UUDISTAJA
28. veebruar 2008
Tartu ülikooli botaanikaaias 26. veebruaril
UUDISTAJA SOOVITAB
 
EESTI UUDISEID
Tartu teadlaste töö tulemustest kirjutab Nature
Tartu ülikooli (TÜ) teadlased avastasid koostöös Helsingi ja California San Diego ülikooli teadlastega taime elutähtsaid protsesse reguleeriva geeni, mida paljude maade teadlased on otsinud aastaid. Töö tulemused ilmuvad mainekas teadusajakirjas Nature.
TÜ tehnoloogiainstituudi teadlased Triin Vahisalu, Heino Moldau ja Hannes Kollist lokaliseerisid geeni, mis reguleerib taime õhulõhede ehk lehtedel asuvate mikroskoopiliste avade tööd. Kui taim satub stressiseisundisse, mida põhjustavad veepuudus ja saasteainete, näiteks osooni hulga kasv atmosfääris inimtegevuse mõjul, mõjutab leitud geen oluliselt kaitsereaktsioonide kulgu.
Süvenevate kliimamuutuse taustal on eriti tähtis mõista taime õhulõhede molekulaarseid mehhanisme. Üha enam lisandub kuivuse all kannatavaid maid ja maailma rahvaarv suureneb kiiresti. Et küllalt toitu hankida, tuleb põllumajandusmaaks võtta aina kuivemaid alasid. Et aretada kuivadel aladel vastupidavaid põllukultuure, on väga tähtis mõista õhulõhede toimemehhanisme.
Samuti on taimele probleem kliimamuutuse tõttu üha suurenev osooni ja süsihappegaasi kontsentratsioon õhus. Näiteks tuleb lehel selleks, et osoonist pääseda, õhulõhed sulgeda. Nii vähenevad küll osooni tekitatud kahjustused, kuid samas pidurdub taime kasv, sest ka taime peamine toiteaine – süsihappegaas – ei pääse enam lehte. Teadlaste avastus on üks samm teel, mis tulevikus võib aidata luua taimi, mis suudavad kasvada ka kuivades ja saastatud piirkondades.
Artiklit saab lugeda teadusajakirja Nature veebilehelt: http://www.nature.com/nature/journal/vaop/ncurrent/abs/nature06608.html.
TÜ
Tallinna ülikoolis promoveeriti audoktoreid22. veebruaril promoveeriti Tallinna ülikooli (TLÜ) Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud aktusel TLÜ audoktoriteks California Los Angelese ülikooli emeriitprofessor Jaan Puhvel, Clarki ülikooli professor Jaan Valsiner ja California Los Angelese ülikooli professor Denis E. Cosgrove.
California Los Angelese ülikooli klassikalise filoloogia ja indoeuroopa mütoloogia emeriitprofessor Jaan Puhvel on rahvusvaheliselt üks nimekamaid Eesti päritolu humanitaarteadlasi. Tema akadeemiline huvisfäär hõlmab klassikalise filoloogia, indoeuroopa võrdleva keeleteaduse, võrdleva mütoloogia ja hetiidi keele uuringuid. Oma elutööks peab ta jätkväljaandena ilmuvat hetiidi keele etümoloogilist sõnaraamatut. Jaan Puhveli koostöö TLÜ-ga on olnud viljakas: ta nõustab alati hea meelega siinseid õppejõude ja teadlasi ning on pidanud ettekandeid siinsetel teaduskonverentsidel.
Clarki ülikooli psühholoogiaprofessor Jaan Valsiner on rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, kelle arvukad artiklid erialaajakirjades ja kirjutatud raamatud on andnud olulise panuse psühholoogiasse. Ka TLÜ psühholoogia arengusse on Valsiner andnud tõhusa panuse: aidanud komplekteerida erialakirjandust, õpetanud ja juhendanud üliõpilasi, kaasanud õppejõude ja doktorante rahvusvahelistesse erialavõrgustikesse ning uurimisprojektidesse jne.
California Los Angelese ülikooli geograafiaprofessorit Denis E. Cosgrove’i tunneb laiem teadusavalikkus uue kultuurgeograafia rajajana ning tänapäeva ühe mõjukama geograafina ja ajakirja „Ecumene” (praegune „Cultural Geographies”) ellukutsujana ning paljude erialaste raamatute autorina. Tema akadeemiliste huvide keskmes on maastike tähenduste uurimine nii inim- kui ka kultuurgeograafias. Neis valdkondades on professor Cosgrove aktiivselt nõustanud ja toetanud ka TLÜ õppejõude ja teadlasi.
TLÜ
Keskkonnauuringute keskus sai andmebaasi merereostuse uuringuteks
Eesti keskkonnauuringute keskuses (KUK) viibis Saksamaa tunnustatud ekspert merereostuse tuvastamise alal doktor Gerhard Dahlmann, kes andis keskuse laborile üle kütuseproovide andmebaasi.
KUK vanemkeemiku Kai Kuninga sõnul on andmebaasis näiteid üle 300 kütuse ja paljude reostusjuhtumite kohta ning need võimaldavad tunduvalt kiirendada andmetöötlust, st. aidata teha kindlaks merereostajat.
Näiteks langesid tänavu 31. jaanuaril Sõrve poolsaarelt analüüsiks toodud naftaga määrdunud linnu reostusproovi kromatomass-spektromeetilise analüüsi tulemused kokku Saksamaa rannikumerest 3. veebruaril leitud linnult võetud reostusproovi biomarkerite tulemustega. “Suure tõenäosusega on reostusallikaks sama alus, mis möödus nii Eestist kui ka Saksamaast,” ütles Kuningas. “Andmebaasi talletatud info näitas, et reostusproovi biomarkerid sarnanesid Primorski sadamas laaditud nafta markeritega.”
Keskkonnaministeerium
Aigar Kallase vastused
27. veebruaril vastas riigimetsa majandamise keskuse RMK juhatuse esimees Aigar Kallas võrguintervjuus Äripäeva lugejate küsimustele RMK-s tehtavate struktuurimuudatuste kohta. Vastuseid saab lugeda võrgupaigast http://www.ap3.ee/Default2.aspx?InterviewID=9fa8a97a-85cd-4edd-86ca-89a62da0186e&open=sec
RMK
Tartu ülikool ja Narva linn leppisid kokku uue õppehoone ehituses
26. veebruaril allkirjastasid Tartu ülikooli (TÜ) rektor Alar Karis ja Narva linnapea Tarmo Tammiste Narva linnavalitsuses hea tahte lepingu, millega Narva linn väljastab ülikoolile TÜ Narva kolledþi uue õppehoone ehitusloa ja mis ühtlasi lõpetab sellekohase kohtuvaidluse.
Hea tahte lepingu järgi väljastab Narva linnavalitsus TÜ kolledþi uue õppehoone ehitusloa, võttes arvesse õppehoone arhitektuurse ideelahenduse riigihankes I koha pälvinud töö märgusõnaga „VIHM” edasitöötatud lahendusi, mis muudavad hoone sobivaks täienduseks Narva vanalinna arhitektuuripildile.
TÜ asutas Narva kolledþi 1999. aastal ning selle põhiülesanne on anda kõrgharidust, korraldada taseme- ja täienduskoolitust, osaleda ülikooli teadus- ja muus tegevuses ning osutada sellel rajanevaid teenuseid. TÜ Narva kolledþis õpib ligi 700 üliõpilast, neist 390 statsionaarses õppevormis. Põhiõppe üliõpilastele lisandub 1200 ümber- ja täienduskoolituses osalejat. Kolledþis töötab põhikohaga 24 õppejõudu. Kolledþil on märkimisväärne roll riigi integratsioonipoliitika elluviimisel.
TÜ
Kiipsaare majakas veebruaris 2008 ja mõne aasta eest (esiplaanil Kaarel Orviku).
Fotod: Kaarel Orviku/Meie Maa
Saaremaa jääb oma Pisa tornist ilma?
Saaremaa ajaleht Meie Maa on täna vahendanud huvitava uudise, mille tõi geoloogiadoktor Kaarel Orviku: kaaslastega esmaspäeval Harilaiu poolsaarel käinud teadlane, üks parimaid meie rannikute muutuste tundjaid, sedastas, et seni kuni üheksakraadine Kiipsaare majaka kalle on kahanenud ühe-kahe kraadini.
Eelkõige tänu Sulev Keeduse filmile “Somnambuul” mujalgi maailmas tuntuks saanud, 1933. aastal poolsaare keskele ehitatud meremärk hakkas küljele vajuma 1990. aastatel, kui rannajoon oli sedavõrd muutunud, et lained said pinnase vundamendi ühe külje alt minema uhtuda. Kohalike elanike kinnitusel oli majakas taas püsti tõusma hakanud jaanuari lõpus.
Meie Maa /Uudistaja
Valu latikale
Täna lõunatunnil tuli toimetusele vihje: Emajõe kaldapealsel Tartus Vabaduse puiestee ääres käib kalapüügiorgia. Traditsioonilist teed pidi Emajõe vanajõgedesse kudema ruttavad latikad kardavad Laia tänava autosilla ehitust ja kogunevad selle ette; innukamad kalapüüdjad saavat neid lausa panniga kätte.
Uudistaja ruttas kohale ja veendus, et pannipüüki siiski ei toimu. Küll oli kaldapealsel tõesti paarkümmend meest spinningutega ja selle mõne minuti jooksul, mil Uudistaja aralt fotoaparaati käsitses, püüti ka kaks latikat kinni – üks uime, teine külge pidi konksu otsas: latikas ju teadagi lanti ei võta.
Selline püügiviis, n.-ö. tragimine õigete kalameeste seas au sees pole ja inspektorid võivat selle eest ka trahvi teha. Aga samas võib ju patustaja kinnitada, et ta on väljas hoopis selleks, et püüda röövkalu ja, näe, latikas va pimeloom jäi orki. Üks parajasti priske latika kätte saanud mees ütleb, et temal on see täna esimene, mõni püüdnud eile aga lausa mitukümmend. Kas see tähendab, et Peipsi latikail on tänavu vilets aasta?
Aga Uudistajale meenub ka see, et linnavalitsuse kindel tahe Laia tänava jalakäigusild autosillaks laiendada leidis paljude (linna)keskkonnahoidlikumate kaaskodanike hukkamõistu – seda küll hoopis teistel põhjustel kui ettevõtmise tahtmatu abi tragijaile.
Uudistaja
Järgmise aasta lind on tõenäoliselt kodukakk
Linnuhuviliste arvutilistis jõuti põhimõttelisele kokkuleppele valida 2009. aasta linnuks kodukakk. Projekti on lubanud vedama hakata Pärnumaa teenekas ja staaþikas linnumees Eedi Lelov.
Uudistaja
Rändlinnud on tasapisi tulekul
Riiklik looduskaitsekeskus (LKK) on viimasel ajal ridamisi avaldanud üksluiseks muutunud raporteid töötajate vaprusest õliseid linde vaadelda ja üles noppida. Selle nädala alguses tuli meeldiva vaheldusena teade Pärnumaa tänavuse aasta esimestest kiivitajatest ja õõnetuvidest.
LKK kommunikatsioonijuhi Aet Truu kinnitusel märkas LKK Pärnu-Viljandi regiooni loodusvaht Aivo Klein üht kiivitajat Luitemaa looduskaitseala lähedal, regiooni direktor Enn Vilbaste kuut kiivitajat aga Kilingi-Nõmme lähedal Kärsu põllul. Luitemaa looduskaitsealal Pulgoja rannaniidul nähti kolme õõnetuvi.
Truu lisab, et “2007. aastal kohati Pärnumaal esimesi kiivitajaid ja õõnetuvi 5. märtsil Leina põldudel. Sel aastal on esimesi õõnetuvisid kohatud juba Saaremaal 18. veebruaril ja kiivitajaid 22. veebruaril Läänemaal”.
Linnuhuviliste arvutilistis on sel nädalal olnud teateid kalakajakate suurenenud aktiivsuse kohta Lääne-Euroopa talvitusaladel ning hanede, laululuikede ja künnivareste tuleku kohta. Leho Aaslaid märkas Hiiumaal esimeste kormoranide asumist Orjaku pesitsuspaika, Rein Mikk aga nägi Tõrva lähedal põllul 34 kiivitajat.
Uudistaja
TASUB OSALEDA
VVV matkamängu tähtaeg läheneb
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus (VVV SA) kordas oma kutset kõigile koolidele ja lasteaedadele: osalege VVV matkamängus!
VVV kutsub matkama ja õues õppima esmajoones Lõuna-Eesti koole ja lasteaedu, kuid kindlasti ei öelda osalemissoovi korral ära ka lasteasutustele kaugemalt. Matkaks võib valida mis tahes matkaraja kooli või lasteaia lähedal. Matka käigus võib õues pidada ka õppetunni. Oluline on aga koostada matka kohta kokkuvõte, milleks võib kasutada matkal tehtud fotosid, joonistusi, kirjutisi jms. Valminud kokkuvõtete põhjal valib VVV SA välja 15 parimat rühma, kellele on auhinnaks õppeprogramm või matk VVV retkejuhiga VVV matkaradadel, transport kompenseeritakse. Kõik osalenud rühmad saavad ühe loodusraamatu.
Matkamängul saab osaleda kuni 31. märtsini, lähem info on matkamängu kodulehel http://www.vvvs.ee/90/, kust saad lugeda ka toredaid matkakirjeldusi.
VVV SA
Omnibussi matk mööda Võsu ümbruse põliseid metsateid
Looduse Omnibuss viib 1. märtsil traditsioonilise Võsu suusamatka asemel jalutuskäigule samasse paika. Matkatakse Pihlaspea lähedal asuvalt Vanakabelinõmmelt mööda põliseid metsateid Kõrve ja Ligedama kaudu Võsu veerel asuvale telkimisplatsile. Retke pikkus on 7,7 kilomeetri. Matkateed ääristav mets peidab igal sammul meie esivanemate elu ja tööde jälgi. Legende ning pärimust tutvustavad Anne Kurepalu ja Tiina Neljandik. Matka lõpus ootab kõiki osalisi maitsev supp.
Retk toimub koostöös riigimetsa majandamise keskuse ja Võsu vabatahtliku tuletõrjeühinguga.
Väljasõit Tallinnast rahvusraamatukogu eest on kell 9, tagasi Tallinna jõutakse kell 17. Sõidu hind täiskasvanuile, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 125, õpilastele 75 krooni; koolieelikud saavad kaasa tasuta. Registreerimine tel. 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee
Looduse Omnibuss
Orhideenäitus Tallinna botaanikaaias
Märtsikuu esimesel üheksal päeval on Tallinna botaanikaaias varakevadine orhideenäitus.
Kõrvuti on eksponeeritud loodusest pärit liigid ja inimeste aretustööna ilmavalgust näinud sordid. Kokku on seekord eksponeeritud üle 50 sordi ja liigi. Hüva nõu, kuidas orhideesid kodus kasvatada, jagavad aastatepikkuse kogemusega spetsialistid.
Nädalavahetustel, 1.–2. ja 8.–9. märtsil saab firma Flores Aed kohale toonud orhideesid ka osta.
Tallinna botaanikaaed
Joonistustega tuumaenergia vastu
Kuni 9. märtsini on Tartus Y galeriis (Küütri 2, Tartu ülikooli peahoone vastas) avatud Siiri Taimla tuumaenergiavastaste joonistuste näitus. Taimla Eesti kunstiakadeemias tehtud magistritöö taustaks on näitusel väljas Eesti Rohelise Liikumise (ERL) selgitavad tekstid tuumaenergia ohtudest. Näitusel näeb ka Elen Lotmani ja Moonika Siimetsa filmi alternatiivenergeetikast.
ERL
MAAILMAST
Joonis: Global Diversity Crop Trust
Fotot: Mari Tefre/Svalbard Global Seed Vault
Teravmägedest sai pelgupaik maailma viljade seemnevarule
Läinud nädala üks tähelepanuväärsemaid keskkonnasündmusi leidis aset kaugel põhjas, Teravmägedel: 26. veebruaril avas Norra peaminister Jens Stoltenberg seal maailma seemnekeldri (SGSV – Svalbard Global Seed Vault).
SGSV-sse paigutatakse võimalikult täielik valim meie planeedi toidutaime-erimite seemneist, kokku hinnanguliselt kuni neli ja pool miljonit sorti. Igas seemnekogumis on umbes 500 seemet; niiviisi võiks lõplikuks seemnehulgaks hoidlas kujuneda 2,25 miljardit. Esimese ööpäevaga jõudsid varakambrisse need 268 000 seemnenäidist, mis on kogu maailmast juba kaugele Põhjalasse saadetud. Hoidla n.-ö. aju, GDCT (Global Diversity Crop Trust) tegevjuhi Cary Fowleri sõnul on tegemist “viimase kaitseliiniga põllumajanduskultuuride mitmekesisuse kadumise vastu”. Saare administratiivkeskuse Longyearbyeni kõrval kõrguva mäe sisse, 70 meetri sügavusse, on selleks rajatud tohutu külmhoone, kus 120 meetri pikkune liivakivisse puuritud tunnel viib kolme hoidlasse, mille mõõdud on 20 x 10 x 6 meetrit. Seemneid hoitakse temperatuuril miinus 18 kraadi kinnistes pakikestes, mis omakorda on pakitud pitseeritud kastidesse. Sissekäik asub merepinnast 130 meetri kõrgusel, nii et ohtlikuks ei saa ka ookeani võimalik tõus, kui kliima tugevasti soojeneb. Hoidla tugevuse pani äsja proovile loodus ise: 21. veebruaril oli saarel Norra nüüdisaja rängim, 6,2-palline maavärin, mille epitsenter asus Longyearbyenist 140 kilomeetrit kagus.
SGSV avamisel osales hulk külalisi kogu maailmast; meeleolukal avatseremoonial võttis teiste seas sõna Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, kes ütles, et tema ei võrdleks hoidlat paljude teiste kombel Noa laevaga, vaid pigem nimetaks seda “külmutatud Eedeni aiaks”. Tseremoonia juht Fredrik Skavlan usutles eespool juba mainitud Cary Fowlerit, kes viskas nalja äsjase maavärina teemadel – see olevatki olnud keldri tugevuse prooviks kavandatud! –, hoidlat haldava organisatsiooni NordGen tegevdirektorit Jessica Kathlet ja ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO peadirektorit Jacques Diuofi. Norra ehitus- ja omandiameti Statsbygg peadirektor Øyvind Christoffersson andis peaminister Stoltenbergile üle kambrite sümboolse võtme. Stoltenberg kutsus appi suurejoonelise puudeistutuskampaania eest Nobeli rahupreemia pälvinud Keenia keskkonnaaktivisti Wangari Maathai. Kameruni lauljatari Coco Mbassi laulu saatel viisid nad hoidlasse esimese seemnekasti 120 riisinäidisega. Muusikalist vaheldust pakkusid veel kohalik mees- ja lastekoor ning inglihäälne poisike Mads Frigstad, oma ansambli saatel laulis ja joigus maailmakuulus saami muusik Mari Boine.
Uudistaja/SCSV
Rindeteateid Maltalt
Kirjutasime eelmises Uudistajas Malta linnukaitsjate raskest elust maal, kus märkimisväärse osa meessoost elanike kirg linde küttida ja puurilindudeks püüda varjutab terve mõistuse. Konkreetselt oli juttu sellest, kuidas põletati täiesti kõlbmatuks kolme linnukaitseorganisatsiooni BirdLife Malta vabatahtliku autod. Takistuseks polnud seegi, et mõni kuu tagasi maltalastele appi tulnud Ameerika kolleegi sõiduk kandis diplomaadinumbrit.
Nüüd järgnes teade vandalismiaktide kohta BirdLife Malta linnujahivastaste suurte teeäärsete plakatite kallal. BirdLife on nimelt algatanud kampaania, et kevadise jahi vastu saadetaks protestikirju valitsusele ja opositsioonile ehk kahe parlamendis esindatud suurema partei liidritele. Kampaaniaga on avalikult liitunud 13 riigis hästi tuntud tegelast: ajakirjanikke, saatejuhte, näitlejaid, muusikuid. Nende pildiga plakatid nüüd küttide viha alla sattusidki.
Tõeline ideede ja närvide sõda on aga käimas BirdLife Malta ning Malta jahi- ja looduskaitseliidu FKNK veebides. Tõepoolest leiab FKNK foorumist üleskutseid ka füüsilisele vägivallale. BirdLife on seepeale pöördunud abi järele politseisse, aga jäänud toetuseta. FKNK kinnitab nüüd oma 24. veebruari pressiteates, et BirdLife Malta tegeleb ise rahutuste eskaleerimisega, üritades veriste fotode ja meediakäraga astuda vastu “kevadisele jahile, seaduslikule tegevusele, mida on Malta saarestikus praktiseeritud sajandeid”. BirdLife olevat vett segades teinud palju paha riigi reputatsioonile rahvusvahelise üldsuse ja Euroopa parlamendi silmis. Peasüüdlane selles kõiges on FKNK hinnangul BirdLife Malta direktor, “Türgi natsionalist” Tolga Temuge. Üks FKNK põhiargumente on kahtlemata asjaolu, et linnukütte ja -püüdjaid on saarel märgatavalt rohkem kui linnukaitsjaid – ja inimesi tuleb ju kuulata.
Uudistaja
Puurilinnukaubandust tuleb piirata
Ameerika Ühendriikides Connecticutis tegutsev loomakaitseorganisatsioon Friends of Animals (FoA) esitas koos Denveri ülikooli keskkonnalaboriga pädevatele riigiasutustele petitsiooni kaitsta sise- ja välismaal troopilisi linde, kes on eriti nõutud lemmikloomahuviliste seas.
Loendis on põhiliselt hulk suuri Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elavaid papagoiliike, näiteks soldat- ja smaragdaara, hüatsint-siniaara, boliivia ararauna, koldnokk-amatsoonpapagoi ja teised, samuti Kagu-Aasias leiduvad filipiini, maluku ja väävelkakaduu. Loomakaitsjad märgivad, et mitut liiki ohustab looduses niigi elupaikade kadumine uute põllumajandusmaade kasutuselevõtu ja energeetikaarenduste tõttu. Sageli on nende areaalid ohtlikult kahanenud või killustatud. Mõnegi liigi loodusasurkond on jäänud väga väikeseks, näiteks suur-soldataarasid arvatakse looduses elavat juba alla 2500 isendi.
Ohustatud liikide kauplemise lepingust, nn. CITESi konventsioonist ja asjakohastest Ameerika seadussätetest hoolimata saavad kaupmehed neid linde erilubadega endiselt loodusest hankida. Nende püügil ei põrkuta tagasi mis tahes võtete eest, mille hulka kuuluvad ka näiteks linnu tulistamine tiibadesse, puude süütamine, pesade rüüste jmt. On teada juhuseid, kus pesani pääsemiseks on puu koguni langetatud, nii et enamik poegi on hukkunud ja üksiti on kadunud taaspesitsusvõimalus samal pesapuul. Sageli hukkuvad kinnipüütud linnud transpordil.
Petitsiooni autorid ootavad võimudelt positiivset vastust hiljemalt kolme kuu jooksul ja kiiret tegutsemist enne, kui mõni liik kaupmeeste käe läbi lõplikult hävib.
FoA
KIIRKOMMENTAAR
Foto: Enno Väljal
Käbi õitses ja loom lendas, lugeja lõi trummi
Eesti Looduse veebruarinumbriga, mis seal salata, läks jamaks: botaanikuist lugejad oleksid botaanikust peatoimetaja peaaegu kirikuvande alla pannud. Sest ta laskis läbi sellise jõhkerjämeda vea, et lubas pildi alla kirja jugapuu õitest. Aga paljasseemnetaimede hulka kuuluval okaspuul pole tegelikult õisi, vaid on käbid, täitsa kole lugu!
Mis seal salata: bioloogiharidusest ülisuure kaarega mööda käinud siinkirjutajat (selle hariduse tipp on üheksandas klassis omandatud darvinismikursus!) ajas see vaidlus naerma. Aga tõsinedes püüdsin leida oma erialalt, keemiast, mõnda vastet. Ja kohe tuligi üks meelde: kuidas ülikooli keemiaõppejõud pidi rohkesti vaimujõudu raiskama, selgitades haridusajakirja toimetajale, et keemikud tõesti-tõesti pole nõus oksüdeerumisreaktsiooni alati ja ainult hapendumis- või koguni põlemisreaktsiooniks nimetama. Ma ei teagi, kumb lõpuks peale jäi.
Edasi sukeldusin sügavamalt ka sellesse oksapuuõite teemasse ikka tavapäraselt stardipukilt: Google’i kaudu. Ja leidsin emakeelsetest vähem ja rohkem teaduslikest väljaannetest hulgaliselt okaspuude õitsemisi ja mõneti vähem ka okaspuude õisi. Eesti Entsüklopeediagi kirjutab okaspuude, sealhulgas jugapuude õitest.
Vahepeal oli peatoimetaja kolleegide-botaanikutega ära leppinud; muu hulgas jõuti ühiselt kokkuleppele, et õisi okaspuudel küll pole, aga tegevust, mida need mitteõied teevad, võib aimeajakirjas siiski õitsemiseks nimetada, mitte näiteks käbimiseks. Ja et seda mateeriat, mida isasmitteõied välja ajavad, kutsutakse siiski õietolmuks.
Jälle tuli midagi meelde: kuidas ma ise sõnumitoimetajana mõne aasta eest kõvasti sakkida sain, sest kirjutasin veeõitsengut valgustades ka kogemata, et “vetikad õitsesid”, ehkki, ausõna, teadsin juba siis, et vetikail õisi ei ole. Nii et õitsengki ei tähenda üldse mitte seda, et miski peaks õitsema, ammugi mitte seda, et sel miskil oleksid õied. Pagana keeruline!
Et veel keerulisemaks läheks, toon veel paar tüüpnäidet. Need roogime oma ajakirjadest üldjuhul välja: näiteks kui keegi kirjutab “loomadest ja lindudest” või “soodest ja rabadest”. Tuleb tuttav ette, eks ole? Aga paraku on linnudki loomad ja rabadki sood. Ja siis on veel sellised sõnapaarid nagu “pais ja tamm”, “ladestama ja ladustama”, “talvitama ja talvituma” – hoidku taevas kirjutajat vale valikut tegemast, kindlasti järgneb kiri rubriigist “Lugeja haarab kirve”!
Et mida ma kõige sellega öelda tahan? Et pandagu ka Eesti Looduses aga rahumeeli õied männi otsa (sedagi on tehtud, ei salga), ehitatagu tamme ka risti jõge ja lubatagu rämpsu prügimäele ladustada? Ei, seda ei taha ma mitte! Ja vannun, käsi Eesti Looduse peaaegu kuuekümnel aastakäigul, et kuni jalg tatsub ja suu matsub, siis ei tee me seda tahtlikult kohe mitte kunagi. Aga reageerijaile tahaksin samas korrata klassikat: “Rahu, ainult rahu!” Keele rikkuse eest tuleb muidugi võidelda, sealhulgas seda ka Eesti Looduses tutvustades. Mõnigi kord võiks aga enne, kui toimetajale või ajakirjanikule harja karata, järele vaadata, kust ja kuivõrd õiged terminid üldse avalikult saadaval on. Ja hoolitseda veebisõnastike olemasolu ja kättesaadavuse eest ning neid vajaduse korral kiirelt parandada. Raamatuid ilmub praegu rohkesti ja ajakirjanik ei oska sugugi alati otsustada, milline neist autoriteetne on ja milline mitte. Näiteks kas ja mitmendast köitest alates on seda “Eesti entsüklopeedia”. Ärge tulistage toimetajat – ta teeb, mida suudab!
Toomas Jüriado
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
