingi vastuhakk praeguse elukorralduse mõttetule jäätmerohkusele! Paraku on seda loota ilmselt üsna lootusetu, inimene näib olevat laristajaks loodud.

Söandan salamahti sosistada, et mina olen juba aastaid pidanud ainsaks realistlikuks meetodiks tulevikus jäätmeuputust vältida nüüdisaegseid keskkonnaohutult prügi põletavaid elektri ja soojuse koostootmisjaamu. Muidugi tuleks enne katlasse ajamist jäätmete seast võimalikult rohkesti kasutuskõlblikku välja sortida. Neil, kes tõemeeli kirjutavad, et kodus sortimise asemel tuleks tööle panna sortimisjaamad, soovitan aga mõnda seesugusesse praegu eksisteerivasse ettevõttesse ekskursioonile minna ja siis endalt küsida, millise palga eest oleks ta ise nõus seal töötama.

Toomas Jüriado




UUDISTAJA SOOVITAB






Astronoomid näevad ka nähtamatut

Astronoom Jaan Peldi sõnul ei ole olulist ruumi ega aega hõlmavat nähtust, mille puhul ei kerkiks üles gravitatsiooniliste moonutuste probleem. Ja lisab oma artiklis “Gravitatsioonilääts teeb nähtamatu nähtavaks” praktilise vihje: “Kui keegi tahab oma silmaga uurida optiliste kujutiste lõhestumist, siis võib soovitada lihtsat katset: asetage pooleldi täidetud veiniklaas ruudulisele vihikulehele ja vaadelge ruudustikku läbi klaasi eri nurkade all. Mõne aja pärast – kui vahepeal ei teki kiusatust vein ära juua – saab teist ebaühtlase keskkonna optika spetsialist.” Uue Horisondi avateema ehk gravitatsioonilise optika mitmed rakendused on juba andnud olulisi astronoomilisi tulemusi. Teoreetilisel tasemel on aga sellega seoses vaadeldud veel huvitavamaid juhte, nagu näiteks kosmiliste stringide esile kutsutud moonutused või valguskiirte tee aegruumi ussiaukude läheduses.

Arheoloog Ants Kraut annab pealkirja all “Vabadussõja võidusambast vabastajate monumendini” ülevaate 2007. aasta arheoloogiasuvest. See tõi arheoloogidele rohkesti ühiskondlik-poliitilisi tellimusi, tõstis uueks nähtuseks muististe kaitse küsimustes kohtud ja paiskas arheoloogid ootamatult poliitilise võitluse eesliinile. Allveearheoloog Vello Mäss kirjutab teemal “Märterlaev Narva lahe põhjas” ja selgitab, kuidas 2007. aasta suvel õnnestus merepõhjas kindlaks teha Nõukogude auriku Metallist vrakk. Teatavasti andis just Metallisti uputamine 1939. aasta septembris Narva lahes Nõukogude valitsusele ettekäände avaldada Eesti valitsusele poliitilist survet ning tuua lõpuks baasiväed Eestisse. Epidemioloog Kuulo Kutsar jagab ülevaates “Chikungunya – taastulnu minevikust” selgitusi chikungunya viiruse rännuteedest. Ta alustab Aasiast-Aafrikast, kus chikungunya aeg-ajalt ikka häda on külvanud, ning jõuab ka 2007. aasta suvesse, mil too viirus hakkas esimest korda levima Euroopas. Kindlat teadmist, et Eesti kohalikud sääsed pole võimelised eksootilisi viirusi inimeselt inimesele edasi kandma, meil tema kinnitusel tegelikult pole.

Horisondi intervjuu, mis seekord on astrofüüsikust poliitiku Ene Ergmaga, räägib just täpselt sellest sündmusest, mida lubab pealkiri “Spiiker jälgis Discovery starti”.

Üksainus küsimus on esitatud astronoom Jaak Jaanistele ja käib praegu veel vaadeldava sabata sabatähe 17P/Holmes kohta. “Olümpiaadi” rubriigis kirjutavad Uno Mäeorg ja Rein Pullerits reaalkooli poiste triumfist rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil. Kosmosetehnikast tutvustab Tõnu Tuvikene projekti Constellation, mis peaks inimese taas Kuule viima. Raamaturubriigis on juttu MTÜ Loodusajakiri omatoodangust “Lehed ja tähed IV” ning ühtlasi selle esitlusest rahvusraamatukogus. Rubriikide nimekirja täiendavad tänavu veel Hendrik Relve autorirubriik “Kohalkäija”, kus esimesel korral on juttu Nazca maajoonistest. Sarjas “Mina & teadus” hakkame uurima, kuidas on teadus mõjutanud inimeste elu. Esimeses numbris mõtiskleb sel teemal bioloog ja diplomaat Toomas Tiivel.

Vanadele teada-tuntud nuputamisrubriikidele “Enigma” ja ristsõna ning 2008. aastal jätkuvale “Oma programmidele” on elektroonikahuvilistele lisandunud Veljo Sinivee rubriik “Elektropol”. Taevavaatlejatele jagab Jüri Ivask praktilist nõu rubriigis “Observatoorium”.

Horisont

.

       


            
EESTI UUDISEID

      

Valmis uuring Tallinna välisõhu mõjust tervisele

Keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud uuring Tallinna välisõhu mõjust inimeste tervisele näitab, et meie pealinna õhk ei ole küll nii saastunud kui paljudes teistes Euroopa linnades, kuid tekitab siiski elanikele terviseprobleeme.

Peamiselt saastavad Tallinnas välisõhku liiklus, kütmine, tööstusettevõtted, tänavatolm jne. Uuring keskendus eeskätt välisõhus leiduvatele peenosakestele. Peenosad on sedavõrd väikesed, et jõuavad kopsudesse; veelgi väiksemad ehk ultrapeened osakesed võivad tungida isegi otse vereringesse. Peenosad võivad põhjustada silmade, hingamisteede ja kopsude ärritust, bronhiiti ning südame- ja veresoonkonna haigusi. Eriti tundlikud on kroonilised haiged ja lapsed.

“Hinnanguliselt põhjustavad peenosakesed Tallinna välisõhus 296 varase surma ning 275 haiglaravi juhtu aastas, seejuures on enim ohustatud kesklinnas piirkonnas elavad inimesed,” täpsustas uuringu vastutav täitja Hans Orru Tartu ülikooli tervishoiu instituudist. Kokku põhjustavad surma- ja haigusjuhud 3859 kaotatud eluaastat ehk kui see jagada kogu populatsiooni ja eluea peale, siis elab iga Tallinna elanik õhusaaste tõttu 7,7 kuud vähem. Tallinna õhusaastest tingitud rahaline kaotus ulatub umbes 360 miljoni kroonini aastas.

Uuring on täies mahus avaldatud keskkonnaministeeriumi koduleheküljel aadressil http://www.envir.ee/392990.

Keskkonnaministeerium



 
 


ITK sümbol on numbripuu

Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskusel (ITK) on alates sellest aastast uus logo, mis koosneb sümbolist ”numbripuu” ja logotüübist ”keskkonnainfo”. Numbripuu on sümbol, mis ühendab endas loodust tähistavat männipuud ja informatsioonile viitavaid numbreid.

Uus logo on hea teejuht mitmele ITKs sel aastal lõpule jõudvale veebiarendusele, mille eesmärk on keskkonnainfo parema kättesaadavuse nimel koondada see ITK põhilisele veebilehele www.keskkonnainfo.ee

ITK hakkab uut logo kasutama asutuse 15. tegevusaastal. Tähtpäeva tähistatakse 30. aprillil peetava seminari ning mitmete selleks ajaks ilmuvate uute trükiste ning uuenenud veebilehtedega.

ITK uue logo on kujundanud osaühing Identity, mis osales edukalt eelmisel aastal korraldatud konkursil.

ITK



  
 


Aivar Ruukel

 

Turismiauhind Soomaale ja Aivar Ruukelile

Eesti hotellide ja restoranide liit (EHRL) tunnistas auhinna “Aasta parim 2007” vääriliseks piirkondliku tasandi turismiobjektidest Soomaa ning selle eestvedaja, matkakorraldaja Aivar Ruukeli.

Valiku tegijate kinnitusel on Soomaa inimesed rõhutanud, et välis- ja siseturistide populaarne sihtkoht võib edukalt olla Eesti puutumatu ja ürgne loodus.

Riiklikul tasandil tunnistas EHRL parimana aastaauhinna vääriliseks Tartu ülikooli 375. aastapäeva üritused.

Aastaauhinda on EHRL välja andnud 1994. aastast; tunnustuse väärilised valitakse liikmete hääletusel ja sellele kandideerivad pikema aja vältel või jooksval aastal Eesti hotelli- ja restoranimajanduse või turismi arengule kaasa aidanud nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil.

infoturism.ee/Pärnu Postimees



  
 

Lõhilaste olukord Eestis

10. jaanuaril sel teemal Tallinnas peetud aruteluseminari ettekandeid on võimalik lugeda Eesti Rohelise Liikumise (ERL) koduleheküljel

http://www.roheline.ee/content/view/332/5/lang,et

ERL




  
 


Mati Karmini seaskulptuur Tartu ajaloolise turuhoone ees

 

Tõnis tõi sea Tartusse

Eile, taliharja- ehk tõnisepäeval, avati Tartu turuhoone juures Mati Karmini juba aastaid kõneks olnud emiseskulptuur. Just 17. jaanuar valiti kuju avamise päevaks seetõttu, et Tõnist (Antoniust) on ikka peetud sigade kaitsjaks. Karmini emise tulevik näib paraku küll karmina, sest tema küljele on kantud nõukogudeaegsetelt turuplakatitelt tuttav sea raieskeem ning siga kandva tünni ühele küljele vastavate kehapiirkondade kulinaarsed nimetused. Seevastu tünni vastasküljel on Indrek Hirve luuletus, mis kinnitab, et siga on ausam kui inimene.

Uudistaja


   

Sordikaitsetunnistused Polli õunasortidele

Eesti maaülikooli (EMÜ) Polli aiandusuuringute keskus sai kätte tunnistused nelja õunasordi registreerimise ning sordikaitse alla võtmise kohta.

Tunnistused pälvinud sordid on ’Karamba’, ’Katre’, ’Krista’ ja ’Kaimo’. Kõigi nelja sordi aretaja on maaülikooli vanemteadur, Eesti sordiaretuse grand old man Kalju Kask.

Polli aiandusuuringute keskuse juhataja Ave Kikase sõnul eelnes tunnustamisele kuus aastat ametlikku katsetamist Läti riiklikus puuviljanduse instituudis, kus tehti kindlaks, et uued sordid erinevad kõigist senistest, on ühtlike omadustega ja nende tunnused on püsivad, olenemata aastate erinevustest. Samasugused  katsed on praegu käsil veel õunasortidega ’Els’, ’Kaari’, ’Kikitriinu’ ja ’Liivika’ ning väikeseviljaliste salatiõuna sortidega ’Kuku’, ’Ritika’ ja ’Ruti’. Needki sordid on Kalju Kase loodud.

EMÜ



  
 

Kus asuvad ETO kogumispunktid

Eesti taaskasutusorganisatsioon (ETO) kogub kodumajapidamistest pakendeid üle Eesti umbes 2000 konteineri kaudu. ETO rahastatud kogumisüsteemi tähistatakse Rohelise punkti märgiga ning nimetatakse Rohelise punkti kogumissüsteemiks.

ETO kogumispunktide asukohti saate vaadata võrgupaigast http://www.rohelinepunkt.ee/?op=body&id=135

ETO


 


TÄHELEPANEK



Linnud pahategudel

Viimastel nädalatel on tulnud teateid lindude pahategude kohta, mis eemalseisjale võivad tunduda koomilisena, kuid asjasse segatule põhjustada tõsist tuska.

Nii on mitut liiki värvulistega hädas toiduainete hulgiladude töötajad. Ladude siseruumidesse tunginud tiivulised ei piirdu toiduotsinguil nimelt sugugi mitte ainult sellega, et nopivad üles mahapudenenud kraami, vaid tikuvad seda ka ise aktiivselt hankima. Nii on katki toksitud läbipaistvaid pakendeid; kusagil taibanud tihased aga hakata rüübet võtma väikestest kõrremahlapakikestest: torkad noka läbi kõrreaugu fooliumi ja saad tilgakese joodavat kätte. Järgmise tilga võtad juba järgmisest pakikesest …

Päris omapärane mure on nüüd tulnud Jõelähtme golfiväljakuile. Inimesed ei tahtvat nimelt seal enam mängimas käia, kuna kohalikel ronkadel olevat tekkinud komme näpata kalleid golfipalle ja neid minema tassida.

EOÜ/Uudistaja




TASUB OSALEDA


Loodusfotovõistluse tähtaeg on lähedal

Looduse Omnibussi ja Nordea panga võistluse “Looduse aasta foto 2008” tööde esitamise tähtaeg on harjumuspärasest varasem – 10. veebruar.

Konkursil võivad osaleda nii täiskasvanud, noored kui ka lapsed loodusfotodega, millel on jäädvustatud Eestimaa looduse mitmekesisust ja põhjamaist ilu. Iga osaleja võib esitada kuni 12 fotot.

Nüüd juba kaheksandat korda toimuv fotovõistlus on aasta-aastalt muutunud üha populaarsemaks. Eelmisel aastal osales ligi 600 loodusfotograafi rohkem kui 5000 tööga. Korraldajad loodavad rohket osavõttu ka tänavu. Tänu koostööpartneritele ja toetajatele on auhinnafond veidi kasvanud ning ületab 200 000 krooni piiri.

Võitjad selgitab välja tunnustatud fotograafidest, kunstnikest ja loodusetundjatest koosnev rahvusvaheline žürii eesotsas Rein Maraniga. Fotovõistluse võitjad kuulutatakse välja 13. aprillil Tallinna linnahallis, kus parimate võistlustööde autoritele jagatakse keraamik Anne Türni valmistatud Tantsiva Hundi skulptuure. Žürii valib võidutööde hulgast välja ka “Looduse aasta foto 2008”. Pildi autorit tunnustatakse Suure Hundi tiitliga.

Konkursi eeskirju saab vaadata võrgupaigast www.looduseomnibuss.ee/?page=34.

Looduse Omnibuss



  

Mis on loodusega lahti

25.–26. jaanuaril peetakse Eesti rahva muuseumi näitustemajas Tartus interdistsiplinaarne sümpoosion “What's wrong with nature?”.

Ürituse koduleht on aadressil  http://www.ut.ee/SOSE/conference/2008_whatswrongwithnature/index.html.

Jakob von Uexkülli keskus



 


Heimaey vulkaanikoonused: Helgafell ja Eldfell

35 aastat vulkaanipurskest Heimaeyl

23. jaanuaril möödub 35 aastat vulkaanipurske algusest Islandi lõunarannikul asuva Vestmanni saarestiku peasaarel Heimaeyl, umbes 5000 elanikuga linna servas. Kuni hiliskevadeni väldanud purske käigus tekkis üle 200 meetri kõrgune Eldfelli vulkaan ning hävis suur osa linna majadest. Õnneks saadi läbi peaaegu ilma inimohvriteta.

Seda dramaatilist, õnneks mitte traagilist aega meenutatakse 23. jaanuari õhtul kell 17.30 Tartu Annelinna raamatukogus (Kaunase pst. 23), kus saab vaadata ka dokumentaalfilmi “Purustuste päevad” (“Days of Destruction”) ja läinud suvel Heimaeyl tehtud fotosid.

Uudistaja

 
  

Omnibussiga Mahtrasse

Looduse Omnibussi ajalooretk viib laupäeval, 19. jaanuaril, Raplamaale ja Merca kammerpunk kontserdile Mahtras.

Alustatakse Juurust ja käiakse Mahtra talurahvamuuseumis; lõunatundi peetakse Atla-Eeru talupojakõrtsis. Käiakse ka Atla mõisas ning mõisakeraamika töökojas ja -poes. Õhtul kell 17 on Mahtra rahvakoolis Merca ja Lauri Kaldoja kammerpunkprogramm „Hoo“. Retke juhendab Toivo Tuberik.

Väljasõit Tallinnast rahvusraamatukogu eest kell 11, tagasi Tallinnas ollakse kell 20.

Sõidu hind koos kontserdi- ja muuseumipiletitega ning söögiga täiskasvanuile, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 300, õpilastele 225 krooni. Lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad kaasa tasuta.

Registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee

Looduse Omnibuss

 
  

Järjekordne loodusfilmiõhtu Tartus

Matsalu 5. loodusfilmide festivali paremaid filme saab taas näha Tartu keskkonnahariduse keskuses (TKKHK, Kompanii 10) teisipäeval, 22. jaanuaril kell 18.

Seekord linastuvad kategoorias “Loodus” parima režii auhinna saanud Prantsuse režissööri Luc Rioloni film “Alguses oli muda” (“In the Beginning was the Mud”) ja kiituskirja pälvinud “Mongoolia maagia” (“Wild Mongolia”; režissöör Heinz Leger, Austria).

TKKHK





Loodusfotonäitus Tartu rahvaülikooli kunstistuudio aknal

 

Veel üks tilluke fotonäitus

Neljapäevast peale on Tartu rahvaülikooli (TRÜ) kunstistuudio (Vaksali 7) akna sise- ja välisküljel vaadata tosinast pildist loodusfotonäitus. Need on sel sügisel TRÜ-s esimest korda toimunud ja väga populaarseks osutunud loodusfotograafia kursuse lõputööd. Kursust juhendas Jaanus Järva. Pilte saab vaadata umbes kuu aega.

TRÜ

 




MAAILMAST


Kliimamuutus muudab lindude tuleviku tumedaks

Võrgupaigast http://www.birdlife.org/eu/pdfs/Climatic_Atlas.pdf saab uurida Euroopa haudelindude kliimaatlase (A Climatic Atlas of Eurpean Breeding Birds) kokkuvõtlikku tutvustust.

Linnukaitseorganisatsioonide liit BirLife International (BLI) kinnitab, et kuningliku linnukaitseühingu RSPB koostatud atlas aitab suuresti mõista kliimamuutuste mõju elustikule. Selgub, et paljudel liikidel tuleb ilmastikuolude muutuse tõttu 21. sajandil asuda ümber uutesse elupaikadesse. Mõnegi liigi jaoks on see sedavõrd keeruline, et koos muude ohuteguritega võib see tingida nende liikide kadumise Vana Maailma avifaunast.

Kui praegused tendentsid pidurdamatult jätkuvad, nihkub lindude levila selle sajandi lõpuks keskmiselt 550 kilomeetrit kirde poole ja kahaneb umbes viiendiku võrra. Mõne liigi puhul ei kattu praegune ega ennustatav areaal üldse.

Atlas mitte ainult ei hoiata võimalike ohtude eest, vaid pakub ka võimalusi nendele muutustele vastu seista. Üks olulisemaid meetmeid on Natura 2000 hoiualade parem kaitstus. Üksiti tuleb aga senisest hoopis suuremat tähelepanu pöörata ka väljapoole praegust kaitsealade võrgustikku jäävatele aladele: kui ennustatavad muutused tegelikuks saavad, võivad need alad osutuda lindudele eluliselt tähtsateks.

BLI/Uudistaja



 

Materjale märgalade ökosüsteemide kohta

Euroopa Komisjoni (EC) veebilehelt leiab võrgupaigast http://ec.europa.eu/environment/life/publications/lifepublications/lifefocus/documents/wetlands.pdf komisjoni äsja avaldatud brošüüri “LIFE ja Euroopa märgalad” (“LIFE and Europe’s wetlands”).

EC




Ramsari märgalade kaitse auhind (Foto: http://www.ramsar.org)

 

Ramsari auhinnad ootavad omanikke

Võrgupaigast http://www.ramsar.org/award/key_awards_index.htm saab teada, et kuni 30. jaanuarini on aega esitada nominente tänavustele märgalade kaitse konventsiooni auhindadele. Auhind on asutatud 1996. aastal sihiga tõsta esile üksikisikuid, organisatsioone ja valitsusi märgalade kaitse ja targa kasutuse edendamise eest. Kolm laureaati tehakse teatavaks konventsiooni osaliste kohtumisel hilissügisel Korea vabariigis ja kõigile neile antakse ka Eviani eriauhind, 10 000 USA dollarit.

Ramsari sekretariaat



 

KIIRKOMMENTAAR




Pakane pani vetele kaaned peale. Selle katte tugevust riskiti proovida ka veel soojadel päevadel. Enamasti õnnelikult, aga siiski mitte kõigil kordadel. Foto on tehtud 12. jaanuaril Värska lahel.

 

Kohatu ja kohane valeajalaul

Soojas jaanuaris on üllatusi toonud rasvatihaselaul. Ei, mitte selles mõttes, et seda kuulda on, vaid esmalt ikka sellega, et loodusteadlikudki inimesed on seda kuuldes imestust avaldanud, leheneegreist ja riigitelevisiooni iluvõimlejažestidega ilmaonust rääkimata. Sest tegelikult pole selles ju midagi eriskummalist, kui rasva-, sini-, soo- või põhjatihane või miks mitte ka puukoristaja näiteks kas päikesepaistelisel pakasepäeval või siis ülemäära soojas talveilmas kutseid hüüab või lausa pulmalaulujoru ajama hakkab. Aastate jooksul on vaatlusmärkmikusse jõudnud mõnigi ülestähendus ka juba jõulueelse tihaselaulu kohta. Iseenesest on muidugi tore, kui ajakirjandus selliseid faktikesi märgata viitsib. Ainult et sellest poleks vaja ilmtingimata midagi erakordset, lausa kliima soojenemist kinnitavat sensatsiooni otsida.

Looduskaugus võib kaasa tuua muidugi ka teistsuguseid üllatusi. Käisin reklaamist hullutatult vaatamas noore eestlasest režissööri Andres Puustusmaa Venemaal väidetavasti edukalt minevat filmi “18-14”. Juba üsna linatöö algusest peale tundsin, et peale tobeda stsenaariumi häirib miski mind veel rohkemgi. Kaunid tegevuspaigad ja sümpaatsed noored osatäitjad suutsid halva mulje põhjust tükk aega varjutada, kuni lõpukaadrite ajal saabus selgus: muidugi, filmis laulavad peaaegu kogu aeg linnud, olenemata sellest, mis aastaaeg parajasti on … Lõpustseene sügiskuldses Tsarskoje Selo lütseumi pargis saatis lausa varasuvine ülihäälekas ja rohketest selleks ajaks tegelikkuses ammu lõunasse lennanud esitajatest laulukoor. Vaat selline helipilt oleks tegelikkuses tõesti tõeline sensatsioon! Ses filmis oli see loodetavasti ehk siiski ainult eriline kunstiline kujund, mille tähendust iga loll lihtsalt taibata ei suuda …

Toomas Jüriado

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet