Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
31. jaanuar 2008



Üks variant Rootsi elamurajooni jäätmeväljakust  


Täna lõppeva jaanuari üks märksõnu on kindlasti uus prügikäitluse kord. Senise põhjal on jäänud mulje, et n.-ö. lihtinimene on muutustega palju paremini kohanenud kui need, kes sorditud jäätmete edasise majandusega tegelema peavad. Nii et kui meiegi elurajoonides oleksid homme nõiaväel sellised prügikeskused nagu sellel Uppsalas klõpsutatud pildid, saaks “prügitekitajad” (on ikka sõna inimeste kohta, keda tänapäevane turumajandus rämpsu koju on sundinud kandma või kellele seda sinna ka palumata aina juurde tassitakse!) nende juures kindlasti hakkama. Hoopis iseasi, kas jätkuks ka neid, kes täis mahutid õigel ajal ära viiksid ja tühjad asemele tooksid.

Toomas Jüriado

 

NB! Ka järgmisel nädalal ilmub Uudistaja neljapäeval, 7. veebruaril.

 



UUDISTAJA SOOVITAB




         



            
EESTI UUDISEID


Looduskaitseühendused muretsevad arendusprojektide pärast

Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) kinnitas 25. jaanuari avalikus kirjas, et EKO liikmesorganisatsioonide arvates tuleks keskkonnaministeeriumil ja tema allasutustel toimida looduse kaitsel senisest tõhusamalt.

“Viimase paari aasta jooksul on avalikkuse ja looduskaitsjate tähelepanu pälvinud mitmed arendusprojektid, mille mastaabid ja valitud asukoht ei ole kooskõlas looduskaitse eesmärkidega,” tõdeb EKO. Näiteks mainitakse, et üleeuroopalise tähtsusega Natura 2000 alad satuvad surve alla, kuna Audrusse, Kadrinasse, Muhusse ja Saaremaale Tagamõisasse kavatsetakse rajada golfiväljakud. Seejuures tuleb mõjuna Natura-alale käsitleda ka kaugemaid ja kumuleeruvaid mõjusid. “On arusaadav,” öeldakse kirjas, “et korraga ei saa samal alal täita kahte eesmärki – tagada kaitseluste elupaikade ja liikide soodne seisund ja rajada golfiväljakut, puhkeküla või kaevandada maavara.”

Keskkonnaministeerium ja mõned maakondlikud keskkonnateenistused on nõustunud algatama keskkonnamõju hindamist olukorras, kus vastuolu arendus- ja keskkonnahuvide vahel on ilmne, või on kinnitanud keskkonnamõju hindamise programmi, milles pole küllaldaselt arvestatud loodusväärtuste kaitse eesmärke. Selline olukord on tekkinud näiteks Saaremaal Tagamõisas, kus suure loodusväärtusega alale on kavandatud golfiväljak ning hotell ja puhkemaja. Arendaja soovid ning ühes sellega ka mõju Eesti ja Euroopa mastaabis ühele liigirikkaimale alale on järjest kasvanud.

EKO liikmed on seisukohal, et keskkonnaministeeriumil ja tema allasutustel tuleb loodusväärtuste kaitsel tegutseda senisest jõulisemalt ja otsustavamalt ning mitte sörkida arendaja plaanide sabas, vaid panna viimastele suure loodusväärtusega aladel selged piirid.

EKO 




    




Loodusemargid on menukad

Eesti margihuvilised on juba mitmel aastal hinnanud Eesti Posti (EP) eelmise aasta postmarke ja eritempleid. Hindamisreeglid on lihtsad: iga osaleja annab igale väljaandele hinnangu skaalas –2 kuni +2 punkti; 0 punkti peaks siis vastama keskmisele käib-kah-arvamusele.

Tänavu läks hästi Eesti loodust tutvustanud postimaksevahendeil ja -pitsateil. Markidest jagas 124 punktiga “Leiutajateküla Lottega” esikohta mägramark (piltidel; kunstnikud vastavalt Maarja Kotkas ja Heiki Ernits ning Sándor Stern), kolmandaks platseerus aasta linnu väikeluigega postiminiatuur (Vladimir Taiger). Esikümne lõpetas kirev aialillede plokk, kolmeteistkümnes ehk täpselt edutabeli keskel oli pisike härjasilmamark. Ainult samasuguses pisikeses formaadis mark narmasjumikaga jäi –7 punktiga päris tabeli lõppu; vaid Hirvepargi sündmuste 20. aastapäeva märkinud mark (–55 punkti) kogus halvema tulemuse.

Templitest pälvis esikoha aasta linnu pitsat (pildil esmasümbrikul) 154 punktiga, järgnesid Lotte (120), Tartu ülikooli juubel (117) ja mäger (115). Härjasilmatempel kogus 99 punkti ja oli kuues.

Lisame, et plaanide kohaselt ilmub traditsioonilises suures ruutformaadis mark tänavuse aasta linnu tedrega 3. aprillil; juba 14. veebruaril tuleb aga käibele faunasarja mark suurkõrvaga.

Filatelistide arvutilist/EP/Uudistaja

 
  

Soe ilm ja liigne kära peletab karudelt une

Riiklik looduskaitsekeskus (LKK) kutsus 28. jaanuaril metsas jahipidajaid – eriti koertega jahimehi –, ATV-dega sõitjaid ja metsatöölisi ettevaatusele, sest soe ja märg ilm ning kevade lähedus on muutnud karude une erguks.

Karude magamiskohti enamasti ei teata, niiviisi võivad karud juhuslikult ebasobivas kohas tekitatud müra tõttu magamiskohast põgeneda ja isegi püssi ette sattuda või jätta maha talveuinaku ajal sündinud pojad.

Nii juhtus näiteks eelmise nädala lõpus Viljandimaal, kus emakaru põgenes oletatavalt jahikära tõttu ning jättis pessa kolm abitus olukorras karupoega. Sel viisil põgenenud karuema ei julge enam koopasse naasta ning jahimehed viisid karupojad Nigula metsloomade taastuskeskusesse kosuma.

Karupojad on umbes 30 päeva vanused ja kaaluvad ligi poolteist kilo. Väikestel karudel tuleb taastuskeskusesse jääda tõenäoliselt kuni sügiseni.

LKK/Uudistaja



TÄHELEPANEK



Üksik “blondiin” tavasulestikus partide keskel Emajõel

 

Heleda sulestikuga emapart

Märkasin eelmisel nädalal Emajõel talve veetvate rohkete sinikael-partide parves üht tublisti heledama sulekuuega emaslindu. Eilsel põgusal käigul ma seda “blondiini” enam ei silmanud, aga jõgi on nüüd ka hoopis laiemalt jäävaba ja partidel suurem liikumisamplituud. Küll jäi selgelt silma, et pardid hoiavad hajusas parves juba valdavalt paaridesse.

Uudistaja




TASUB OSALEDA



Shelli loodusfotovõistluse mullune võidupilt, britt Ben Osborne’i “Elephant creation” (http://www.nhm.ac.uk)
 

Loodusfotograafidel on aeg proovida jõudu maailmaareenil

Londoni loodusloomuuseum koos BBC loodusajakirjaga kutsub Shelli toetusel taas loodusfotograafe osalema võistlusel “Shell Wildlife Photographer of the Year”.

Mäletatavasti sai 2005. aasta võistluse parimaid pilte tänu Briti Nõukogu ja Briti saatkonna abile üle-eelmise aasta sügisel vaadata ka Kumus. Aga mõnedki Eesti fotograafid on sel võitlusel kaasa löönud. Kuidas seda teha, saab uurida muuseumi mahukalt ja huvitavalt veebilt võrgupaigast http://www.nhm.ac.uk/visit-us/whats-on/temporary-exhibitions/wpy/index.jsp.

Võistluse peaauhind on 10 000 Inglise naela, peale selle antakse välja kolm eriauhinda (á 1000 naela) ning esimesed ja teised preemiad (vastavalt 500 ja 250 naela) üheteistkümnes fotokategoorias. Eraldi võistlus on kuni 17-aastastele noortele, kus peaauhind on 500, kolme vanusekategooria esimene ja teine auhind aga 250 ja 100 naela. Lisaks teabele tänavuse võistluse kohta leiab võrgupaigast ka valiku mulluse võistluse parimaid pilte ning sellele võistlusele omaselt ka fotode saamisloo.

Fotosid saab tänavu saata nii posti teel kui ka sidusrežiimis üles laadida. Esimese variandi puhul on osalustasu 27, teisel 20 Inglise naela ning viimane tähtaeg on vastavalt 24. ja 31. märtsil. Kodulehe kinnitusel oli mullusel võistlusel uskumatu 32 318 osalejat 78 riigist. Viiel piltide eelvaliku tegijal seisab küllap sellelgi kevadel ees ülilai tööpõld.

Uudistaja/http://www.nhm.ac.uk

 

 

Õhtu keskkonnahoidlikkusest

Tartu keskkonnahariduse keskuses (TKKHK, Kompanii 10) on homme, 1. veebruaril kell 17.30 keskkonnaõhtu “Keskkonnasõbralikkus läbi moraali prisma. Milline roll on loodusega seotud emotsioonidel?” Õhtu külaline on Ann Ojala, Helsingi ülikooli doktorant ja Tallinna ülikool keskkonnapsühholoogia uurimisrühma liige.

Keskkonnaõhtu on tasuta, seda toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

TKKHK

 



Purskeaegne Heimaey (
http://volcano.und.edu)
  

35 aastat Islandi vulkaanipurskest

Rahvusraamatukogu 4. veebruari loodusõhtul “Heimaey, Põhja Pompei” meenutame, et veidi rohkem kui 35 aastat tagasi, 23. jaanuaril 1973, algas Islandi lõunaranniku lähistel Vestmanni saarestiku peasaarel Heimaeyl vulkaanipurse. Saare 5000 elanikku suudeti evakueerida Islandile. Et majad, vara ja eriti sadam säiliksid, võitlesid kohalikud ja vabatahtlikud mandrilt vulkaaniga kuni suveni. Autorite lahkel loal vaatame dokumentaalfilmi “Purustuste päevad” (“Days of Destruction”); näha saab ka läinud suvel Heimaeyl tehtud fotosid. Filmi tõlgib ja fotosid kommenteerib loodus- ja reisiajakirjanik Toomas Jüriado. Laulavad õed Anu ja Triinu Taul.

Uudistaja

 

 

VVV looduskoolitus

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus (VVV SA) alustab 2008. aasta looduskoolituste sarja retkejuhtidele, õpetajatele-kasvatajatele ja loodushuvilistele.

Koolitus koosneb 11 osast ja 2. veebruaril on neist esimene: „Loodusturismi võimalused ja kvaliteet“, lektoriks Annereet Paatsi.

Koolitus toimub algusega kell 11 Elva raamatukogus (Tartu mnt. 3). Osalema oodatakse ka uusi huvilisi.

Värsket infot ja koolituste kavasid saab vaadata sihtasutuse kodulehelt www.vvvs.ee; info ja registreerimine telefonil 508 8359 (Gea) või sihtasutus@vvvs.ee.

Koolitusi toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

VVV SA

 

 

Seirepäev Saaremaal

Riikliku looduskaitsekeskuse (LKK) Saare regiooni seirepäev on 4. veebruaril Loona mõisas; buss väljub Kuressaare bussijaama tagusest parklast kell 10.

Seirest kõnelevad Riina Martverk, Ivar Jüssi ja Rein Nellis LKK-st, Margus Kört ja Eerik Teinemaa keskkonnauuringute keskusest ning Aivar Leito maaülikoolist.

Kell 14.30 sõidab buss tagasi Kuressaarde. Üritust rahastab keskkonnainvesteeringute keskus.

LKK

 

 

Loodusfotovõistluse tähtaeg on lähedal

Looduse Omnibussi ja Nordea panga võistluse “Looduse aasta foto 2008” tööde esitamise tähtaeg on harjumuspärasest varasem – 10. veebruar.

Konkursil võivad osaleda nii täiskasvanud, noored kui ka lapsed loodusfotodega, millel on jäädvustatud Eestimaa looduse mitmekesisust ja põhjamaist ilu. Iga osaleja võib esitada kuni 12 fotot.

Nüüd juba kaheksandat korda toimuv fotovõistlus on aasta-aastalt muutunud üha populaarsemaks. Eelmisel aastal osales ligi 600 loodusfotograafi üle 5000 tööga. Korraldajad loodavad rohket osavõttu ka tänavu. Tänu koostööpartneritele ja toetajatele on auhinnafond veidi suurenenud ning ületab 200 000 krooni piiri.

Võitjad selgitab välja tunnustatud fotograafidest, kunstnikest ja loodusetundjatest koosnev rahvusvaheline žürii eesotsas Rein Maraniga. Fotovõistluse võitjad kuulutatakse välja 13. aprillil Tallinna linnahallis, kus parimate võistlustööde autoritele jagatakse keraamik Anne Türni valmistatud Tantsiva Hundi skulptuure. Žürii valib võidutööde hulgast välja ka “Looduse aasta foto 2008”. Pildi autorit tunnustatakse Suure Hundi tiitliga.

Lõpuüritusel esitletakse „Loodusfoto aastaraamatut 2006–2008“, kus peale kahe viimase aasta paremate piltide on sees ka tänavu tunnustatud tööd.

Konkursi eeskirju saab vaadata võrgupaigast www.looduseomnibuss.ee/?page=34.

Looduse Omnibuss

 

 

Kogu tõde radooni kohta

Keskkonnaministeerium korraldab 12. veebruaril algusega kell 9 radooniseminari, jagamaks teavet radooni kohta väga laiale kuulajaskonnale.

Seminar on osalejatele tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine. Selleks tuleb helistada või saata e-kiri keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonda (kontaktisik peaspetsialist Evelyn Pesur, telefon 626 2982, evelyn.pesur@envir.ee). Seminaril osalenutele väljastatakse soovi korral kinnituskiri osalemise kohta.

Ioniseerivast kiirgusest ja kiirgusseirest Eestis räägib Monika Lepasson kiirguskeskusest. Tema kolleeg Kairi Tänavsuu kõneleb esmalt radoonist üldiselt ja selle mõjust tervisele ning hiljem ka radoonist hoonetes. Valter Peterselli (geoloogiakeskus) teema on “Radoon pinnases”.

Pärast lõunavaheaega räägib Dagmar Heringas (keskkonnaministeerium) radooniga arvestamisest planeeringutes ja keskkonnamõjude hindamistes ning Evelyn Pesur radooni vähendamise üldmeetmetest. Päeva viimased ettekanded tutvustavad samuti mitmesuguseid radoonisisalduse vähendamise võtteid. Seminari lõpp on planeeritud 16.30-ks.

Keskkonnaministeerium

 

 




MAAILMAST




Raamat linnuharuldustest toetab harulduste lindude kaitset

(NB! Läinud nädala sõnumi parandatud ja täiendatud variant)

Malmös elav Erik Hirschfeld on maailma linnukaitseorganisatsioonide liidu BirdLife International egiidi all saanud valmis esimese raamatu “Rare Birds Yearbook 2008” (“Haruldaste lindude aastaraamat”).

273-leheküljelises trükises on BirdLife’i aupresidendi, Tema Keiserliku Kõrguse printsess Takamado saate- ja Erik Hirschfeldi sissejuhatussõnade järel esmalt mõned asjakohased artiklid ning siis juba 189 kriitiliselt ohustatud liigi ülevaated ning 154 pärast 1500. aastat kadunud liigi hoiatav nimekiri. Raamatus on ka mitmesugust vajalikku teabematerjali ning muidugi suur hulk värvifotosid.

Hirschfeldi idee on raamat igal aastal taas välja anda ja teadvustada niimoodi meie planeedi kõige haruldasemate tiivuliste kaitse vajadust. Nagu BirdLife’i väljaannete puhul ikka, pole seal kohta läikepaberil reklaamidele, mis aitaksid koguda raha järgmiste väljaannete jaoks; toime tuleb tulla omal jõul. Iga raamatu müügist läheb neli Inglise naela BirdLife’i teavitus- ja haridustööks, samuti aitab raamat koguda raha haruldaste liikide kaitseks.

Raamatu müügiga ja levitamisega tegeleb Ingvar Ronde (ingvar.ronde@magdig.com); raamat maksab 18.95 Inglise naela. Samuti saab raamatu hankida võrgupaigast http://www.rarebirdsyearbook.com, kus mõistagi on raamatu kohta ka rohkesti teavet.

BirdLife/Uudistaja

  


Lindude masstapjad said hiigeltrahvi

16. jaanuaril karistas Pariisi kohus maksimaalse rahatrahviga Prantsuse naftakompaniid Total ja Itaalia laevaregistrit RINA õlireostuse tekitamise eest.

Jutt on õnnetusest, kui 24 aastat vana ja roostes, Malta lipu all sõitnud tanker Erika murdus tormis 1999. aastal Prantsusmaa ranniku lähedal pooleks, nii et merre voolas 20 000 tonni naftat. Kannatada sai poolteistsada tuhat merelindu, kellest umbes 72 000 hukkus. Põhiliselt olid need tirgud, lunnid, suulad ja kaljukajakad.

Eksperdid kinnitasid, et torm oli küll laevahukku soodustanud asjaolu, ent põhihäda oli siiski laeva enda väga vilets seisund. Samas oli laev hoolimata tugevalt roostetanud laikudest tankipõhjades tunnistatud merekõlblikuks; vajalikud remonditööd olid tegemata, ehkki paberites oli kinnitatud vastupidist. Seepärast mõistetigi katastroofi süüdlastele maksimaalne trahv: 375 000 eurot merereostuse eest ning ligi 200 miljonit eurot kompensatsiooniks reostuse tagajärgedega tegelema pidanud organisatsioonide heaks. Viimasest summast saab suurima osa Prantsusmaa linnukaitseorganisatsioon LPO. LPO president Allain Bougrain Dubourg nimetas sündmust ajalooliseks ja avaldas lootust, et sama pretsedenti arvestatakse ka edaspidistes kohtuasjades. See ajendaks nafta- ja laevafirmasid enam austama loodust ja elurikkust.

BirdLife

  


Tulekul on märgalade päev

2. veebruaril tähistatakse tänavugi maailma märgalade päeva.

Alguse sai see tava 1997. aastal Ramsari konventsiooni peakorteri eestvõttel: märkimaks seda, et 2. veebruaril 1971 kirjutati väikeses Iraani linnas Ramsaris alla märgalade kaitse konventsioonile. Seekord on päeva deviis “Terved märgalad, terved inimesed”. Päeva materjale leiab võrgupaigast www.ramsar.org/wwd/8/wwd2008_index.htm.

On üsna tavapärane, et just märgalade päeva aegu pikeneb nii Ramsari konventsiooniga kaitstavate märgalade kui sageli ka selle lepinguga liitunud riikide loend. Tänavu saab 8. veebruaril lepingu 158. osalisriigiks Jeemen.

Ramsar/Uudistaja

  


Madridis algab biosfääri kaitsealade kongress

Pärast hiljutisi innukaid, aga ei kuhugi sumbunud arutlusi selle üle, kas Eestis ikka on veel biosfääri kaitseala või mitte, on huvitav teatada, et 4.–9. veebruaril peetakse Hispaania pealinnas Madridis biosfääri kaitsealade kolmas maailmakongress.

Kongressiga rööbiti toimub ka programmi MAB, “Inimene ja biosfäär” 20. rahvusvaheline konsultatsiooninõupidamine. Kokku oodatakse üritustele umbes 1000 osalejat: nii keskkonnaministreid, teadlasi, poliitikuid, vabaühenduste esindajaid kui ka biosfääri kaitsealade töötajaid. Biosfääri kaitsealade võrgustikku kuulub praegu 105 riigi 529 ala. Kohtumise eesmärk on anda Madridi tegevuskavaga MAB-programmile uus hoog aastateks 2008–2013. Ennekõike keskendutakse siingi kliimamuutustele, samuti innustatakse looma riikide- ja koguni kontinentidevahelisi biosfääri kaitsealasid. Eelmised kaks kongressi peeti 1984. aastal Valgevene pealinnas Minskis ning 1995 samuti Hispaanias Sevillas.

UNESCO/Uudistaja

  


Sidemelahendus

Kanadalased David Stuart ja Keith Fagnou Ottawa ülikoolist leidsid katalüsaatori, mis mitte ainult ei kiirenda teatavaid reaktsioone, vaid suurendab ka ühe olulise ainerühma reaktsioonivõimet.

Keemilise sünteesi aluseks on teadagi ainete keemiline aktiivsus. Sestap pakub keemikutele huvi püüda reageerima panna ka inertsemaid molekule. Näiteks on väheaktiivsetest areenidest võimalik saada biarüüle, mida kasutatakse laialdaselt orgaaniliste valgust emiteerivate dioodide valmistamiseks. Viimaseil on oluline roll mobiilsetes elektroonikaseadmetes, päikesepaneelide fotoelementides ja vedelkristallides. Samuti on mitmed biarüülid olulised ravimid. Paraku on areenid väheaktiivsed ja neist saab biarüüle keerukate mitmeastmeliste reaktsioonide teel. Tavalisemaid viise on ühe areeni kloreerimine või fluoreerimine ja metalli sisaldava rühma liitmine teisele ning sellele järgnev nn. kupeldusreaktsioon. See meetod on keeruline ja pealegi annab mürgiseid kõrvalsaadusi.

Kanadalaste meetod võimaldab kupelduse teha areene modifitseerimata, kasutades pallaadium-vaskatsetaat katalüsaatorit. Reaktsioonid on pealegi suure selektiivusega ja annavad hea saagise. Keemiatööstus saab niiviisi peagi kasutusele võtta seniseist hoopis odavamad ja keskkonnahoidlikumad sünteesiviisid.

Education in Chemistry/Science

  



Vanilla planifolia, loodusliku vanilliini allikas (http://www.bio-gaertner.de)

 

Vanilliin lehmasõnnikust?

Mulluse liba-Nobeli preemia (ingl. Ig Nobel) keemia vallas anti tseremoonial Harvardi ülikoolis Jaapani teadlasele Mayu Yamamotole, kes uuris, kuidas valmistada lehmasõnnikust vanilliini.

Esmalt leidis Jaapani rahvusvahelises meditsiinikeskuses töötav uurija, et sõnnik sisaldab rohkesti taimedest pärit ligniini, hiljem aga tegi kindlaks, et mitmete (ent mitte kõikide) herbivooriliikide väljaheidetest saab tõesti ka vanilliini.

Vanilliin, keemilise nimetusega 4-hüdroksü-3-metoksübensaldehüüd, on vanilli nime kandva Mehhikos kasvava käpalise Vanilla planifolia kupardes leiduv glükosiid. Mehhiko põliselanikud olevat kuparde ekstrakti oma magustoitude ja jookide aromatiseerimiseks kasutanud juba sajandeid tagasi, 16. sajandil tõid konkistadoorid taime ka Euroopasse. Kui ülemöödunud sajandil jõudis aine Vanas Maailmaski paljude maiustuste ja hiljem ka parfüümide retseptidesse, oli aeg küps hakata valmistama sünteetilist vanilliini; enamasti oli lähteaineks nelgis, kaneelis ja muskaatpähklis sisalduv eugenool.

Libapreemia Ig Nobel on 1991. aastast välja antav “päris” Nobeli preemiate paroodia, mida üldjuhul on antud tõesti reaalselt tehtud veidrate uuringute eest. N.-ö. klassikaliste Nobeli valdkondade, füüsika, keemia, meditsiini ja füsioloogia, kirjandus, rahu ja majanduse kõrval on Liba-Nobelit jagatud ka “saavutuste” eest tervishoiu, toitlustamise, lennunduse, akustika, ornitoloogia, inseneriteaduse, bioloogia, interdistsiplinaarsete uuringute jm. vallas. Kel asja vastu enam huvi, võib lähemalt uurida võrgupaigast http://improbable.com.

Uudistaja

  


Sakslased ei lase tossavaid autosid suurlinnade peatänavaile

Kolmes Saksamaa suuremas linnas Berliinis, Kölnis ja Hannoveris on alates 1. jaanuarist nn. keskkonnavööndid, kuhu pääsevad ainult sellised sõidukid, mille heitgaasid vastavad kindlatele normidele. Suurema kahjulike ainete heitega autod seal liigelda ei tohi.

Põhjuse neid piiranguid sisse seada andis liiga suur peenosakeste PM 10 ja lämmastikdioksiidi (NO2) sisaldus peatänavate õhus. Näiteks Berliinis annab tänavate õhu peentolmust 40 protsenti ja NO2-sisaldusest koguni 80 protsenti just liiklus. Niiviisi peaksid piirangud kaitsma linlasi ohtliku saaste eest.

Kolme linna piirangud on mõneti erinevad; juba tänavu kehtestavad samalaadse korra veel kakskümmend linna. Vaata lähemalt võrgupaigast http://www.env-it.de/luftdaten/download/public/html/Umweltzonen/index.htm.

ELTIS

  


45 meetri kõrgune põder turismiatraktsiooniks

Põhja-Rootsi Västerbotteni maakonda Svansele ligidale mäele rajatakse puidust hiigelpõder, kelle kõhus turistid ringi saavad jalutada ja kelle sarvekroon on mõeldud vaateplatvormiks.

Puupõdra, kohalikus keelepruugis Stoorni rajaja, turismiettevõtja Thorbjörn Holmlundi kinnitusel tuleb ehitis ligi 45 meetri kõrgune. Üles sõidetakse kunstmänni tüves paikneva liftiga. Põdra hammaste vahel on vastuvõtt ja pood, põdra kõhus aga mitmel korrusel kontserdisaal, kunstinäitus, restoran ja konverentsikeskus. Sarvekroonist, mis asub 47 meetri kõrgusel, avaneb vaade Põhja-Rootsi metsadele.

Stoorni ehituseks saadi kõik vajalikud ehitusload. Ehituskulud ulatuvad 60 miljoni Rootsi kroonini (ligi 102 miljonit Eesti krooni) ning mitu firmat on lubanud ettevõtmist sponsida.

infoturism.ee/Postimees.ee


  

 

KIIRKOMMENTAAR





Tartu “uus” bussijaam, armetult pisike ja praegu ilma käsipagasi hoidlata

 

Otsitud: võime õppida võõrastest vigadest

Viimased nädalad on toonud ridamisi teateid selle kohta, et mitmes välisriigis on võetud meetmeid ohjeldamaks linnades liiklust ja liiklussaastet. Ühe näite kohta on sõnumike ülalpool: Saksamaa linnad kehtestavad üksteise järel nn. keskkonnavööndeid, kuhu tossavaid sõidukeid ei lasta. Veel kaugemale mindi Milanos: seal tuleb nüüd maksta igal juhil, kes tahab oma autoga kesklinna sõita. Küprose õhuväravalinnas Larnacas saavad tudengid tasuta bussisõidu, et nad asjatult autorooli ei tükiks.

Oleks hea meel lisada siia ritta kas või mõnigi näide ka Eestist, aga esialgu peame paraku tooma hoopis vastupidiseid näiteid. Kodulinnas, “heade mõtete” Tartus tehti haljasalast parkla, linnakeskmesse kerkib aina uusi suuri autotõmbekeskusi, jalakäijate sild kesklinnas ehitatakse ümber autosillaks, selle asemel et teha valmis äärelinna ringtee-autosillad. Nüüd kõneldakse valjul häälel vajadusest vähendada pisibusside õhtuseid sõite, et “võimaldada suuremat piletitulu” firmale Go-Bus! Aga õhtune bussiliiklus on niigi väga vilets.

Tartu arendajate ja linnaisade äärmuslikult ülbet hoolimatust bussiga liiklejate suhtes näitab seegi, et ümberehituste tõttu pole Tartu maaliinide bussijaamas juba mitu nädalat olnud käsipakkide hoiuruumi – ja pole ilmselt veel tükk aega. Sellest ei maksa enam rääkidagi, kui armetuke see uus bussijaam ise on. Päris küüniline on Suure Arendaja jutt sellest, kuidas Taskuks kutsutava uue multikeskusega ühendatuna muutub bussijaam konkurentsitult Eesti suurimaks.

Toomas Jüriado




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet