Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
25. jaanuar 2008




Neljapäeval oli traktoril Tartu Toomemäe teedel isegi natuke lund pühkida
 

No ei taha talv taevast alla tulla, ei taha. Kui sätibki paariks päevaks mõnda paika õhukese valge vaiba, siis koristab selle päeva-paari pärast jälle minema. Kuu alguses küll kükitas Ida-Eestis kraadiklaasi elavhõbedasammas kahekümne miinuskriipsu alla, aga sedagi jälle ainult korraks. Hoopis tavalisemad on olnud soojakraadipäevad. Ent kui külmakraanikruttijad ja lumemöldrid lasevad luuslanki, on see-eest käed-jalad tööd täis tuuleeidel ja tormitaadil.

Kui neljapäeva keskhommikul Tartu Toomemäel ülal näha pilti klõpsamas käisin, olid seal sinitihased ehtkevadises lauluhoos. Sekka kostis ka puukoristaja ülireipaid hüüatusi. Ja tunnike varem olin Veski tänava Uusapostliku kiriku aias, päris pesitsuskoloonia kõrval, näinud askeldamas asjalikke künnivareseid. Viimaste kohta arvasid linnumehed küll, et pigem on nad talveks siia jäänud, kui juba tagasi tulnud linnud. Aga nii või teisiti – talvepilte on päris raske leida.

Nädala pärast jätame näärikuuga hüvasti. Ehk toob küünlakuu lõpuks ka talve.

Toomas Jüriado

 

NB! Järgmisel ja ülejärgmisel nädalal ilmub Uudistaja neljapäeval, vastavalt 31. jaanuaril ja 7. veebruaril.




UUDISTAJA SOOVITAB






Eesti Loodus ja Arktika

Jaanuarinumbri avaloos käsitleb Timo Palo pealtnäha Eesti-kauget teemat – polaaralade kliima soojenemist ja selle uurimist triivival alusel Tara. Mullu märtsis alanud neljas rahvusvaheline polaaraasta on samuti korraldatud selleks, et pöörata suuremat tähelepanu polaarpiirkondadele, mis mõjutavad tugevasti kogu maailma kliimat: Arktika jääkate kipub kaduma seni arvatust märksa kiiremini.

Pikemalt tutvustatakse Viljandimaal asuva Polli pargi värvikat ajalugu: kunagisest hiilgusest on praegugi kaunis palju alles. Matkarada viib lugeja aga kuulsa Soontagana maalinna maile, mis Lääne- ja Pärnumaa piiril võlub matkajaid nüüdisajalgi.

Sellest aastast alates on Eesti Loodus välja kuulutanud aasta seene – puraviku. Puravikke ja sugulasi tutvustavad sõnas Kuulo Kalamees ja Mall Vaasma ning pildis Vello Liiv. Igast numbrist leiab nelja-viie puraviku tutvustuse. Suvel on kavas avaldada Eesti Looduses ka kokkuvõtlik puravike piltmääraja.

Uuest numbrist saab lugeda veel nii mõndagi huvitavat: intervjuud legendaarse loodusemehe Veljo Rannikuga, huvitavast loodusnähtusest jäähabemest, näärikuist näärijuttu; kõne all on Eesti haruldus sinine kopsurohi ja palju muud. Telli Eesti Loodus endale kohe veebist: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/teema3.html.

Eesti Loodus

     


            
EESTI UUDISEID


Helena Tulve valiti Tartu ülikooli professoriks

Tartu ülikooli (TÜ) nõukogu komisjon valis TÜ 2008. aasta vabade kunstide professoriks helilooja Helena Tulve.

Vabade kunstide professoreid on valitud põhimõttel, et aastate jooksul saaks kaetud eri kultuurivaldkonnad. Viimastel aastatel on olnud professoreid arhitektuuri, kunsti ja kirjanduse alalt, nüüd oli aeg valida muusikute hulgast.

Helena Tulve on sündinud 1972. aastal Tallinnas. Ta õppis kompositsiooni Alo Põldmäe juures Tallinna muusikakeskkoolis ning 1989–1992 Eesti muusikaakadeemias, olles Erkki-Sven Tüüri seni ainus õpilane. Seejärel jätkas ta kompositsiooniõpinguid Pariisi kõrgemas konservatooriumis, mille lõpetas 1994. aastal Premier Prix´ga. Helena Tulve loomingut on pärjatud väärikate auhindadega nii kodu- kui välismaal. Tema teoseid on esitatud paljudes Euroopa maades, USAs ja Kanadas ning festivalidel üle maailma.

Tartu ülikooli uus vabade kunstide professor asub ametisse veebruari keskel.



 

Akadeemia jagab autasusid

Ajakiri Akadeemia annab täna Tartu kirjanduse majas üle oma 2007. aasta artikliauhinnad.

Kõik auhinnasaajad võtavad ka sõna. Riho Saard räägib religioonide dialoogist, Tiiu Vadi Tartu tudengiks olemisest, Indrek Jääts Ilminski süsteemist, Marju Torp-Kõivupuu haigusest kui staatusesümbolist ning Urmas Tõnisson “Robin Hoodi” tõlkimisest.

Ajakiri Akadeemia 


 

Metssead kontorisse ja koju

18. jaanuaril panid Ilmatsalu jahimehed ja Kotkaklubi üles Mobotixi veebikaamera ühele Tartumaa valgustatud söödaplatsile.

Õhtul ja öötundidel on kaamera kaudu näha olnud kaht metssigade karja ning ringihulkuvaid kährikuid. Rebane on eelnimetatute tegemisi uurinud seni tagasihoidlikust kaugusest. Paar korda on vilksatanud metskits. Päeval liiguvad tihaste, talvikeste ja pasknääride salgad.

Veebikaamera pildi ülekannet korraldavad EENet ja Kernel; illustreeriva materjaliga aitab loodusemees.ee. Projekti toetab keskkonnainvesteeringute keskus ja teostab looduskalender.ee. Metsakaamerat saab vaadata Looduskalendrist http://www.ilm.ee/~uploader/loodus/?leht=art07metsakaamera.

Loodusring/ilm.ee




  

Roman Matkiewiczi kujundatud Mehikoorma tuletorni margiga maksimumkaart

 

Tuletornimarkide sarja jätkas Mehikoorma

Eile, 24. jaanuaril, andis Eesti Post välja järjekordse margi tuletornide sarjast, seekord Peipsi-äärse Mehikoorma tuletorniga.

Sisekirjale sobiva nominaaliga 5.50 margi on nagu kõik eelmisedki selle sarja postiminiatuurid kujundanud Roman Matkiewicz ja trükikojas Vaba Maa on seda trükitud 220 000 eksemplari. Välja on antud ka tavapärane esmasümbrik ja maksimumkaart (pildil).

1938. aasta sügisel ehitatud Mehikoorma raudbetoonist tuletorn on Peipsi järve rannamaade suurim ja kõrgeim: läbimõõt 3 ja kõrgus jalamilt 15 meetrit. Tuletorni tuli on valge ja põleb pimedal ajal aprillist novembrini, nähtavuskaugus on 10 miili. Mehikoorma tuletorn kindlustab ohutut laevaliiklust Peipsi ja Lämmijärve vahel.

Eesti Post/Uudistaja 


 

Sipelgas jõudis veebi

Võrgupaigast http://www.kik.ee/?dl=258 on lugeda keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) järjekordne infoleht, Sipelgas nr. 4.

Seekordse Sipelga teemad ja rubriigid on “Linnulennul 2007. aastast”, “KIKi nõukogu teated”, “KIKi spetsialistid tutvusid teostatud projektidega”, “KIK hakkab nõustama Moldova riiklikku vee-ettevõtet”, “Inspiratsiooni ookeani tagant” ja “KIK tutvus Sloveenia kolleegidega”. Peale selle tutvustatakse Hannes Aarmat, KIKi Ühtekuuluvusfondi üksuse juhti.

KIK

 
  

Kes on tublimad teaduse tutvustajad

Sihtasutus Archimedes kuulutab koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ja Eesti teaduste akadeemiaga välja konkursi Eesti teaduse populariseerimise tänavusele auhinnale.

Auhinna eesmärk on väärtustada teaduse populariseerimist, ergutada teadustegevust, avalikkusele tutvustavaid tegevusi ning avaldada tunnustust sellealase silmapaistva töö eest üksikisikutele ja kollektiividele.

Konkursi tähtaeg on 3. märts ja auhinnafond 320 000 krooni. Täpsemat teavet saab võrgupaigast http://www.archimedes.ee/teadpop.

SA Archimedes

  

 

Matsalu rahvuspargi raamatukogu sai annetuse

Tuntud ornitoloog Jüri Keskpaik annetas Matsalu raamatukogule oma teaduskirjanduse kogu, mis sisaldab uurimusi sookure kohta: ligi 600 raamatut, käsikirja ja tudengite uurimistööd. Raamatukogumi suurim väärtus seisneb selles, et tegu on pika aja jooksul kogutud sookurekirjandusega. Näiteks Leedu või Venemaa väga väikese tiraa˛iga 70ndate aastate trükiseid on praegu väga raske hankida.

Jüri Keskpaik on ornitoloog, kes on uurinud lindude termoregulatsiooni, ökofüsioloogiat, lennufüsioloogiat, tardund, rännet jm. Ta kasutas Eestis esimesena lindude uurimisel biotelemeetrilist meetodit. Keskpaiga sõnul soovis ta selle kingituse teha Matsalule sellepärast, et seal alustas ta süstemaatilisi sookurerände vaatlusi.

LKK      


TASUB OSALEDA



Loodusfotovõistluse tähtaeg on lähedal

Looduse Omnibussi ja Nordea panga võistluse “Looduse aasta foto 2008” tööde esitamise tähtaeg on harjumuspärasest varasem – 10. veebruar.

Konkursil võivad osaleda nii täiskasvanud, noored kui ka lapsed loodusfotodega, millel on jäädvustatud Eestimaa looduse mitmekesisust ja põhjamaist ilu. Iga osaleja võib esitada kuni 12 fotot.

Nüüd juba kaheksandat korda toimuv fotovõistlus on aasta-aastalt muutunud üha populaarsemaks. Eelmisel aastal osales ligi 600 loodusfotograafi üle 5000 tööga. Korraldajad loodavad rohket osavõttu ka tänavu. Tänu koostööpartneritele ja toetajatele on auhinnafond veidi suurenenud ning ületab 200 000 krooni piiri.

Võitjad selgitab välja tunnustatud fotograafidest, kunstnikest ja loodusetundjatest koosnev rahvusvaheline ˛ürii eesotsas Rein Maraniga. Fotovõistluse võitjad kuulutatakse välja 13. aprillil Tallinna linnahallis, kus parimate võistlustööde autoritele jagatakse keraamik Anne Türni valmistatud Tantsiva Hundi skulptuure. ˇürii valib võidutööde hulgast välja ka “Looduse aasta foto 2008”. Pildi autorit tunnustatakse Suure Hundi tiitliga.

Lõpuüritusel esitletakse „Loodusfoto aastaraamatut 2006–2008“, kus peale kahe viimase aasta paremate piltide on sees ka tänavu tunnustatud tööd.

Konkursi eeskirju saab vaadata võrgupaigast www.looduseomnibuss.ee/?page=34.

Looduse Omnibuss

 
  

Mis on kodule hea ja mis halb

Tallinna botaanikaaed (TBA) avab koostöös Tallinna tehnikaülikooli materjaliuuringute teaduskeskusega (TTÜ MUTK) täna näituse “Eluaseme tervis on meie tervis”, mis jääb avatuks 3. veebruarini.

Näitusel on väljapanekuid tervisele ohtlike ja kahjustatud ehitusmaterjalide, seente ja mikroorganismide – ehitusmaterjalide lagundajate kohta. Selgust saab biokahjurite tõrjemeetmete ja tõrjekemikaalide mõju kohta inimese tervisele. Toalillede väljapanek annab pildi nende headest ja halbadest omadustest meie kodudes.

Täna peetakse botaanikaaia õppeklassis näituse raames ka loenguid: kell 12–13 “Materjalide biokahjustused” (professor Urve Kallavus, TTÜ MUTK)) ja kell 13–14 “Mükotoksiinid õhus” (Aime Must, Aimex AB, Rootsi).

Professor Urve Kallavus on ka näituse konsultant.

TBA

 
  

Ülikooli loodusmuuseum esitleb seekord okaspuid

Tartu ülikooli loodusmuuseumi (TÜ LM) huvipäevade sari jätkub homme, 26. jaanuaril kell 12 TÜ botaanikaaias, kus okaspuid ja nende käbisid tutvustavad Ülle Reier ja Margit Reintal. Kavas on ka õppekäik botaanikaaias.

TÜ LM 

 

Omnibuss viib reisile ja pakub jutte

Pühapäeval, 27. jaanuaril viib Looduse Omnibuss huvilised pärandkultuuriretkele Oandu metsadesse, juhendajaks Triin Neljandik. Tagasiteel käiakse ka Vasaristil ja Nõmmeveskil.

Võileib ja soe jook kaasa. Väljasõit Tallinnast rahvusraamatukogu eest kell 10, tagasi Tallinnas kell 17. Sõidu hind täiskasvanuile, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 125 ja õpilastele 75 krooni; koolieelikud saavad kaasa tasuta.

Registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee

Rahvusraamatukogu loodusõhtu esmaspäeval, 28. jaanuaril kell 18 on teemal “Roheline mõte” ning seal kõnelevad Juku-Kalle Raid, Marek Strandberg ja Hardo Aasmäe.

Tutvustatakse uusi rohelist mõtet kandvaid eestikeelseid raamatuid, esmajoones James Lovelocki “Gaia kättemaksu”. Lovelock tekitas juba kümmekond aastat tagasi teadlaste seas palju segadust, väites, et maailm on eluliselt üks tervik ning ei koosne suurel kivikamakal mööda kosmost ringi sõitvatest eluvormidest. Rahvusvaheliselt respekteerisid teadlased Gaia teooriat alles 2001.

Õhtu muusik on Jaak Tuksam. Sissepääs maksab õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 10, täiskasvanutele 25 krooni.

Looduse Omnibuss

  


Jäätunud horisont Soome instituudis

28. jaanuaril kell 16 avatakse Tallinnas Soome instituudis (Harju 1) fotonäitus “Frozen Horizon – Jäätynyt Horisontti – Jäätunud Horisont”.

Tegemist on viie Soome Oulu lääni loodusfotograafi ühisnäitusega. Fotograafid Kalervo Ojutkangas, Jorma Luhta, Hannu Hautala, Tauno Kohonen ja Hannu Huttu esindavad omal alal Oulu kandi head traditsiooni – kõrgel tasemel loodusfotograafiat, mis on leidnud tunnustust ka väljaspool Soomet. Hannu Hautala on meie publikule tuttav varasemateltki näitustelt; seekordse näituse avamisel osalevad Kalervo Ojutkangas ja näituse koostaja Hannele Pappila.

Soome instituut

  


Mida leidub toidus

Tartu keskkonnahariduse keskuses (TKKHK, Kompanii 10) algab teisipäeval, 29. jaanuaril kell 18 keskkonnaõhtu “Lisaained meie toidus”.

Linda Margna tervisekaitse inspektsiooni Tartu laborist räägib toidu kvaliteedi ja ohutuse kontrollist ning sellest, miks ja mida analüüsitakse laborites, millised on lisa- ja saasteained toidus, mida tähistatakse E-koodiga ning miks peaks tarbija lugema müügipakenditel olevat infot.

Tasuta keskkonnaõhtu on mõeldud kõigile huvilistele, seda toetab keskkonnainvesteeringute keskus. Lisainfot saab Annelie Ehlvestilt (anneli.ehlvest@teec.ee, tel. 7361693).

TKKHK



  
 

Tartu rahu ja tänapäev

Tartu rahu põlistamise selts (TRPS) korraldab sellise pealkirjaga rahvusvahelise konverentsi 1. veebruaril Tallinnas rahvusraamatukogu suures saalis. Konverents algab kell 13 ja osavõtt on tasuta.

Sõna võtavad külalised Lätist, Leedust, Soomest ja Preisimaalt, eestlastest poliitikadoktor Toomas Varrak, ajaloodoktor Jaak Valge, endine suursaadik Venemaal Mart Helme, Henn Põlluaas TRPS-st ja teised.

Rohkem infot saab e-aadressil hennpolluaas@hot.ee ja heino.loiveke@eria.ee.

TRPS

  


VVV looduskoolitus

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus (VVV SA) alustab 2008. aasta looduskoolituste sarja retkejuhtidele, õpetajatele-kasvatajatele ja loodushuvilistele.

Koolitus koosneb 11 osast  ja 2. veebruaril on neist esimene: „Loodusturismi võimalused ja kvaliteet“, lektoriks Annereet Paatsi.

Koolitus toimub algusega kell 11 Elva raamatukogus (Tartu mnt. 3). Osalema oodatud on ka uued huvilised.

Värsket infot ja koolituste kavasid saab vaadata sihtasutuse kodulehelt www.vvvs.ee; info ja registreerimine telefonil 50 88 359 (Gea) või sihtasutus@vvvs.ee.

Koolitusi toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

VVV SA

  


Seirepäev Saaremaal

Riikliku looduskaitsekeskuse (LKK) Saare regiooni seirepäev on 4. veebruaril Loona mõisas, buss väljub Kuressaare bussijaama tagusest parklast kell 10.

Seirest kõnelevad Riina Martverk, Ivar Jüssi ja Rein Nellis LKK-st, Margus Kört ja Eerik Teinemaa keskkonnauuringute keskusest ning Aivar Leito maaülikoolist.

Kell 14.30 sõidab buss tagasi Kuressaarde. Üritust rahastab keskkonnainvesteeringute keskus.

LKK

  


Kogu tõde radooni kohta

Keskkonnaministeerium korraldab 12. veebruaril algusega kell 9 radooniseminari, jagamaks teavet radooni kohta väga laiale kuulajaskonnale.

Seminar on osalejatele tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine. Selleks tuleb helistada või saata e-kiri keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonda (kontaktisik peaspetsialist Evelyn Pesur, telefon 626 2982, evelyn.pesur@envir.ee). Seminaril osalenutele väljastatakse soovi korral kinnituskiri osalemise kohta.

Ioniseerivast kiirgusest ja kiirgusseirest Eestis räägib Monika Lepasson kiirguskeskusest. Tema kolleeg Kairi Tänavsuu kõneleb esmalt radoonist üldiselt ja selle mõjust tervisele ning hiljem ka radoonist hoonetes. Valter Peterselli (geoloogiakeskus) teema on “Radoon pinnases”.

Pärast lõunavaheaega räägib Dagmar Heringas (keskkonnaministeerium) radooniga arvestamisest planeeringutes ja keskkonnamõjude hindamistes ning Evelyn Pesur radooni vähendamise üldmeetmetest. Päeva viimased ettekanded tutvustavad samuti mitmesuguseid radoonisisalduse vähendamise võtteid. Seminari lõpp on planeeritud 16.30-ks.

Keskkonnaministeerium

 




MAAILMAST


Europarlament arutas energia- ja kliimaküsimusi

Europarlamendi (EP) saadikud avaldasid 23. jaanuari erakorralisel täiskogul põhimõttelist toetust samal päeval avalikuks tehtud energia- ja kliimapaketile.

Samas olid saadikud skeptilised biokütustele seatava eesmärgi ja tuumaenergia rolli suhtes. Parlamendiliikmed rõhutasid , et keskkonna kõrval ei tohi ära unustada ka Euroopa konkurentsivõimet.

Uut energia- ja kliimapaketti tutvustasid Euroopa Komisjoni (EC) president José Manuel Barroso, keskkonnavolinik Stavros Dimas ning energiavolinik Andris Pielbalgs. Barroso märkis, et tegemist on suurima energia- ja kliimapaketiga, ja tõi välja paketi kaks põhieesmärki: vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastaks 2020 20 protsenti ja rahvusvahelise kokkuleppe saavutamisel koguni 30 protsenti ning suurendada taastuvenergiaallikate osa kogu energia tarbimises 2020. aastaks viiendikuni. Konkreetsetest meetmetes tõi EC president välja vajaduse ajakohastada heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS); konkreetsed siduvad riiklikud eesmärgid ETS-st välja jäävatele sektoritele; kohustuse edendada taastuvate energiaallikate kasutust; ettepaneku siduda ja ladestada süsinikku; uued riigiabi reeglid ning n.-ö. 10 protsendi sihi biokütustele, tagades samas keskkonna jätkusuutlikkuse.

Barroso rõhutas, et ettepanekute koostamisel juhinduti eelkõige viiest põhimõttest: siduvad eesmärgid, õiglus, konkurentsivõime, heitmete vähendamise üldine rahvusvaheline kokkulepe ja valmistumine selleks, et 2050. aastaks tuleb heitmeid vähendada poole võrra. Ta tõi ka esile, et paketi rakendamine läheb 2020. aastani maksma pool protsenti Euroopa Liidu SKT-st ehk 3 eurot inimese kohta nädalas, ning rõhutas, et tegevusetuse kulud oleksid hoopis suuremad.

EP

  

 

Raamat linnuharuldustest toetab harulduste lindude kaitset

Malmös elav Erik Hirschfeld on maailma linnukaitseorganisatsioonide liidu BirdLife International egiidi all saanud valmis esimese raamatu “Rare Birds Yearbook 2008” (“Haruldaste lindude aastaraamat”).

273-leheküljelises trükises on BirdLife’i aupresidendi, Tema Keiserliku Kõrguse printsess Takamado saate- ja Erik Hirschfeldi sissejuhatussõnade järel esmalt mõned asjakohased artiklid ning siis juba 189 kriitiliselt ohustatud liigi ülevaated ning 154 pärast 1500. aastat kadunud liigi hoiatav nimekiri. Raamatus on ka mitmesugust vajalikku teabematerjali ning muidugi suur hulk värvifotosid.

Hirschfeldi idee on raamat igal aastal taas välja anda ja teadvustada niimoodi meie planeedi kõige haruldasemate tiivuliste kaitse vajadust. Nagu BirdLife’i väljaannete puhul ikka, pole seal kohta läikepaberil reklaamidele, mis aitaksid koguda raha järgmiste väljaannete jaoks; toime tuleb tulla omal jõul. Iga raamatu müügist läheb neli Inglise naela BirdLife’i teavitus- ja haridustööks, samuti aitab raamat koguda raha haruldaste liikide kaitseks.

Raamatu müügiga ja levitamisega tegeleb Ingvar Ronde (ingmar.ronde@magdig.com); raamat maksab 18.95 Inglise naela.

BirdLife/Uudistaja

 

 


India neemipuu lehtedes… (
http://www.neemoilpesticide.com)




… leidub azadiraktiini, mida suudetakse nüüd ka sünteesida (
http://www.alanwood.net)

 

Halbu uudiseid kahjurputukaile

Cambridge’i keemiaprofessori Steven Ley ja ta kolleegide üle kahe aastakümne väldanud “keemiline odüsseia” jõudis eduka lõpuni: nad suudavad nüüd sünteesida insektitsiidi, mis esimest korda ekstraheeriti india neemipuult 1968. aastal.

Uuringute ulatusest annab pildi ehk see, et ainuüksi doktoriõppureid lõi selles kaasa 40. Lõpuks leitud sünteesiskeemis on kokku 64 astet!

India neemipuu (Azadiracta indica) kaitseb end hulga kahjurputukate eest nende röövikute arengut inhibeerides ainega, mis kannab taime ladinakeelsest perekonnanimest tuletatud nimetust azadiraktiin. See insektitsiid on samas kahjutu imetajaile ja ei mõjusta selliseid kasulikke putukaid nagu mesilased või lepatriinud.

Azadiraktiini struktuur suudeti kindlaks teha juba 1985. aastal, looduslikku ainet laboritingimustes taasluua osutus aga ülimalt keeruliseks, nii et selleks tuli leiutada lausa uusi sünteesimeetodeid, mis võivad nüüd tuua kasu teistegi keeruliste molekulide konstrueerimisel. Üksiti loodetakse edukalt lõppenud hiigeltöö tulemustest kasu putukate ökoloogia uurimisel ning uute lihtsamate ja püsivate sünteesinsektitsiidide loomisel.

Education in Chemistry

  

 



Tulekul on märgalade päev

Meenutame, et nagu igal 2. veebruaril, tähistatakse tänavugi maailma märgalade päeva.

Alguse sai see tava 1997. aastal Ramsari konventsiooni peakorteri eestvõttel: märkimaks seda, et 2. veebruaril 1971 kirjutati väikeses Iraani linnas Ramsaris alla märgalade kaitse konventsioonile.

Seekord on päeva deviis “Terved märgalad, terved inimesed”. Päeva materjale, sealhulgas posteri (vt. üleval) leiab võrgupaigast www.ramsar.org/wwd/8/wwd2008_index.htm.

Ramsar/Uudistaja

 



 

KIIRKOMMENTAAR




Vetla pais uputab ümbritsevaid maid (Foto: Toomas Kukk)

 

Jägala jõe (ja joa) tume tulevik

Lõppeva nädala keskpaigas käis ajakirjandusest läbi üks rõõmustav, aga samas ehk mõneti üllatavgi uudis: keskkonnaminister Tamkivi on teinud ettepaneku tühistada Anija vallas Jägala jõel tegutseva Vetla hüdroelektrijaama tegevust võimaldanud vee erikasutusluba.

Uudis üllatas selles mõttes, et ehkki külarahvas ja maaomanikud on paisust lähtunud hädade üle ammugi kaevanud, on ametimehed seni ikka leidnud JOKK-olukorra ning jaam on saanud maid edasi uputada ja samas aeg-ajalt jõge kuivaks jätta. Seni paisu tõttu märjal maal sumpama pidanud või siis suvisest kastmisveest ilma jäänud inimeste kõrval hõiskaksid loa tühistuse korral kindlasti ka kalad, oleks neil vaid kõnevõime.

Aga kusagil kaugel ülavoolu asuva hüdrojaama seiskamine ei teeks olematuks reaalseid ohte jõe alamjooksul. Kuulus “rohelist energiat” (hüdroenergia puhul on jutumärgid minu arvates Eestis enamasti igati kohased) tootev Linnamäe jaam on siiani kalatrepita. Nüüd on realiseerimisel kava taastada jõujaam ka lausa Jägala joa juures. See jätaks Eesti looduse ühe silmapaistvaima pärli vaid riigipühadel ja nädalalõppudel toimivaks-vaadeldavaks. Nii et ülevaatamist nõuaksid veel mitu luba ja kava.

Toomas Jüriado




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet