Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
07. veebruar 2008



Emajõele on partide sekka ilmunud ka hõbekajakad (Foto: Toomas Jüriado)

 

 

UUDISTAJA SOOVITAB




         



Loodusesõber: Uuskasutuskeskus Prügikeskuseks?

Armsad mõmmikud, valendavad serviisid, tikitud diivanipadjad, tohutu valik põnevaid koduteemalisi vidinaid eristab Uuskasutuskeskust muudest kasutatud asjade kauplustest, kus saadaval kas ainult riided või vanakraam, viimane tihtipeale “antiigi” määrangu tõttu ülepaisutatud hindadega.

See on sõbralik paik kõigile, kel soov koju mõni puuduv asi osta ja kes ei otsi ilmtingimata seda õiget disaini, vaid pigem midagi kiiksuga ja kodust. Lisandub kosutav teadmine, et annad asjale teise elu.

2004. aastal avatud Uuskasutuskeskuse kontseptsioon on olnud võtta meie kodudest vastu vanad terved asjad, et anda neile uus elu. Ent praegu on keskusel rasked ajad: ehmatusega on selgeks saanud, et suurele osale toodavast kraamist ei õnnestu uut kasutust leida.

Sellel on kaks peapõhjust: esiteks võetakse Eestis liiga avasüli vastu prügi välismaalt humanitaarabi näol (riided!), millest ringlusse läheb vaid kümnendik, ning teiseks: riik ei jõua struktuuridega järgi, näiteks ei võimalda riideid põletada energiatootmise tarbeks.

Nõnda koguneb tonnide kaupa riideid, millest lahtisaamiseks peab Uuskasutuskeskus maksma üldprügi hinda. Ehk teisisõnu: Uuskasutuskeskuse inimeste ideed on jõudnud omast ajast ette. Kas sellele on lahendusi? Lugege lähemalt Loodusesõbra intervjuust, mis tehtud kesk Paide tänava Uuskasutuskeskuse kauplust.

Näpunäiteid jagub nii ametnikele kui ka eraisikuile.

Loodusesõbra veebruarinumbris loendame kokku ka Eesti hundid, kel võsavillemite uurija Marko Kübarsepa sõnul läheb tõusujoones. Jätkub Tallinna joogivee saaga, nimelt meie mahavaikitud põhjaveest. Jaanus Järvaga käime tiiru läbi Euroopa vihmametsade.

Helen Arusoo, Loodusesõbra toimetaja



            
EESTI UUDISEID



Ajakirja Eesti Loodus kauaaegne toimetaja Ann Marvet saab Valgetähe III klassi teenetemärgi
(Foto: Toomas Kukk
)

 

Teenetemärke jätkus ka looduseinimestele

Eile tehti teatavaks tänavused aumärkide saajad. President Toomas Hendrik Ilves andis seekord autähe 269 inimesele, kelle hulgas on üksjagu loodusteadlasi, looduskaitsetöötajaid ning teaduse ja looduskaitse populariseerijaid.

Rootsis töötav eestlasest evolutsioonigeneetik Svante Pääbo pälvis Maarjamaa Risti III klassi. Valgetähe III klassi saavad ajakirja Eesti Loodus kauaaegne toimetaja ja looduskaitse edendaja Ann Marvet (fotol) ning teaduse edendaja, mikrobioloog, TÜ emeriitprofessor Marika Mikelsaar. Valgetähe IV klassi saajate seas on Tallinna tehnikaülikooli keemiaprofessor Margus Lopp, geograaf, Tartu ülikooli emeriitprofessor Ann Marksoo, sünoptik Merike Merilain, metsateadlane, Eesti maaülikooli emeriitprofessor Artur Nilson ja Looduse Omnibussi väsimatu eestvedaja Jaan Riis. Valgetähe V klass antakse ka looduskaitsjatele Kai Kimmelile ja Lea Palmrele, tervishoiumuuseumi arendajale Helle-Reet Martinsonile ning teaduskeskuse Ahhaa loojale ja arendajale, keemikust teaduse populariseerijale Tiiu Sillale.

www.president.ee

 
  

Looduseuurijad valisid endale uue presidendi

Eesti looduseuurijate selts (LUS) valis 31. jaanuaril peetud aastakoosolekul seltsi ajaloo 30. presidendi, kelleks sai atmosfäärifüüsik ja astronoom, Tartu observatooriumi vanemteadur Tõnu Viik.

Valiti ka uus asepresident, bioloogiakandidaat Toomas Tiivel. Uuteks presiidiumi liikmeteks valiti taimeökoloog ja LUSi eelmine president Marek Sammul ning putukaökoloog Tiit Teder.

Üheksaliikmelisse presiidiumisse kuuluvad veel seltsi asepresident Timo Maran, Tiiu Kull, Uudo Timm, Jaan Liira ja ning LUSi aupresident Hans Trass.

LUS

 
  

“Teeme ära” kogub hoogu

“Teeme ära 2008” kodanikualgatusega liitusid Eesti rahvusringhääling (ERR), Pervõi Baltiiski Kanal (PBK) ja EMT.

ERR ja PBK löövad kaasa kevadises teavituskampaanias, mobiilsidefirma EMT toetab esimeses koostööfaasis ettevõtmist 600 kõnekaardiga, millega saab tasuta kõnelda ja saata lühisõnumeid. Kõnekaarte kasutavad vabatahtlikud kaardistajate koordinaatorid ja vallakoordinaatorid üle Eesti.

Kodanikualgatuse “Teeme ära 2008” eesmärk on puhastada Eesti illegaalsetest prügihunnikutest, kaasates ligi 40 000 vabatahtlikku suurele koristuspäevale 3. mail. Vabatahtlike abiga kantakse praegu tegusalt kaardile prügipaiku, neid on veebruari alguseks üles märgitud juba ligi 1700. Prügikaarti saab jälgida kodanikualgatuse kodulehelt www.teeme2008.ee
Teeme ära 2008

 

  


Eestimaa Looduse Fond sai seitsmeteistkümneseks

1. veebruaril möödus 17 aastat Eestimaa Looduse Fondi (ELF) asutamisest.

Suurt pidu ei peetud, toetajail, vabatahtlikel ja partnerite esindajail oli võimalus ELF-i Tartu kontorist läbi astuda, kus tutvustati ka äsja ilmunud raamatuid “Soome laht – ürgmerest tänaseni” ja “Sampo seiklused ürgmeredes”. Täna esitletakse neid raamatuid ka Tallinnas loodusmuuseumis.

Paraku on saamas kurvaks tavaks, et ELF-i sünnipäeval tuleb rääkida naftareostusest, seekord Sõrves. ELF-i naftaprojektijuht Agni Kaldma andis teada, et ELF-i inimesed lugesid kokku üle 250 õlise linnu, 13 lindu on surnud.

Siiani pole Läänemere riigid saanud kontrolli alla ebaseaduslikku nafta ja pilsivee merrelaskmist laevadelt. Igal aastal hukkub Läänemerel naftareostuse tõttu 100 000 kuni 500 000 veelindu. Enamjaolt on need tahtlikud ebaseaduslikud reostused küll suhteliselt väikesed, seevastu juhtub neid ühtelugu tervel Läänemerel – nõnda on need lindudele isegi kahjulikumad kui suured tankeriõnnetused. Veelinnud on nafta suhtes äärmiselt tundlikud, vaid mündisuurune naftalaik sulestikul põhjustab termoisolatsiooni kao ja surnukskülmumise.

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) lõid 40 looduskaitsjat ja loodusteadlast 1991. aastal. Alates 1999. aasta jaanuarist on ELF sihtasutus. ELF on valitsusväline, nii poliitiliselt kui ka majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitseorganisatsioon.

ELF

 
  

Paljassaare kinnisvaraprojektid võivad kahjustada Natura-ala

Tallinna linnuklubi jälgib kasvava murega suurte kinnisvaraprojektide arendamist Tallinnas Paljassaare poolsaarel, millega suurendatakse inimsurvet üleeuroopalise tähtsusega Natura-alale – Paljassaare hoiualale. Endise Paljassaare sadama territooriumile kavandatakse elamupindu 20 000–30 000 uuele püsielanikule, samuti on plaanis rajada tehissaar Tallinna lahte. Vahetult hoiuala piiri taha plaanitakse Ecobay projektiga elamuehitust ja ärimaid ilmselt samas suurusjärgus.

Megaprojektid Paljassaarel seavad aga ohtu Paljassaare hoiuala soodsa seisundi, mida peab Eestis tagama keskkonnaministeerium. Seda laadi kinnisvaraarendused võivad üheskoos mõjutada ala negatiivselt, kuna suurenevad õhusaaste ja müra ning oluliselt kasvavad inimkoormus hoiualal ja mereliiklus hoiuala ümbruses.

Tallinna linnuklubi on seisukohal, et jäätmekäitlusmaale planeeritava Ecobay projekti puhul on tegemist perspektiivitu kavaga, kus kavandatavad elamud piirnevad ühest küljest Natura-alaga, teisest küljest aga Tallinna reoveepuhastusjaama ning ohtlike ja inertsete jäätmete ladestuspaigaga.

Kuivõrd Paljassaare hoiuala puhul on tegemist üleeuroopalise tähtsusega Natura 2000 võrgustiku alaga, kus on kohatud 41 EL linnudirektiivi I lisa liiki, kellest alal pesitseb 12, siis on vajalik Euroopa Komisjoni nõusolek selleks, et linnuala kahjustavat arendustegevust ellu viia. Tallinna linnavalitsusel on õigus keelduda arendaja taotlusest algatada kõnealuse ala detailplaneering.

Tallinna linnuklubi

 

 

Botaanik Jaak Palumets oleks 30. jaanuaril saanud 50 (Foto erakogust)

 

Jaak Palumetsa herbaarium on nüüd TÜ loodusmuuseumis

30. jaanuaril, botaanik Jaak Palumetsa 50. sünniaastapäeval anti Tartu ülikooli (TÜ) botaanikaaias loodusmuuseumile üle tema ekspeditsioonidel kogutud taimede herbaarium.

2006. aastal liiklusõnnetuses hukkunud Palumets alustas herbaariumi koostamist 1983. aastal. Selles on 760 Sahhalinilt, Kuriili saartelt, Primorjest, Jakuutiast, Altaist ja mujalt pärit soontaimede herbaarlehte. Herbaariumi hakatakse kasutama õppe- ja teadustöös.

Universitas Tartuensis

 
  

Väinamere ja Küdema hoiualad saavad kaitsekorralduskavad

MTÜ Balti Keskkonnafoorum (BEF) on koostöös partneritega Eesti mereinstituudist, ornitoloogiaühingust, riiklikust looduskaitsekeskusest ning keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskusest asunud koostama Väinamere (http://files.bef.ee/vainameri.bmp) ja Küdema (http://files.bef.ee/Kydema.bmp) hoiuala kaitsekorralduskavu. Need koostatakse rahvusvahelise projekti “Merekaitsealad Läänemere idaosas” raames, mida rahastavad Euroopa Liidu LIFE-Nature programm, keskkonnainvesteeringute keskus jpt.

Projekti raames on alates 2005. aasta lõpust tehtud lindude, mereimetajate, kalade ja põhjaelustiku uuringuid Eesti merealadel, sealhulgas Väinamere ja Küdema hoiualal. Nüüd on plaanis esimesed kohtumised kohalike huvirühmadega, et tutvustada projekti, selgitada välja olulised küsimused, millele peaks kaitsekorralduskavade koostamisel kindlasti tähelepanu pöörama, ning planeerida edasist koostööd.

Väinamere hoiuala kaitsekorralduskava koosolekud peetakse 14. veebruaril kell 9.30 Kärdlas Tuuru saalis (Vabrikuväljak 1) ja kell 15 Haapsalus Läänemaa keskkonnateenistuse saalis (Kiltsi tee 10) ning 28. veebruaril Orissaares (täpset kohta ja kellaaega täpsustatakse). Koosolek Küdema hoiuala kaitsekorralduskava kohta on 29. veebruaril kell 10 Saaremaal Mustjala vallamajas.

Koosolekutele on oodatud kõik huvilised. Võimaluse korral palutakse osalemissoovist ette teatada tel. 659 7029 või 5620 3864 või e-posti teel merle.kuris@bef.ee.

BEF





TASUB OSALEDA




Hiiumaa loodusemees ja –fotograaf Tiit Leito (Foto: Toomas Jüriado)

 

Loodusõhtu Hiiumaal

Palade loodushariduskeskuses tutvustab 13. veebruaril kell 16 oma Eesti kaitsealade raamatut Tiit Leito (fotol), kõneldes ka raamatu koostamisest ja kirjastamisest. Veel tuleb juttu Eesti maastikuvaldkondadest ning muidugi on kavas kaitsealasid tutvustav pildiprogramm.

Uudistaja

 
  

Harry Lingi üritus elab ja edeneb

Ulukibioloogia- ja terioloogiahuvilised ning zooloogid-ökoloogid on reedel, 15. veebruaril oodatud professor Harry Lingi 80. sünniaastapäevale pühendatud teaduskonverentsile “Ulukiteadus tänapäeva Eestis”.

Konverents algab kell 14.15 TÜ ÖMI zooloogia osakonnas (Vanemuise 46-301) ja kestab umbes kaks tundi. Ettekanded peavad Rauno Veeroja, Vallo Tilgar, Anne Kirk ja Jüri Tõnisson (“Tulemusi põdra uurimisest Eestis”); Harri Valdmann (“Tulemusi suurkiskjate uurimisest Eestis”); Nikolai Laanetu (“Poolveelistest imetajatest Eestis”); Tiit Randveer ja Jüri Tõnisson (“Sõraliste ohjamisest tänapäeva Eestis”) ning Anne Kirk (“Meenutusi Harry Lingist”). Konverentsi moto on “Harry Lingi üritus elab ja edeneb”.

TÜ ÖMI

 
  

Omnibussiga Neerutisse

Looduse Omnibussi pühapäevane retk viib Neerutisse, et koos Alo Põldmäe, Toomas Talve ja Neeruti seltsiga kuulata ja näha nii loodust kui ka muusikat.

Kohtutakse Kadrinas, matkatakse muusikalises Neerutis ning sealt Pariisi. Edasi viib sõit Sagadisse, et metsamuuseumis koos autori Alo Põldmäega vaadata loodusfoto näitust “Muusikaline Neeruti”.

Väljasõit Tallinnast rahvusraamatukogu eest on kell 9, tagasi Tallinna jõutakse kell 19. Sõidu hind koos muuseumipiletiga on täiskasvanuile, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 175, õpilastele 100 krooni. Koolieelikutele on sõit tasuta.

Registreerimine 6 481 740, 56476297 või info@looduseomnibuss.ee

Looduse Omnibuss

 
  

Jälle on põhjust minna Tartu keskkonnahariduse keskusesse

Mullu aasta keskkonnateo preemia vääriliseks peetud Tartu keskkonnahariduse keskus (TKKHK; Kompanii 10) jätkab looduse- ja keskkonnaprobleemide tutvustamist ka järgmisel nädalal.

Teisipäeval, 12. veebruaril kell 18 saab vaadata järjekordseid Matsalu 5. loodusfilmide festivali filme. Seekord on kavas žüriilt kategoorias “Inimene ja loodus” parima režii preemia saanud linateos “Metsik Lääs” (“The Wild and the West”, režissöörid Manfred Christ ja Harald Pokieser Austriast) ning festivali kiituskirja pälvinud “Hiigeltiivad – must raisakotkas” (“Giant Wings: The Black Vulture”, režissöör Ece Soydam, Türgi).

Sissepääsupiletid maksavad 10 ja 25 krooni, loodusmaja õpilastele on filmiõhtu tasuta.

Neljapäeval 14. veebruaril kell 18 algab TKKHK-s loodusõhtu “Sammud omas Eestis”.

Loodusest kirjutaja Juhani Püttsepp ja looduse pildistaja Ingmar Muusikus on kaks ja pool aastat koos rännanud mööda Eestit ja teinud neist retkedest ajakirjadesse Loodus ja Loodusesõber artikliseeria “Sammud omas Eestis”. Loodusõhtul räägivad mehed oma retkedel kogetust ja näitavad muidugi ka pilte.

Loodusõhtu on tasuta, seda toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

Veebruari lõpuni saab aga tööpäeviti kell 10–17 keskuse saalis vaadata näitust “Vereta jaht 2007”. Väljas on eelmise aasta 18. mail kümnendal loomafotovõistlusel “Vereta jaht” Järvamaal, RMK Väätsa jahipiirkonnas tehtud pilte. Tartu loodusmaja õpilased valivad eksponeeritud piltide seast ka oma lemmiku.

TKKHK

 

  


Ettekandeid lindudest

Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) üldkoosolek ja konverents on 29. märtsil Tartu ülikooli raamatukogus
(Struwe 1).

Kell 11–12.30 vältava kinnise üldkoosoleku järel kell 13 algavad kõigile huvilistele mõeldud ettekanded, milleks on planeeritud neli tundi. Raivo Mänd meenutab EOÜ ajakirja Hirundo sünnilugu ning Asko Lõhmus ja Ülo Väli räägivad selle ajakirja kahest aastakümnest. Meelis Leivitsa, Indrek ja Jaak Tammekännu teema on “Laanerähn ja GIS ehk kuidas eelistused avalikuks tulevad”, Jaanus Elts ja Andrus Kuus peavad ettekande “Eesti linnuatlas. Ja saabki jälle läbi!” ning Ene Viht ja Tiit Randla räägivad tedrest, tänavuse aasta linnust.

EOÜ





MAAILMAST


Palm on sedavõrd massiivne, et on vaadatav isegi võrgupaigast Google Earth
(Foto:
http://www.telegraph.co.uk)

 

Madagaskarilt on leitud uus palmiliik

Prantslasest nakrapuuistanduse omanik Xavier Metz avastas ühest Loode-Madagaskari Analalava üksildasest paigast hiigelpalmi, mille tippu ehtis tohutu õitepüramiid. Fotod sellest palmist sattusid pooljuhuslikult ühe maailma olulisema palmitundja, inglase John Dransfieldi kätte. Tema kinnitusel ei ole tegemist mitte ainult seni tundmatu liigi, vaid ka uue palmiperekonnaga.

Avastatud palm on monokarpne: ta õitseb ja viljub vaid korra elus ja siis sureb. Suurel saarel mitu uut palmiliiki avastanud Dransfieldi väitel ei ole Madagaskaril teisi selliseid “ennast hävitavaid” palmiliike. Xavier Metzi tütre Tahina järgi sai uus liik nimeks Tahina spectabilis.

Hilisemad uuringud on näidanud, et uue liigi lähimad sugulased elavad kaugel – araabia maades, Tais ja Hiinas –, mistõttu on üsna müstiline ka selle liigi sattumine hoopis teisale. Puu oli tõeliselt hiiglaslik: üle 18 meetri kõrge ja viie meetri laiuste lehelehvikutega. Dransfieldi hinnangul oli puu enne oma esimeste ja ainsate õite-viljade tulekut kasvanud umbes 30–35 aastat. Õisik on aga vägev, koosnedes sadadest õitest. Seni vaid paari isendina leitud puu viljad koguti hoolikalt kokku, nii et võib-olla saab palm edaspidi kasvada mõneski botaanikaaias.

Telegraph

 


Toimetanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet