UUDISTAJA
22. veebruar 2008
24. veebruaril on Eesti vabariigi 90. aastapäev.
Tartu ülikooli peahoone oli sünnipäevarüüsse riietunud juba eile
UUDISTAJA SOOVITAB
Eesti Looduse veebruari- ehk juubelinumber
Põhilugu tutvustab selle aasta puud – jugapuud. Paljasseemnetaimede hulka kuuluval okaspuul pole tegelikult õisi, vaid käbid, tal arenevad lihakad marikäbid. Meil on jugapuu neljast looduslikust okaspuuliigist kõige haruldasem: looduses leidub teda vaid läänesaarte lääneosas ja mõnes kohas mandril, üsna sageli aga parkides ilutaimena. Jugapuust, tema puidust, tarvitusest ja paljust muust huvitavast kirjutab jugapuu-uurija Lea Vaher.
Veebruar on Eesti Looduse juubelikuu: 75 aastat tagasi 15. veebruaril ilmus loodusuurijate seltsi teataja Eesti Loodus esimene number ning 50 aastat tagasi hakkas ajakiri taas ilmuma teaduste akadeemia väljaandel. Meenutame seetõttu ajakirja kujunemislugu ja vaatame tulevikku, ühtlasi on uuesti avaldatud 1958. aastal esimesena laekunud kaastöö, Erni Krusteni novell “Käepigistus”.
Ligi kolmandik numbrist käsitleb lindude käitumisökoloogiat. Hiljuti Tartu ülikoolis doktoritöö kaitsnud Tatjana Krama heidab pilgu seni vähe uuritud valdkonnale: värvulised ei aita mitte üksnes sama liigi, vaid ka teistest liikidest linde. Intervjuus loomaökoloog Mare Lõhmusega saab teada rändlindude orienteerumisest ja paljust muust.
Numbrist saab lugeda ka Jaapani looduse uurimisloost, koldvintidest ning valgepöögist Lätis. Matkarajad viivad Soomaa rahvuspargi Karuskose ümbrusse. Ei puudu ka selle aasta seente, puravike järjelugu ning tähelepanekud ja raamatute tutvustus.
Eesti Loodus
EESTI UUDISEID
Esimesed Lennart Meri teadustööpreemia laureaadid on teada
Tartu ülikooli (TÜ) sihtasutuse usalduskogu kinnitas esimesteks Lennart Meri teadustöö auhinna laureaatideks teadustööde kategoorias professor Valter Langi ja magistritööde kategoorias Kristina Veidenbaumi.
TÜ arheoloogiaprofessor Valter Lang pälvis auhinna oma mullu ilmunud monograafia „The Bronze and Early Iron Ages in Estonia” eest. Magistritööde kategoorias võitis 2007. aastal TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonnas magistritöö kaitsnud Kristina Veidenbaum. Tema töö teema on „Uudistemagasin kui sotsiaalne ressurss teismelistele. Kvalitatiivne uurimus telesaate „Reporter” retseptsioonist”.
Lennart Meri teadustöö auhind asutati TÜ sihtasutuse juurde möödunud aastal, et tunnustada ja väärtustada teadustegevust TÜ õppejõudude, teadustöötajate ja üliõpilaste hulgas ja laiemalt kogu ühiskonnas ning aidata kaasa teadustööde kvaliteedi edendamisele.
Stipendiumid, vastavalt 50 000 ja 20 000 krooni, antakse laureaatidele üle täna Eesti vabariigi 90. aastapäeva aktusel ülikooli aulas.
TÜ
Mark riigi sünnipäevaks
Homme annab Eesti Post välja margi “Eesti Vabariik 90”.
Varemgi ühiselt mitu postiminiatuuri kujundanud Ülle Marks ja Jüri Kass on uue margi motiiviks valinud veidi iseäraliku tamme. Sisemaisele lihtkirjale sobiva tariifiga 5.50 postimaksevahendit on trükitud veerand miljonit. Homme on nii Tallinnas kui ka Pärnus kasutusel traditsiooniline esimese päeva tempel (fotol esmasümbrik Pärnu templiga).
Eesti Post
Riigikogu esimees leidis prügi
Riigikogu esimees Ene Ergma kaardistas läinud nädalavahetusel kodanikualgatuse “Teeme ära 2008” raames koos teiste vabatahtlikega Tartumaa illegaalseid prügihunnikuid. Prügikaarti saab jälgida kodanikualgatuse kodulehelt www.teeme2008.ee.
Kogu Eestis oli läinud nädala lõpuks kaardile kantud juba üle 2200 prügipaiga, mida vabatahtlikud 3. mail koristama hakkavad.
“Teeme ära 2008”
Uutele sõiduautodele väiksemad heitenormid
14. veebruaril kiitis valitsus heaks Euroopa Liidu (EL) seisukohad, mis kehtestavad uutele sõiduautodele väiksemad süsinikdioksiidi heitenormid.
Kuna Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1990. aasta tasemega võrreldes viiendiku võrra, tuleb hakata tunduvalt vähendama ka autodest eralduva süsinikdioksiidi (CO2) heidet.
Aastaks 2012 on EL-is uute sõiduautode CO2 eriheite eesmärk 130 grammi kilomeetri kohta. Süsinikdioksiidi eriheide on kombineeritud CO2 väärtus, mis on kirjas uue sõidukiga kaasas olevates dokumentides. Autotootja peab tagama, et alates 1. jaanuarist 2012 ei ületaks sõidukite CO2 eriheite keskmine tase eriheite sihttaset, mis Euroopa Komisjon on määranud igale tootjale eraldi: suurema tühimassiga autod võivad õhku paisata rohkem süsihappegaasi kui väiksema massiga sõiduautod. Näiteks Hummeri maasturi keskmine CO2 heite tase on 620 g/km, Porsche Cayenne’il 310, väiksemal sõiduautol Toyota Aygo 109 ja hübriidsõidukil Toyota Prius 104 g/km.
Alates 1. jaanuarist 2010 peavad EL liikmesriigid registreerima andmeid sõiduautodest paiskuvate heitkoguste kohta ning alates 28. veebruarist 2011 tuleb need igal aastal edastada Euroopa Komisjonile. Eestis kogub andmeid autoregistrikeskus. Komisjon jälgib saadud andmete põhjal, kas tootjad suudavad normidest kinni pidada ja vajaduse korral kohaldab komisjon tootja suhtes ülemäärase heite maksu.
Keskkonnaministeerium
Fotovõistluse tööd nüüd Internetis hinnata
Fotovõistlusele “Looduse aasta foto 2008” saatis 796 autorit kokku ligi 7000 pilti.
Þürii, kuhu kuulusid Rein Maran (esimees), Peep Puks, Tiit Pääsuke, Sirje Tooma, Kaupo Kikas, Kaari Saarma, Tõnu Talpsep ja Pekka Luukola Soomest, on oma otsused juba teinud. Nüüd saab pilte vaadata ja hinnata ka Internetis: hinnetega tavapärases skaalas ühest-viieni. Pildid leiate Looduse Omnibussi veebilt võrgupaigast www.looduseomnibuss.ee/lafoto.
Võistlusele tõmmatakse Tantsivaid Hunte jagades joon alla 13. aprillil Tallinna linnahallis.
Looduse Omnibuss
17. veebruaril jäi 38. Tartu suusamaraton lumepuuduse ja sulailmade tõttu ära.
Aga seda ainult ametlikult …
(Fotod: Tiiu Jüriado ja Margus Kelk /Tartu suusaklubi “Suusahullud”)
TASUB OSALEDA
Karl Ernst von Baeri mälestussammas Tartus Toomemäel
Baeri päeval räägitakse mammutitest
28. veebruaril, suure teadlase 216. sünniaastapäeval, on Tartus järjekordne traditsiooniline Baeri päev.
Kell 14.30 kogunetakse Toomemäele Karl Ernst von Baeri mälestussamba (fotol) juurde, et asetada sinna lilli. Kell 15 algab Baeri majas (Veski 4) ettekandekoosolek. Esmalt räägib Erki Tammiksaar mammutite uurimisest Vene impeeriumis 19. sajandil ja Karl Ernst von Baeri osast selles. Siis saab kuulata Ivar Puura ettekannet “Kuidas loomad kehad said? Etüüde evolutsioonilisest arengubioloogiast Georges de Cuvier’, Geoffroy Saint-Hilaire’i ja Karl Ernst von Baeri ideede valgusel”.
Eesti LUS
Pildi- ja juturänd Mongooliasse
Tartu keskkonnahariduse keskuses (TKKHK, Kompanii 10) on täna õhtul kell 18 loodusõhtu “Rännakud Mongoolias. Sajaani-samojeedide jälgedes”.
Õhtu külaline on Kaido Kama, kes räägib ja näitab pilte Mongoolia retkedest, sealsetest inimestest ja oludest. Loodusõhtu on tasuta, seda toetab keskkonnainvesteeringute keskus.
TKKHK
Raamatukokku, kohtuma Rein Maraniga
Rahvusraamatukogu loodusõhtu külaline esmaspäeval, 25. veebruaril kell 18 on äsja elutöö kultuuripreemia pälvinud loodusfilmimees Rein Maran.
Vaadata saab kaht Marani filmi: “Ilus on maa” ja “Laanetaguse suvi” (osades Fred Jüssi ja Anne Maasik, laulab Priit Pedajas, muusika Mikk ja Heno Sarv). Vahelduseks laulab ja mängib kannelt Tuule Kann.
Sissepääs maksab õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 10, täiskasvanutele 25 krooni.
Looduse Omnibuss
Jätkuvad Matsalu festivali filmiõhtud
Tartu keskkonnahariduse keskuses (TKKHK) saab 26. veebruaril kell 18 vaadata kolme linateost Matsalu 5. loodusfilmide festivalil paremate hulka küündinuist.
Need on “Müüdi lõpp” (“End of Myth”, reþissöörid Ralf Kifner ja Peter Spielman, Saksamaa) inimese ja hai suhetest, festivali kiituskirja saanud “Hiiglase teekond” (“Journey of the Giants”, reþissöör Armin Mueck, Rootsi), mis püüab pilku heita kašeloti elu saladustesse, ja samuti kiituskirjaga märgitud “Maculinea – suurte siniste tiibadega liblikate põnev maailm” (“Maculinea”, reþissöör Thomas Falkner, Saksamaa).
Piletid maksavad 10 ja 25 krooni, loodusmaja õpilastele on filmiõhtu tasuta.
TKKHK
Ring kutsub juubelile
Tartu üliõpilaste looduskaitsering (TÜLKR), tavakeeli Ring, kutsub liikmeid ja vilistlasi oma 50. sünnipäevale.
13. märtsi õhtupoolikul käiakse Suur-Taevaskojas, 14. märtsil on juubelikonverents TÜ raamatukogu konverentsisaalis, ürituse vaheajal avatakse ka Ringi ajalugu ja tegevust tutvustav näitus. Sama päeva õhtul esinevad levimuusikapeol Ringi muusikakollektiivid.
TÜLKR
Intensiivkursus energiakultuuridest
Eesti maaülikooli (EMÜ) taastuvenergia keskus korraldab koostöös maaelu edendamise sihtasutusega 3.–7. märtsil intensiivkursuse “Energiakultuurid ja biogaasi tootmine” magistriastme tudengitele.
Selle raames peetakse rida avalikke loenguid laiemale auditooriumile. Esinevad Piotr Oleskowicz-Popiel Taani Risø riiklikust laboratooriumist, Elina Virkkunen Soomest (MTT Agrifood Research Finland), professor Michael Wachendorf Kasseli ülikoolist Saksamaalt ja Eesti maaülikooli külalisprofessor Henri-Charles Dubourguier.
Loengud on Atlantise konverentsikeskuses Tartus inglise keeles ilma tõlketa.
EMÜ
Tulekul on linnade linnuvõistlus
Tarvo Valker (Tarvo.Valker@lk.ee) Läänemaa linnuklubist (LKK) teatas linnuhuviliste arvutilistis, et 30. märtsil kell 6–13 peetakse linnadevaheline linnuvõistlus.
Võistkonnas võib olla kaks kuni viis liiget; arvesse lähevad liigid, mida võistkonna liikmed on näinud või kuulnud, olles ise linna halduspiirides. Liigi võib kirja panna siis, kui seda näeb või kuuleb rohkem kui pool võistkonna liikmetest. Helikandjate abil linde peibutada on keelatud.
LKK palub võistkondadel registreeruda 25. märtsiks. Vaatlusnimekirju oodatakse võimaluse korral juba võistluse päeval, aga hiljemalt 1. aprilliks.
Esimest korda korraldas LKK sellise linnuralli linnakeskkonnas 2002. aastal. Ürituse peamine eesmärk on Valkeri sõnul mõistagi meeldiv linnuvaatlus koos väikese võistlusmomendiga, aga selle kõrval püütakse propageerida harrastuslinnuvaatlust Eestis, juhtida üldsuse tähelepanu linnuelule linnakeskkonnas ja kevadisele rändlindude saabumisele.
LKK
MAAILMAST
Üks unikaalse linnuala endeemliike santa marta võrkpapagoi (Foto: www.proaves.org)
Linnu-eldoraado turistidele avatud
Kolme looduskaitseorganisatsiooni, Fundación ProAvesi, American Bird Conservancy (ABC) ja Conservation Internationali ühistöö viljana avati El Dorado linnukaitseala Sierra Nevada de Santa Marta mägedes Põhja-Kolumbias.
Sel alal on enam kui kusagil mujal kontsentreerunud hulk piiratud levilaga linnuliike, sealhulgas 21 endeemikut, näiteks santa marta võrkpapagoi (Pyrrhura viridicata, fotol). Alles mullu avastati alalt endeemne kakuliik. Kuni ligi kolme kilomeetri kõrgusel asuval kaitsealal on imekaunis maastik tiheda metsa ning vaadetega Sierra Nevada tippudele ja liustikele. Kaitsealale on loodud ökoturismi infrastruktuur, sest eriti linnuvaatlejate jaoks on tegemist tõesti lausa unikaalse paigaga. Aga endeemseid liike on ka kaitsealadel elavate kahepaiksete ja liblikate ning seal kasvavate taimede seas.
Suurim oht alale on metsade kadumine, puhkemajade arendus ning ühe võõrmänniliigi pealetung.
ABC
Larnaca tudengid saavad bussis tasuta sõita
Küprose linn Larnaca on saareriigi õhuvärav, seal on ka meresadam; üksiti on tegemist maailma ühe vanima pidevalt asustatud linnaga.
Larnacas elab umbes 70 000 inimest ja seal on registreeritud üle 52 000 auto. Riiklik poliitika on seadnud sihiks vähendada mõttetut eraautokasutust; ühe meetmena saavad linnas õppivad tudengid bussisõidutoetust, mis enamasti katab kogu piletihinna. Linnas on tudengeil kasutada 63, linna ümbruskonnas aga 93 bussi. Praegu kasutab seda teenust umbes 2000 linnas ja 4000 maal elavat üliõpilast.
ELTIS
Taimeravi on üha populaarsem
Märtsis Pekingis peetaval turunduskonverentsil käsitleb üks ettekanne loodusravi turuosa. Sellest raportist selgub, et taimeravi kogumaht oli maailmas mullu 85 miljardit dollarit, kusjuures Hiina osa sellest on peaaegu veerand.
Ravimtaimede kasutuse maht suureneb aastas praegu kümnendiku võrra, traditsioonilise Hiina meditsiini rakendused aga lausa 15 protsenti. Prognoositakse, et umbes samasugune tõus kestab 2015. aastani. On huvitav märkida, et üle 60 protsendi ravimtaimeturust katavad vaid 150 taimest valmistatud droogid.
Helmut Kaiser Consultancy
Foto: http://www.birdlifemalta.org
Linnukaitsjail on Maltal ohtlik
Maltalaste kirg linde küttida ja puurilindudeks püüda on ammu pinnuks silmas kogu maailma linnukaitsjaile. Saareriigil on tulnud sel teemal aru anda ka Euroopa Kohtus.
Teada on seegi, et linnukaitsjate põli Maltal pole sugugi kiita; vahel on mõnigi aktivist pidanud lausa politsei turvet paluma. Eelmisel nädala teatati, et toime on pandud vandalismiakt linnukaitseorganisatsiooni BirdLife Malta vabatahtlike autode suhtes: kolm sõidukit põletati täiesti kõlbmatuks. Takistuseks polnud seegi, et mõni kuu tagasi maltalastele appi tulnud Ameerika kolleegi sõiduk kandis diplomaadinumbrit.
Kolm meest olid läinud Busketti lähedale linde rõngastama ja vaid mõni minut pärast nende saabumist autod plahvatasid. Politsei hinnangul oli tegemist süütamisega. BirdLife Malta tegevdirektori Tolga Temuge sõnul on vandaalitsetud ka kaitsealadel, paraku pole aga ühtegi süüdlast seni kohtu ette viidud. Linnukaitsjad näevad selles pigem võimude tahte puudumist kui suutmatust.
BirdLife Malta/Uudistaja
KIIRKOMMENTAAR
Mitusada kildu imelistest lindudest
Ilmselt on kasinama sissetulekuga linnusõber olnud viimaseil aastail raamatukaupluses üsna heitunud: uhkete linnuraamatute valik on suur ja päris raske on otsustada, millist määrajat või albumit eelistada. Eriti määrajate puhul on kindlasti kasulik ära kuulata mõne asjatundja arvamus, mis peaks arvestama ka potentsiaalse ostja linnuhuvi ja -teadmiste sügavust. Linnupildialbumite plusse ja miinuseid vaagima peab küllap igaüks siiski oma maitse põhjal, sest siin kehtib vist tõesti esmajoones kellele-ema-kellele-tütar-põhimõte.
Aga nüüd on rohkesse ja kirevasse linnuraamatuvalikusse lisandunud veel üks üllitis, mis põhimõtteliselt võiks huvitav olla nii igasuguse ettevalmistusega linnuhuvilisele kui ka lihtsalt inimesele, keda köidavad iseäralikud killud meie varjundi- ja variandirohkest maailmast. Nimelt on kirjastus Koolibri tõlkena välja andnud esmalt 2007. aastal Ameerika Ühendriikides ilmunud teose “Imelised linnud” alapealkirjaga “Tiivulistemaailma huvitavate tõikade varakamber”. Poolteiseltsajalt leheküljelt leiab kõikvõimalikke lindudest kõnelevaid kilde: teadusfaktidest vanasõnadeni ning mütoloogiast praktiliste nõuanneteni. Kogu see materjal on raamatus mõnusalt segi segatud, nii et lugemist alustades pole sugugi oluline, milliselt leheküljelt ta avate.
Ei kahtlegi, et noriv arvustaja võib nende kaante vahelt leida ka mõne vea või ebatäpsuse, sest eks loenditel ole kombeks pikeneda või lüheneda ja arvandmeil uueneda, aga usutavasti pole sajaprotsendiline täpsus olnudki raamatu koostaja põhieesmärk. Igatahes sisendab autori Roger Ledereri tiitel – California ülikooli bioloogia emeriitprofessor – usaldust. Professori kohta saab veel teada, et ta on 30 aastat pidanud ornitoloogia-, looduskaitse- ja ökoloogialoenguid ning tema publikatsioonide seas on ka kaks lindude välimäärajat. Samamoodi lubab kvaliteetset lugemist raamatu tõlkija nimi. Õnneks on Eesti kirjastustes järjest enam juurdumas tava, et niisuguseid raamatuid tõlgivad või toimetavad oma ala asjatundjad. Antud juhul linnumees Jaanus Elts, kelle nimi ei vaja kindlasti kommentaare linnuhuviliste, aga küllap ka paljude veidi linnukaugemategi huvidega inimeste jaoks, sest tegemist on viimasel paaril kümnendil ehk ühe kõige enam intervjueeritud ja osundatud linnutundjaga Eestis. Sellegi raamatu puhul pole tõlkija piirdunud pelga tõlketööga, vaid on teksti ka Eesti lugejale lähedasemaks seadnud. Suur väärtus on kindlasti ulatuslikul registril, mille leiab raamatu lõpust. Kui esimesel pilgul üldse millegi kallal norida, siis konkreetselt siinkirjutajat häirib raamatu pöörane kirevus ja siin-seal natuke liiga käänuline šrift, vahel veel ka kirjul taustal. See tikub kohati lugemist lausa segama. Aga eks see tulene juba originaali väljaandja kodumaal valdavast maitsest.
Toomas Jüriado
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
